Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Salmid ja plaksutamised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plaks, pudel, salm, ämbi, patsi, koputa, ämblik, näpp, sinist, salmid, riimi, seitse, seisis, paarilisega, loendama, numbrite, juss, kehaga, rütme, tasapisi, kasutage, ronib, pöial, näppe, spider, õhutab, salme, ervin, veere, peremees, kõigepealt, kuulamisoskus, äratundmine, mängima, liikumisi, näidake, jalgu, taguda, punni, suuga, heliga· Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält. · omake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm: "Mida ütleb koerake? "Auh, auh, auh." Mida ütleb kiisuke? "Mäu, mäu, mäu." Aga kuidas kala teeb? Kalake teeb nii." (Maiguta kala moodi suud.) · Järgmine kord alusta juba tuttavate loomadega, lisades neile uusi loomi ja hääli. Enne salmi lugemist vaadake pilte. · Lõpeta mäng alati kalaga. Mängu tuttav lõpp tekitab lapses turvatunde. RIIETUMISMÄNG · Otsi välja erinevaid riietusesemeid - kübaraid, salle, kingi, kindaid ja teisi
3. KUNI 6. ELUKUU: VAATA SIIA! · Võta värviline mänguasi ja liiguta seda nägemise stimuleerimiseks lapse ees edasi- tagasi. · Selles vanuses avastavad imikud oma käed. Nad vaatavad ja jälgivad ning õpivad, et nad suudavad käsi nähtavale tuua ja ära peita. · Võta lapse käed oma pihku ja plaksuta nendega õrnalt tema näo ees. Seda tehes laula: "Vaata, mul on käsi kaks, nendega teen pliks ja plaks." UURINGUTE ANDMETEL on nägemise treenimine kuue esimese elukuu jooksul väga tähtis . Imikutele meeldib üksisilmi huvitavaid nägusid ja värvilisi mänguasju jälgida. NÖPSNINA · Tõsta laps õhku ja ütle: "Nina, nina, nöpsnina." · Sõna "nöps" juures too laps enda näo kõrgusele ja puuduta ninaga tema nina. · Korda mängu, pannes sõna "nöps" juures ninad vastamisi. · Pärast mõnda mängukorda ütle nina puudutades mitu korda "nöps".
5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara 19 10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2. Teretamistantsud 23 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks 24 11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6
Ringiratast korratakse kõik: esimene nimetab enda nime/sõna, teine enda ja eelmise nime/sõna, kolmas enda ja kahe eelmise nime/sõna jne. Viimane nimetab kõigi nimed/sõnad. · Teine versioon : Omadussõna asemel võib kasutada inimest iseloomustavad liigutust. 5.2.5 Meister ja meister Osavõtjaid: kuni 20. Vahendid: pole vaja. Mängijad seisavad ringis. Üks mängija (mängujuht) alustab mängu lüües kõigepealt käed plaksuga kokku, seejärel plaks põlvedele, siis jälle käed plaksuga kokku. Uuesti käed plaksuga kokku, plaks põlvedele, käed plaksuga kokku. Selle tegevuse ajal lausub ta rütmiga kaasa ,,meis-ter ja meis-ter; meis-ter ja ..." Viimane meister asendub ühe mängijatest nimega, nt Mari. Seejärel peab Mari ise mängujuhi rolli üle võtma ning lausuma samamoodi, lisades lõppu jälle uue nime. Oluline on, et rütm ei läheks sassi. Et mäng paremini sujuks, on mõistlik
See me vanaemake. See me kallis isake. See me armas emake. See me väike pisipõnn. Kõik me kokku perekond. Üks ütles Üks ütles, kaks kakles, kolm kolistas, neli nahistas, viis virises, kuus kumises, seitse seletas, kaheksa kallistas, üheksa ümbert kinni, kümme kummuli. Lapse käel on viis sõrme Lapse käel on viis sõrme, Viis sõrme lapse käel. Üks ja kaks ja kolm , neli, viis. Üks ja kaks ja kolm , neli, viis. Kaks kätt Vaata, mul on käsi kaks, Nendega teen pliks ja plaks, Ühel käel on sõrmi viis, Teisel täpselt samuti. Siin on Pöidla-Mann, Siin ka Pöidla-Mann.... Siin on Kotinõel..... Matsakad mammid ja pikad politseinikud Kord kokku said kaks paksu matsakat mammit Ja teretasid teineteist: Tere ja tere. Ja teretasid veel ja veel. Kord kokku said kaks peenikest preilit... Kord kokku said kaks pikka politseinikku... Kord kokku said kaks pisikest poisipõnni... Koed kokku said kaks väikest kassipoega ja Teretasid teineteist: miau-miau...
õpime värve. E s i m e n e o s a: Paneme lapse ette punase tahvli ja ütleme rahulikult: "Punane." Tõstame punase tahvli eemale ja võtamesinise. Ütleme: "Sinine." Uut sõna tuleb öelda selge häälega ja nii kaua, kuni arvame, et laps on ühendanud uue mõiste konkreetse esemega. Soovi korral laps kordab. Õpetaja ei küsi. T e i n e o s a: Asetamemõlemad tahvlid lapse ette ja palume tal näidata värve: "Palun näita mulle sinist. Palun näita mulle punast..." Paigutame tahvlid järjekorras vastupidi ja palume uuesti. Kui laps osutab õiget tahvlit, noogutab õpetaja heakskiitvalt või ütleb rahulikult tunnustussõna. Last ei kiideta. Kui laps eksib, ei paranda õpetaja teda, vaid alustab uuesti tunni esimesest osast. K o l m a s o s a: Asetame ühe tahvli lapse ette ja küsime: "Mis värv see on?" Laps vastab.Paneme uue tahvli lapse ette ja küsime uuesti. Kui laps vastab õigesti, võib järgmisel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
- Kui vesi jõgedes alaneb, on talvel suurt sula ja suvel suurt vihma oodata. - Kui mets kohiseb, tuleb sadu või sula. - Tõuseb kuu suvel madalalt üles, tuleb jahedaid ilmu, tõuseb aga kõrgele, siis palavaid ilmu. - On noore kuu otsad tömbid, tuleb sadu. - Kui kuu vihma sisse luuakse, siis on nii kaua vihmane, kui kuu täis saab. - Müristab täiskuu ajal, siis sajab kolm päeva. - Kui linnutee ennast muudab, muutuvad ilmadki. - Kui ämblik võrku koob, on lähiajal ilus ilm. - Kui udu hommikul maha vajub, tuleb ilus ilm, kui üles tõuseb, hakkab sadama. - Kui varblased vihma ajal lõbusalt säutsuvad, lõpeb sadu varsti. - Kui herilased on aktiivsed püsib ilus ilm. - Sääsed ja parmud muutuvad vihma ajal eriti kurjaks. - Kui metsas peale vihma aurab, hakkab jälle sadama. - Kui lillede lehed longu vajuvad, tuleb äike. - Kui õied lõhnavad tugevalt, tuleb üsna kindlasti vihma.
SOOJALT PUHUB TUUL SOE ON KÄSI VÄIKE, KUUMALT LENDAB KUUL 20 21 SOE ON IKKA PÄIKE SOE ON IKKA TUUL SOE ON KÄSI VÄIKE JAHTUMAS ON KUUL POLE ENAM PÄIKEST POLE ENAM TUULT KÜLM ON KÄSI VÄIKE JA SAMA KÜLM ON KUUL. 2000-10-15 JÄRJEPIDEVUSE LÕPP MINU VAARISA TÕMBAS PIIPU MINU VANAISA TÕMBAS PIIPU MINU ISA KAH TÕMBAS PIIPU MINA ISE AGA TÕMBAN TRIIPU 2000-10-15 MUREKIRI MERES ULPIS PUDEL NING KIRI SELLE SEES ABI KUTSUS SEDEL, MIS LÄBIND PIKA TEE. ÜSNA KALDA LÄHEDAL LOKSUS VASTU KIVI PALVE, MILLE VASTU EI TUNDNUD KEEGI HUVI JA PAGAN VÕTAKS, MILLEKS!!? VÕÕRAS MURE VÕÕRAKS JÄÄB EKS ELA ME JU SELLEKS, ET MEIL ENDIL HÄSTI LÄÄKS? 2000-10-16 PIISAD SILKS JA SOLKS!! TILKS JA TOLKS!! KATUSELE NING SIIS MAHA PÕRKAVAD KOLM PIISAKEST, KES OLLA SEAL EI TAHA. MINA OLEN SILKS!! 21 22
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
lugema hakata. See kinnitab uut tõde, et suurtel sündmustel on äraarvamatud tagajärjed. Muidugi on võimalik, ct Ravaillacil polnudki kaassüüdlasi, ja kui tal neid oligi, siis ei tarvitsenud nad 1618-nda aasta tulekahjus süüdi olla. On veel kaks teist üsna tõenäolist seletust. Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad, taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i* neljarealine salm: 9 Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli, et daam Justiits liig palju vürtsi sõi: suulagi vürtsist hõõguma tal lõi ja teda kõrvetas kui lõõmav tuli.1 Mida ka arvata -sellest kolmekordsest -- poliitilisest, loodusteaduslikust ja luulekujulisest -- seletusest Jus-tiitspalee tulekahju kohta 1618-ndal aastal, igatahes üks asi on kindel, nimelt tulekahju ise. Selle hävituse tõttu, kõigepealt aga mitmesuguste paranduste tõttu, mis
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi t
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Pr
illustreerivad tänapäeva Eesti koolilaste hulgas populaarsemaid piltmõistatusi): Kaelkirjak akna taga Kauboi jalgrattal (ülaltvaade) Karu ronib puusse Mehed otsivad laua alt Tädi paneb sukkpükse jalga Mees kitsega (näha on vaid nöör) mängukaarti 1 tähemängud, mis on tihti autorilooming: nt. Fr. R. Kreutzwaldi tuntud salm Loe mind eest ehk tagant otsast, / ikka tõusen maast ja metsast (udu); anonüümsele autorile kuulub salm Mu esimest on sulle vaja, / kui jahu veskilt koju tõid, / mu teine puhastab su maja, / kui rotid rohkest rooga sõid, / nad ühtekokku mõlemad / üht kuulsat lindu näitavad kahe esimese värsi lahendus on `kott', kahe järgmise lahendus `kass', kahes viimases esitatakse nende umbkaudne liide: `kott' + `kass'
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Selleks ajaks, kui Beni isu täis sai, oli Tom järjekorra heas korras oleva paberlohe eest Billy Fisherile kaubelnud; ja kui viimasel küllalt sai, ostis Johnny Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis vibutada; ja nii edasi ja nii edasi, tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks parmupilli poolik, tükike sinist pudeliklaasi, mille läbi võis vaadata, lõngapool, võti, mis ühtki lukku ei ava- 20 nud, tükk kriiti, klaasist karavinikork, üks tinasõdur, paar konnapoega, kuus paukkompvekki, ühe silmaga kassipoeg, vasest ukselink, koera kaelarihm -- ainult ilma koerata, noapea, neli apelsinikoore tükki ja lagunenud aknaraam. Ta oli veetnud aega väga lõbusasti ja jõude suures seltskonnas ja plank oli kolmekordselt värvitud! Kui värv poleks otsa lõppenud, siis oleks ta
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk v
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Võgotski aga rõhutab kultuuri ja kultuuriajalugu kontekstis. See, kuidas konteksti tõlgendame on oluline koht. Sümbolid on üheks vahendajaks nt. Meele ja keskonna vahel. Mingil moel tõlgendame. Sama käevõru poes või prügikastis. Poes kõrgema väärtusega, kui prügikastis, kuigi käevõru on sama ja tegelikult tema väärtus ei muutu. Prügikast on sümbol, pood on sümbol. Aga tähendus muutub olenevalt sellest, kuhu me ta asetame. Jaan valsineri näide: pudel ja teine pudel. Ühes võluvedelik, mida ei ole võimalik saada kusagilt. Teises vesi. Kui läheb võluvedelikuga pudel katki on õnnetum, kui siis kui läheb pudel katki. Aga kui ei tea mis on kummaski pudelis, siis ei ole kahju, kui miski katki läheb. Ise anname asjadele tähendusi Inimese elus on kogu aeg kriisid, mida ta peab ületama ja stabiliseeruma Kriisietapid inimese arengus- sünd kuni teine elukuu- sünni kriis. Teine elukuu kuni esimene aasta- stabiliseerumine.
annaabi.ee 
