Inimesed on erinevad. Sallivus ja sallimatus on nagu armastus ja viha, mis kunagi maailmast ära ei kao. Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või nei...
Kui kuuleme sõna tolerantsus, siis enamjaolt täheldame seda kui midagi positiivset. On ju leplikkuse definitsioonile omane austus, inimkonna võimelisus tunnustada erinevaid hoiakuid, ideoloogiaid. Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise kõrval rahulikult elada, kui Sri Lankas kohtame ridamisi olevaid nii moslemite, budiste kui ka
Valisin Iring Fetscheri raamatu "Sallivus. Ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale." See raamat keskendub ajaloolisele tagasivaatele ja aktuaalsetele probleemidele, mis sallivust puudutavad. Fetscher nimetab sallivust "väikeseks vooruseks". Mitte sellepärast, et see oleks tähtsusetu, vaid seetõttu, et see sõltub ka teistest voorustest. Sallivus sõltub nii oma arvamusest, avalikust arvamusest, valitsusest kui ka parlamendist. Sallivus on hoiak, mis pole kaasa sündinud, vaid see on sotsialiseerimise tulemus. Fetcher tõi välja: "Sallivus ei tähenda õigesti mõistetuna mitte ükskõiksust teiste suhtes, vaid tunnustus nii tema teistsugune olemisele kui ka tema õigusele teistsugune olla
nende väärtussüsteem kujunenud vähem sallivaks. 3. Kõrgema haridustasemega inimesed on sallivamad. Kuna haridussüsteemis rõhutatakse kõigi inimeste võrdsust ja vajadust erinevusi sallida, siis kauem haridussüsteemis olnud inimestel on sallivus kui väärtus suurema tõenäosusega omaks võetud. 4. Vanus diferentseerib haridustaseme mõju sallivusele. Kuigi kolmas hüpotees on, et kõrgem haridustase tähendab suuremat sallivust, siis oleneb see vanusest. Noorematel inimestel (vanusegrupp 15-24-a), kellel ei ole veel haridustee lõpetatud ja kes on haridussüsteemis veel sees, ei tähenda madalam haridustase madalamat sallivust. Tunnuste kirjeldus Kasutan järgmisi tunnuseid: 1. Sugu (Gender) – kahe väärtusega kategoriaalne tunnus. Andmestikus oli 722 meest ja 1071 naist. 2. Vanusgrupid 10-aastase sammuga – 7 väärtusega kategoriaalne tunnus, mille lõin
loodi...''Kas oled uhke,et oled eestlane? Mis on valikuvabadus?Kuidas seostub valikuvabadus inimväärikuse ja vastutusega? Millal saab inimene õigesti valida? Lühidalt. Inimväärikus tähendab seda,et inimene väärtustab ennast ja ta ei luba endal teha halbu/kohatuid asju. Mõnedel inimestel on kõrgem,teistel madalam inimväärikus. Igaühe enda teha on see, ku väärikas ta on. Sallivus. Mõtle järgnevatele küsimustele. Kas oled sattunud olukorda,kus on sinu sallivust proovile pandud ? Kas oleks õige öelda,et mida nõrgem on inimese eneseväärtustunne seda suurem on tema sallimatus? Lühidalt. Sallivus tähendab seda,et kui mingis inimeses on midagi halba,siis sa ei vihka teda sellepärast vaid sallid teda. Kui inimene teatud isikut ei salli, siis tähendab see seda,et tal on mingil põhjusel midagi ta vastu ja ta lihtsalt ei salli teda. Inimesed näitavad välja sallivust ja mittesallivust erinevate asjade suhtes.
Sallivus ja sallimatus Sallivuse ja sallimatuse teema on väga aktuaalne. Kirjandeid või kõnesid sallivuse teemal on ilmselt iga gümnaasiumi õpilane kuulnud või ise kirjutanud. Oma kõnes (kirjandis) otsustasin vaadata sallivust sallimatuse silmade läbi ning arutleda erinevate sallivusega seotud väidete üle. Sallides ühiskond areneb. Kõige sallivamad inimesed on lapsed. Põhjus on siis selles, et lastel puudub terviklik maailma vaade. Lapsed näevad vaid väikest osa maailmast ning on see tõttu huvitatud kõigest võõrast. Kuna lapsed pole kogenud maailma ei ole neil kindlaid vaateid. Lapsed on kui käsnad, mis imevad kõik endasse. Nad lihtsalt aktsepteerivad asju nii nagu need on. Kuid mida suuremaks
ebameeldivaid ning mitte tõeseid jutte. Sallivusest ei saa me üle ega ümber. Juba väikestele lastele räägitakse, et teistega peab sõber olema, isegi kui nad on teistsugused. Tolerantne ei pea olema ainult nende suhtes, kes erinevad, vaid ka kõige muuga. Näiteks loodus ja selle varad on need, mille suhtes peaksid absoluutselt kõik inimesed tolerantsemad olema. Mida rohkem me nendest hoolime, seda kauemaks meile neid jätkub. On ilmselge, et maailmas ei saa olema täielikku sallivust kunagi, sest on palju inimesi, kes on ülejäänud ühikonnast eri arvmusel, mis on täiesti normaalne. Siiski peaks valitsema mingisugune solidaarsus, et õigeid asju sallitaks piisavalt. Kui tahame, et meie ümber oleks rohkem sallivust, siis ei aita see, kui üksikud inimesed on tolerantsed, vaid peame ka üles kutsuma teisi inimesi, andes neile mõista, miks peaks sallima üksteist ning meid ümbritsevat. Maailmas algab rahu siis, kui meil on
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus on üks tähtsamaid omadusi,mis määrab ühiskonnas inimeste käitumise.Kõik ümbritsevas toimuv määrab suurel määral läbisaamine ja sallivus. Tänepäeval tuleb sallivust ette igas valdkonnas.Ühiskond on muutunud väga kirjuks ning seega on erinevad konfliktid kerged tulema.Me kõik soovime olla sallitud.Kuid see nõuab sarnastumist kõigiga.Kõik ei saa olla ühel meelel tänu oma usundi,nahavärvuse või traditsioonide poolest.Eestis ei ole lihtne olla teistest erinev,sest on palju erakuid,kes ei sulandu keskkonda.Valitseb mõtteviis et nn teistsugused inimesed on halvemad ning seetõttu peetakse ennast teistest paremaks
Rohkem kui pooltel eestlastel see paraku puudub. Eestlaste sallivuse kohta on ka risti vastupidine arvamus. Suvel lõpus lugesin lehest artikklit, kus oli küsitud «Kus lpeb demokraatlik sallivus ja kust algab liigne leplikkus, allaheitlikkus?» Sama loogikat jätkates: kas ei vii liigne sallivus alandlikkuseni, kus eestlased nõustuvad, et vene keel viks olla teiseks riigikeeleks, lihtsustavad kodakondsuse andmist jne. Kuhu tuleks õmmata sallivuspiir: siiani ja mitte rohkem! Sallivust saab eristada mitut moodi alates tõrjumisest kuni ühtsus- või meie-tundeni. Tõrjumine välistab sallivuse ja vastastikuse heatahtliku suhtumise. Tõrjumine oli Eestile iseloomulik 1990ndate algul, kus konfliktid rahvussuhete pinnal olid sagedased. See lopes kusagil 1990ndate keskel. On olemas vahepealne sallivus viis, mida saab nimetada passiivseks sallivuseks. Passiivne sallivus on tegelikult ükskõiksus: ma võin küll olla viisakas ja sõbralik,
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on
Järelikult, kui terve maailm räägiks ühte keelt, mõistaksid inimesed üksteist paremini ning saaksid oma aega, mis muidu oleks kulunud võõrkeele õppimiseks, sisustada erinevate ennastarendavate tegevustega. Minu arvates on maailma keeleline mitmekesisus hüve. Keeled annavad võimaluse hankida uusi, eripäraseid teadmisi. Mitmekeelsus avaldab soodsat mõju isiksuse arengule, edendab loomingulisust ning tugevdab sallivust teiste kultuuride suhtes. Roskilde ülikoolis korraldatud võrdlusuuringus väidetakse, et inimese edukuse põhjuseks Maal on olnud võime kohaneda erinevustega nii atmosfääri muutustega kui ka keeleliskultuuriliste erinevustega. Seega minu jaoks on maailma keeleline mitmekesisus rikkus, ja arvan, et selle kaudu muutuvad inimesed ka sallivamakss erinevate rahvuste suhtes. Keeled sisaldavad mitmesuguseid väärtusi ja veendumusi ning annavad võimaluse näha
kinni selles, et Piibli järgi on homoseksuaalsus patt, aga mõned inimesed lihtsalt ei salli neid, sest nende arvates on homoseksuaalne käitumine ebaloomulik ja düsfunktsionaalne. Mina väga ei mõista seda, miks homoseksuaale ei sallita, sest nad ei jää oma seksuaalsuse tõttu mitte kellelegi ette ega nad ei tee sellega mitte kellelegi halba. Sallimatus tekib eelkõige teadmatusest ja kitsarinnalisusest. Tihtipeale minnakse kaasa kellegi teise arvamusega, ilma ise midagi uurimata. Inimeste sallivust mõjutab tugevalt ka propaganda. Aga mida teha? Sallivust saaks arendada kõige rohkem noorte seas, sest noored on kõige vastuvõtlikumad. Vanemad inimesed on natuke rohkem konservatiivsemad, nad pole eriti vastuvõtlikud uutele asjadele ja võivad rohkem jääda oma perspektiivi juurde. Seega tuleks hakata juba noorest peast rääkima rassismist, stereotüüpidest ja muudest sellistest teemadest. Kokkuvõtteks võin õelda seda, et kui soovime maailmas rohkem rahu ja häid suhteid peaksime
Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ole tänaseni kuhugile kadunud
õppida, meeldigu see meile või mitte. Paljuski sõltume oma eelkäijate tegudest ja oleme neile tänulikud või vähemtänulikud. Täna elame globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Sel on omad võlud, aga samas ka teatavad puudused. Ilmselgelt on noored tolerantsemad, kui vanem generatsioon. Kõik rahvused ja nahavärvid on väärtuslikud ning neid peaks kohtlema kui võrdseid. Just noored on need, kes saavad suurendada inimestevahelist sallivust ning vähendada rassismi. Siinkohal peaks igaüks alustama iseendast, tuleb maha suruda eelarvamused ning kohelda inimest kui indiviidi, mitte lahterdada ja liigitada neid sõltuvalt usu, nahavärvi või millegi muu vähegi erineva tõttu. Sellegipoolest on teatud iseärasusi, mis ei soosi kooseksisteerimist, üheks näiteks radikaalsed islamiusulised. Ristiusule on võõras enesetaputerror ning seda on see ka enamikele muu-usulistele. Samuti on ristiusulistel
Geiparaad Darina Karlova 177613 EAKI Geiparaadi eesmärk Geiparaad ehk pride-paraad on rongkäik, mille eesmärgiks on suurendada lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste ja teiste LGBT- kogukonna liikmete nähtavust ühiskonnas ning sallivust LGBT-inimeste suhtes. Allikas: https://www.beautylish.com/a/vcjwg/gay-pride-rainbow-flag Lipp ● 1978. Aastal oli läbiviidud esimene geiparaad California’s. ● Roosa kolmnurk - esimene homoseksuaalide märk. Allikas: http://www.liveinternet.ru/tags/%F0%EE%E7%EE%E2%FB%E9+
Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev valitsus Inimeste vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine Kodanikuühiskonna tähtsus Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot Kasvatab poliitilist kultuuri Suurendab riigivõimu usaldatavust Suurendab mitmekesisust Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine Sotsiaalne klass Sotsiaalne staatus omistatud omandatud Sotsiaalne mobiilsus vertikaalne horisontaalne põlvkondadevaheline Sotsiaalsed lõhed Varanduslikud Piirkondlikud Etnilised Ideoloogilised Mitu Eestit on? Kasutatud allikad http://www.rockiklubi
kõige mõjuvõimsamad rassism ja religioon. Kuigi minu arust on viimane neist tõsisem probleem. Nimelt ei rünnata sõjaliselt riike ja piirkondi, kus elavad negriidse- või mongoliidse rassi esindajad. Kahjuks leidub veel 21.sajandilgi kohti, kus pidev sõjategevus on tingitud erinevatest uskudest. Õnneks rõhutatakse tolerantsuse tähtsust pidevalt. Inimkond on aastasadade jooksul suurendanud sallivust ning hakanud mõistma teistest riikidest ja teistest kultuuridest inimesi. Praegu muutuvad inimesed järjest sallivamaks teiste rasside suhtes. Loodan, et kaugel pole ka see päev, mil inimesed suudavad rahumeelselt elada teadmisega, et religioone on rohkem kui üks. Katre Pohlak 11.klass
Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev valitsus Inimeste vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine Kodanikuühiskonna tähtsus Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot Kasvatab poliitilist kultuuri Suurendab riigivõimu usaldatavust Suurendab mitmekesisust Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine Sotsiaalne klass Sotsiaalne staatus omistatud omandatud Sotsiaalne mobiilsus vertikaalne horisontaalne põlvkondadevaheline Sotsiaalsed lõhed Varanduslikud Piirkondlikud Etnilised Ideoloogilised Mitu Eestit on? Kasutatud allikad http://www.rockiklubi
Eesti valitsus töötab selle nimel, et Eestis oleks hea elada kõigil inimestel, hoolimata nahavärvist, kultuurilisest taustast või rahvusest. Tolerantsuse tõstmiseks on korraldatud üritusi, näiteks kontsert „Sõbralik Eesti,“ mida ka meedias kajastati. Üheks võimaluseks analüüsida Eesti elanike sõbralikkust või vaenulikkust võõraste suhtes on uurida ajakirjandust. Piia Tammpuu6 on analüüsinud sallivust ja rahvussuhteid eestikeelses ajakirjanduses (eriti seoses eestlaste ja venelaste vastuseisuga), kust tuleb välja, et palju on Eesti meedias artikleid, mis kutsuvad Eesti elanikke üles sallivusele ja sõbralikkusele (seega on eestlaste hulgas ka palju võõraste suhtes sõbralikke inimesi.) Tsitaat: „Üheltpoolt võis eestikeelsest ajakirjanduses leida sagedamini enesekriitilist lähenemist eestlaste suhtumisele mitte-eestlastesse ja nende väljavaadetesse Eesti ühiskonnas
. Salliv inimene arvestab kõikide inimeste omapäraga, seda läbi mõistmise ja eelarvamuste puudumise. Tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades. Sallivuse eesmärgiks on rahumeelne kooseksisteerimine. Sallivus tunnustab inimeste individuaalsust ja mitmekesisust ning vähendab teadmatusest tekkivaid pingeid. Sageli on probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksualistide, moslemite vms
kasv. Eesti liitumisel NSVL keelati kodanikuorganisatsioonid. Taasloomine oli 1980a.te lõpus. Loodi EÜS, Eesti Muinsuskaitse selts, Rahvarinne. Eesti kodanikuü. erijooned: * Organisatsioonide suur arv *Väikeste maaseltside suur osatähtsus * killustumus ja koostöö puudumine * rahva passiivsus *Vähene oskus oma huve läbi suruda. Kodanikuü on vajalik sest: 1)cäljundi leiavad erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid 2)Piirab riigivõimu 3)täiendab parteide tegevust 4)arendab sallivust ja koostöövõimet 5)levitab info. 6)riik pälvib kodanike lugupidamise kui toetab nende aktiivsust. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Max Weber: võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada oma huvide elluviimine. Võimu ressursid on : 1)Ainelised-omand ja kapital 2) Vaimsed-teadmised ja kogemused.
Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Charles Montsquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud Pärsia kirjad. Raamat räägib kahest mehest, kes tulevad kaugelt idast Euroopasse, kes näevad kohalikku eluolu oma vaatenurgast. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud, millest juba kahe aasta jooksul ilmus 22 trükki. Selles raamatus kaitses Montesquieu inimõigusi ja sallivust, kritiseeris absolutismi ja tõstis esile Suurbritannia riigikorralust (konstitutsioonilist monarhiat). Püüdes leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, rõhutas Montesquieu, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti
valitsemas. Erinevate kogukondade säilimine ei sõltu siin seega mitte erinevuste aktsepteerimisest, vaid nö ametlikust sallivusest peamiselt ikka rahu pärast. Eks siit kuma kohe läbi ülaltoodud esimene sallivuse-võimalus, leppimine erinevusega rahu nimel. Muidugi ei saa seda võimalust üks-üheselt impeeriumile üle kanda, seda enam, et ega impeerium pole olnud ju ei liberaalne ega demokraatlik valitsemisviis ning sallivust on ta pakkunud ikkagi ainult kogukondade ja mitte üksikindiviidide suhtes (ka kogukonnad ise võivad olla nn oma kõrvalekalduvate üksikisikute suhtes vägagi karmid). Nii kaplan- bürokraadile erapooliku suhtekorraldajana kui kogukonna-kaplanile lootusehoidjana annaks impeeriumivõim suure ja ehk ka tänuväärse tööpõllu, arvestades takkajärgi, et impeeriumid on olnud kõige edukamad ühendused erinevuste hõlmamiseks ja rahuliku kooseksisteerimise soodustamiseks
väärtushinnangutest, valikutest, mida sa teed, maailmapildist ning kasvukeskkonnast. Nende kaalutluste põhjal võin ja peangi end väga õnnelikuks inimeseks. Minu jaoks peitub õnn üpriski pisikstes asjades. Tahan rõõmu tunda igast positiivsest juhtumist või juhusest. Pean oma suurimateks õnneallikateks perekonda, head tervist, sõpru, häid tulemusi haridusmaastikul, sporti, ühtekuuluvustunnet, sallivust ning ka raha. Neid võib veel olla, kuid olulisemad on just need. Õnneks või õnnetuseks, ma täpselt ei tea hindavad paljud ilmakodanikud oluliseks ainult materiaalsuse. Kahtlemata on raha ja materiaalsed võimalused üliolulised, kuid kas selle demonstreerimiseks peab soetama aina kallimaid ja uhkemaid objekte? Kas siis see ,,rahuldab" materialiste? Hindan palju olulisemaks pisikeste õnnemolekulide püüdmise
Eesti rahvamuusika - kas hääbumas või elustumas? Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud ka tants. Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Kuna tänapäeval on muutunud inimeste eluviis ja kombed, muutunud on ka muusika kõla, esitamise olukorrad ja muu, siis on seetõttu mingil määral muutunud ka rahvamuusika. Kui vanasti kõlasid pulmades itkud, rituaalsed loitsud või muu selline, siis tänapäeval on sellised asju väga harva kuulda. Suurematele pidudele kasutatatakse nüüd muusikamasinaid või kutsutakse kohale nüüdisaegne muusikabänd. Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning ra...
canddide e optimism candide satub koos õpetaja keskmeks avaldusvormiks ühiskonna tõhutlemine penelossiga täbarasse olkuradesse, kus saab tunda vähemuse poole. elukibedust. diderot: montesquieu: Pameau vennapoegdialood, kus vestlevad minategelane, Saladuslik vaim käsitleb inimõigusi ja usulist sallivust, vaene filosoof, nimitegelane ja rikas noormees. ta jõuab kritiseerib absolutismi ja toob esile konstitutioonilise tõdemuseni et kasvatus pole kõikvõimas monarhia. nunn lühiromaan esitab noore neiu Suzannei pihtimuse, pärsia kirjad 2 noormeest, kes rändasid euroopasse, naisel on kurb elukäik, ta on tavaline tüdruk igatsuste ja vaatavad seda enda pilgu läb ning võrglevad isa ja lääne unelmatega
Pelgalt reklaame vaadates, mida süüa-juua, ei saa me olla terved. Me õpime bioloogiat, et teada saada, mida me vajame talitluseks, kasvamiseks, arenemiseks ning mis aineid me vajame, et olla terve. Koolis puutume kokku kehalise kasvatuse tunniga, kus õpime kehalist tegevust harrastama, et lihased, süda ja vereringe oleksid terved. Hanson propageerib, et lastele õpetatakse koolis sotsiaalseid väärtusi nagu ausust, hoolivust, lojaalsust, sallivust, vastutustunnet, kodanikumeelsust, viisakust ja norme. Kui jätta see tegevus kooli õlgadele, siis oleme me juba hiljaks jäänud ning käitumine, normid ja väärtused on juba välja kujunenud ning neid on raske muuta. Neid asju tuleks lastele õpetada juba väiksest peale. Kodu on see, mis lapsele õnne määrab, mitte kool. Kool on haridusasutus, mitte Õnnepalee. Kersti
eetiliselt, olema paindlik, inimesele orienteeritud ning oskama rakendada oma õigusteadmisi. · Tööülesannete täitmisel tuleb kasuks hea suhtlemisoskus, otsustusvõime ja enesedistsipliin. · Korrarikkumiste ja muude rikkumiste tõkestamisel võib vaja minna ka füüsilist jõudu ja oskust relva käsitseda, seetõttu peab patrullpolitseinik olema treenitud, tasakaalukas ja otsusekindel. · Tegutsemine keerulistes ja rasketes oludes nõuab sallivust, kannatlikkust ja sihikindlust. Haridus ja väljaõpe · Politseiametnikul peab olema kesk- ja kutsekeskharidus või rakenduskõrgharidus politseiteenistuse erialal. Tööle saavad tulla ka muu kõrghariduse omandanud isikud, kes läbivad töö kõrvalt politseilise täiendusõppe. · Nii kooli kui ka tööle saavad vaid hea riigikeele oskusega kandidaadid. · Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse koolis on
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg ha...
Minu tuleviku Eesti! Ma olen eestlane, eestimaa on minu kodumaa ning sellepärast on Eesti tulevik mulle väga oluline. Antud essees soovin tähelepanu pöörata tolerantsusele ehk sallivusele, mis on üha olulisem tänapäeva maailmas. Ma ei mõtle siinkohal mitte ainult, et inimesed suhtuksid võrdselt üksteisesse ja erinevatesse kultuuridesse, vaid ka hoiaksid rohkem meie planeeti puhta ja elamisväärsena. Olen ajakirjanduse kaudu tajunud, et eestlased ei ole eriti avatud teistele kultuuridele. Siin ei soovita näha teise nahavärviga inimesi, olgugi, et paljud neist on pagulased, kes otsivad varju sõja eest. Arusaadav on loomulikult ka siinsete inimeste hirm terrorismi ees, aga enamik neist abivajajatest on siiski õnnetuses oma kodu ja turvatunde kaotanud pered lastega. Meie riigil on vaja lisakäsi tööjõuturul, kas siin ei ole võimalus neid leida? Ma arvan, et peaksime olema avatumad ja leidma inimlikkust, et abivajajatele anda koht, kus elada...
Vladislav Virtonen, 10. Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht. Keeleline mitmekesisus on viimasel ajal muutunud väga populaarseks tervel maakeral, ja eri...
kujuneb. Peaksime kõik mõistma ja järgima lauset: igaüks on oma õnne sepp. Ühiskond on kõikjal meie ümber, selleta kokku puutumata ei saa keegi elada. Juhul, kui me ei mõista seda, mis toimub ümberringi ja kuidas oleme seotud oma riigi ning teiste kodanikega, ei saa meist kujuneda küpsed ning täisväärtuslikud inimesed. Teiseks aitab ühiskonnaõpetus õpilastel märgata teisi inimesi enda ümber ja õppida nendega arvestama. See õppeaine kujundab ka tolerantsust ehk sallivust, mis on tegelikult ääretult tähtis. Me kõik oleme väga erinevad: on tarku ja rumalaid, on ilusaid ning vähem ilusaid inimesi jne. Vastandeid on palju, kuid siiski oleme võrdsed kodanikud, oleme kõik inimesed. Kolmandaks on ühiskonnaõpetuses ühendatud palju erinevaid valdkondi: poliitika, majandus, sotsiaalelu, kultuur jne. Ühes õppeaines peitub palju vajalikku. Olenemata sellest, kas meile poliitika meeldib või mitte, oleme
Normatiivsed süsteemid: Mäng Õigus Religioon Moraal Kombed, etikett Etnotsentrism- oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks ja teisi hinnatakse oma väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär. 2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel subjekitivism- moraali puudumine relativism ei lase erinevaid printsiipe paremaks ega halvemateks pidada. See oleks võimalik, kui kultuurid oleks isoleeritud. Põhiväärtused
kaasa rääkima. Tegelikult olen ma demokraatiaga seotud juba oma sünnist saati ja seda tänu sellele, kus riigis ma sündisin. Valimisõigus on ainult üks osa demokraatia paljudest aspektidest. Olen sündinud ja kasvanud keskkonnas, kus on kujunenud ja arenenud minu isikuomadused, mis on demokraatiale vajalikud väärtused. Ei ole ma ju mees metsast, mind on ,,vormitud" ja kujundatud peaaegu 18 aastat. Lasteaiast alates on mulle õpetatud sallivust, teistega arvestamist, algatuslikkust, koostöövõimet- kõik vajalikud omadused, et elada demokraatlikus ühiskonnas. Demokraatia on tänapäeval populaarne, kuid kahjuks on ta muutunud nii laialivalguvaks, et demokraatiaga kiputakse manipuleerima, eriti poliitikas. Novembris oli meil koolis näidendite konkurss. Püüdsime oma klassi etendusega ,,Lubada ju võib" rääkida sellest, kui räpased mängud toimuvad meil poliitikas. Kas demokraatia annab poliitikutele selleks õiguse
Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Postiivse aspektina saab ära mainida välisriikides teenitud tulu, mis saadetakse kodumaale või siis tullakse koos sellega ise ja kulutatakse see siin ära. Samuti parandab ajutine väljaränne inimeste tööoskusi, töökultuuri j aka haridust. Positiivsuse poolel saab veel välja tuua, et väljaränne suurndab ka sallivust. Negatiivsest aspektist saab aga väljatuua asjaolu, et väljaränne on viimaste aastatega tõusnud, mis tõttu Eesti rahvarv vähneb. 5. Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhul järgneva 50 aasta perspektiivis? Isiklikult arvan, et järgmise paarikõmne aasta jooksul on olukord endine, kus sisseränne ültab väljarände. Siiski olen optimistlik ja arvan, et enamik väljarändajatest tuleb Eestisse tagasi
on Eesti enda ja Venemaa vahel. Eesti on mitu korda olnud Venemaa võimu all. Kuid üks hetk see lõppes. Praegu on võib-olla nii mõnelgi inimesel tunne, et Venemaa ei kunagi alla andnud. Tolerantsus ehk sallivus. Sallivus tähendab maailma kultuuride ning erinevate inimtüüpide austamist ning hindamist. See väljendub teadmist omandamises, avatuses, vastastikuses suhtlemises. Inimesed ei sunni teistele inimestele peale oma seisukohti. Samas ei tähenda see aga näiteks sallivust sotsiaalse ebaõigluse, diskrimineerimise või muude sarnaste tegude, arvamuste tõekspidamist nende suhtes. Eelarvamus tähendab juba enne inimesega tutvumist tema kohta arvamuse kujundamist, seejuures eeldatakse teatud omaduste olemasolu, mida omistatakse inimesele näiteks tema rassi, rahvusliku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. Ma usun, et väga paljudel inimestel on eelarvamused, nii on seda ka minul. Mul on just olnud väga palju
kaetatud ja oskab öelda ainult üht: Euroopa Liit, NATO.´´ Mart Helme on oma kirjutuses selgelt ära öelnud, et Eesti riigi juhtkond ei näe oma ninaesisest kaugemale ja rahvas on tänu sellele vaesuses, viletsuses ja võitlevad igapäevaselt toimetulekuga. President rääkis oma kõnes, et me peaks rohkem üksteisest hoolima ja üksteist rohkem sallima ning siinkohal on mul mõttes järgmine mõte: Kas president ei saa aru, et kui riigis pole heaolu pole ka sallivust, inimesed ei saagi sallida kedagi, kes saab sinust rohkem palka, sõidab parema autoga ja kannab lahedamat mütsi. Inimestel ei tule pähegi võõrast inimesest hoolida, kui ta peab iga päev rasket tööd rabama ja ainuke, mis ta riigilt vastu saab on toidukaupade auto, mis käib iga kolmapäev. Presidendi kõne läbi lugedes, ei näinud ma ühtegi lauset, mis oleks puudutanud ettevõtjaid, aga ettevõtjad ongi ju need, kes eesti elu
Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab see austust kaaslaste vastu. Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas, keda me sallime ja keda mitte? Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Näiteks olen mina adventist, usun Jumalat, kuid ei mõista hukka neid kes ei usu, juba see on tolerantsus teiste vastu. Ma ei suru oma usku peale, näen enda kõrval teisi, kes minust erinevad. Kuid vastukaaluks on mul üks tuttav, samuti adventist, kes väsimatult püüab usku levitades rahu leida, ta pole rahul ühiskonnas toimuvaga ja loomulikult mitte ka inimestega. Sallivus usus on teadvustada endale, et kui tahame et meid austatakse ja sallitakse, siis
Erinevate inimestega suhtleme me erinevalt, pannes ette maski, mis just sel hetkel kõige paremini sobib. Miks me seda teeme? Põhjuseid on ilmselt palju. Selleks, et inimestele, kellest me hoolime, mitte haiget teha, nõustume me mõnikord otsuste ja tegudega, millega me päriselt nõus ei oleks. Selles ei ole mitte midagi halba, vähemalt nii kaua kuni tegu pole millegi seadusevastasega, sest see näitab meie paindlikust, hoolivust ja sallivust. Me paneme teiste huvid omadest ettepoole. Mõnikord vaikime ja nõustume me aga põhjusel, et me ei taha ise haiget saada. Teinekord on lihtsam mõne otsusega vaikides nõustuda, kuigi me sisimas teame, et see pole ainuõige lahendus. Selleks, et kriitikat ja vaidlusi vältida, otsustame me vaikida. Kas see õige on, ma ei tea. Võib-olla on see hea, sest me õppime niiviisi end kontrollima ega purska välja iga sõna, mis suust välja tahaks tulla.
Sallimatus meie ühiskonnas Tänapäeva ühiskonnas on palju sallimatust. Miks? Meie ühine ühiskond oma rahvastiku erinemisega ja usuliste rühmituste rohkusega ei saa mööda vaadata millegi teistsuguse tunnistamisest ja sallimisest. Lahendust sellele ei nähta ja ei tahetagi näha, kuigi tegelikult on see kõik inimese enda peas kinni. Paljud meist on teiste suhtes suurte eelarvamustega. Eelarvamus on negatiivne eelhoiak, mis on kujundatud toetudes peamiselt teiste inimeste arvamustele. Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega. Kool on muidugi tänapäeval koht, kus eksisteerib sallimatust päris palju. ...
Koolikiusamine Meie koolis kiusamist ei sallita KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest ...
MURDEIGA ja selle probleemid Paukuvad uksed, lõpmatud vaidlused ja äkkviha on igapäevased nähtused kodus, kus kasvab mõni teismeline. Näiteks 16 aastasel Martinil on komme koolist tulles endaga kamp kärarikkaid sõpru koju kaasa võtta. Noored hõivavad tihti ka elutoa, lösutades tundide kaupa teleka ees. Mingil hetkel teevad nad röövretke külmkapi juurde ja hävitavad suurema osa selle sisust. Lõpuks saab emal mõõt täis. Ta ütleb, et poisid võivad tulla külla vaid kord nädalas, süüa vaid seda, mida neile pakutakse ja kogu kamp peab mahtuma ainult poja tuppa. "Kuule muti, sa ole üldse vait. Need on minu sõbrad ja ise teame, mida teeme," jõuab Martin karjuda enne kui välisuks tema selja taga kinni lendab. Aga 15 aastast Jaanat ei taha vanemad peole lubada. Pärast ägedat kauplemist õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate ...
neid tappa. Isegi siis kui tegemist on diktaatoriga, sest omarahvas on ikka kõige tähtsam. Ma arvan, et sellest võivad tulla ka mõned probleemid, mis on ,,kahe maailma" vahel. Rikkad riigid proovivad olla abivalmid ja heatahtlikud põgenike ning imigrantide vastu. Kuid nemad on vaid omakasu peal väljas ning löövad abivalmile riigile noa selga oma õiguste nõudmisega. Ma leian, et tänapäeval on arenenud riigid väga sallivad, kuid probleemiks on vähe arenenud riigid, mis kasutavad seda sallivust ära. Tänapäeval on sallivus väga tähtsaks muutunud tänu globaliseerumisele. Kuid mina arvan, et probleemiks on hoopis sallivuse ja mitte sallivuse kokkusattumine. Ühesõnaga lääne-maailm on harjunud juba sallivusega ja vaesed mahajäänud maad on sellest veel kaugel. Ma arvan, et lääne-maailm on muutunud liiga sallivaks ja peaks tagasi tõmbuma sallivuse osas.
väärtushinnangute lõhe. Ida-Virumaa maakond on eestlaste poolt halvustatud, sest seal elab suures enamuses venelasi. See aga ei ole nende suhtes salliv, sest ka nemad on inimesed nagu meie. Samas on aga eestlastel õigus, sest minnes Ida-Virumaale poodidesse, siis ilma vene keeleta hakkama ei saa. Eestlasel on kujunenud selline arusaam, et kui elad Eestis siis peab olema ka eesti keel selge, mis on muidugi ka õige. Nagu eespool mainitud väärtustab Euroopa Liit väga sallivust, kuid ka eurooplane ei ole salliv kõikide vastu. Eesti ja Euroopa ei ole sallivad rahvaste vastu, kes ei tundu neile õiged. Euroopal on omad väärtushinnangud, kuid me ei pea neist reeglitest kinni. Me ei ole sallivad inimeste vastu, kes ei ole meie moodi. Eurooplased ei taha vastu võtta rahvast, kes ei ole siin elanud ning ei tea siinseid kombeid ja traditsioone. Kuuludes liitu peame olema valmis aitama üksteist vajadusel. Tänapäevases kiires ühiskonnas aga unustame me mõelda
Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes...
Käib erakondadevaheline vihane võitlus Isamaa päästja tiitli pärast, üksteise mahasurumine ja ületrumpamine. Ka on olnud erakondade rahastamisega suuri skandaale/probleeme, mis aga hakkavad pikapeale päevavalgele tulema. Mina näeks selles tugevuse märki, kuna asjad muutuvad avatumaks ja läbipaistvamaks. Selline sõnavabadus on vägagi teretulnud . Me oleme hetkel nn maskuliine ühiskond: eneseteostus, võistlus, materiaalsed väärtused, vähem on sallivust ja hoolivust. Eesti ühiskond on olnud üsna individualistlik, tahet koos teha, koos liikuda on olnud vähevõitu. Oleme võõrandunud poliitikast, harva suudame koopereeruda oma huvide kaitseks. Hea näide vastupidisest on Pühajärve kooli juhtum, kus inimesed julgesid oma nime all võimuga vastakuti minna. Meie poliitiline aktiivsus on olnud tagasihoidlik, seda ei seostata kohustusega riigi asjades kaasa rääkida. Pigem pass/ID-kaart taskus poliitika. Mul on see õigus.
Poola filosoof Leszek Kolakowski on öelnud: ,,Sallimatuse potentsiaal on igaühes meis olemas, sest omaenda maailmapildi pealesurumise vajadus teistele on enamasti tugev; tahame, et kõik usuksid sedasama, mida meie, sest siis tunneme end turvaliselt ja ei pea kaaluma oma uskumusi või teistega vastanduma." Erinevus ei pruugi alati olla midagi, mida tuleks peljata või vihata. Vastupidi see muudabki elu mitmekesisemaks ja põnevamaks. Iseasi, kas näidatakse üles taluvust, sallivust või austust, tolerantsuseta ei ole võimalik koos eksisteerida. On aeg mõista, et inimesed on erinevad ning nende vaated ja tõekspidamised ei kattu alati üksteisega. Iga inimene peaks keskenduma enda elule ning vähem pead vaevama millegi pärast, mis neisse absoluutselt ei puutu ega neid mõjuta, sest lõppude lõpuks oleme ju kõik inimesed.
ühiskonda: ei tohi valetada, varastada, tappa, petta jne. Mooses oli üks ütlemata tark mees, kes suutis juudid viia võitlusesse Palestiina vastu, olgugi et rahvas teadis, et see toob kaasa surma ja kannatusi - kõike seda, mida käsuõpetus varasemalt maha oli teinud. Juudid tapsid tuhandeid mehi ja naisi, ellu jäeti vaid noored puutumatud neitsid, et sõjamehed end lõbustada võiksid. Seega ei külvanud Moosese õpetussõnad mitte alati vaid sallivust ja hoolivust, ja kui vahel külvasidki, siis jätkus neid kaht vaid tema enda rahva jaoks. Mooses oli üks neist, kes suutis luua iseenda jaoks sobivad mängureeglid teisi nõudeid eirates või oma tahtmistega kohandades. Kaks aastatuhandet tagasi andis Jeesuse sünd ja surm põhjust hakata rääkima uue ususekti - kristluse tekkest, mis kujunes läänemaailmas üllatavalt populaarseks. See oli uudselt monoteistlik usk, sest siiani oldi harjutud uskuma paljusid jumalaid korraga
Eesti tulevik on ka minu tulevik Eesti on armas ja väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Kuid on palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus- mida saame meie oma ilusa maa heaks teha? Palju on räägitud sellest, et meie haritud noored inimesed lähevad välismaale tööd otsima, sest välismaal on paremad võimalused töötamiseks ning seal kaugel pakutakse ka paremat palka. Kuna eesti rahvas on töökas ja paljudes asjades ka kohusetundlik ja truu, on hea meel ka välismaalastel eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada. Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi ni...
Eestis taheti koostada pedofiilide avalik nimekiri, et inimesi hoiatada. Ilmselt oleks see list hävitanud selle haiguse all kannatavate elu ühiskondlikus mõttes. Muidugi pole lasteahistamine normaalne nagu seda on diabeetiku regulaarne insuliini süstimine, kuid kas kindlasti tuleb tõmmata nii tugev piir haiguste vahele? Inimesed jäävad tagant järgi vaatama liigpakse, sosistades kaaslasele kõrva: ,,Issand jumal, kui paks ta on!" Kas tagaselja näitamine tähendab sallivust? Ei. Mitte ainult paksud pole pilkealused, vaid on ka kõik teised, kes ei kuulu standarditesse liiga karvased, inimesed ebakonditsionaalse näolapiga, puuduvate kehaosadega, puudega, liiga peenikesed, lühikesed, pikad ,,Hei, kuidas üleval ilm on?" Rääkimata inimklasside vahelistest suhetest, kus jaotutakse kaheks: rikkad ja vaesed. Miks eesti ühiskonnas on nii palju lapsikut sallimatust? Minu arvamus toetub ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
