50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkkaroly
Õppematerjali autor
Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab." Sallivuse mõiste operatiivsuse säilimiseks tuleks selle tähendusvälja pigem piirata kui laiendada. Perspektiivikam näib seega Märt
Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid isiksuseid, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Sallivus eeldab, et ollakse teadlikud teistest rahvustest, on isiklikud suhtlemiskogemused, osatakse ette näha teise poole käitumist, osatakse kaasa tunda. Ja mis kõige tähtsam - suudetakse jõuda positiivsetele, rahumeelsetele tulemustele, sest vastasel korral võib ühiskond lõpetada mässude ja sõdadega. Sallimatus sünnitab tänapäeval sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Olles kõigi vastu tolerantne, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne teadmine, et sa oled üks väike "mutrike" suures masinas, mis tervikuna suudab korda saata suuri tegusid.
Sallivuse ja sallimatuse problemaatika meie ühiskonnas Kui kuuleme sõna tolerantsus, siis enamjaolt täheldame seda kui midagi positiivset. On ju leplikkuse definitsioonile omane austus, inimkonna võimelisus tunnustada erinevaid hoiakuid, ideoloogiaid. Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise kõrval rahulikult elada, kui Sri Lankas kohtame ridamisi o
samas aga teeme meie ju seda neile. Usun, et kui neil oleksid võrdväärsed võimalused elamiseks, ei segaks ega tülitaks nad meid mitte mingil moel, sest kõigega on võimalik harjuda. Frederico Mayor, UNESCO peadirektor on öelnud:"Sallivus ei ole möönduste tegemine ega ükskõiksus. Sallivus on erinevuste tunnustamine. See on vastastikune lugupidamine vastastikuse mõistmise kaudu. Inimene ei ole oma loomuselt vägivaldne, sallimatus ei ole meie geenides. Sallimatust tekitavad hirm ja teadmatus ning need kinnistuvad inimese teadvusesse varases lapsepõlves." Nagu Frederico Mayor'i ütlusest loeme, on sallimatuse tekitajateks hirm ning teadmatus, see on ka enamasti põhjuseks, miks vihatakse mõnda rahvust, erakonda, inimest, elustiili või muud sellist. Näiteks paljud noored poisid, kellel on vaja läbida ajateenistus, vihkavad või ei salli sõda ja kõike sellega seonduvat. Tehtakse kõik, et vaid mitte minna kaitseväkke
Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Sellele küsimusele on kaks vastust kas "jah" või "ei", kõik oleneb sellest, mis seisukohast seda vaatad ja kuidas sellest küsimusest aru saada. On inimesi kes arvavad, et valitseb sallivus ning on ka inimesi kes arvavad vastupidist, aga on ka suur osa inimesi kes arvavad, et on nii ühte kui ka teist. Minuarust on sallimatuse ülekaal suurem. Eesti keel. Eestis elab palju eestlasi ja palju on meie maal ka võõramaalasi, kes on meie maale elama tulnud. Enamus välismaalasi
Üldiselt oli selles peres omavahelised suhted head. Sellel ajal, millest see raamat kirjutab, oli üldse kombeks olla väga viisakas, ausatada kõiki ja mitte kedagi solvata. Inimesed sisustasid vaba aega raamatute lugemisega ja olid väga haritud ning oskasid ennast hästi väljendada. Tuleb välja ka see, et isegi kui keegi kellegile ei meeldinud, siis ta proovis ikkagi igas olukorras viisakaks jääda. Näiteks Mrs. Bingley ja Mrs. Hursti sallimatus Elizabethi vastu. Nad ei öelnud otse välja, aga nende olekus oli ikkagi tõrksus selle neiu vastu ja tegid kaudseid vihjeid, et Elizabeth ennast ebamugavalt tunnek. Raamatu peateema oligi see, et Elizabethis tärkas vastumeelsus Mr. Darcy vastu. Ta ei vaevunud teda isegi tundma õppima. Pelgalt esmamulje tõttu tekkis tal Darcy vastu halb eelarvamus. Ta pidas teda uhkeks ja halvaks inimeseks. Hiljem, kui ta teda tundma õppis ja teada sai, et Darcy
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Kas Eestis valitseb sallimatus? Võib-olla igalpool maailmas valitseb sallimatus, mitte just igal ruutsentimeetril, aga ikkagi valitseb. Sallimatust silmas pidades, tuleb mängu Inimõigused - need on need õigused, mis kuuluvad igale inimesele inimeseks olemise tõttu. Kõik inimesed sünnivad oma väärikuse ja õiguste poolest vabade ja võrdsetena ning inimõigused ja põhivabadused kuuluvad kõikidele inimestele ilma mingisuguse vahetegemiseta rassi, nahavärvuse, soo, rahvusliku või etnilise päritolu, keele, usu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid