Sallivus (4)

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas?
Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus?
Sallivust saab liigitada kahte moodi – tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28. aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ole tänaseni kuhugile kadunud. Kahe rahvuse vahelisi suhteid pingestab ka meedia ja sõna-vabadus ning mingil määral isegi poliitikud. Eesti riigis puudub rahvuslik sallivus, mille saavutamine näib väga raske.
Kõik teavad, kui oluline on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne – koos ollakse võimelised korda saatma suuri tegusid. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi kommete, eripärade, traditsioonide ja puudustega, ei saa nimetada ennast sallivateks. Näiteks pidev sõda, mis toimub Gaza tsoonis Iisraeli ja Palestiina vahel. Üle poole sajandi on sõditud jätkuvalt, kuid ilma mingi eduta religiooni ja usu nimel, mis kinnitab justkui viimaste õigust palestiinlastele. Sallimatus tekitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ja lagundab olulist vara – rahu, mille käigus hukkub tohutult süütuid inimelusid.
Väga sagedased on ka eri rasse ja traditsioone puudutav sallivuse hoidmine. Ameerika Ühendriigid on ühe suurema rahvastikuarvuga ja erinevate rassidega maailma osa üldse. Seal toimub pidev rahvaste vaheline hõõrumine ja mustanahalised tunnevad ennast ammustest aegadest tõrjutuna. Lähis-Ida ja Aasia riikides on Euuroopast suurel määral teistsugused tavad ja nii öelda kirjutamata seadused. Väiksemate kuritegude eest, nagu näiteks naise põsele suudlemise või ihu paljastamise eest, nõutakse koheselt surmanuhtlust, poomist või kividega surnuks loopimist. Abielu puhul on tütrele juba enne sündimist mees välja valitud, armastus tähtsust ei oma. Meie mõistes puudub sellistes riikides igasugune sotsiaalne sallivus ja toimub alatasa inimõiguste rikkumine .
Tolerantsust saavutada absoluutselt kõigis maailma riikides ja eri rahvaste vahel on praktiliselt võimatu. Senikaua kui isegi arenenud riigid ei ole võimelised oma ühiskonnas sallivust tagama, siis veel vähem saaks loota arenenud riikide olukorra paranemisele. Riigijuhid võiksid rohkem rõhku panna sellele, kuidas jõuda positiivsete ja rahumeelsete tulemusteni tolerantsust puudutavate probleemide lahkamisel. Sõjad ja kriisid ei ole kunagi olnud lahendus, seega peaks igaüks mõtlema laiemalt – kuidas käitud teistega , käitutakse ka sinuga.