50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Seliin-Doris Tšinjakov
Õppematerjali autor
pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti
aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi: "Kirjaklambritest vöö" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. Võistluse korraldamist toetas ka Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. "Kuidas elad, Ann?" võitis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2000. aasta noorsooromaanivõistlusel peapreemia. Ene Sepa "Medaljon" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel 3. koha. 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1
Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79). Perede majanduslik toimetulek sõltub eelkõige sellest, kas perekonnas töötavad mõlemad vanemad või ainult üks nendest. Eestile on omane, et ühe töötava vanema puhul on enamasti tegemist koduse emaga ja töötava isaga (Hansson 2001: 106). 7 1.2 Vanematevaheline suhe Igal rahvusel on oma tüüpjooned, kellel eredamad, kellel vähem märgatavad. Eesti mehe ja naise arhetüüpi on kujundanud nii kultuur ja ajalugu, sotsiaalsed olud, teatud käitumissoodumused kui ka inimeste sisemised omadused (Raave 2004: 192). Eraldi võttes võivad nii mees kui naine saavutada piisavalt kõrge täiuslikkuse taseme. Vaatamata sellele, kui ideaalilähedased on ka nende saavutused, võib kõrgeima täiuslikkuse saavutada vaid paari omavaheliste suhete kaudu (Nekrassov 2001: 15). Mees ja naine on kõige tähtsamad, sest nad on kõige algus
pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti. Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka R
tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad. Ehk kuidas usk mõjutab enesetappude arvu, või kuidas majandus mõjutab sündimust. (sotsiaalsed faktid nagu elukeskkond linnas, religiooniga kokkupuutumine, haridussüsteem, tervis, väärtused, kuritegevus, majandus, globaliseerumine, meedia, sündimus, abort). 6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga
Downi sündroomiga inimesed on samasugused nagu meie. Vahe on selles, et nende areng ei kulge nii sujuvalt ja kiiresti nagu tavainimese oma. Nende hinges on rohkem päikest ja rõõmu ning võimet näha õnne asjades, mida meie ei märka. Downi sündroomiga inimesed on avatud südamega täis armastust ja soojust. Meie, mingil määral tugevamad ja iseseisvamad inimesed võiksime jagada oma kogemusi ja teadmisi, samuti ka sõprust ja hoolivust neile, kes seda meie ühiskonnas vajavad. Downi sündroomist üldiselt Downi sündroom ehk (kromosoomi trisoomia 21) on maailmas enimlevinud kromosoomhaigus, mida põhjustab 95%-il juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21.-st kromosoomist on 3 koopiat, normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Tavapäraselt on inimese igas keharakus 46 kromosoomi. Igal kromosoomil on olemas täpselt samasugune koopia ehk paariline, seega inimesel on 23 paari kromosoome. Ühe paarilisest saab inimene
............................................................... 13 3.2. Punalipp....................................................................................................................................18 3.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................20 3.4. Vooremaa 2007-2008 ..............................................................................................................21 4. Eesti uudised....................................................................................................................................24 4.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992................................
laiaulatuslikku vanemluse tõõpi, nendeks olid: o Autoritaarne vanemad, kellel on distsipliini ja käitumise kohta kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta. o Autoriteetne vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta omad põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja, mida nad on valmis lastele selgitama ning aegajalt muutma. o Salliv vanemad, kellel põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta on paindlikud. Lahutus ja kasuvanemlus · Lahutus on muutunud nüüdisaegsetes Lääneühiskondades tavalisemaks. Wallerstein kirjeldas kolme etappi lahutusprotsessis: o Aktuutne etapp, mis kestab üljuhul 2 aastat ja milles emotsionaalselt ja füüsilislet eraldutakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid