Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sallivus ja sallimatus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sallima, sallivuse, vähemused, protestid, seksuaalvähemused, tehnoloogia, liberaalid, seksuaalvähemuste, sallimine, aktuaalne, kirjandeid, kuulnud, kirjandis, otsustasin, kindlaid, käsnad, imevad, suuremaks, vanemaks, saades, vananedes, tolerantsus, propaganda, soodne, kapist, tunnevad, pööra, suruma, vaikselt, rahulikult, pedofiilid, zoofiilidregistreerimise vastu olevateks isikuteks ja ühendusteks ning neutraalseid seisukohti väljendavateks isikuteks ja ühendusteks. Registreerimist pooldavad asutused, organisatsioonid ja parteid: Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon pidas vajalikuks mitteabielulist kooselu reguleeriva eelnõu koostamist ja loodab, et sellele eelneb JM korraldatud ümarlaud ja avalik arutelu, mille tulemusi arvestatakse eelnõu koostamisel. MTÜ Seksuaalvähemuste kaitse ühing (SEKÜ) ja MTÜ Eesti Gei Noored (EGN) ning 1974 isikut, kes andsid oma allkirjad toetavad ja peavad vajalikuks partnerlusseaduse väljatöötamist. Abielu sõlmimise võimalus samasooliste isikute vahel ei ole SEKÜ ja EGN jaoks oluline. Pooldatakse rohkem partnerlusseadust, mis reguleeriks samasooliste isikute vahelisi õigusliku seisukoha küsimusi ja tunnustaks samasooliste isikute kooselu võrdselt abielus olevate isikute kooseluga, seejuures abielu mõistet kasutamata
Niisiis on suhtumine erivajadustesse demokraatia ja tolerantsi indikaator ühiskonnas (viidanud Sats, 2004). Eesti, niisama kui teistegi Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikide puhul, tuleb arvestada, et rehabiliteerimise, sotsiaalhoolekande ja eripedagoogika osas saadi minevikust päranduseks tugev institutsionaalne struktuur, mis pole alati osutunud piisavalt muutuste altiks ja paindlikuks ja millel polnud mingit seotust sallivuse ja tolerantsusega. Inimõigustest ja vabadustest siis ei räägitud. Enamuse tavainimeste arvates Nõukogude Eestis puuetega inimesi ei olnudki. Täna on muidugi teine aeg ja teine tõde. Täna ei eita enam keegi, et puuetega inimesed on meie riigis olemas. Ometi on mõistetav, et inimestel pole kerge võtta sallivat ja mõistvat seisukohta millegi suhtes, millest nad eriti midagi ei tea. Kõik uus nõuab tutvumist, harjumist ja kohanemist. Olevikusurve on järgida inimõigusi, tagada
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
(kronoloogiliselt). Liigutakse tagajärgedelt põhjustele. - laboratoorne eksperiment kasutatakse suletud grupis grupisuhete uurimiseks. Need kellega või millega eksperimenteeritakse on inimesed, mitte laborirotid ega muud olevused. Laboratoorne eksperiment ei ole uuringu läbiviimine laboris vaid see viiakse läbi ühiskonnas. Aktuaalne on kontrollgrupi olemasolu, mis tähendab, et 2 eksperimendi tulemusi saame hinnata paremini siis, kui meil on võrdluseks kõrvale panna üks teine grupp, kus eksperimenti ei ole läbi viidud. - test (eristada tuleks testi ja ankeeti) s.o. varem läbi mõeldud eksperimenteerimise viis, mille läbi viimisel
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
Koolitust kokkuleppelises mahus saab iga kool tellida Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Riikliku väärtusprogrammi raames on väljatöötamisel süsteem ülikooli usuteaduskonna ja eetika keskuse vahel, mis võimaldab koolidel välja töötada vastavat koolituspaketti. Sama koostöö raames on ilmumas ka klassikalisi väärtuskavatuse mudeleid ja kaasaegseseid väärtuskasvatuse suundumusi tutvustav artiklite kogumik "Väärtuskasvatuse lugemik". (Ü. Luisk 2009 Aktuaalne teema väärtuskasvatus koolis) http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,22808 ENESEANALÜÜS Sõna väärtus tuleb ladinakeelsest sõnast valere, mis tähendab ,,väärt olema". Kõige levinum kasutus on, et väärtus on see, mis on väärt omamist, saavutamist või tegemist. Väärtused on soovide objektid, mis juhivad meie toimimist. Kui mingit tunnust peetakse väärtuseks, siis tähendab see, et
küpseb, mandub, sureb). Spengler - "Õhtumaa allakäik". Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi. N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi. SELETAVAD TEOORIAD FUNKTSIONALISM. Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna KOHANEB muutustega. Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri. KONFLIKTITEOORIA - ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik Eesti väärtuspildi eripärast Ingleharti-Welzeli maailma väärtuskaardi järgi Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel liikunud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on nüüd vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline. (joonisel vertikaaltelg) Eesti inimareng on suhteliselt mahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Vähene erinevuste sallimine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine, püüd eneseväljendamisele. (joonisel horisontaaltelg) EMOR-i 2004.a. uuring väärtustest Peamised väärtused: · raha ja paindlikud suhted · vähenenud soov panustada ühiskonda · suurenenud soov saada naudinguid, vähenenud vastutuse tunnetus Rootsi konsultatsioonifirma Kairos Future uuring Global Youth 2006
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs a
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte kar
Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on
Seda võivad asendada muud maksevahendis, näiteks söök, riided, muud materjalid. KUNSTLIKULT LOODUS ESEMETE TÄHENDUS Vahetuskaupade ringlusest võib järeldada, millised on vastava ühiskonna kultuurilised väärtused. VAHETUSE UUESTI LÄBIVAATAMINE Antropoloogia käsitleb majandust kahes osas: ,,the West" ja ,,the Rest". Vähem arenenud ühiskonnad on tasapisi õppinud läänemaailmalt majanduslikku käitumist, siiski on erinevused suured. 13 TOOTMINE JA TEHNOLOOGIA INIMKONNA VAHETAMINE LOODUSEGA Ühtset lihtsalt sidet ökoloogiliste tingimuste ja sotsiaalse organisatsiooni vahel pole. Selge see, et mida arenenum on ühiskond, seda rohkem on seal tehnoloogiat ja seda rohkem kahjustavad nad loodust. Seetõttu on vähem arenenud riigid loodussõbralikumad ja ka looduslähedasemad. Väga palju mõjutab ühiskonda ka kliima. KULTUURIÖKOLOOGIA Kultuuriökoloogia on peamiselt Ameerikas uuritav antropoloogia haru. See hõlmab kultuurilist evolutsiooni
individualiseeritav koguseliselt. 1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid 1.4.1. Inimeste, aja ja ruumi muutumine Õigus on selle algusaegadest peale olnud pidevas, ehkki mitte väga kiires muutumises, eri ruumides ühel ja samal ajal kehtiv õigus on erineva sisuga, ja ka samal ajal samas ruumis kehtivaid õigusnorme võivad eri inimesed erinevalt mõista. Küsimus õiguse, selle loojate ja adressaatide ning aja ja ruumi seostest on aktuaalne pea igal ühiskonna arenguetapil. 1.4.2. Õigus ja aeg Aeg on Aristotelese järgi ruumis liikumise mõõde. Aeg kuulub õiguse põhimõistete hulka. Aeg seondub tihedalt ruumi mõistega õiguses. Aja mõistet on selle abstraktsuse tõttu väga raske anda ja õigupoolest pole see õigusteaduse seisukohast ka oluline. Iga inimkäitumine seondub ajaga. Aeg esineb väga erinevates seostes ja tähendustes. Seetõttu on veel eriliselt raskendatud mingi kõikehõlmava ja ühtse ajamõiste loomine.
AGRESIIVSEMAKS JA NÕRGESTAB NENDE KEHALIST VÕIMEKUST… KAS MURETSEMISEKS ON PÕHJUST? Oma lapsepõlve arvuti ja internetita veetnud inimestel on mõistagi keeruline vaadata kõrvalt muutust, kus laps ei mängi enam õues õunapuu otsas ja ei „pauguta“ puupüssi, vaid istub silmi pingutamata arvutiekraani taga mängides virtuaalsõda või suheldes sõpradega jututubades. Ajad on muutunud ja tehnoloogia areng on muutnud suuresti seda, kuidas mitte ainult lapsepõlv, aga ka täiskasvanute elu täna toimib. Rääkides lastest, kes on sulgenud end internetimaailma meelelahutuse otsimiseks või jutukaaslaste leidmiseks, ei tohi märkamata jätta, et sarnast elu elab täna tegelikult kogu ühiskond. Internetti ei tohiks käsitleda kui inimeste eraldajat, agressorit, halva vallandajat. Vastupidi, tegu on võrgustikuga, mis ühendab inimesed üle maailma vaid silmapilguga. Millal varem on olnud
ideed, tähendused, väärtused jne määravad eri rühmade eluviisi. Kultuurilised jooned Universaalsed ehk üldomased (kõikides ühiskondades olemas): - Keel: nt abstraktsioonid, sümbolid, terminid värvi, aja kohta, tabusõnad jne. - Ühiskond: nt pere või leibkonna olemasolu, pärimisreeglid, kinkimiskombed, häbitunne jne. - Kombed: matmiskombed, mäng, siirderiitused, usk jne. - Tehnoloogia: tule kasutamine, potid, relvad, söögivalmistamine. Generaalsed ehk levinud: - Abielu - Hierarhia - Usk hauatagusesse ellu - Jne Partikulaarsed ehk spetsiifilised, konkreetsed, iseloomulikud ainult sellele ühiskonnale või rühmale. Kultuur on õpitud, omandatud kultuuris üles kasvamise käigus (perekonnas, koolis, laiemas ühiskonnas). Kultuur on otseselt õpetatud (aitäh ütlemine, võõrastega mitte kaasa minemine). Kultuur on elamist
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist „Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?“ Informeeritus „Mitu päeva on aastas?“ Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs see, kus on mitu ülesannet ühe sees Kultuurilised ja keelelised vähemused – sobib ka neile Loodud ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938 aastal, Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid – oleks piisavalt palju lihtsaid ja ka raskeid ülesandeid, et inimesi eristada Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Test) – andmete piisavus – ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendmaiseks; jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus;
WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist ,,Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?" Informeeritus ,,Mitu päeva on aastas?" Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs see, kus on mitu ülesannet ühe sees Kultuurilised ja keelelised vähemused sobib ka neile Loodud ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938 aastal, Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid oleks piisavalt palju lihtsaid ja ka raskeid ülesandeid, et inimesi eristada Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Test) andmete piisavus ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendmaiseks; jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus;
Ta arvab, et keskkond ja laps mõjutavad teineteist vastakuti. Organismi ei saa keskkonnast eraldi vaadelda. Ka kultuuriajalugu mõjutab meid. Konkreetne kultuur on oma ajaloo produkt ja keskkonna kujundaja, mis vormib laste käitumist ning ühtlasi ka kultuuri tulevikku. Lähima arengu tsoon- Võgotski keskne idee, mida ta ise enim kirjeldas. Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline saavutama üksinda ja mida täiskasvanute või eakaaslaste grupi abil. - Esimene ja aktuaalne väljakujunenud tase on see, millal ta on võimeline iseseisvalt töötama. - Potentsiaalne tase, millel ta vajab õpetamist. Lähima arengu tsoon on see, kus laps väiksemagi juhendamisega omandab uued teadmised. Ta ütleb, et alati peab lapsele leidma midagi sellist, mis on lapsele natuke raskem. Õppimine toimub läbi lähima arengu tsooni. Lapsel on sisemine motivatsioon ja huvi teha asju, millega ta päris ise veel hakkama ei saa aga abistamisel tuleb toime
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
valemite/juhtude kohta) ja tegeliku elu puhul (induktiivne) Induktiivne: ühelt üldisele. Hanede vaatlemine. Probleem: kana söötmine. - Georg Simmel: arusaamine seestpoolt (vrd antropoloogia). Ühiskond on suhtlemisel tekkivate vastasmõjude muster. ,,Kaasaaegse elu sügavaimad probleemid tulenevad üksikisiku üritusest säilitada oma iseseisvus ja individuaalsus ühiskondliku seadustloova võimu ees, ajaloolise pärimuse, pealesuruva elukultuuri ja tehnoloogia raskus ees. Selline probleem väljendab kaasaegses vormis võitlust, mida promitiivne inimene pidas loodusega oma füüsilise eksistentsi eest. 18 sajandi inimene võis küll üles kutsuda meid vabanemisele ajalooliselt väljakujunenud poliitilika, religiooni, moraalsuse ja majanduse seadustest ja sidemetest selleks, et inimene saaks olla loomulikult, saaks põhineda oma loomulikule õigusele, mis kehtib kõigi jaoks, saaks areneda
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
annaabi.ee 
