oleks eestlastele appi tulnud. Riigi väed, milles võitlesid eestlased 1941- 1945. Punaarmee- korpusemehed ( hävituspataljonid, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus, 22. territoriaalne laskurkorpus) Saksa armee- leegionärid (idapataljonid, metsavennad, politseipataljonid, Eesti SS leegionid, piirikaitserügement) Soome armee- soomepoisid (200. Jalaväerügement, Erna luuregrupp) Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus ( 1941. Suhtuti ühtmoodi ja 1943-1944 suhtuti teistmoodi) 1941. aastal lootsid eestlased, et sakslased lasevad Eestil taastada iseseisvuse ning nad ei okupeeri Eestit, nad on paremad kui kommunistid, vene okupatsiooni suhtumine oli sakslastesse palju vaenulikum 1943- 1944. Mõisteti ,et natsionaalsotsialistid pole kommunistidest paremad. Repressioonid-juutide hukkamine ja koonduslaagrid muutsid ka eestlaste suhtumist. 23. august 1939- Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmiti MRP 28
Majandus · Natsionaliseerimine e. riigistamine (ettevõtted, elumajad, pangad, maa ja maavarad) · Sügisel, 1940, rahareform-kroonid rublade vastu · Tõsteti hindu, defitsiit (puudus tarbekaupadest) · Maareform-uusmaasaajad, kõikidele anti maad Haridus · Esimeseks võõrkeeleks vene keel Kultuur · Puhastus raamatukogudes · Purustati vabadussõjasambaid Terror, algasid arreteerimised. 12)Miks esimene Nõukogude aasta muutis eestlaste suhtumist sakslastesse? Sest juba üks aasta seda kommunistlikku terrorit muutis eestlaste suhtumist sakslastesse, lausa niivõrd, et sõda oodati ja sakslasi tervitati kui vabastajaid. 13)Juuniküüditamine-Juuniküüditamine oli 1941. a juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus aeti oma kodudest välja ja toimetati teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. 14)Millal Eesti okupeeriti sakslaste poolt? 5.juuli, 1941.
kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi. suhtumine sakslastesse: Pigem pooldaja, tema eeskujul loodi Saksamaa traditsioone järgides Laulupidu, oli rahulike kokkulepete pooldaja. panus liikumisse: Ta oli Laulupeo eestvedaja,lõi seltse,lõi 2 ajalehte millega haris eestlasi, Vanemuise loomine. Carl Robert Jackobson - haridus: J.Cimze seminaris, Peterburis sooritas ülemkooliõpetaja eksami. ametid: Tormas kooliõpetaja, koduõpetaja suurvürsti tütrele, kirjutas Eesti Postimehele, põllumeeste seltsi president, Sakala väljaandja.
Seevastu diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Miks siis osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees. Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad kui Antandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus see üleliia raskeks koormaks. Tekkis tohutu välisvõlg
Põgeneti metsa või välismaale ! Kontrolltöö rida B (Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1. Milles lepiti kokku MRP sõlmimisel? (5p) N. liit ja saksamaa jagasid omavahel Ida-Euroopa. 2. Järjesta sündmused, kuidas Eestist sai 1940 N. Liidu osa? Tehti leping nende vahel. Lepingu alusel toodi eestisse 2500 Punaarmeelast. 3. Miks valis N.Liit Baltikumi okupeerimiseks just sellise aja? Kuna neil oli palju enda inimesi seal! 4. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a? Miks Milliseks kujunesid suhted hiljem? Algul suhtuti hästi kuna Saks lased tulid ju appi aga siis Saks lased pöördusid meie vastu! 5. Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile? Kaotas oma iseseisvumise, sõda tõi kaasa ränki inimkaotusi, kaasnesid suured materials purustused. Mõisted 6. Joh.Vares Barbarus 7. inkorporeerimine Riigi või mõne piirkonna vägivaldne liitmine teise riigi koosseisu 8
Kuna inimesed olid pärast sõda nii lootusetus olukorras, siis paljud uskusid neid ning samuti tõi propaganda neile poolehoidjaid juurde. Hädaolukorras on iga väiksemgi lootus lohutus ning just seda kasutasid fasistid ära ning suutsid võimule saada ja seejärel Itaaliast diktatuuririigi teha. Sarnaselt nagu Itaalias oli ka Saksamaal raske olukord ning riik oli tõsistes raskustes. Pettumus Versailles' süsteemis, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, kaotatud sõda, majanduslikud raskused ja poliitilised võitlused riigis muutis sakslased haavatavateks ja kergeusklikeks. Rahval oli lootusetu tunne ja hirm kommunismi ees ning see andis omakorda võimaluse Adolf Hitlerile, kes oli väga osav kõnemees, tekitada inimestes usaldust enda vastu. Nii oma kõnesid pidades suutis ta tõusta Natsionaalsostialistliku Saksa Töölispartei esimeheks ning hiljem riigipeaks. Riigis kehtestati ühe partei ja juhiga riik
Erinevused: Tõnisson toetas Tartu liberaale, Saksameelne. Päts aga toetas Tallinna Radikaale Venemeelne. 8. Nimed, daatumid? Johann Voldemar Jansen- Möldri poeg, käis Vändra köstri ja kihelkonna koolis. Ta oli Vändra köster ja Pärnu vallakooli õpetaja. Laulis kirikukooris ja tõlkis juturaamatuid. Lehetoimetaja ,,Esimene nädalileht" ,, Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Oli Luterlane ja kirikuga lähedalt seotud. Suhtus Sakslastesse pooldavalt. Elu edendamiseks tarvis kokku leppida nii sakslaste kui venelastega. Korralda 1. Laulupidu, 1865 Vanemuise laulu ja mänguselts, põllumeeste selts. Carl Robert Jakopson- Sündis Tartus elas Tormas. Simse Seminari kooli õpetaja. Ta oli kooliõpetaja Tormas, Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, ,,Sakala ajaleht".Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu. Pooldas koostööd Venelastega. 3 isamaa kõnet.
Võimustruktuurid Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: Eestlaste maailmapilt pöörati peapeale ja vihatud rõhujast sai päästja.Eestlaste esialgne posit hoiak saksalste suhtes hakkas kiiresti kaduma,kui selgus,et Sak-samaalt saabuvad amtenikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist,vaid näevad hõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-st. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,sinna kuulus Eesti kindralkomissariat.Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi kuid peamiselt viis ta elu Berliini poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalit...
Saksa okupatsioon 1941.aasta suvel tundsid eestlased kergendust, et Nõukogude okupatsioonivõimud lahkusid ja nad tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles valmis neid jõudumööda abistama. Populaarsust polnud sakslastele juurde lisanud ei 1918.aasta Saksa okupatsioon ega Landeswehri sõda. Suhtumine sakslastesse muutus kommunistliku reziimi mõjul:aasta jooksul pöörati eestlaste maailmapilt pea peale ja vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis päästja. Peagi hakkas eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes kaduma, kuna selgus,et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades ainult osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.detsembril 1941.aastal allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud isaalade ministeeriumile
millal võeti kasutusele ka totalitaarne süsteem. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturud olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees. 1919 loodi Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Saksa Töölispartei põhilisteks vaenlasteks said kommunistid ja juudid. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, kes suudab
omad,ning Saksamaa oli eestlaste jaoks kui päästjad. Saksamaa otseselt ei kasutanud eestlaste vastu terrorit ja suhtus eestlastesse suurema austusega. Kui Punaarmee sõdurid sisenesid eesti tallu püssitääk ees ja ainult mitmekesi, võttes sealt kõike neile meeldivat jõuga, siis saksa soldat jättis majja sisenemisel oma relva välisukse taha või aiavärava külge ja maksis soovitud toiduainete eest raha või vastukaubaga. Eestlased suhtusid algselt sakslastesse,kui vabastajatesse Nõukogude okupatsioonist,kuid hiljem selgus,et Saksmaa ei alustanud N. Liiduga sõda mitte selleks, et võõraid rahvaid punase katku käest vabastada, vaid omakasu kaalutlustel s.t. ennetada Punaarmee kallaletungi Saksamaale ja ära hoida punase teerulliga Saksamaa lömastamist. Kaudselt olid sõja alustamise üheks põhjusteks ka Hitleri kinnisideed s.t. sakslaste eluruumi laiendamise ja Uue Euroopa rajamise eesmärke silmas pidades
Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid ning loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG). Stalin otsustas sõjalise jõu kasuks ning oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Kaotatud sõda, võitlejate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Verailles' süsteemis, majanduslik ebakindlust ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellel lisandus ka hirm kommunismi (pruun katk) ees. 1933.aastal nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Adolf Hitleri, kes võttis juhtimise lõpuks üle ning Saksamaal valitses natslik diktatuur just tänu temale.
mustlased). 10. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa majanduses? Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati sisse toidukaardid. Saksa võimud üritasid sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada. 11. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa kultuuris? 12. Milles seisnes eestlaste erinev suhtumine sakslastesse 1941. a. suvel ka 1943-1944. a.? Millest oli sellise erineva suhtumise tekkimine tingitud? Algul arvasid eestlased, et Saksa väed tulid neid päästma NSVL võimu alt, aga hiljem nad said aru, et Saksamaa ja NSVL okupatsioonil pole suurt vahet ikkagi. 13. Miks tähistatakse igal aastal 14. juunit kui leinapäeva? Sest siis toimus massiküüditamine. 14. Mis põhjuse tõi küüditamiseks NSVL ja mis näitab, et see ettekääne oli mitte tõsiseltvõetav?
Paljudele tundus, et eestlased jäeti lihtsalt taanduvaid saksa üksusi katma, hoolimata mis neist edasi saab. (Tänu halvale korraldusele ei suutnud kõik eesti väeosad õigeaegselt taanduda.) Lisaks sellele püüdsid sakslaste järelkomandod taganemisel ka mitmeid objekte hävitada. Et eestlastele nende kodumaa rusuhunnikuks muutmine vastuvõetav ei olnud, toimus selle tulemusel eestlaste ja sakslaste vahel isegi relvastatud kokkupõrkeid. Loomulik, et suhtumine sakslastesse muutus kõige selle tagajärjel tunduvalt halvemaks. Kui palju eestlasi 1944.aastal Läände pääses , on täpselt teadmata. Tavaliselt kõigub vastav number 70 000 - 80 000 inimese vahel. Maailma jaoks on see väike arv , Eestile aga suur. Kuna tegemist oli ühiskonna harituma ja aktiivsema osaga , siis suutsid pagulaseduutes tingimustes isiklikult läbi lüüa ja mitte üksnes läbi lüüa , vaid ka jätkata võitlust Eesti vabanemise eest ning arendada Eesti kultuuri
Kirjandus: A.H.Tammsaare, H.Talvik, B.Alver, A.Gailit ja B.Kangro, O.Luts, M.Under. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Teater: E.Aava ,,Vikerlased" Sport: K.Palusalu, Berliini olümpiamängudes maadluses kuldmedal, P.Keres tõusis maailma parimate maletajate esiritta 10) Keda peeti Eesti Vabariigis rahvusvähemuseks? Milline oli Eesti Vabariigi suhtumine rahvusvähemustesse? Sakslased ja venelased. Venelastesse suhtuti vaenulikult. Sakslastesse suhtuti halvasti? 1)Tooge välja Eesti Vabariigi riiklikult korraldusele kõige iseloomulikumad jooned uue valitsuse ajastul(vähemalt 5) a) Täielik võrdsus rahva seas b) Kõrgemaks võimukandjaks rahvas c) Seadusandlik võim riigikogu d) Täidesaatev võim valitsus e) Valitsuse tegevust juhtis riigivanem 2) Tooge välja Eesti Vabariigi 1920.a. põhiseaduse üks teie arvates kõige positiivsem joon ja õks kõige negatiivsem. Põhjenda!
37. SAKSA OKUPATSIOON VÕIMUSTRUKTUURID 1941 aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: aasta jooksul pöörasti eestlaste maailmapilt põhjalikult pea peale ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja. Eestlaste esialgne positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust.
Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga
* 28. sept 1939 sõlmiti "vastastikuse abistamise leping" ja punaarmee toodi sisse * 14. -17. juuni 1940 esitati Balti riikidele ultimaatium, 17. juuni okupeeriti EV * 21. juuni 1940 teostati "riigipööre" mida juhiti Moskvast. Pidi jääma mulje Eesti vabatahtlikust liitumisest N-Liiduga * 21, juuli 1940. a kuulutati välja Eesti NSV. 12. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a.? Miks? Milliseks kujunesid suhted hiljem? Neid tervitati kui vabastajaid, sest arvati et N-Liidu õudusdest on pääsetud. Hiljem muutus suhtumine jahedaks, N-Liidu muudatused jäeti samaks. Eestlaste soov saada jälle iseseisvaks löödi jäiselt tagasi.... 13. Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas? Mida ise oleks teinud? (Arutlus)
Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga
Nõukogude väed Eesti juunis 1940. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Eesti esimene president Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. Eesti lähiajalugu Saksa okupatsioon 22. juunil 1941 Nõukogude Liitu rünnanud Saksa armeegrupi "Nord" üksused ületasid EestiLäti piiri juba 7. juulil. Juuniküüditamine oli löönud rahva julgeolekutundesse sügava haava ning sakslastesse suhtuti kui vabastajatesse. Vahepealset ajapuhvrit venelaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel kasutati mitmel pool omariikluse taastamiseks. Asutustele paigaldati uuesti rahvuslipud ja üritati vabaneda kõigest, mis seotud venelaste tegevusega riigis. Enne lõplikku lahkumist viidi taganevate venelaste poolt PõhjaEestis ning saartel läbi sundmobilisatsioon, mille käigus viidi kaasa hinnanguliselt 30 000 meest. Eestis kuulutati välja uus mobilisatsioon,
Majanduslikult ja poliitiliselt tugevnenud Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailm kommunistlikuks muuta. Kommunism aga hirmutas Saksamaad, kus kommunismi nimetati punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Saksamaa oli hea kasvuala diktatuurile. Lisaks hirmu ees kommunismile mõjutas sakslasi kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumine Versaille' s süsteemis, majanduslik ebakindlus ja erakondade omavaheline kemplemine. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad. Neis nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi.
Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine, surmalaagrid) Taotleb, et ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Fasistlik dikt Itaalias? 2.Valitsussüsteem ei toiminud hästi. Totalitaarne süst Nõukogude liidus?Ümberkorraldused Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok? SB-kaua olnud PR-rahvarinne; nad olid piisavalt kaua olnud, sp et nad olid I ms pmts võitjad, ei olnud vaja dikt Riikide polit areng- Saksa- sisep inimeste suhtes halb, hirmuvalitsus, tsensuur, riik ehitas ennast kiiresti üles-kiirteed.... Majand Tööstusriik ja Laenati suurettevõtetelt raha, Industrialiseerumine- see
liigendid. Teater sai juurde ka ühe uue proovi- ja mängusaali. Varem neljandal korrusel maalisaalina kasutuses olnud ja seni publiku eest suletud ruum sai avalikuks. SAKSA TEATRIST EESTI TEATRIKS Saksa teater tegutses Tallinnas juba 19. sajandi algusest, ajast, mil eestlased maakohtades alles rahva- ja seltsimaju ehitasid. 20. sajandi algul, kui valmis Tallinna Saksa Teatri uus maja, siis käis seal ka palju haritud eestlasi, vaatamata sellele, et sakslastesse eriti hästi ei suhtutud. Kultuuri koha pealt leiti siiski, et see on kõikidele tähtis, olenemata nende päritolust. Saksa Teatriühing hoidis uhket maja enda käes ka Eesti Vabariigi ajal ja see tekitas eesti avalikkuses suurt pahameelt. Samal ajal oli aga olemas saksa kogukond, saksa ajaleht ja saksa saadikud riigikogus, nii et tegelikult oli neil õigus ka oma teatrile. Alates 1920. aastast üüris Tallinna Saksa Teater oma ruume eestlaste draamateatrile, mis oli
Postimmes. Jannsen oli ettevaatlik ja üritas läbi saada baltisakslastega ja vene võimuga. Jannsen oli väga eesti meelne ja õhutas rahvuslikule liikumisele. C. R. Jakobson oli õpetaja haridusega isamaaliste kõnede autor, tema suhtumine kirikusse ja võimudesse oli kritiseeriv. Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedajaks, Hurt suhtus kirikusse hästi, kuid sakslastesse ja riigivõimu suhteliselt kriitiliselt. Jakobsoni eesmärgiks oli õpetada eestlasi põldu ja ennast harima, Hurt tahtis säilitada eestlaste luulet ja oli eestvedajaks ka Aleksandri kooli rajamisel. Rahvusliku liikumise peatas venestamine. 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik
sabotaaz; ülestõusud; sakslaste vastane propaganda jne.) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid ja inimkaotuseid. Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel. Massiliste repressioonide kasutamisega häälestati enese vastu ka need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel. (Vt.ka Saksamaa poliitika vallutatud aladel ... õpik lk.23-27) jne. 4. Saksamaa poliitika vallutatud aladel ja suhtumine sakslastesse: Vt.õpik lk.23- 25. 5. Vastupanuliikumine Saksamaal: Vt.õpik lk.25-27. 4 6. Liitlaste konverentsid II maailmasõja ajal: (Vt. ka õpik lk.35-38) · Oma tegevust II maailmasõja ajal koordineerisid Hitleri-vastase koalitsiooni peamised osapooled USA, Suurbritannia ja NSV Liit kolmel suurel konverentsil: 6.1. Teherani konverents (1943.a. novembris-detsembris): · Osalesid F.D.Roosevelt, W
konstitutsiooni, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra (vabariik, proportsionaalne valimissüsteem, esimene president Ebert) Saksamaa pärast I maailmasõda · pärast Compiegne´i vaherahu sõlmimist jäi Saksamaa täiesti omapead, pidi 1918-1919 talve oma jõududega üle elama · vaatamata sellele, et Saksamaal oli välja kuulutatud demokraatlik vabariik, ei muutunud võitjate suhtumine sakslastesse vaadati kui riigile, kes jääb endiselt Euroopa julgeolekut ohustama · pärast sisepoliitilise olukorra teravnemist Saksamaal otsustati rahuprotsessiga kiirustada Kronoloogia · 8. jaanuar 1918 - W. Wilson esitab Kongressile oma rahuprogrammi "14 punkti". · 18. jaanuar 1919 - Avatakse Pariisi rahukonverents. · Mai 1919 - Saksamaad ähvardatakse sõjaliste aktsioonidega juhul kui ta ei aktsepteeri lepingut. · 28
deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. 8. Saksamaa ja tema kehtestatud uus kord. Holokaust. 1942.aasta suveks oli Sks ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Venelaste suhtumine sakslastesse oli märkimisväärselt halvenenud. Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidaisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Maidanegi jt surmalaagrite gaasikambrites. Kokku hukkus holokausti ehk juutide hävitamispoliitika tagajärjel ligi 6 milj inimest. 9.Vastupanuliikumine Prantsusmaa-La Resistance
Sakamaa – Eesti leegion N.Liit - Eesti laskurkorpus 8. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida- Euroopas. © Siimo Lopsik 2014 8 9. Nimeta etappidena kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude impeeriumi osa? 10. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a.? Miks? Milliseks kujunesid suhted hiljem? Alguses olid suhted head kuna eestlased loodsid saklastelt seda et nad viivad Eesti riigi iseseisvumiseni aga seda ilmselgelt ei tehtud 11. Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas? Mida ise oleks teinud? (Arutlus) Arutlus korras. 12. Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki?
detsembril asusid venelased pealetungile, mis kestis kuni 1942 kevadeni ja lõid sakslased tagasi. - 1941 nov. laiendati lend-lease ka NSVL-le, NSVL, USA ja GB vastastikune sõjaline abi 2. Saksamaa vallutab Baltimaad Vahetult enne sõja algust oli Baltimaades toimunud esimene massiküüditamine - 14.juuni 1941 – küüditati NSVL poolt Siberisse ligi 50 000 inimest. Seetõttu tervitati siin sõja algust ja vähemalt esialgu suhtuti sakslastesse positiivselt. Kuna Stalin oli käskinud jätta sakslastele põletatud maa, siis asusid seda taktikat teostama hävituspataljonid. Juuli algul olid sakslased ületanud Eesti piiri, 28.august oli võetud Tallinn. Kuid omariiklust ei taastatud, vaid Baltimaadest loodi Saksamaale alluv riigikomissariaat Ostland. Eesti kuulus selle koosseisu kindralkomissariaat Estlandina. Võim saksa sõjaväevalitsusel - Litzman, kohalikuks haldamiseks moodustati Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe. 3
tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit · Sm kuulutas, et "sõda bolsevismiga" barbaarne ja sõjaseadused ei maksa, okupeeritud NSVL alad jagati riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks · halb suhtumine Vene sõjavangidesse: enamik suri nälga ja haigustese, kasutati orjatööl, hiljem taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel asuti moodustama omaette üksusi, kuid oli hilja, venelaste suhtumine sakslastesse halvenenud, samuti ka ukrainlastega · eriti jõhker käitumine juutidega: Poolas, Ukrainas, Valgevenes elavad juudid suleti getodesse · 21. jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati kõik Eur juudid saata itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; hiljem laienes hävitustöö Ung-sse, It-sse jt okupeeritud riikidesse · Ung-s tegutsev krahv Wallenberg päästis tuhandeid juute, ostes nad välja, kui NSVL Ung
tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit Sm kuulutas, et “sõda bolševismiga” barbaarne ja sõjaseadused ei maksa, okupeeritud NSVL alad jagati riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks halb suhtumine Vene sõjavangidesse: enamik suri nälga ja haigustese, kasutati orjatööl, hiljem taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel austi moodustama omaette üksusi, kuid oli hilja, venelaste suhtumine sakslastesse halvenenud, samuti ka ukrainlastega eriti jõhker käitumine juutidega: Poolas, Ukrainas, Valgevenes elavad juudid suleti getodesse 21. jaan 1942 – Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati kõik Eur juudid saata itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; hiljem laienes hävitustöö Ung-sse, It-sse jt okupeeritud riikidesse
Soome idapiirist mõnevõrra idapool. Muinasnorralased on mõjutanud endast läände jäävaid alasid. Nt enamus viikingeid olid just norralased. Norralaste geneetiline jälg on tugev tänapäeva Inglismaa idaosas. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Taanit on läbi aegade kõige rohkem mõjutanud Saksamaa ja saksa kultuur. Ka Rootsi on mõnevõrra saksa kultuurist mõjutatud, kuid vähem. Soome peamised vastased läbi ajaloo on olnud (eeskätt usulistel põhjustel) venelased; sakslastesse on nad suhtunud sümpaatiaga. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Rootsi suurimaks vaenlaseks on kuni 19. sajandini olnud Taani. Taani on kuni 16. sajandini olnud (küll geograafiliselt väike) võimsaim Põhjala riik. 1380. aastal moodustati Taani-Norra personaalunioon. Norrast saab Taani provints ja Norra hakkab taanistuma. Seetõttu on tänapäeva norra keeles väga suured taani keele mõjud. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1809
C.R.Jakobson-(1841 -1882)-eesti ühiskonnategelane, kirjanik, rahvusliku liikumise juhte, ajakirjanik, õpetaja ja põllumees. Õppis Cimze seminaril Valgas.1878.a. asutas Viljandis esimese eesti poliitilise ajalehe "Sakala". Tegi häid kooliõpikuid. Kuulsaks on saanud tema "Kolm isamaakõnet". Juhtis põllumeeste seltse Pärnus ja Viljandis. Tal oli Vändras Kurgjal oma talu. Suhtus kirikusse kriitiliselt ja astus kirikuõpetajatele ja mõisnikele vastu. Pooldas vene ideoloogiat ja suhtus sakslastesse tõrjuvalt. Tema poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale, ta ei omistanud linnakodanlusele mingit tähelepanu. Ta oli kohati liiga enesekindel ja esiletükkiv, mis viis ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suri kopsupõletikku. "Sakala"- Jakobsoni juhitud esimene eesti poliitiline ajaleht. Hakkas ilmuma 1878.a. ja sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Selles arvustas Jakobson käredalt Eesti ühiskondlike olusid.
kavatse kellelegi sõltumatust pakkuda. Kurvad tagajärjed olid sakslaste halval suhtumisel Vene sõjavangidesse. Esimesel sõja-aastal võetud miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse. Paljusid vange kasutati orjatöödel Saksa tööstusettevõtetes. Hiljem taipasid sakslased, et venelasi saab kasutada võitluses Stalini vastu, ning asusid neist kindral Andrei Vlassovi juhtimisel moodustama omaette üksusi. Kui oli juba hilja, sest venelaste suhtumine sakslastesse oli märkimisväärselt halvenenud. Sakslased suutsid rikkuda ka oma suhted ukrainlastega, kelle iseseisvuspüüdlusi nad ei tunnustanud. 18 Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21. jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus
enne kui liiguvad antud naabruskonda elama. Oluline on mitte niivõrd konkreetsete inimeste teadmine kui tüübi teadmine, mille määrab ära rahvus, klass jmt. Täpsemalt öeldes, oluline on mitte niivõrd teadmine kuivõrd olemasolevad stereotüübid, mida me omame. Steretüübid võivad muutuda - näiteks paari aasta jooksul peale Teist M-sõda muutus ameeriklaste suhtumine sakslastesse ja venelastesse kardinaalselt. Seega, vastastikune teadmine mõjutab integratsiooni positiivselt siis, kui on seotud mingi eelneva kogemusega, mis on olnud positiivne jvp. Teadmine iseenesest ei ole nii oluline. Seega, uurimise puhul indikaator peaks andma infot mitte lihtsalt teadmiste kohta, vaid selle teadmise hinnangu kohta.
lihtsalt aktiivsed kohalikud mehed. · Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. · Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsusega nõukogude korra suhtes. Saksa okupatsioon (ptk.37) Võimustruktuurid · Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: aasta jooksul pöörati eestlaste maailmapilt põhjalikult pea peale ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja. · Viidi ellu Berliini poliitikat · Eesti Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid need katsed põrkusid Berliini vastuseisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikeduseks.
omavalitsusüksused , linnade juhtimine oli linnakodanike hulgast valitud rae käes. Linnakodanikud oli käsitöölised ja kaupmehed., suur gildi ja väike gildi (tsunfidesse). Riia eripära Must peade vennaskond. Põhiosa linnade kaupmeestest ja käsitöölisest värbati põhja-saksamaalt, ja need hakkasid suhtuma kohalikesse ametivendadesse tõrjuvalt. Neid ei võetud enam Gildide liikmetesse vastu. Õige pea hiljemalt 14 saj hakati suhtuma mitte sakslastesse kui alamatesse, kelle hooleks jäid mustad tööd ja mitte nii tasuvad. Lätlaste enamik asus eelkõige maal, külades ja taludes, maa rahvastiku puhul oli keskajal oluline muudatus , see sulasid senised hõimud kokku Läti rahvaks. Hiljemalt 15 saj olid vähemasti latgalid, semgalid ja seelid kokku sulanud, säilisid keeleerinevused aga need oli tühised. Aga kuralased oli eraldi seisev rahvas, see sulamine võis olla alanud juba aga allikad seda ei ütle
Politseipataljonid: Kogu Ostlandi Riigikomissariaadis moodustati kaitsemeeskondi ehk politseipataljone. Need kuulusid kohalike Saksa politseijuhtide alluvusse- Vahiteenistus, partisanide-vastaseks võitluseks. Hiljem rakendati neid rindevõitlustes. Seal oli 10 000 liiget. Peamiseks sooviks oli kättemaksta okupatsiooni ajal kogetud kannatuste eest. Eesti leegion: 1942. augustis kuulutati välja Eesti leegion. See ei olnud populaarne. Selleks ajaks eestlased olid pettunud sakslastesse. Kardeti, et mehed saadetakse kaugele sõdima kodumaalt. Mobilisatsioon: 1943. aastal kuulutati välja mobilisatsioon meestele, kes sündisid 1919-1924 aastatel. Sakslased üritasid jätta muljet, et tegemist on vabatahtlikega. Mobiliseeritule anti valiku, kas minna leegioni, sõjaväe abiteenistusse või Saksamaale tööteenistusse. Algas mobilisatsiooniealiste meeste põgenemine Soome- Eelistati Soome vennasrahva mundrit võitlemiseks Nõukogude Liidu vastu.
Hävituspataljonide loomine ja terror. Eestis moodustati alates 1941. aasta 25. juunist Saksa langevarjurite ja diversantide ning metsavendade vastu võitlemiseks maakondades 13 hävituspataljoni ja Tallinnas loodi töölispataljoni nime all arvukam üksus, mis hiljem jaotati neljaks hävituspataljoniks. Hävituspataljonidesse kaasati enamasti Nõukogude võimu toetajaid ning lojaalseid isikuid vabatahtlikkuse alusel. Samuti oli oma osalus eestlaste suhtumises sakslastesse, mis oli juurdunud Eesti elanikes pärast Eesti Vabadussõda Landeswehriga, seetõttu ei saa võtta liitumist hävituspataljonidega kui ainult Nõukogude võimu pooldamist, vaid ka kui sakslastevastasust. 29. juunil kuulutas EK(b)P Keskkomitee välja parteilise mobilisatsiooni. Kõik partei liikmed ja kandidaadid, samuti suur osa ELKNÜ liikmetest kutsusti hävituspataljonidesse. Nendesse formeeringutesse iga meest ei võetud. Kui soovitaja ei olnud kommunist või vähemalt
Seda poliitikat viis ta läbi avalikult või vähemalt toetas salaja. Kõikide õigustega ja mitteõigustega lülitati puht-Saksa territooriumid, tänu riigi administratsiooni mahhinatsioonidele, ohtlikesse segakeelsetesse tsoonidesse. Isegi Alam-Austrias hakkas see protsess aina kiiremini arenema. Paljud tsehhid hakkasid juba vaatama Viinile, kui kõige suuremale tsehhi linnale. Hertshertsogi abikaasa oli tsehhi krahvinna. Ta pärines perekonnast, mille vaenulik suhtumine sakslastesse sai kindlaks traditsiooniks. Ta oli Franz-Ferdinandiga morganaatilises abielus. Selle 47 uue Habsburgi, kelle perekonnas räägi-ti ainult tsehhi keeles, juhtidee seisnes selles, et Euroopa keskmes tuleb järk-järgult luua slaavi riik, mis on üles ehitatud rangelt katoliiklikul alusel, selleks, et temast saaks tugisammas õigeuskliku Venemaa vastu. Habsburgidele oli juba am-mu saanud
annaabi.ee 
