IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:
Paljudel Vietnamis võidelnutel tekkis hingeline kriis,mis jäi püsima aastateks. 8. Pärast Saksamaa alistumist Teises maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA ,Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväeadministratsioon,idatsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Seega oli loodud uus Saksa riik. Põhiseaduse järgi teostab riigis võimu seadusandlikku võimu parlament,mis koosneb kahest kojast : Bundestagist ja Bundesratist. Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks kantsleriks sai Kristlik-Demokraatliku Liidu juht Konrad Adenauer. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Ida-Saksamaal tegutsenud kommunistlik võim teatas,et nende riigis hakatakse sotsialismi ehitama. Saksa Liitvabariik ja teised
vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete kaasajastamine. Sotsiaalne turvalisus riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Näiteks kui idast tulnud inimesed põgenesid läände, siis tagati neile seal kohe sotsiaalne turvalisus, et neil oleks seal hea olla ega pööra lääne vastu. 5. Millistes rahvusvahelistes kriisides osales USA? Miks ja millal? Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu
Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi → ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud
Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga
IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika.
seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948-1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. Okupatsioonitsoonid: Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustada seal sovietiseerimist.
1970.aastate algul tabas USA-d majanduskriis. Selle põhjusteks olid: 1. suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja Vietnami sõda, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) 2. nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%), tootmine langes hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. 1981 USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks). soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse.
4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga · detsembris I üleriigilised valimised KDLi võit (kantsler H. Kohl) c) 1998-2006 võimul SDP+rohelised (Gerhard Schröder + Joschka Fischer) d) Alates 2006 võimul KDL (Angela Merkel) 5. Saksa majandusime turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga (L. Erhard- Adenaueri maj.minister) = sotsiaalne turumajandus a) Põhjused: · külm sõda kandus sotsiaalvaldkonda kõrge elustandard kui kommunismi tõrjumise vahend b) Sisu: · riik ei reguleeri ettevõtlust vaid loob soodsad tingimused · vaba konkurents · riik hoolitseb sots. turvalisuse eest vähendades turumajandusest tulenevat ebavõrdsust (toetused, pensionid jne) c) Tulemused: · 1950-69 majanduskasv 6,7% aastas IV riik USA, NSVL ja Jaapani järel)
abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. 1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis.
see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu
See algas üliõpilaste meeleavaldusega, kes nõudsid Ungaris demokraatia kehtestamist. Nendega liitusid Ungari sõjaväelased, kes andsid üliõpilastele relvi. Rahumeelne meeleavaldus kasvas seega relvastatud ülestõusuks. Seda väljaastumist toetas ka Ungari liider Imre Nagy. Ülestõus suruti VLO vägede poolt maha, Imre Nagy lasti maha. Sotsialism jäi Ungaris püsima, ent tehti järeleandmisi. Lubati väikesed eraettevõtted, osaline turumajandus. Praha kevad 1968a. Toimusid ärevad sündmused Tsehhoslovakkias, mis on ajalukku läinud kui "Praha kevad". Tsehhi liider Alexander Dubek läbi viima "inimnäolist sotsialismi". Moskva keelas selle ära ning sellest tekkisid rahvarahutused, mille VLO maha surus. Poola kriisid Kogu sotsialismi kehtimise ajal oli üks rahutumaid piirkondi Poola. See oli ka üks vaesemaid riike. 50-ndatel, 70-80-ndatel olid seal pidevad rahutused. Populaarsus kogus ametiühing "Solidaarsus" ja
õigusi-naise koht pole kodus, edu. Seksuaalrevolutsioon- vahekord enne abielu , rasestumisvastased vahendid. INGLISMAA Usas valitsevad parteid?vabariiklased ja demokraadid Iseloomusta inglismaa riiklikku korraldust!Kes oli võimul? Parlamentaarne monarhia, troonil Elisabeth II, võimul vaheldumisi leiboristid ja konservatiivid. Kuidas mõjutas Suessi kriis inglismaad? Suessi kriis 1956a. Inglismaa pidi loobuma kolooniatest. Inglismaa kaotas om ajuhtpositsiooni maailmas. Millised asjaolud võimaldasid Inglismaal võimalikult rahulikult leppida ja kohaneda koloniaalimpeeriumi kadumisega? Alaline positsioon ÜROs.Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks. Majanduskasv. Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma? Ebaefektiivne ülemereturg, leiboristide sotsiaalprogrammid,etevõtete doteerimine SAKSAMAA 31. Adenaueri Lääne-Saksamaa: majandusime, , arenes väkja Euroopa
Natsionaalsotsialismis: aaria rassi Fasism: rass, korporatiivsus (tööandjad ja töövõtjad moodustasid ühise süsteemi) USA kahe maailmasõja vahel Majanduslikult võitis: andis suuri laene Inglismaale ja Prantsusmaale. Iseloomustas isolatsionism (suurest maailma poliitikast jäädi kõrvale; liite ei sõlmitud Euroopa riikidega). Nt ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Majandusse olid küll end seganud, kuid poliitiliselt hoiti eemale. Neil oli enne 1933. aastat liberaalne turumajandus (riik ei tohi mitte mingil juhul sekkuda majandusse). Kuid siis Roosevelt muutis seda. Piirati sisserändamisi USAsse. Määrati kvoodid, et kui palju üldse tohib ühest piirkonnast immigreeruda. Seda kuna ühiskonda integreerumine oli nende jaoks raske. Oma tavadest ja keeltest ei loobutud. Valitses ka kuivseadus ehk keeluseadus. 1919-1933 ei saanud alkoholi nt. nii valmistamine, transport kui ka müümine olid keelatud. Roosevelt selle
Moskva ei olnud nõus Balti riikide iseseisvumispüüetega ja kavatses läbi viia referendumi. Selle peale otsustasid Balti riigid viia läbi ennetava referendumi, mille tulemustest selgus, et Eesti iseseisvuse taastamist soovis u. 2/3 inimestest. Moskva nõudis, et Eesti kirjutaks liidulepingule alla. Selle tegi aga võimatuks tagurlike jõudude riigipöördekatse Moskvas. Kasutades ära tekkinud situatsiooni kuulutati Eesti 20.aug. 1991. iseseisvaks. 3. Millised sisemised ja välised tegurid võimaldasid Eesti omariikluse taastamise 1991.? Sisemised tegurid: · äärmuseni halvenenud majanduslik situatsioon, kuna Eesti majandus oli allutatud NL vajadustele, · rahvas politiseerus, · Eestis oli võimukriis, mille survel K.Vaino võeti EKP 1. sekretäri kohalt maha ja tema asemele seati V.Väljas, · alanud oli perestroika ja glasnost. Välised tegurid: · iseseisvaks ei püüdnud saada mitte üksnes Eesti, vaid rahutused olid ka teistes
2.Miks sekkus USA Vietnami sõtta?- kuna USA tahtis kommunismi pidurdada 3.Miks oli USA ühiskond sõja vastu? Too näiteid sõjavastase liikumise kohta.- kui inimesed nägid televisioonist, kui julm on sõda, siis hakkasid selle sõja vastu protestima. Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa lõhestamine toimus 1949 aastal, kui kuultati välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi kantsleriks. NSV liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta Saksamaa lõhenemise 3 põhjust. NSVL sulges piiri Ida- ja Lääne Saksamaa vahel. Berliini linna ehitas NSVL Berliini müüri, mis eraldas Ida- Berliini Lääne-Berliinist. Külma sõja tõttu nõrgenesid Saksamaa lääne- ning idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et
NB! Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. 1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). 20* sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. 21* tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. 22* majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. 7* riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu 8* riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast 9* riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine
Berliini läänesektori blokeerimist Berliini blokaad. Lääne-Berliini hakati varustama õhusilla kaudu. 1949. aasta hiliskevadel andis Moskva järele ning lõpetas blokaadi. Berliini kriisil oli mitmeski mõttes murranguline tähendus: kõigile sai selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud; just Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks (NSVL luges selleks Churchilli Fultonis peetud kõnet) · 24. mail 1949 jõustus Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) põhiseadus ning augustis toimusid seal parlamendivalimised. 7. oktoobril 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik ja seal kehtestati nn proletariaadi diktatuur Nõukogude poliitika Ida-Euroopas Esimese viie sõjajärgse aastaga läks võim kõikides Kesk- ja Kagu-Euroopa maades, mille pinnal paiknes II maailmasõja lõppedes Punaarmee, Moskvale kuulekate kommunistlike valitsuste kätte.
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina
9. Saksamaad “külma sõja” ajal. Pärast teist maailmasõda jagunes Berliin okupatsioonitsoonideks. Lääne-Berliin oli Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA kontrolli all ning Ida-Berliin Nõukogude Liidu all, kommunistlik diktatuur, rahva olukord halb. Lääne-Saksamaal viidi läbi reforme, 1949 põhiseadus. Saksa Liidupäeval e. Bundestagi valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid. Majanduslik olukord raske, raha oli kaotanud väärtuse, must turg õitses. Valitsus otsustas sotsiaalse turumajanduse rajamist. Leiti, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, ent peab kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. Lääne-Berliinist sai Saksamaa Liitvabariik ning Ida-Berliinist Saksa Demokraatlik Vabariik. Pärast Berliini jagunemist toimus Berliini kriis, mis oli üks suurimaid kriise külma sõja ajal
Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. Lääne riigid peavad külma sõja alguseks Berliini Blokaadi BERLIINI MÜÜR 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände
Soome , Saksa LV ,Madalmaad) Aasias Jaapan , USA , Kanada ja Austraalia. Teise poole moodustasid Ida-ja Kesk-Euroopa riigid eesotsas NSVL-ga . Ida-Euroopa alla kuulusid Bulgaaria ,Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Poola , NSVL , Saksa DV , Jugoslaavia. NSVL koosseisu kuulusid 15 liiduvabariiki : Eesti NSV , Läti , Leedu , Ukraina... Heaolu ühiskond kujunes Lääne-Euroopas , tunnusjooned: kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus e. toetused , hea haridustase , kättesaadav ja kiire arstiabi , väike tööpuudus, turumajandus, demokraatia ,Itaalia, Lääne-Saksamaa, Jaapan arenesid väga kiiresti. Energiakriis-naftat tootvad riigid otsustasid tõsta 10 korda nafta hinda. Sellega sai otsa odava tooraine aeg. Tuli mõelda odavast majandamisest ja kokkuhoiust. 1970.datel kujunes välja infoühiskond = meedia , arvutid, ühiskonna globaliseerumine. Demokraatia laienemine Demokraatia laienes lääne pool , samas vähenes Ida-Euroopas , kus süvenes külm sõda. *Võeti kasutusele demokraatlik riigikord
vabadeks valimisteks. Pärast Berliini müüri langemist hoogustus vastupanu Tsehhis. Sametrevolutsiooniga loodi 1989 detsembris valitsus, mida kontrollis opositsioon ja presidendiks valiti populaarne teisitimõitleja Vaclav Havel. Saksamaa taasühinemine. Veebruaris 1990 alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juulil 1990, SDVs hakkas kehtima Liitvabariigi rahaühik, Saksa mark. Ühinemist ei soosinud kõik riigid. NSVL soovis näha ühendatus Saksamaad neutraalse riigina, mitte NATO liikmesriigina, eriti skeptiline oli Suurbritannia. Veebruaris 1990 leppisid USA, NSVL, GB, ja FRA kokku, et läbirääkimised Saksamaa ühendamiseks hakkavad toimuma valemi 2+4 järgi kõigepealt lepivad kokku sakslased ise ja seejärel kooskõlastavad Teise maailmasõja võitjariikidega. Septembris kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic)
1919 ● Fascio di Combattimento (Võitlusliit). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei. Fašistide põhiideed: ● Kõige tähtsa on rahvus kui tervik ● Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele “Ja ülejäänud rahvas kepib tema ümber” Unistati Rooma impeeriumi taastamisest. Benito Mussolini (1883-1945) ITAALIA PÄRAST 1MS: 1. Itaalia oli kandnud 1MS raskeid kaotusi. 2. Oldi pettunud Pariisi rahukonverentsis. 3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine. Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku 1922 Fašistidemarss Rooma Mussolini määratakse peaministriks. Fašistlik riigikorraldus ● Kehtestati üheparteisüsteem. ● Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu. ● Majandus allutati riigi kontrollile. ● Keelati ametiühingud ja streigid.
Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M. Thatcher aga pidas Briti peaministri ametit 1990. aastani (kauem kui ükski teine sel sajandil). Pärast valitsusjuhi kohast loobumist asutas ta konservatiivse majanduspoliitika propageerimiseks omanimelise fondi. Thatcherism levis erinevatel kujudel ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 1983. aastal tulid konservatiivsed jõud võimule Saksamaa
Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M. Thatcher aga pidas Briti peaministri ametit 1990. aastani (kauem kui ükski teine sel sajandil). Pärast valitsusjuhi kohast loobumist asutas ta konservatiivse majanduspoliitika propageerimiseks omanimelise fondi. Thatcherism levis erinevatel kujudel ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 1983. aastal tulid konservatiivsed jõud võimule Saksamaa
Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M. Thatcher aga pidas Briti peaministri ametit 1990. aastani (kauem kui ükski teine sel sajandil). Pärast valitsusjuhi kohast loobumist asutas ta konservatiivse majanduspoliitika propageerimiseks omanimelise fondi. Thatcherism levis erinevatel kujudel ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 1983. aastal tulid konservatiivsed jõud võimule Saksamaa
Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M. Thatcher aga pidas Briti peaministri ametit 1990. aastani (kauem kui ükski teine sel sajandil). Pärast valitsusjuhi kohast loobumist asutas ta konservatiivse majanduspoliitika propageerimiseks omanimelise fondi. Thatcherism levis erinevatel kujudel ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 1983. aastal tulid konservatiivsed jõud võimule Saksamaa
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumer
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöö
Tööpuuduse vähedamiseks korraldati ühiskondlikke töid. Farmeritele hakati maksma toodangu vähendamise eest. Panganduse alal kehtestati erakorralised seadused. Diktatuuride teke Itaalia Esimese Maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitnud suurriikide seas kõige rohkem välja kurnatud. Tööstuslikult arenenud Põhja-Itaalia sai sõjategevuses tugevalt kannatada. Itaalia inimkaotused olid väga suured. Tekkis ulatuslik tööpuudus. Rahva hulgas levis rahulolematus kehtiva korraga. 1920a toimus Itaalias üldstreik. 1919a. Toimus Benito Mussolini pooldajate kokkutulek, kus moodustati esimene võitlusliit ehk fascio. Liikumist hakati nimetama faistlikuks. Lubati korda ja tugevat kätt. Korra kehtestamine ja rahvuse kaitsmise nimel ründasid faistid e. mustsärklased töölismiitinguid purustasid töölisparteide hooneid ja tapsid töölisaktiviste. Liikumine muutus 1921a Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks
tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
