Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saksama Liitvabariik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
berliin, turumajandus, demokraadid, liitvabariik, majanduskasv, sõjalised, vabale, investeeringud, ludwig, erhard, baseerub, sotsiaalabi, erakonnad, sotsiaaldemokraadid, liidukantsler, angela, merkel, pealinnad, bonn, raudne, eesriie, seondub, terminit, berliinimüür, üro, rahuleping, nato, kartus, denatsifitseerimine, organisatsioonid, doktriin, piiretööstustoodangust); selle põhjused: Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · USA majanduse aregule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse (näiteks Los Angelese kiire kasv) ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970-ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile)
sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid
tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid
meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Raudne eesriie – NL eraldas oma mõjusfääri kuuluvad riigid muust maailmast, hakkas võimalikult palju tõkestama läbisaamist muu maailmaga. Berliini blokaad (1948-49) Potsdami konverentsi otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL
ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised
sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-d majanduskriis. Selle põhjusteks olid: 1. suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja Vietnami sõda, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) 2. nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest. Kriisi tulemusena:
kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.).
1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendava sõjalis-poliitiline bloki – Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) rajamine 1955 toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida- Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, mille tulemusena oli NSV Liit endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Sellega olid külma sõja mõlemal leeril kujunenud välja omad sõjalised blokid – NATO ja VLO. Väljaspool Euroopat sõlmisid mitmed lääneriigid (nt USA, Suurbritannia jt) lisaks ka regionaalseid sõjalisi liite kohalike läänemeelsete riikidega (nt ANZUS, SEATO, CENTO). NATO 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele
28. Miks algas 60ndate lõpus Saksamaade lähenemine? Üldine pingelõdvendus maailmapoliitikas. 1966 tulid Lääne-Saksamaal võimule sotsialistid. Sotsialistide uue idapoliitika autoriks oli Willy Brandt (välisminister). Brandt teatas, et Sm loobub Hallsteini doktriinist. 1971. sõlmiti Lääne-Berliini leping USA Suurbritannia, NLi ja Prantsusmaa vahel: 29. Mis olid idalepingud? Miks oli oluline Oder-Neisse jõe joon? 1970 sügisel sõlmis Saksa Liitvabariik NLi ja Poolaga idalepingud, milles tunnistas Saksa Liitvabariigi idapiirina Oder-Neisse jõge. 30. Millal ja kuidas toimus kahe Saksamaa leppimine? W. Brandt teatas, et loobub Hallsteini doktriinist, on valmis sõlmima sotsialismimaadega diplomaatilisi suhteid. NL tegi ettepaneku, et Saksa Liitvabariik tunnustaks Saksa Dem. Vabariiki kui täiesti omaette iseseisvat riiki. 1970 leidsid aset SLV ja SDV valitsusjuhtide kohtumised (üle 20 aasta).
Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik-
tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Eur-s luhtusid ; esines teatud erimeelsusi ; loomist kiirendas Berliini blokaad. -Berliini blokaad(1948 juuni–01949 mai): eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Sks jagati NL, USA, Pr ja SB vahel okupatsioonideks ; põhjuseks oli rahareform läänetsoonides ja selle laiendamine Lä-Berliini ; lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine, Sks ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele ; NL eesmärgiks oli jätta Sks idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri(allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliserimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ja Moskva-joonega mittenõustujate suhtes) ; NL blokeerib Lä-Berliini ühendusteed läänetsooniga ; USA ja SB loovad õhusilla ; tagajärjeks oli
Eesmärgiks oli Lääne demokraatia tugevdamine ja vastuseis Nõukogude Liidu katsetele levitada maailmas kommunismi.Probleemiks muutusid sündmused Indo-Hiinas, Vietnami sõda. 8.USA välispoliitika 1970 Kirjutati alla Vietnami sõja lõpetamise leppele.USA väed lahkusid Vietnamist. 9.USA välispoliitika 1980 USA loobus pingelõdvendusest, NSVL sunniti USAga võistlema.Peale NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailmas. 10.Mis toimus Saksamaal.. 1949 - loodi Saksamaa Liitvabariik 1955 - Saksamaa Liitvabariik võeti vastu NATO'sse 1989 Berliini müüri lammutamine 1990 Saksamaa ühendamine 11.Kuidas oli korraldatud Saksamaa haldamine peale II MS? Saksamaa jaotati 4 okupatsioonitsooniks USA,UK,Prantsusmaa ja NSVLi vahel. 12.Millised alad Saksamaast eraldati/kellele need anti? Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ning NSVLile, kes sai ka osa Ida-Preisimaa territooriumist. 14.SLV peamised erakonnad
4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga · detsembris I üleriigilised valimised KDLi võit (kantsler H. Kohl) c) 1998-2006 võimul SDP+rohelised (Gerhard Schröder + Joschka Fischer) d) Alates 2006 võimul KDL (Angela Merkel) 5. Saksa majandusime turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga (L. Erhard- Adenaueri maj.minister) = sotsiaalne turumajandus a) Põhjused: · külm sõda kandus sotsiaalvaldkonda kõrge elustandard kui kommunismi tõrjumise vahend b) Sisu: · riik ei reguleeri ettevõtlust vaid loob soodsad tingimused · vaba konkurents · riik hoolitseb sots. turvalisuse eest vähendades turumajandusest tulenevat ebavõrdsust (toetused, pensionid jne) c) Tulemused: · 1950-69 majanduskasv 6,7% aastas IV riik USA, NSVL ja Jaapani järel)
NB! Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. 1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). 20* sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. 21* tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. 22* majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. 7* riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu 8* riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast 9* riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine
) Alustab Afganistani sõda 1979 Kohustuslik keskharidus 6. Berliini kriis ja Berliini müür Berliini kriis algas 1948. a. Stalin tahtis Berliini endale. II MS järel Saksamaa jagunes neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL). Kahe Saksamaa kujunemine 1949 olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted (e SLV pidas ennast saksa rahva ainsaks seaduslikuks esindajaks). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine “kommunistlikust paradiisist” Lääne-Saksamaale. 13
1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust
rahulepingud. 1947 kirjutati rahulepingutele ka alla. Rahulepingud sõlmiti Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungariga. Rahulepingud sõlmisid võitjariigid NSVL, Inglismaa, USA ja ka Prantsusmaa. Rahulepingut ei sõlmitud aga Saksamaa ja Austriaga, sest kummaski riigis ei olnud valitsust kellega lepingut sõlmitud mõlemad riigid olid okupeeritud võitjariikide poolt. 1949 lagunes Saksamaa kaheks Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Nende kahe riigi suhted olid väga külmad rahulepingut ei sõlmitudki. 1955 lõppes Austrias okupatsioon Viini-Austria riigilepingu sõlmimisega Austriast sai neutraalne riik. 1951 sõlmiti rahuleping Jaapaniga, kuid NSVL ei olnud selle lepinguga nõus probleeme tekitas Kurili saarte küsimus. NSVL oli saared hõivanud juba pärast sõjategevuse lõppu, mis oli rahvuslik rikkumine. 1956 lõpetas NSVLi ja
Natsionaalsotsialismis: aaria rassi Fasism: rass, korporatiivsus (tööandjad ja töövõtjad moodustasid ühise süsteemi) USA kahe maailmasõja vahel Majanduslikult võitis: andis suuri laene Inglismaale ja Prantsusmaale. Iseloomustas isolatsionism (suurest maailma poliitikast jäädi kõrvale; liite ei sõlmitud Euroopa riikidega). Nt ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Majandusse olid küll end seganud, kuid poliitiliselt hoiti eemale. Neil oli enne 1933. aastat liberaalne turumajandus (riik ei tohi mitte mingil juhul sekkuda majandusse). Kuid siis Roosevelt muutis seda. Piirati sisserändamisi USAsse. Määrati kvoodid, et kui palju üldse tohib ühest piirkonnast immigreeruda. Seda kuna ühiskonda integreerumine oli nende jaoks raske. Oma tavadest ja keeltest ei loobutud. Valitses ka kuivseadus ehk keeluseadus. 1919-1933 ei saanud alkoholi nt. nii valmistamine, transport kui ka müümine olid keelatud. Roosevelt selle
I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Paindliku reageerimise doktriin · Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis demokraadid John Fitzgerald Kennedy ja Lyndon B. Johnson rääkisid lokaalsetest sõdadest. Asi oli selles, et neil aastail olid kommunistid saavutanud üha suuremat edu partisanisõdade abil. Nende tõkestamine tuumarelvaga oleks olnud liiga ohvriterohke ja ohtlik - raketitehnika arengu tõttu olid ka Ühendriigid ise haavatavaks muutunud. Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema
väiksem. Franki riik. Frangid. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Islami levik 10. Sajandil 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada
Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise. o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest, o Daniel Bell – ideoloogia lõpp, heaoluühiskonnas kaotab ideoloogia (nagu ka religioon) oma tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri o Vastureaktsioon Prantsuse revolutsioonile (Edmund Burke, ‘Mõtteid Prantsuse revolutsioonist’, 1790), o Briti konservatism – Britidel seljataga 200 aastat vägivaldseid poliitilisi muutuseid (kuningavõimu vähenemine); tegumeelseim parlament; poliitilised huvigrupid -->tuleviku parteid; tavaliselt vaba, piiranguteta väljendusvabadus,
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
kõigi ründamist. Stalinile oli see selge signaal, et igasugune konfliktiõhutamine viib sõjani, ja kevadel 1949 ei olnud Stalin sõjaks USAga veel valmis.8 12. mail 1949 lõpetas NSV Liidu juhtkond blokaadi. Õhutee jäi siiski alles kuni septembri lõpuni, USA polnud kindel, et blokaad taas ei alga. Kuid Saksamaa küsimus oli selle konflikti tõttu saanud lahenduse, 23. mail 1949 kuulutati USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonide liitmisel välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland). 7.10.1949 kuulutati 8 Kuid juba augusti lõpuks 1949 oli Moskval oma tuumarelv 5 nõukogude tsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, edaspidi DDR). Lääne-Berliin jäi de facto Liitvabariigi koosseisu (de jure oli tegu okupeeri- tud piirkonnaga kuni 1990. aastani), Ida-Berliin sai DDRi pealinnaks (juriidiliselt ei olnud see
purustamist. Näiteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill, Stalin. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega
Teise poole moodustasid Ida-ja Kesk-Euroopa riigid eesotsas NSVL-ga . Ida-Euroopa alla kuulusid Bulgaaria ,Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Poola , NSVL , Saksa DV , Jugoslaavia. NSVL koosseisu kuulusid 15 liiduvabariiki : Eesti NSV , Läti , Leedu , Ukraina... Heaolu ühiskond kujunes Lääne-Euroopas , tunnusjooned: kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus e. toetused , hea haridustase , kättesaadav ja kiire arstiabi , väike tööpuudus, turumajandus, demokraatia ,Itaalia, Lääne-Saksamaa, Jaapan arenesid väga kiiresti. Energiakriis-naftat tootvad riigid otsustasid tõsta 10 korda nafta hinda. Sellega sai otsa odava tooraine aeg. Tuli mõelda odavast majandamisest ja kokkuhoiust. 1970.datel kujunes välja infoühiskond = meedia , arvutid, ühiskonna globaliseerumine. Demokraatia laienemine Demokraatia laienes lääne pool , samas vähenes Ida-Euroopas , kus süvenes külm sõda. *Võeti kasutusele demokraatlik riigikord
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H
sept lahkus Poola valitsus riigist ja samal päeval ületas Punaarmee Poola idapiiri algas Nõukogude- Poola soda. 27.sept alistus Varssavi. 28.sept 1939 sõitis Saksa välisminister Ribbentrop Moskvasse. Saksamaa ja NSVL sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, millel oli samuti salajane lisaprotokoll. Saksa huvisfääri piir Poolas nihutati ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Poola riik lakkas olemast, talle kuulunud Lääneä-Valgevene ja Ukraina liideti NSVL'ga. Poola läänealad lülitas Berliin Suur-Saksamaa koosseisu, Varssavi ja Krakovi ümbrusest moodustati nn kindralkubermang, kuhu hakati küüditama Suur-Saksamaaga liidetud alade poolakaid. (3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja) NSVLiidu laienemine. NSVL tegi Balti riikidele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Surve all andsid kõik kolm järele. Lepingud sõlmiti Eestiga 28sept, Lätiga 5.okt, Leeduga 10.okt 1939a. Selle
Sõda oli pettumus, mis riivas USA kodanike eneseuhkust. Reiganoomika- tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist ja maksude alandamist. 2.Miks sekkus USA Vietnami sõtta?- kuna USA tahtis kommunismi pidurdada 3.Miks oli USA ühiskond sõja vastu? Too näiteid sõjavastase liikumise kohta.- kui inimesed nägid televisioonist, kui julm on sõda, siis hakkasid selle sõja vastu protestima. Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa lõhestamine toimus 1949 aastal, kui kuultati välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi kantsleriks. NSV liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta Saksamaa lõhenemise 3 põhjust. NSVL sulges piiri Ida- ja Lääne Saksamaa vahel. Berliini linna ehitas NSVL Berliini müüri, mis eraldas Ida- Berliini Lääne-Berliinist
UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. - Natsireziimi sõjatööstuse väljaarendamine. - Hitleri arvates oli Saksa rahva eluruumi vaja laiendada. 2
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse küsimuseks kuju
10 Rootsi Parlamentaarne kuningriik, unitaarriik. Parlamendis (Riigipäev e Riksdag) on 349 liiget, valitakse 3 aastaks. Erakonna registreerimisel on nõutav vähemalt 1500 liikme olemasolu. Riigipäev on üsna killustatud. Vastuvõetud seadused ei vaja valitsuse- või riigipeapoolset väljakuulutamist, Riigipäev kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Kuningas on esindusülesannetes riigipea (Karl XVI Gustav). Saksamaa Liitvabariik Parlamentaarne vabariik. Liitriik, mis koosneb 16 liidumaast, kõigil neil on oma põhiseadus, valitsus ja kohtud. Põhiseadus alates 1949. Keskparlament koosneb Liidupäevast (Bundestag) ja Liidunõukogust (Bundesrat). Liidupäeva liikmed (üle 600) valitakse 4 a-ks. ½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines.
annaabi.ee 
