haben - hatte - gehabt (omama) Ich habe wir haben ich hatte wir hatten du hast ihr habt du hattest ihr hattet er,sie,es hat sie haben er,sie, es hatte sie hatten Sie haben Sie hatten sein - war - gewesen (olema) ich bin wir sind ich war wir waren du bist ihr seid du warst ihr wart er,sie,es ist sie sind er,sie,es war sie waren Sie sind Sie waren Verbe "sein" ja "haben" kasutatakse abiverbidena täis- ja ennemineviku (Perfekt, Plusquamperfekt) moodustamiseks Perfekt: Ich bin gekommen Ma olen tulnud Wir haben gemalt Me oleme maalinud Plusq
Ülemsaksa Alamsaksa keeles keeles Eins 1 een Zwei 2 twee Drei 3 dree Vier 4 veer Fünf 5 fiev Sechs 6 sos Sieben 7 söben Acht 8 acht Neun 9 negen Zehn 10 tein 8 Austin (2008) andmetel andis 20.sajandi maailmasõda tagasilööke aga siiski saksa keele püsiv eelis oli selle panus haridusse ja kultuuri. Sakslased leiutasid trükikunsti ja propageerisid rahvakeelse kirjanduse väljaandmist. Pärast Püha Rooma killustamist ei suutnud Saksamaa pikka aega saavutada poliitilist ühtsust. Ülemsaksa keel põhineb Austini (2008) sõnul Kesk-Saksamaal ja Lõuna-Saksamaal kõneldud keelel. See oli keskaegse saksi õukonnalaulikute keel, mille fikseeris Luther piiblitõlkega. Põhjas kõneldud alamsaksa keelele on iseloomulikud häälikud p, t ja k sõnades, kus ülemsaksa keeles oleks f, z ja ch (nt
või esitada oma tekste huvitavalt, ning ma tahaksin siiski alati teada, millest luuletaja räägib, mis teda ärritab, või mis rääkima sunnib. Mulle on luuletaja mõte tähtsam kui tema keel. Ma ei ole ka keelefanaatik ses mõttes, et üksikute sõnade kallal nokitsemine või metafooride imetlemine mulle väga suurt huvi pakuks - võin ka julgelt öelda, et huvitav luulekeel on minu jaoks midagi muud kui lihtsalt hästitõlgitud luuletus. Eeldatakse ju ka, et luuletaja suhe keelde on kuidagi erilisem kui tavainimesel, ning et luule keel on ikkagi midagi muud, koguni midagi võõrast või teistsugust kui tavakeel. Ehk võib see nii ollagi. Kui alustasin n-ö teadlikku luuletamist, millega oli ühtlasi seotud teatav soov keelt rohkem ja paremini valitseda, siis tundus ka mulle luuletamine olevat midagi paremat või õilsamat kui tavakeeles väljendumine...
1. ILUKIRJANDUS (proosa) Harjutus 1.1. I LUGEMINE Loe läbi katkendid Andrus Kivirähki romaanist ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. 1. Analüüsi ja võrdle Leemeti isa ja onu Vootele väärtushinnanguid. Kinnita oma väiteid tekstinäidetega. (15 punkti) 2. Selgita teksti põhjal mõistet ,,ussisõnad". Nimeta vähemalt 4 põhjust, miks hakkas ussisõnade kasutamise oskus vähenema. (15 punkti) 3. Selgita, missugust inimest tahtis isa Leemetist kasvatada. Millele ta poja kasvatamisel toetus? (10 punkti) II KIRJUTAMINE Kasvatusteadlane Peeter Põld on 1933. aastal väitnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus, st kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Traditsioonides peitub vaim, mis paistab silma vanades haritud maades. Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, nad kaitsevad teda nii kaua, kuni tu
Kas te kunagi hakkaks põhjalikult talu pidama, lehmade ja hobuste ja muuga? Põhjalikult küll ei hakka. Hästi natuke võib-olla. Mõni muruniiduk näiteks Meil lobisemise eest teatavasti palka ei maksta. Kust te raha saate? Või on kirämehel maal võimalik niimuudi ära elada, et raha ei olegi vaja? Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi?
3. Aristoteles, Hegel, romantikud kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on liitsubstants. Vaadakem vaasi kui kunstiteost - kunstnik küll lõi vaasi, aga ta ei mõelnud vaasi välja, ta andis vaasile ühe konkreetse materiaalse vormi. Kunstiteose olemust puudutavad vaidlused: *kunstiteise piiride küsimus: kas kunstitoes on piiratud zanrilise või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, millel pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) Mitte kõik kunstiteose staatuses olevad asjad ei ole kunstiteosed. *kunstiteose originaalsuse küsimus: mis teeb teose originaalseks? Peaegu kõik maailma objektid on unikaalsed. Kõik inimesed, asjad. Aga kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed seetõttu, et on unikaalsed. Ühed ütlevad, et polegi olemas originaalsust, et see on ideoloogiline mõiste. Teised ütlevad, et originaalsus ei tähenda mitte millegi uue tegemist, vaid sellest saab rääkida
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist v
sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende teiste semlakutega ei võtnud ma juttugi. Ainult tema endaga... No mis te ütlete selle kohta? Mina peaks oma habeme enne maha ajama, kui pole saand proovidagi, kas ma õppida tahan või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma selle tudengiga teen, kui mul pole enam habet
5 kõige kallimaks. Nüüdsest unistasin ma kõige rohkem asjadest, mis olid seotud sõjaga ja sõduri- eluga. Kuid see sai ka muus mõttes minu jaoks eriti suure tähenduse. Esimest korda terendas mulle seni veel ebaselge mõte sellest, milline vahe on nende sakslaste vahel, kes osalesid neis lahinguis ja nende vahel, kes jäid neist lahinguist kõrvale. Miks siis, küsisin ma eneselt, ei võtnud Austria neist lahinguist osa, miks minu isa ja kõik ülejäänud jäid neist kõrvale? Kas me pole siis samuti sakslased nagu kõik ülejäänud, kas me siis ei kuulugi ühte rahvusse? See probleem hakkas esmakordselt uitama minu väikeses ajus. Vargse kadedusega kuulasin ma vastuseid minu ettevaatlikele küsimus- tele, kas siis mitte iga sakslane ei võiks omada õnne kuuluda Bismarcki impeeriumi juurde. Sellest ei suutnud ma aru saada.
Lugu on nagu elust enesest. Küllap on paljudel noortel samasuguseid muresid, mis peategelasel Isadoral. Kuid usun, et raamatu positiivne lõpp annab jõudu neile, kellel elus sarnaseid probleeme. Leelo Tungla luulekogus ''Kama üks ja kama kaks'' on 45 humoorikat luuletust, mis pakuvad lugemislusti nii koolieelikutele kui ka esimese klassi lastele. 12 luuletusele neist on Priit Pajusaar loonud viisid. Mulle enim meeldinud luuletus ’’Kalakool’’: Kalaema pisaraid ei vala, kui ei võeta kooli väikest kala - eks ta ise kalapoega hari juba siis, kui see on kalamari! Haridus ei ole kala ala: kilust ei saa näiteks valaskala,
kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. (Kilgi 2009) Teoreetiliselt, kui te elate Eestis ja ei valda eesti keelt, see võib tunduda väga imelikuks, kuigi tänapäeval me võime seda silmitseda. Paljud Eesti elaniketest ei valda eesti keelt üldse. Paremini oskavad eesti keelt Eesti kodakondsusega muulased. Siiski on ka nende seas 6-10% umbkeelseid ehk inimesi, kes ei oska eesti keeles
keda/mida? (ühte) noort meest (ühte) ilusat naist (ühte) tervet last Umbmäärasel artiklil mitmus puudub. u Omadussõna öeldistäitena Omadussõna öeldistäitena ei muutu. Ich bin Ma olen Du bist Sa oled Sie/Er ist Ta on Wir sind müde. Me oleme väsinud. Ihr seid Teie olete Sie sind Nemad on Sie sind Teie olete u Omadussõna võrdlusastmed Reeglina lisatakse keskvõrde moodustamiseks omadussõna lõppu ER. Ülivõrde moodustamiseks lisatakse omadussõna ette sõna AM ja lõppu -(E)STEN. leicht leichter am leichtesten kerge kergem kõige kergem aktiv aktiver am aktivsten
Venemaale samasse Kuremaa külla. Tema isa nimi oli Joosep Kull ja ema nimi oli Anna Eber. Järelikult ehitasid nad ka omale seal talu. Kaarel ja Kristiina laulatati ja nende perekonna nimeks sai Lakk. Nad läksid elama Kaarli tallu, mis asus Kuremaa külas Peterburi kubermangus. 1903. aastal sündis nende esimene laps tütar Ida. 1913. aastal sündis poeg Arvi. Arvi oli väga musikaalne. Ta ehitas ise raadio. Kaarel suri Esimese maailmasõja ajal. 1943. aasta sügisel sakslased küüditasid Kristiina ja ta pere Eestisse. Poeg Arvi otsustas elama minna Viljandimaale Abjasse, sinna läks ka Kristiina. Kristiina jäi seal kollatõppe, millesse ta ka suri. 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida4 Minu vanavanaisa Rudolf Lebreht sündis 14. detsembril 1900. aastal Hansu talus, mis asus Kuremaa külas. Rudolfil oli algharidus. Rudolf olevat käinud kohalikus koolis, aga nime minu vanaema ei tea. Rudolfil oli palju vendi ja õdesid. Vendade nimed olid Kaarel, Juhan,
1944. aastal tühistati Harri Jõgisalu sõjaväevabastus ning ta saadeti Klooga Waffen-SS väljaõppe laagrisse sidekompaniisse. Rindele siiski ei läinud, sest venelaste pealetungi tõttu 8 Klooga väeosad lahkusid Paldiskist laevadele. Jõgisalu otsustas koos paari sõbraga koju minna. Harri vangistati Haapsalus Saksa sandarmeeria poolt ja viidi Luguse vangilaagrisse Hiiumaale. 1.3.1 Sõjavangilaagris 1944. aasta septembris hoidsid sakslased Hiiumaal vangistuses ligikaudu sada meest, nende hulgas ka Harri Jõgisalu. Oktoobris okupeeris Punaarmee Hiiumaa, Jõgisalu koos kaaslastega toodi Haapsallu. Pandi rongile ning saadeti Venemaale vangilaagritesse, esialgu Volosovasse, kus tingimused olid väga halvad. Edasi, 12.11.1944. aastal, viidi Parahhino vangilaagrisse, kus tingimused olid paremad. Taastati tselluloosi- ja paberivabrikut. Enese alalhoidmine muutus vangilaagris väga oluliseks.
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse,
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjel
Ludwig Wittgenstein 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................... 3 Elu.......................................................... 3 Teosed.................................................... 6 Kirjandust.............................................. 9 Kokkuvõte.............................................. 9 Kasutatud kirjandus............................. 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filo
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Andrus Palumäe LUDWIG WITTGENSTEIN LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte ...................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ja viited .......................................................................... 11 3 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata ja suhteliselt ker
Ta pole nende asjade pärast eriti populaane ja selle tõttu ei peeta teda ka nii oluliseks, kui ta seda väärt oleks. Tema keskseks küsimuseks oli ,,ich" (mina). Ta püüdis sellest ,,minast" välja tulla. Ta lõi sellise sõna nagu ichheit minasus. Pärisnimedel ei ole sisu, neil on ainult osutus, kuid see pole päris nii. Moodustame mingisugused sisud lähtudes osutusest. NT. tihitpeale mingit rahvast nimetatakse eriti halvustavalt lähtudes levinud nimedest sakslased fritsud. Kui Matjas on unikaalne, aga matsid on juba üldnimi. Vanja on unikaalne, aga vantkad on üldnimi. Sisu on sekundaarne osutuse suhtes. Deiktilised märgid Mina otsin oma tähendust lähtudes endast kui fenomenist. Mina on deiktiline märk. Kolmas isik, erinevalt esimesest ja teisest, ei ole deiktiline. Mõned lapsed ei suuda eristada deiktilisi isikuid. ,,Mina" on tema ja mitte keegi teine. Martin Buber (1878-1965) Tema jaoks on jumal absoluutne sina. (Fichte jaoks on absoluutne mina)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. Eesti keele ortograafia Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed: Õ, Ä, Ö, Ü. Eesti keele tähestik on järgmine: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Sulgudes antud tähed on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimetustes
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Lilli (läbitungivalt temale otsa vaadates). Sa armastad mind! Sa armastasid mind ja armastad mind jälle! Sinu kaheksast põlemisaastast oli suurem osa minu! Ka minu kaenlas lõid leegid sul üle pea! Leo. Ma tunnistasin seda pettenähiseks. Lilli. Ja mina tunnistan sinu praegused leegid pettenähiseks. Leo (õlgu kehitades). Sa eksid. Lilli (tema pealt pilku pööramata). Ma tunnistan nad mööduvaks haiglaseks lummuseks! Ütle: mida sa oled nõuks võtnud? Leo (tema pilku rahulikult kannatades). See ei või enam küsitav olla: ma lahkun sinust. Lilli. Et temaga ühineda? Leo. Ja. See on meie vahel otsustatud. Lilli (raske kindlusega). Seda ei tee sa mitte! Leo. Siiski, Lilli. Lilli (tõstetud häälel). Seda ei tee sa mitte! Sa ei ole veel nii kaugel, et sa ilma minuta läbi saaksid! Sa ei ole veel nii kaugel, et sa minu nagu kulunud kuue ära võiksid heita! Leo. Aga ma olen nii kaugel, et mul elu ja surma vahel on valida.
Maret Nukke Minu Jaapan Tallinna 21. Kool 12C Klass 50. Lauset teosest "Minu Jaapan" ja nende kohta kommentaarid 1) „See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel avanes Eesti
luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus- aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Tartus toimub ka mitmete kirjanikega kirjavahetus (sellest pikemalt- Suhted teiste kirjanikega).Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks
Sellel reisil hakkasid ilmnema Meri juhiomadustele ja vastutusvõimeleviitavad jooned, mis tema hilisemas tegevuses nii tuttavaks said. Lennart oli tõesti meie -grupi juht ja me kutsusime teda bossiks. Ega ta meid siiski käsutanud, sest olime ju kõik jõudnud akadeemilisel redelil üsna kõrgele. Tal polnud vaja häält kõrgendada, kuigi kujutasime endast kirjut kampa erinevaid iseloomusid. Taipasime alateadlikult, et me peame seda meest uskuma," meenutab retkest osa võtnud Hans Trass ehk Sambliku-Ants, nagu kaaslased teda kutsusid. Ka Erast Parmasto märkas Kaug-Ida reisi ajal esimest korda tema juhiomadusi: "Välispidiselt ei andnud tema juhistaatusest miski märku, kui selleks mitte arvata nahkset kaarditaskut, mida ei unusta mainida ükski Lennartiga koos ekspeditsioonil käinu. Legendaarne kaarditasku oli nagu osa temast endast, alati kaasas ja käeulatuses. Oli ka põhjust taskut hoolsalt hoida, sest
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
