Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
Tuumaenergia eelised ja miinused · tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. · Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. · tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. · Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja ra...
Q 5 Ct 130 A 160 Cm 5,894722 Kf 1 H 51 dT 300 m 1,687592 n 1 f 0,002603 Wg 4,012826 D 1,261358 Vm 2,006413 Valgla 60 0,75 0,2 900 60 0,75 0,8 3600 60 0,25 0,8 1200 60 0,25 0,2 300 50 365 18250 Koormus kg P/a Osakaal % Haritav maa 1260 6,10 Looduslikud kõlvikud 141 0,68 Asula reoveed 18921,6 91,63 Küla 12,775 0,06 Sademed 315 1,53 ...
..................................................................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Põlva valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks – metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Põlva linnas elab üle 9000 elaniku ning asub Kagu-Eestis, piirneb põhjast Tartumaaga, idast Venemaaga, lõunast Võrumaaga ja läänest Valgamaaga. Põlva valla lipult ja vapilt võib leida rohelise kuke kujutise, mis sümboliseerib Põlva valla rohelist loodust. Põlva valla lipp Põlva valla vapp 3 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 1.1. Põlva vald Põlva valla pindala on 228,6 km². 2015. aasta 1
Samas võivad ka noored endale nende alkohoolikute katkiseid pudeleid või veel hullem ennast pilve tõmmanud inimese süstla jalga astuda. Kulkuga poleks veel kõige hullem saad endale vaid põletiku, aga see viimane sellega võid endale igasuguseid haiguseid saada ja hiljem küsimine ,, Miks see just sinuga juhtus?" ei aita. Arvatavasti oleks lihtsam need hooned maha lammutada, siis oleks kõigil turvalisem. Üks mu kodukoha kõige suurematest ohtudest on õhu saaste, nagu te juba teate, kuid üks jubedamaid saastajaid oleme me ise. Me lennutame sodi maha ja sellel hetkel isegi ei mõtle, et see on meie enda kodu ning see kõik praht mis maas vedeleb kahjustab õhku. Mõelge vaid, kui kõik inimesed oleksid nii tublid ja kannaksid oma rämpsu endaga niikaua kaasas kuni mõnda prügikasti näevad, siis oleks ju meie kodukoht palju puhtam. Arvatavasti seda ei juhtu, aga kes ennast ümbritsevast loodusest vähegi hoolib võiks alustada iseenda muutmisega
hinna kuni kümneks aastaks. PELLETIKÜTUSE ENERGIASISALDUS JMS kütteväärtus 4,7 - 4,9 kWh/kg energiasisaldus ca 3 MWh/m3 toormaterjal saepuru läbimõõt 6 -10 mm pikkus kuni 40 mm mahukaal 600-700 kg/m3 1 tonn ca 1,5 m3 kloriidid kuni 0,03% tuhk Alla 0,8% niiskus kuni 8% - 10% väävel kuni 0,05% KESKKONNA SAASTE · Pelletiküte keskkonda ei saasta,kuna meie ümber kasvab pelletite valmistamiseks vajaminev tooraine puit. · Pelletite põletamisel on väga väike mõju õhusaastele,sest sellest tekkiva CO hulk on sama suur kui muidu puu metsas lihtsalt niisama ära kõduneks. · Pelletite ladustamine ja hoidmine keskkonda ei saasta. · Tooraine on taastuv ja kasvab meie ümber.
Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud
LOODUS KUI ISEENDA REOSTAJA Referaat Juhendaja Merle Öpik Tartu 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Bioloogiline saastatus...............................................................................................4 2.1 Sahara tolmu saaste...........................................................................................4 2.2 Sinivetikate saaste............................................................................................4 3. Keemiline saastatus..................................................................................................4 3.1 Vulkaaniline saaste..........................................................................................5 3.2 Elavhõbe...........................
Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 14. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse
Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib
aasta tasemega, sündide arv 1000 elaniku kohta, surmade arv 1000 elaniku kohta, teenuste hulk elaniku kohta aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud ressursside vähenemisest. Eeldatakse, et 21 saj keskpaigaks on enamik ressursse ammendunud. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Optimistid lähtuvad järgmistest eeldustest. Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda.
tegevusega teistele kasu Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20) Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks
tegevusega teistele kasu. Näide: Mesinik ja puuviljaaed. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära
meel,et noorukid võtavas osa metsakoristus talkudest. Osalesin ka ise 2008 aasta aprillis '' Teeme Ära '' talgul. Tulemusega võis rahule jääda, kuid sellised üritused peaksid kaasama rohkem inimesi enda tegevusse. Keskkonna üheks suurimaks probleemiks on õhu saastumine linnades, mille tõttu sureb aastas ligi 600 inimest enneaegselt. Kõige suuremaks põhjuseks on linnades olevad trollid,bussid,trammid ja muud sõiduvahendid, mis on kasulikud meile liiklemiseks, kuid õhu saaste on seetõttu mitmetes kordades suurem. Samuti on meie suurlinnades tehased, mis põhjustavad suurima saaste. Usun,et sellise saaste teket saaks piirata ning muuta ka linnades elavate inimeste eluviisi tervislikumaks. Saastatud õhk rõhub kindlasti meie väsimusele ja pidevatele haigustele, kuid ka sellele ei pöörata eriti tähelepanu. Inimesed, kes elavad värskemas õhus on kindlasti elujõulisemad ja tervemad, mis on ka õnneliku eluviisi üheks teguriks
olema õigsuse mõttes sarnased. Proovide mõõtmine teostati mõõtelaud LINTAB-i abil, mis omakorda oli ühenduses TSAPWin programmiga. Mõõdetud andmete analüüs toimus programmides: Excel ja TSAPWin. Mõõdetud tulemused näitavad sarnaselt varem tehtud uuringutele, et rabamändide aastane juurdekasv on olnud oluliselt suurem perioodil 1960-1990. Sama periood iseloomustab ka põlevkivi kasutuse kõrgperiood, kus aluselise ja toitainete rikka saaste kogused olid suured. Peale 1990 aastat on puude aastane juurdekasv üldjoontes püsinud stabiilsena ja kahanevana. Tulenevalt näiteks rabade kaugusest saasteallikatest, puude vanusest, kuivendustest olid ka juurdekasvu suurenemised saasteperioodil erinevad. Otsene seos on puude vanuse ja juurdekasvu vahel, mida omakorda võimendab toitainete ja happelist rabavett neutraliseeriva aluselise saaste sisse kanne. Nooremad puud on saastele tunduvalt
välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks · Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. 22. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel. S * on saastehulk, mis esineb, kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega tekitatavad täiendavad kulud, ning neist kriteeriumidest lähtudes
Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16. Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu. Selgitada ja võrrelda joonise abil. · Tegelikest kuludest ("out-of-pocket cost") · Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne. on konstantsed · Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise MDC (saaste kahjustuste piirkulu) on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju
Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16. Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu. Selgitada ja võrrelda joonise abil. • Tegelikest kuludest (”out-of-pocket cost”) • Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne. on konstantsed • Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise MDC (saaste kahjustuste piirkulu) – on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju
metsapõlengud. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonale. Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte kidur kasv), Veekogude hapestumine liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste
puudused: õhusaaste, pinnamoe rikkumine, transport kallis Hüdroenergia - eelised: keskkonna sõbralik, jooksvad kulud väiksed, hind odav, õhusaatse väike puudused: ehitus kallis, igale poole pole võimalik ehitada, mõju ökosüsteemile Tuumaenergia - eelised: suur kütteväärtus, kütust kulub vähe puudused: kallis, radioaktiivne Päikseeneriga - eelised: keskkonna sõbralikk, kasutamine võimalik ka väikse tarbimise korral, saaste puudub puudused: kallis, kõikuv, sõltub ilmast, muundamine kulukas Tuuleenergia - eelised: keskkonna sõbralik, kasutamine võimalik ka väikse tarbimise korral, õhusaaste puudub, lihtne rajada puudused: tehnoloogia on kallis, müra, takistab lindude rännet, sõltub ilmast, rikub maailma pilti Geotermaalenergia - eelised: keskkonna sõbralik, kasutamine võimalik ka väikse tarbimise korral, saaste puudub puudused: kasutusalad piiratud, väike energia tulu, jooksvad kulutused suured
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja ...
happeliste ühendite kuivdepositsioonil. Rahvusvahelisel tasemel on keskkonnaprobleemiks happevihmad tunnistatud 1974. aastast. Probleem ise pole aga nii uus. Inglismaal oli tööstuse õhusaaste halb toime taimedele, loomadele ja inimestele teada juba 17. sajandi keskel. Vähemalt seostati inimeste suremuse statistika tööstuspiirkondades selgelt õhu valiteediga, ehkki selle kvaliteedi kvantitatiivseid näitajaid õieti polnud. Samast ajast on teada ka saaste kauglevi Inglismaalt Prantsusmaale. Juba siis soovitati ehitada kõrgemad korstnad ja viia saastavad ettevõtted linnastvälja. Termini happevihmad võttis kasutusele inglise keemik R.A. Smith, kes 1852. a. avaldas töö Manchesteri ümbruse vihmade koostise kohta.(K.Eerme 1996) 3 Väävli ja lämmastiku depositsioon
....................................... 4 2.1.ELAVHÕBEDA FÜÜSIKALISED OMADUSED..............................................................................................4 2.2.ELAVHÕBEDA KEEMILISED OMADUSED..................................................................................................5 3. ELAVHÕBEDA KASUTAMINE ............................................................................................................ 6 4. ELAVHÕBEDA JA TA ÜHENDITE OHTLIKKUS JA SAASTE.......................................................7 4.1.ELAVHÕBEDA TOIME INIMESE TERVISELE..............................................................................................7 4.2.ELAVHÕBEDA SAASTE ALLIKAD.............................................................................................................8 4.3.ELAVHÕBEDA KOKKUKORJAMINE, NEUTRALISEERIMINE.....................................................................10 5. KOKKUVÕTE......................
Taastumatud loodusvarad:põlevikivi, maagaas, nafta,metallimaagid, tuumaenergia.Lahendus: metalle saab kasutada korduvalt, tuleks parandada looduskaevamise tehnoloogiaid ja meetmeid, tuleb tarbida säästlikult,peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid. Happevihmad:Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastiku ühendid happeid, mis happesademetena Maale tagasi langevad. Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, põlevkivi põletamine, transpordist pärinev saaste. Lahendus:vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega (autotransport, energia tootmine jne), Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Kasvuhooneefekt:maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatest gaasidelt.Põhjused: tööstused, jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad,
Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. · Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H2SO4 udu, mis on tuntud happevihmade ilminguna. · Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90- nendate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest alades...
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel.
Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega. Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee kättesaadavust. Doonaul on sageli toimunud hävitavad kevadised üleujutused. Suured reostused. Majanduslik kasutamine: Doonau on üks peamisi Euroopa kaubanduslikke veeteid (läbib selliseid tähtsaid linnu nagu Viin, Budapest, Bratislava ja Belgrad).
metsapõlengud. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte, kidur kasv), Veekogude hapestumine, liikide kadumine, ehitiste lagunemine/kahjustumine. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, „saaste“ on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse
mikrolainekiirgus mõjub ajule kui mittespetsiifiline ärritaja · Sarnased muutused toimuvad EEG signaalis ka alkoholi toimel · Inimeste tundlikkus kiirgusel on erinev Piirnorme on vaja muuta! · Sõltumatute teadlaste ja ekspertide ühendus BioInitiative taotleb piirväärtuse kehtestamist 0,6 V/m · Kiirguse piirnormide karmistamine tähendaks tõsiseid probleeme kaasaegsete telekommunikatsioonivahendite, eelkõige mobiiltelefonide tootjatele Elektromagnetiline saaste · Elektromagnetkiirgus ei ole enam pelgalt teatud töökeskonna ohutegur, vaid kogu keskonna elektromagnetiline saaste, mis mõjutab kogu elanikonda · Kehtivad piirnormid ei välista terviseriski Lapsed ja mobiiltelefonid · Kõige tundlikum riskigrupp on lapsed, sest nad on õrnemad, nende jaoks algab mobiili kasutamise aeg varases nooruses ja kujuneb seega pikemaks kui kaasaegsel täiskasvanute põlvkonnal · Nende peades tungib kiirgus sügavamale ajju
Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.
Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90-ndate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...............................................................2 2. 1.Õhu saastumine.........................................................3 3. 2.Happevihmad.............................................................3 4. 3.Pinnase saaste...........................................................4 5. 4.Vee saaste.................................................................5 6. 5.Jäätmed ning mida sellega tehakse..............................7 7. 6.Mida saame ise ära teha?............................................7 8. KOKKUVÕTE..................................................................8 9. KASUTATUD ALLIKAD.....................................................9 LISAD.......................................................................................10 Reostunud Hiina veekogu..
nad ei suutnud konkureerida võõrliikidega. Aga siiski, kui on kuskile sattunud mingisugune võõrliik, mis silmnähtavalt hakkab hävitama kohalikku kooslust, siis tuleks selle levikut väga jõuliselt piirata. Praegu aja üks aktuaalsemaid probleeme minuarust on vee, õhu ja pinnase saastus. Seda juhtub praegu eriti aktiivselt, eriti vee ja õhu suhtes. Vee saastus hakkab peale eelkõige seal liikuvatest alustest, kes lasevad oma saaste otse vette- näiteks reisilaevad. Seda tuleks kõvasti piirata. Kasvõi ehitada sadamate juurde sellised reovee või saaste kogumise torud vms, mida annaks hiljme transportida sinna, kus seda saaks töödelda. Seda tuleks eriti rakendada väiksematel või kinnisematel veekogudel nagu seda on tegelt ka Läänemeri. Õhusaastuse põhiline tegur on heitgaasid, mida paiskavad õhku tehased ja masinad, mis töötavad naftaproduktide peal
näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik stsenaarium: Stsenaarium põhineb tegelikul ressursikasutusel ja selle hüpoteetilistel tagajärgedel. I ≡ P* A* T. Senine I tase ei saa jätkuda, P, A ja T langevad, toimub „totaalne mandumine”. Pessimistlik stsenaarium: Ressursside ekspluateerimine on võrreldes realistliku stsenaariumiga palju intensiivsem. Peamiseks erinevuseks on saastet kirjeldav muutuja. Saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks. Prognoosid aastani 2050: 6. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. „The Limits to Growth” (Kasvu piirid) - algatas maailmas ulatusliku debati majanduskasvu ja inimpopulatsiooni suurenemise ökoloogilistest piiridest. Autorid kasutasid süsteemiteooriat ja arvutipõhist modelleerimist viie muutuja koos- ja vastasmõju hindamiseks: ● tööstuslik tootmine ● tooraine ammendamine ● saastus (reostus)
happelisteks. Seejärel sajavad need vihmana alla. · Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks, mille tõttu taimede kasvutingimused halvenevad ja vees elavate organismide liigiline kooslus muutub. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. · Atmosfääri saaste. · Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Atmosfäärisaaste kõige otsesem mõju on nähtavuse vähenemine. Atmosfääriõhu saasteaineid liigitatakse keemilise koostise,
Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad vihma happeliseks. Vesi peaks olema neutraalne (pH=7), happevihmades on pH aga 3-4 Mõju – looduslikud veekogud ja muld muutuvad happelisteks. Taimede kasvutingimused mullas halvenevad. Vees toimuvad muutused elavate organismide liigilises koosluses (paljud organimsid hukkuvad). Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni. ► Atmosfääri saaste. Saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik saaste on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga jne. Liigitus : keemilise koostise alusel, agregaatolekult (tolmud, aerosoolid, gaasid), kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..) ► Hüdrosfääri saaste. Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on seotud:
Õhu saaste(tahked osakesed), vee saaste(õli, küütus jne), müra(remonditööd,ehitustööd, laadimine/lossimine, kaupade sisevedu näiteks raudteega) 7. Kirjeldage keskkonnaeesmärke sadamates ning millest need sõltuvad? Keskkonnaeesmärgid sadamas sõltuvad sadama tegevusest ja kaupadest,mida sadamas ümberlaaditakse. Näiteks sadamas ümberlaaditakse kivisöe puistlasina. Sadama keskkonna eesmärgiks võiks olla õhu saaste vähendamine. 8. Kuidas hinnatakse keskkonnategevuse tulemlikkust sadamates? 9. Milliseid mõõdikuid kasutatakse keskkonnaaruannetes sadamate näitel? Näiteks keskkonnakavas on kirjas et ületatud norme-0. See tähendab, et näiteks tahkete osakeste kontsentratsioon on normaalne ja ei ületa norme. 10. Mis on asjaajamiskord ettevõttes/sadamas? asjaajamise kord määrab kindlaks asjaajamise korraldamise ja dokumendihalduse nõuded 11
Soode kuivendamine . 2.Metsade hävimine- taime- ja loomaliikide hõrenemine- erinevad kliimaprobleemid. Keskkonna muutmine, hävitamine ning saastamine. Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes. Looduslik tasakaal on häiritud. 3. Kaitsealade rajamine. Loodusvarade säästlik tarbimine. Võitlus röövkaubandusega. Haruldaste liikide elupaikade säilitamine. HAPPEVIHMAD 1.Kütuste põletamine. Tööstuste saaste. Transpordist pärinev saaste ( vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). 2. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena ehk happevihmadena langevad tagasi Maale. Happesademed kahjustavad metsi- eriti okaspuid, taimejuuri- tekib toitainete puudus, mulda- soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist. Orgaanilise aine lagundamine aeglustub. 3
1960ndate lõpuks metüülelavhõbeda kasutamine keelustati ja asendati vähem mürgise teisendiga alkoksüülalküülelavhõbedaga. Maalilmatoodangust annab suurima osa Hispaania, põhilised tarbijad on USA, Jaapan, Saksamaa jt. Peamised kasutusalad on järgmised: Hg-katoodid (leeliste ja kloori tootmisel), difusioon- vaakumpumbad jm aparatuur, ventiilid, alaldid jm seadmed. 8 6. Elavhõbeda ja ta ühendite ohtlikkus ja saaste Elavhõbeda mürgisus sõltub sellest keemilisest ühendist, millena ta esineb. Metalliline vedel elavhõbe mõjub inimesele vähe, kuid elavhõbeda aur, samuti orgaanilised elavhõbedaühendid põhjustavad aju ja kopsude kahjustusi. Alati peab meeles pidama, et elavhõbeda orgaanilised ühendid on palju mürgisemad kui kui metalliline elavhõbe või selle anorgaanilised ühendid. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab
veel madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja mul happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. 4. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Atmosfääriõhu saasteaineid liigitatakse keemilise koostise alusel (süsinik-, väävli-, lämmastik- ja kloori- jt halogeenide ühendid), agregaatolekult (tahked aerosoolid, tolmud, vedelad aerosoolid, udud,
· esmane atmosfäär tekkis arvatavasti koos hüdrosfääriga. Hiljem lisandus sinna hapnik ja osoonikiht. Litosfäär · maakoore ja vaheväöö ülemine tahke osa · paksus 50-200km · tihedus küllalt tihe · muutused väga aeglased · maakoor tekib ja hävib toimub kivimite ringe. Inimtegevuse mõju sfääridele: Metsatulekahjud · Otsene mõju atmosfäärile suits ja tahm · Pedosfäärile hävib mullaelustik · Hüdrosfäärile saaste · Biosfäär hukkuvad taimed ja loomad Maavarade kaevandamine · Otsene mõju pedosfäärile mulla hävimine. · Litosfäärile kivimite kaevandamine, kasutamine. · Hüdrosfäärile põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht. · Biosfäärile taimekoosluse hävimine. · Atmosfäärile karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku. Fossiilsete kütuste põletamine · Otsene mõju atmosfäärile saasteained õhku
aerosoolid; Probleemi põhjused: täiustada tootmise suurenemine tööstuste saaste; magevett on kogu vulkaanipursked . suremuse langus, maaharimisviise ja Probleemi tagajärjed: transpordist pärinev maakera veevarudest Probleemi tagajärjed: teaduse areng, tehnoloogiat. vältida prügimägede kasv saaste vaid 1%; suurimad muutused taimede toitumistingimuste mulla vaesumist, linnade ümbruses, igal Probleemi tagajärjed veekulutajad on keemilises koostises, paranemine, heaolu erosiooni, majandusabi aastal kandub :Kahjustab: metsi - eriti maailmas taimede kasvu
Tagada tuleks ka inimeste elutaseme tõus ja kindlustada stabiilne rahvaarv. Ressursse tuleb kasutada ja säilitada mõistlikult, tuleb vähendada jäätmeid ja saasteainete hulka ning igaüks suudab seda ju muuta hoides oma kodu ja selle ümbrust. Maailmas on palju õnnetusi, mis on loodusest põhjustatud ehk siis teisisõnu looduskatastroofid ning need on tekkinud sellest, et looduse tasakaal on inimeste pärast tekitatud saaste tagajärjel paigast ära, kuid tänu riikide vastastikkusele mõistmisele üritavad nad koos ära hoida järjest rohkema ja rohkema saaste ja jäätmete teket. Tänu sellele natukene tasakaal stabiliseerub. Muutust parema elu nimel tuleks alustada iseendast. Me ei saa teiste eest otsustada, kas aidata paremusele kaasa või ei, kuid me saame aidata ise ja kui meie ei aita, kes siis aitab?
Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. (http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60) 1.1Mis on tuumaenergia Tuumaenergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid, deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat
Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. «Me ei tahaks jätta muljet, et happevihm on hea, kuid meie eesmärk on näidata, et väiksel hulgal saastel võib olla ka positiivne efekt vähendamaks kasvuhoonegaase,» ütles uurimuse juht Vincent Gauci. Probleemi põhjused: · Kütuste põlemine · Põlevkivi põletamine · Tööstuse saaste · Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine). Probleemi lahendused: · Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega (nt. autotransport, energiaga tootmine jne). · Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. · Eestis taskaalustab happesust paene aluskivim. http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed http://www.hot.ee/happesademed/moju.html http://wwx.postimees
Esimeses peatükis tuleb juttu õhu saastest ja õhus olevatest saasteainetest. Teises peatükis on välja toodud saasteainete konsentratsiooni sõltuvus temperatuurist. Kolmandas peatükis on välja toodud kaks asutust, mis teostavad Eestis õhuseiret. Neljandas peatükis saab teada kuidas aitab Eesti õhuseirele kaasa GLOBE programm. Viiendas peatükis on välja toodud gaaside konsentratsiooni uurimise meetod. 1. Õhu saaste 1.1 Õhu koostis Õhu põhilised koostisosad on lämmastik, hapnik ja argon. Lämmastiku moodustab troposfääris olevatest ainetest 78%, hapnik 20,9% ja argoon 0,9%. Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi kontsentratsioon on juba kõvasti madalam, aga siiski on see oluline elu ja soojusreziimi jaoks Maal. (Anttila jt, 1996) Õhus leidub veel vähesel määral neooni, heeliumit, metaani, krüptooni, vesinikku,
kulub palju, aga samas ei vaja spetsiaalset väljaõpet ning on suhteliselt suure täpsusega. 100. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kantitatiivselt määrata. 101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. Näiteks väävelhape, lämmastikhape, osoon, sudu, happevihmad. 102. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? On otsene ja kaudne negatiivne mõju.
kulub palju, aga samas ei vaja spetsiaalset väljaõpet ning on suhteliselt suure täpsusega. 100. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kantitatiivselt määrata. 101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. Näiteks väävelhape, lämmastikhape, osoon, sudu, happevihmad. 102. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? On otsene ja kaudne negatiivne mõju.
- sinna on vaja hapniku pumbata - rikastumiseks ei ole eriti ruumi---tuleb teha maa peal---rikub maapilti - tervist kahjustav töö - vaja toestada kaevanduskäigud---puiduvarud kahanevad---puit mädaneb---kaevandus variseb kokku URAANIMAAGI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - tuumaenergiat loetakse keskkonna - tuumajaamaga võib kaasneda seisukohalt säästvaks kuna energia radioaktiivse saaste kandumine tootmise protsessi käigus ei teki keskkonda keskkonnasaasted(CO2, N ega P - tootmisprotsessi käigus eraldub saastet) atmosfääri suurtes kogustes veeauru - transporditava kütuse väike maht - soojusreostus veekogudes, kuhu - võrreldes teiste kütustega on suunatakse reaktorite jahutusvesi jäätmekogused väikesed - tekivad üliohtlikud radioaktiivsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
