Elektriväli & magnetväli Mõisted laeng näitab, kui tugevasti osalab keha elektromagnetilises vastastikmõjus laengu jäävuse seadus kogu laeng on jääv suurus elektrivool laengu ülekanne voolutugevus näitab laenguhulka, mis läbib ajaühikus juhiristlõiget voolu suund positiivsete laengukandjate liikumise suund coulomb'i seadus 2 seisvat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrilised jõud nõrgemad antud aines, kui nad on vaakumis
Keskkonna tingimused mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik. Nakkusallikas kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne siirutamine nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 24. Infektsioonhaiguste ennetamise üldised abinõud
Keskkonna tingimused – mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik. Nakkusallikas – kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid – ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus – nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne – ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne – nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne – piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne – siirutamine – nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne – nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 25. Infektsioonhaiguste ennetamise üldised abinõud
Sageli haarabki mõni harrastussuusataja hoobilt uisutehnika kui kergema liikumismooduse järele, aga tegelikult selgub hiljem, et uisklemine polegi nii lihtne. Ja veel, kui klassikalisi suusatamisviise kasutades sumad kas või paksus lumes, siis uisutehnika nõuab head ettevalmistatud rajapõhja ja piisavalt laia sõiduruumi. Uisutehnikaga sõitmisel võiks tasakaalu järele panna paar hüüumärki. Tähtis on teinegi märksõna raskuse ülekanne suusalt suusale. Uisutehnika valdamiseks pead oskama suuskadel lausa "tantsida", suutma suuska käärselt nii ühele kui teisele poole juhtida see on uisutehnika kirjutamata reegel. Saa suusk libisema uiskle! Ka uisutehnika sõiduviiside õppimine algab põhieesmärgist suuta suuskadel astumisest üle minna libisemisele. Kui klassikatehnika puhul liigutakse kogu aeg ette, siis uisutehnikaga sõites lisandub suuskade liikumine käärselt, st.ette - küljele
antibiootikumisuhtes täieliku vastupanuvõime! Sellised antibiootikum-resistentsed bakterid on ohtlikud seetõttu, et nad võivad levida nii haiglas,või töö- ja koolikaaslastele. Seega ei pruugi bakter omandadaantibiootikum-resistentsust ainult haige organismis, vaid selline bakter võib sattuda tema organismi teistelt haigetelt. Eriti kergesti võivad levida sellised antibiootikum-resistentsed bakterid, mille tavapärane ülekanne toimub piisk-aerosool-levikuna ja otsese või vahendatud kokkupuute teel. Väärarusaam on see, kui arvatakse, et haige organism omandab ravi käigus vastupanuvõime mingi antibiootikumi toime suhtes. Vastupanuvõime ehk resistentsuse antibiootikumi suhtes omandab haigust ekitav bakter, mitte haige inimene.Juhul, kui haiguse põhjustanud bakter omandab vastupanuvõime paljude
3. käik 40 : 32 = 1,250 1,250 : 0,933 = 1,339 4. käik 42 : 45 = 0,933 0,933 : 0,740 = 1,260 5. käik 37 : 50 = 0,740 Tagurpidi käik 44 : 13 = 3,384 Spidomeetri ülekanne 12 : 20 = 0,600 5.2. Käigukasti juhtimine Käiguksti hoovastikku juhtiakse trossi abil. Tross on kinnitatud käiguvahetus hoova liigendi külge, kust omakorda jookseb tross käigukasti, mille sees juhitakse trossi abil käigukasti hoobasid ja kahvleid(sele 7). Sele 7. Käigukasti juhtimine [8] 6. KARDAANÜLEKANDED JA RATTAVÕLLID
Liigitaktase lihtensüümid (ainult valguline osa) ja liitensüümid (valguline osa ja mittevalguline osa ehk kofaktor) Alandavaad reaktsiooni energiat. 34) Ensüümied klassifiktasioon: Oksüdoreduktaasid – redoksreaktsioonid. Transferaasid (rühmade ülekanne). Hüdrolaasid (kovalentsete sidemete lõhustamine). Lüaasid (C-C,C-O,C-N,C-S sidemete lõhustamine). Isomeraasid (molekulisiseste funktsionaalrühmade ülekanne, tekivad isomeerid). Ligaasid (karboksüülimine). 35) Ensüümide omadused: Ensüümid kui valgud – korõgmolekulaarsed, hüdrofiilised, denaureeruvad, kristalliseeruvad. Ensüümid kui katalüsaatorid – ei muuda reaktsiooni suunda, ei lõhustu reaktsiooni käigus. 36) Ensüümide eriomadused: Toime spetsiifilisus (komplementaarsus), sõltub organismi hetkevajadusest, kõrge
REFERAAT Elektrienergia tootmine, tarbimine ja ülekanne 2009 Elektrienergia tootmine Maailma elektrienergia tarbimine suureneb pidevalt ning selle rahuldamiseks on vaja toota aina rohkem energiat. Elektrienergia tootmise hulgast saab aimu kui vaadata näiteks 2007. aasta andmeid, kui terves maailmas kokku toodeti 19.02 trilliont kWh energiat. Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Elektrienergia tootmiseks
2. Keevitusseade 3. Keevitusjuhe käepidemele 4. Tagasivoolu keevitusjuhe 5. Elektroodihoidja 6. Sulav elektrood 7. Tagasivoolu kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar Sele 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 14 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate e 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel - 5. Vedel slakk 6. Tardunud slakk 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Sele 2.2. Keevitusvann Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi.
Populatsioon teatud levilat asustavate samaliigiliste isendite kogum Kooslus teatud levilat asustacate populatsioonide kogum Ökosüsteem bioloogiline kooslus oma füüsikalises ja keemilises keskkonnas Biosfäär organismide poolt asustatud ala (vesi, õhk, pinnas) Keemiliste reaktsioonide põhitüübid (nendes reaktsioonides moodustuvad või katkevad kovalentsed sidemed): o Funktsionaalsete rühmade ülekanne o Oksüdeerumine ja redutseerumine o C-C sideme teke või katkemine o Funktsionaalsete rühmade ümberpaigutumine ühe või enama süsinikuaatomi ümber o Molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) LIISI KINK 3 BIOKEEMIA test I 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad
Harilikult näitab seda reketi asend löögi lõpus. Kui löök lõpeb pikalt ja umbes õla kõrgusel enda ees, seeritati see korralikult. Algajate üks suuremaid vigu on kõvera käega ümber enda löömine, niipea kui reket tabab palli, ei liigu ta enam palliga kaasa, vaid tuuakse eeskäelöögil kas oma rinna vastu, või veelgi halvem, tõmmatakse üle vaskau õla; tagakäelöögil toimub sama tõmme paremale poole kõrvale, sageli ka üles või alla. Ajastamine ehk keharaskuse ülekanne. Viimase põhialusena jääb veel vaadelda keha raskuspunkti või keharaskuse liikumist löögi ajal. See toimub järgmiselt: valmistudes löögiks s.t. viies reketi taha, tuleb keharaskus viia tagapool asuvale jalale. Eeskäelöögi juures paremale, tagakäelöögil vasakule. Üheaegselt reketi etteliikumisega algab ka keharaskuse ülekanne eespool asuvale nn löögijalale. Paigalt lüües on tähtis, et kogu keharaskus kanduks löögijalale täielikult üle sel momendil, kui reket tabab palli
Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks järgmises reaktsioonis Metaboolsed rajad on paljuastmelised · Lineaarsed · Hargnenud · Tsüklilised METABOLISM KULGEB ÜKSIKUTE, KONTROLLITUD ASTMETENA Glükoosi kontrollimatul lagundamisel vabaneks korraga suur hulk energiat. Paljuastmelises ensümaatilises protsessis on vabanevad energiahulgad väikesed (mitte üle 60 kJ/mol) ja ülekanne individuaalsetele aktseptoritele hästi juhitav. PALJUASTMELISED RAJAD VÕIMALDAVAD METABOLISMI HÄSTI REGULEERIDA Regulatsioon toimub: · Üksikreaktsioonide tasemel. Baseerub massitoimeseadusele. · Raku tasemel. Baseerub ensüümide aktiivsuse reguleerimisele - allosteeriline regulatsioon, - kovalentne modifitseerimine, - ensüümide süntees, - ensüümide degradatsioon, · Organismi tasemel. Baseerub hormonaal- ja närvisüsteemile
ühendatud kaheahelaline paarduvad. C ja G vahele DNA keerdub moodustub kolm ja A ja U kruvikujuliselt vahele kaks vesiniksidet. biheeliksisse. funktsioonid Päriliku info säilitamine ja Informatsiooni-, ülekanne. transpordi- ja ribosoomi funktsioon. Päriliku info realiseerimine. 5.Nimeta valkude bioloogilised funktsioonid ja too vastavad näited ( 4+4) ( 1 p. ) Ensümaatiline; reaktsioonide kiirendamine või aeglustamine. Nt. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. Ehituslik; nad kuuluvad kõigi rakuorganellidekoostosesse
DNA ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Need koosnevad kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm (koguaeg sama) 2. desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid (ka koguaeg sama) 3. lämmastikalus (võib varieeruda): 1) adeniin monomeeri tähis A 2) tümiin T 3) tsütosiin C 4) guaniin G DNA nukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks. Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip (ahelate koospüsimise alus, vastavus teineteisele), kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. DNA tähtsus: talletab pärilikku informatsiooni ja tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. Lisaks on see kromosoomide olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumist rakkude paljunemisel nim. replikatsioon (ühest DNA molekulist saab ka...
Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi Hoiusumma garanteeritud hoiuse lõppedes Puuduvad väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad kulud 10 Swedbank - investeerimishoius Riskid Krediidirisk Tururisk Maksurisk 11 SEB - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes Sisse- ja väljamaksete arv ei ole piiratud Esimene sissemakse ei ole kohustuslik Automaatne ülekanne arvelduskontolt Intressi makstakse kord kuus Intressimäär 0,02% aastas 12 SEB tähtajaline hoius Hoiuse saab avada eurodes, USA dollarites, Rootsi kroonides ja Suurbritannia naelades Minimaalne sissemakse 100 EUR / 200 USD / 2000 SEK /100 GBP Hoiuse pikkus 1 nädal - 3 aastat Perioodi lõppemisel kantakse hoiustatud summa koos intressiga kontole Hoiuse automaatse pikendamise võimalus Kõrgem intress internetipangas sõlmimisel
Konplementaarsusprintsiip. Mis on replikatsioon? Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi. ( ). Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. Mis on geen? Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees.
Termodünaamika kirjeldab ainete omadusi ilma aine siseehitusse tungimata, kasutades makroparameetreid (ainehulk) on termodünaamika aluseks printsiibid, I printsiip süsteemile juurde antev soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu (paisumine), II printsiip suletud süsteemi soojusliku protsessi tulemusena entriipia kasvab, temp väheneb (soojus ülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale), siseenergia moodustub molekulide kineetilisest ja potensiaalsest energiast (olek, temp), soojusülekanne siseenergia levimine ühelt kehalt teisele, liigid: soojusjuhtivus soojusülekanne, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulivaheliste põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks, soojuskiirgus soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise
geetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monumeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monumeerideks on desoksüribonukleo- tiidid.On moodustunud kolme molekuli liitumisel:lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrüh- ma. DNA tähtsus: · Kromosoomide põhiline koostisosa · Päriliku info säilitamine · Täpne ülekanne tütarrakkudele jagunemise käigus · Päriliku info abil toimub organismi elutegevuse suunamine. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monueerideks on ribonukleotiidid.On moodus- tunud kolme molekuli liitumisel:lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm. RNA tähtsus:Päriliku info realiseerimine. RNA 3 tüüpi: 1. mRNA-toob geneetilise informatsiooni rakutuumast ribosoomidesse. 2. tRNA-ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. 3
JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal.
tänapäeval ka kosmosesse. Seejuures teevad koostööd paljud riigid. Seni pole lahendatud kromosfääri loidete ennustamise probleem. See aitaks vältida raadiohäireid ja tagaks inimese ohutuse avakosmoses. Päikese sisemus 1) sisemine tuum Seal on suur rõhk ja temperatuur, termotuumareaktsioonid toimuvad tuumas. 2) kiirgusvöönd Energia liigub elektromagnetkiirgusena väljapoole. 3) konvektsioonivöönd Temperatuur väheneb kiiresti, s.t. algab aine ümberpaiknemine (toimub energia ülekanne aine segunemise teel) 4) atmosfäär Atmosfäär on pidevas liikumises, osad paisatakse välja, osad tõmmatakse sisse.
Mida väiksem on sidemes oleva metalli aatommass, a) seda tugevam on ka side ehk ühend on termostabiilsem, b) seda kergemalt ühend hüdrolüüsub. BIOGEENNE TEKE 1. Bioloogiline metüleerimine Protsess, kus ensüümide toimel metüülrühm kandub üle sidemesse metalli või metalloidiga. Põhjustajad: Bakterid Seened Vetikad 1. Bioloogiline alküülimine Toimub alküülrühma(de) ülekanne. Protsess on iseloomulik metalloididele. Näiteks arseenbetaiin BIOGEENNE TEKE Demetüleerimine ja dealküülimine Vastandprotsessid, kus orgaanilise rühmaga seotud metall või metalloid vabastatakse Näide ANTROPOGEENNE TEKE 1. Trinbutüültina kasutati laevavärvide koostises biotsiidina lahustudes palju püsivamad kui arvati settisid merepõhja ning imendusid merekarpidesse ja muudesse selgrootutesse 1
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb ...
DNA üheöa alusel 1 mRNA molekul.Seejuures rakendatakse komplementaarsusprintsiip,mille kohaselt A nukleotiidile vastab U ning C vastab G 7. Võrdle DNA ja RNA sünteesi. Too välja sarnasused ja erinevused. Sünteesitakse ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.Mõlemal võetakse kasutusele komplementaarsusprintsiip 8. Milline on DNA ülesanne? kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku pooldumise käigus). 9. Millised on erinevate RNA-de ülesanded? päriliku info realiseerimine,osaleb geenide kodeerimisel ,dekodeerimisel ja geenide regulatsioonis ja ekspressioonis,mõned RNA-d on rakuliste signaalide vastuvõtjad ning vahendajad, 10. Kuidas on valgud seotud pärilikkusainetega? 20. sajandi alguses jõuti arusaamisele, et pärilikku infot vahendavad keemilised ühendid, milleks arvati olevat valgud või nukleiinhapped. 11
Kahjustuse tagasimuutmine: fotolüaas – UV kahjustuste parandamine valgussõltuva DNA reparatsiooni abil; ensüüm fotolüaas lõhub sidet valguse energia arvel SOS vastus 18. Millal tekib bakterirakus SOS vastus ja mis siis toimub? SOS vastus tekib eluohtlikes olukordades - rakutsükkel peatatakse, indutseeritakse DNA parandamine ja mutatsioonide teke. Kaasneb stressivalkude süntees. 19. Mida tähendab geneetilise info horisontaalne/vertikaalne ülekanne? Elusorganismides on 2 geneetilise info ülekande strateegiat: VERTIKAALNE – geneetilise info ülekanne põlvkonnalt põlvkonnale; säilitab ja paljundab olemasolevat infot. Märksõnadeks: püsivus, stabiilsus, konservatiivsus Prokarüoodid paljunevad klonaalselt, seetõttu nn puhas vertikaalne ülekanne HORISONTAALNE – geneetiliselt sõltumatute isendite vahel Ebapüsiv, liikuv, uudne ja võib toimuda prokarüoodilt prokarüoodile,
ekstraktide manustamisega suukaudselt, verre veri või ajju. Kõige infektsioossemad on pea peaaju- ja seljaaju, lümfoidsed organid (peamiselt põrn) ja soolestikukude. Eksperimentaalselt ei ole kinnitust leidnud haiguse levik lihaskoe, vere ja piima kaudu. Kõige kergemini toimub nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne on võimalik, kuid raskem kui sama liigi piires. Liigibarjäär on seda suurem, mida erinevamad vastavad liigid geneetiliselt on ja mida erinevamad seega ka nende proteiinid on. Seniste uurimiste alusel väidetakse, et emalt lapsele, loote- ega imikueas nakkus üle ei kandu. Vastuvaidlematuid tõendeid inimese nakatumisest haigete loomade toiduks tarvitamisest ei ole, kuigi on kaudseid (farmeritel esineb CJD sagedamini kui teistel elanikkonna gruppidel).
fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli. Polüalleelsus ilmneb nt. inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel. Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on nt. inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Reesussüsteem alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüütidele. Aglutinatsioon e. vere hüübimine, mida põhjustab vale vere ülekanne, veri mõlemalt poolt. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Mendeli III seadus e. sõltumatu lahknemise seadus: homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Aga tunnused lahknevad sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad eri kromosoomides või samas kromosoomis üksteisest kaugel
Igapäevaelu 20. sajandi esimesel poolel 9.klass Perekond. Tööpuuduse tõttu tuli laenud tagasi maksta intressiga 1% kuus, iga lapse sünniga kustutati 25% laenust ja intressimaksmine peatati aastaks peale lapse sündi. Rahvasuus sai see tuntuks kui ``tagasimaksmine lastega``. Saksamaal sätestati mitmeid uusi seadusi. Nt. verekaitseseadus, mis ei lubanud abielu juutide, neegrite ja mustlastega. Ka võeti vastu abielutervise seadus, kus partnerid pidid tegema läbi testi abielukõlblikkuse kohta. Kõige enam esinev abielutõke oli vaimne häire, ka suguhaigused ja pärilikud haigused. Abielu tähtsaimaks ülesandeks oli järglaste toomine. Seepärast võis lahutada ka ainult ühe osapoole sooviga. Hakati tunnistama ainult registreeritud abielusid. Kollontai pani ette tühistada elatisraha ja luua kindlusfond. Selleks pidi kogu elanikkond fondi rahaliselt- vähemalt 2 rubla aastas, toetama. See oleks võimaldanud rajada ...
Biopolümeer valgud, polüsahhariidid ning nukleiinhapped, mis on saanud nimetuseks biopolümeerid kuna nad moodustuvad ainult elusorganismides. Denaturatsioon valgu molekuli struktuuri väiksemaks muutumine kuumutamise teel. Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid. Desoksüribonukleiinhape DNA, keeruka struktuuriga ühend. Biopolümeer. On moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Peamiseks ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekanne. Desoksüribonukleotiid RNA, lihtsama struktuuriga, kui DNA. Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega.
Milles seisneb viiruse lüsogeenne tsükkel? 1-4 ... 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; Miks on võimatu määrata erinevate viiruste koguarvu? Nad võivad pärineda bakteritest eraldunud plasmiididest või mõnest rakusisesest prasiitsest organismist. Mis tähtsus on viirusel looduses? Mida nim transduktsiooniks? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekanne. Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või org. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Too nt inimesel haigusi põhjustavatest DNA- viirustest Rõuged, tuulerõuged, herpes huultel või teistel limaskestadel, soolatüükad, konnasilm. Millised haigused on inimesel tingitud RNA- viirustest? Gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV, hepatiit (maksapõletik) Miks ei ole antibiootikumid viirushaiguste raviks efektiivsed?
Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne käitumine - sõbra eest seismine
kombineerida. Valikuid ja võimalusi on tohutult. Nike toodete tootmine toimub odava tööjõu tõttu Hiinas, Vietnamis, Indoneesias ja Mehhikos. Disainime ja arendus toimub USAs. 7) Kohalik majandus on üldjuhul huvitatud välisinvesteeringutes, seega on kohalikule majandusele Nike firma nende riiki laienemine kasulik. Nike annab kohalikele inimestele tööd. Raha lisandumine majandusse ja uute tehnoloogiate ülekanne elavdab majandust ja parandab inimeste heaolu. 8) Joonis 1: Nike logo Loetud: nike.com 9) Jah, Eestis paikneb mitmeid Nike kaupluseid ning see on kindlasti Eestile kasulik. Nike loob siin töökohti ja seeläbi aitab tõsta elukvaliteeti Eestis ning aitab kaasa üldisele majanduskasvule. Firma aitab kaasa ka kohaliku tööjõu oskuste paranemisele ning toob riiki uusi tehnoloogiaid (nutitelefonitundlikud jalanõud). Nike meelitab ligi ka teisi suurfirmasid,
Eesti raadio ajalugu ● 1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati ● 1923. a. 22. november - loodi sõna “ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927. a. 26. juuni - hakkas ilmuma Raadioleht ● 1928. a. 19. veebruar - esimene reportaaž (I raadionäituselt) ● 1928. a. 24. veebruar - esimene kuuldemäng ● 1928. a. oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd ● 1928. a. 21. november – esimene kuuldemäng lastele ● 1929. a. 28. aprill - esimene avalik raadioõhtu
keelama- mitte lubama keelustama- ära keelama, keelu alla panema kestus- aegpikkus kestvus- vastupidavus kirjeldama- kellestki v millestki ülevaadet andma kirjendama- sissekandeid tegema kohanema- sobivaks muutuma, harjuma kohastuma- evolutsiooniliselt kohanema kompetents- võimkond, võimupiirid kompetentsus- pädevus, asjatundlikkus käsitlema- analüüsima, arutlema käsitsema- käte abil kasutama käsitama- arusaama, mõistma kätlema- tervitama maks- organ makse- rahaline ülekanne omandama- midagi oma valdusse võtma omastama- omaks tegema omistama- midagi kellegi omaks pidama osutama- näitama, viitama osundama- tsiteerima pealis- pealmine osa pealdis- peale kirjutatud või trükitud tekst päis- algusosa teade- edastatav infolõik, sõnum teatis- asutuse antud kirjalik teade teadis- vastus päringule totaalne- täielik, üldine totalitaarne- valitsemisreziim tulemus - taotletud tagajärg tehtu tulemus, mis ei pruugi olla positiivne
hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I
hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I
soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliinkestata aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. 42. Sünaps on ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 43. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. 44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest,
askeldavad * ,,Magdalena"-pikad juuksed * ,,Salome"-naine kandikuga millel on pea *"Isabella"- naine,tuim,istub * ,,Daam valges"-kleidiga,mingi asi käes püsti * ,,Denae"-paljas naine, inglitiibadega paljas poiss ka Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis
juurdepääsu tunnetus koos põrke tuvastusega Andmelülikiht: koosneb kahest alamkihist PHY-füüsiline (võrgukaardi füüsiline osa), MAC aadress(Media Access Control) on iga võrgukaardi unikaalne number, kirjeldatakse 16nd süst., on 48 bitine aadress ja DL-andmelüli. Frame-kaader(konteiner), päisesse pannakse kirja saatja MAC ja saaja MAC (Source ja Destination) saadetav teade, taile (saba) kontroll summa-liidab kõik bitid kokku. Broadcast-laialdane ülekanne, MAC broadcast FF:FF:FF:FF:FF:FF, source 00:1a:10:8b:7c:02 destination FF:FF:FF:FF:FF:FF Hub-jaotur, kopeerib ühte ja sama kaadrit kõikidesse portidesse Switch-kommutaator, aitab tähttopoloogia seadmetel ühenduda, suudab õppida missugune masin on missuguse pordi otsas, suudab õppida ära MAC aadressi, võimaldab kokku ühendada kaks osapoolt L1-füüsiline kiht (kaablid, antennid, signaali tekitajad) L2-andmelüli kiht (hubid, switchid(L2))
päikeseratas ei saa pöörelda pidurduse tõttu, siis satelliitrattad hakkavad pöörlema ümber oma telje ning sateliitide raam hakkab pöörlema koos satelliitratastega ümber päikeseratta. Veovõll olles sidesetatud satelliitide raamiga, paneb tööorgani pöörlema. Ülekanne on aeglustav. Kui pidurdada kroonratas ja vedavaks rattaks on päikeseratas, siis veetavaks osaks jääb ikkagi satelliitide raam, ülekanne jääb ikkagi aeglustavaks. Kui pidurdada kroonratas ja vedavaks osaks panna satelliitide raam, siis veetavaks osaks jääb päikeseratas ning ülekande arv on kiirendav. Kui pidurdatud on päikeseratas, vedavaks osaks on satelliitide raam ja veetavaks kroonratas, ülekande arv on kiirendav. Masinate juures toimub vastavate osade pidurdamine, piduritega automaatselt ja vedava osa ühendamine tööorganiga siduri kaudu, samuti automaatselt. Arvutamine:
reverseerimise teel) Peakatel; 2- pea aurumasin; 3- reduktor; 4- sõukruvi; 5- jahuti; 6- mageveepump; 7- soojavee kast, mageveepump; 9- õhu eraldaja 2. Auruturbiin jõoseade: (reverseerijaks on turbiinivõll koos tagasi- käigu kettad koos labadega) pea aurukatel pea auruturbiin pea ülekanne (reduktor) sõuvõll sõukruvi 3. Turbo elektriline laeva jõuseade: (tagasikäik saadakse sõuelektri mootori reverseerimise teel) pea aurukatel sõu elektrimootor sõuvõll sõukruvi 4. Aatomi jõuseade Aatomkatel peaauruturbiin peaülekanne sõuvõll sõukruvi LAEVA DIISELJÕUSEADMED 1
2.2.Muutunud impulsi juhtivus Erutusjuhtivuseshäired võivad samuti viia arrütmiate tekkeni. Juhteteede blokaadid üldiselt põhjustavad bradüarütmiad ning taassisesturinge häirete korral esineb tahhüarütmia. 2.2.1.Juhteteede blokaadid Juhteteede blokaadid võivad olla mööduvad või püsivad. Blokaade võib jagada ka ühesuunalisteks või kahesuunalisteks. Ühesuunaline juhtetee blokaad tähendab seda, et juhteteedes toimub impulsi ülekanne, kui antud piirkonda stimuleeritakse ühest suunast, ning erutuse ülekanne ei toimu, kui antud piirkonda stimuleeritakse vastupidisest suunast. Kahesuunaline juhtetee blokaad tähendab, et ülekanne on blokeeritud mõlemast suunast. Impulsi ülekanne on enamasti blokeeritud, kui impulss jõuab südame piirkonda, mis ei ole erutuv. Blokaadi põhjustavad erinevad seisundid näiteks isheemia, sidekoestumine, põletik ja ka teatud ravimid
http://www.abiks.pri.ee METALLID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Kristallides muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks. Energitasemete teisenemine energiavööndeiks tsoonideks aatomite liitumisel kristalliks ( joonis P aatomi põhitase, Epõhitasemele järgnev ergastustase, Ekeelutsoon) Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. ( joonis Energiatsoonid metallides, pooljuhtides ja dielektrikutes) Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni tühikuid auke. Auk käitub elektriväljas nagu positiivse laenguga voolukandja. Pooljuhti...
ahelaid, iga nukeotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, lämmastikalus, suhkrujääk. DNA struktuurid: Primaarstruktuur koosneb nukleiinhapete jääkidest. Sekundaarstruktuur biheeliks e. kaksikspiraal moodustub kompelmentaarsuse alusel (A=T, C=G) . Tertsiaalstruktuur tekib Dna ja valkude koosmõjul, nukleoproteiin DNA lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tümiin T, tsütosiin C. DNA ülesanne päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA struktuurid: Primaarstruktuur nukleotiidijääkide järjestus, tekib sünteesiprotsesside tagajärjel. Sekundaarstruktuur tekivad kaksikahelad komplimentaarsuse alusel (G=C, A=U) RNA nukleotiidid: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, uratsiil U. RNA vormid: Informatsiooni-RNA e. mRNA esimene, mis moodustub DNA kõrvale: info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta. Transport-RNA e. tRNA: aminohapete transport. Ribosoomi-RNA e. rRNA võtab os valgusünteesist
Ja viiruse antiretseptorid sobituvad. 2. Viiruse sisenemine rakku(ümbriseta- rakukest ja membraan lagundati) 3. Genoomi vabanemine kapsiidist; genoom liigub rakutuuma 4. Viiruse genoomi paljunemine 5. Viirusosakeste moodustumine ja vabanemine peremeesrakust Lüütiline tsükkel- paljunemisprotsess, millega hävineb peremeesrakk Lüsogeenne tsükkel- peremeesraku kromosoomiga seotud viiruse genoom koheselt ei avaldu Transduktsioon- viiruse poolt teostatav geenide ülekanne 1 päriliku muutlikuse allikas DNA viirus- rõuged, tuulerõuged, herpes, papilloomviirused RNA viirus- gripp, hepatiit, marutõvi, hiv.
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6.funktsioonid on kromosoomide koostisosa;päriliku info säilitamine ja ülekandmine tütar- rakkudesse raku jagunemisel võtab osa geneetilise info realiseerimisest,:mRNA-info RNA,päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse dRNA-transpordi RNA aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse rRNA-ribosoomi RNA,valkude süntees ribosoomides Keemia 1)ESTRID-org.ühendid,mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide omavahelise reag tulemusena. üldvalem:R-COO-R kasutusalad:estritel esinevate puu-ja lillelõhnade tõttu kasut neid enim puuvilja essentsidena (N:karastusjookides,kondiitritoodetes,seebitööstuses,parfümeerias)
nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Elektriline sünaps Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule. Näiteks kantakse niisuguste sünapside abil erutus kiiresti kalade keha tagaosa lihastesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda. Keemiline sünaps Sünapsid on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele
Renaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride taastumine. 9. Milles seisneb valkude liikumisülesanne? Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 10. Nimeta DNA põhiline ülesanne. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus). 11. Mis on komplementaarsus? 12. Nimeta RNA põhiline ülesanne. RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks 13. Missugust ülesannet täidab informatsiooni RNA? Toimetab infot valgu sünteesi toimumiskohta 14. Missugust ülesannet täidab transport RNA? Transpordib aminohappeid valkude sünteesi toimumiskohta 15. Missugust ülesannet täidab ribosoomi RNA
Tööpingid Lintlihvpink Lintlihvpingi ohutus ● Lintlihvpingi ülemine töövaba osa peab olema kaetud kaitsega. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi reguleerimiseks töötamise ajal. ● Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud . ● Lihvlindi liikumiskiirus ei tohi ületada 38 m/s. ● Lindi panemisel linditrumlitele peavad liimimiskohad paiknema lindi käigu suunas. ● Detailide väljumise poolses otsas peab olema kate. ● Kanna prille silmade kaitseks ning klappe mürakahjustuse saamise eest. Lintlihvpingi põhilisedosad ● Lihvlint (lint mis lihvib) ● Lihvketas (ketas mis lihvib) ● Töölaud (eseme toetamiseks) ● Kaldasendi mõõtur (näitab kalde suurust) ● Lihvimispaber (selle paned lihvlindi või lihvketta külge/peale) ● Lõdvendus kruvi (sellega saab muuta lihvlindi kas verti...
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
