Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti raadio ajaloo olulisemad 
sündmused
Tom Passel
Nadezda Pritulina
Vlada Safonova
 
 
Eesti raadio 

Eesti Raadio oli Eesti 
riigieelarveline 
ringhäälinguasutus. 1. 
juunil 2007 ühinesid Eesti 
Televisioon  ja Eesti Raadio 
Eesti 
Rahvusringhäälinguks.
 
 
Eesti raadio ajalugu

1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest 
korda raadioaparaati

1923. a. 22. november - loodi sõna 
ringhääling

1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade 
Haapsalust

1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade 
Haapsalust
 
 

1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks

1927. a. 6. veebruar - esimene 
esperantokeelne saade, Felix  Moor  tuleb 
ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne 
teatrist  ("Estonia")

1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund

1927. a. 5. mai - esimene lastetund

1927. a. 26. juuni - hakkas ilmuma Raadioleht
 
 

1928. a. 19. veebruar - esimene  reportaaž  
(I raadionäituselt)

1928. a. 24. veebruar - esimene 
kuuldemäng

1928. a. oktoober - Tartu ajutine 
raadiojaam  alustas tööd

1928. a. 21. november – esimene 
kuuldemäng lastele
 
 

1929. a. 28. aprill - esimene avalik raadioõhtu 
“Estonias”

1930. a. 20. juuni - esimene spordireportaaž

1932. a. 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise 
Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks
 
 

1934. a. 30. juuni - “Raadio-Ringhääling” 
lõpetas tegevuse

1934. a. 1. juuli - Riigi Ringhääling alustas tööd

1935. a. 28. veebruar - esimene reportaažh 
välismaalt (Helsingi Messuhallist)

1937. a. 15. detsember - alustas tööd  Türi  
raadiojaam
 
 

1941. a. 18. oktoober - esimene saade 
Moskvast

1944. a. 30. september - alustas tööd 
traatringhääling Tallinnas

1945. a. 16. oktoober - asutati Eesti Raadio 
segakoor

1949. a. 8. august - moodustati 
Raadioinformatsiooni Komitee, mis allus 
Ministrite Nõukogule
 
 

1956. a. 1. mai - ultralühilainesaated 
Tallinnast, algas  saatesari  “Perekond ja kodu”, 
mis kestis 30 aastat

1963. a. 1. september - esimene laste unejutt

1964. a. 13. aprill - esimene saade “Tere 
hommikust, põllumehed!”

1964. a. 22. juuni - esimene “Muusikaline 
tund”
 
 

1993. a. 1. mai - Raadio 2 algus

1993. a. 1. mai - programmi Raadio 4 algus

1994. a. - juuni - võeti vastu 
Ringhäälinguseadus

1994. a. 1. juuli - avati ER korrespondentpunkt 
Brüsselis

1994. a. 17. detsember - ER esimene CD 
("Estonian Radio  Chamber  Orchestra”, ER001)
 
 

1995. a. 1. aprill -  Klassikaraadio  algus

1995. a. 20. detsember - avati 
digitaalmontaaži kompleks ( muusika  
Fondivõtted)

1996. a. jaanuar - esimesed omatoodetud CD-
plaadid  ("Ave Maria” ja “Eurolaul-96")

2001. a. 18. detsembril avas Türil uksed 
ringhäälingumuuseum
 
 

2002. a. 1. oktoober – Klassikaraadio sai Eesti 
Muusikanõukogu muusikapreemia

2005. a. 1. juuni - avasid lasteportaali

2005. a. 7. september - m-uudised: ER 
uudiseid saab kuulata telefoniga

2007. a. 31. mai – Eesti Raadio eraldiseisva 
organisatsioonina lõpetas tegevuse
 
 
Täname tahelepanu eest!
●  http://err.ee/files/Eesti_Raadio_ajalugu.pdf
●  https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Raadio
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #1 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #2 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #3 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #4 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #5 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #6 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #7 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #8 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #9 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #10 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #11 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #12 Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor crazyxdd Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Esiajalugu
37
odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed.

Ajalugu
Eesti zooloogid
9
doc

Eesti zooloogid

Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ..

Keskkond
Maailm 20-sajandi algul
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914

Ajalugu
11-klassi ajaloo konspekt
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS​​: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED

Ajalugu
Eesti ajalugu
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......

Ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada

Sotsiaalteadused
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside. Jaapnlased võtsid kasutusele kaitsevärvusega sõjaväelaste mundrid. Kogupaukude tulistamiselt mindi üle üksiklaskudele, mis olid täpselt välja sihitud. Port Arthuri kaitsmisel osales 350 eestlast, Tshushima lahingus 200. Eestlasi osales kokku 8000. Ohvitseridena 70 ja lisaks 30 arsti. Tulevastest Eesti kindralitest võtsid Vene-Jaapani sõjast osa Jaan Soote, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder, Andres Larka. Kuulsamaid arste oli Ludwig Puusepp. 2. ESIMENE MAAILMASÕDA (1914-1919) 2.1 EELDUSED JA PÕHJUSED. Suurriigid olid muutunud imerialistlikeks riikideks. Riikide arengutempod hakkasid tugevalt erinema. Vanad koloniaal riigid pidid oma kolooniaid kaitsema koloniaal riikideks püüdlevate riikide eest. Suurimaks rivaalitsejaks impeeriumide seas oli Saksamaa. 2

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun