· puudub liistusoonte ja hammastega kaasnev pingekontsentratsioon detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem; 2. Liites PUUDUB NURKLÕTK ja selle tekke oht: · liide on alati lõtkuvaba; · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes. Pressliite: Eelised Puudused 1. Konstruktsiooni lihtsus tagatud on 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil pöördemomendi ülekanne ning detailide on raske; ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju 2. Hea tsentreeritus; täpsusele on kõrged; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele õigesti). koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni;
Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi seisund, ks sinnna kuuliuvate popultsioonide arv ja arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Töö kun lk 25 (kordamispunktid kuni 27) Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökosüsteemi iseregulatsiooni häirumise või suisa lakkamise korral. Selle tekitavad: 1. Organismid ise muudavad 2. Loodusõnnetused protsessid 3. Inimtegevus Hakab muutuma elukoslus, aa jooksul ök. Süst. Asendub teisega, nim suktsessioon Aine ja energia ülekanne ökosüsteemis Aine ülekanne toimub ühelt troofiliselt asemelt teisele Nr1. Aine ülekandumise seaduspärasus nimetatakse ka ökoloogilise püramiidi reegliks: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise biomassist Nr2. Energia ülekandumise seaduspärasus Kandub ühelt troopiliselt tasemelt järgmisele, jõuab teisele tasemele 10% eelmise taseme energiast seda nimetatakse ökoloogiliseks efektiivsuseks (mida suurem on protsent seda efektiivsemalt toimub ökosüsteem)
- Kulutatakse vähe energiat Biotehnoloogia miinused: - Vajalike mikroorganismide tekitamine on aeganõudev ja kallis (geenitehnoloogia insenerid laborites) Biotehnoloogia ajaloolised kasutusalad: - Hapendamine (piimhappebakterid) → piimatooted, erinevad köögiviljad (kurk jms) - Käärimine (pärmseened) → vein, õlu, taigna kergitamine - Meditsiinitööstus jne - Ämblikuniit Geenide ülekanne Ülekande viisid: 1. Geenide ülekanne viiruste abil (siseneb rakku ja liidab oma DNA raku kromosoomiga), viiruse DNAst eemaldatakse kahjulikud geenid ja viiakse sisse soovitud geen - viirusvektorite abil - Bakteritesse (plasmiididesse) - Loomade rakudesse - Pärm- või hallitusseentesse - Geeniteraapias 2. Geenipüss → taime rakud (saab ka läbi plasmiidide) 3
- Kulutatakse vähe energiat Biotehnoloogia miinused: - Vajalike mikroorganismide tekitamine on aeganõudev ja kallis (geenitehnoloogia insenerid laborites) Biotehnoloogia ajaloolised kasutusalad: - Hapendamine (piimhappebakterid) → piimatooted, erinevad köögiviljad (kurk jms) - Käärimine (pärmseened) → vein, õlu, taigna kergitamine - Meditsiinitööstus jne - Ämblikuniit Geenide ülekanne Ülekande viisid: 1. Geenide ülekanne viiruste abil (siseneb rakku ja liidab oma DNA raku kromosoomiga), viiruse DNAst eemaldatakse kahjulikud geenid ja viiakse sisse soovitud geen - viirusvektorite abil - Bakteritesse (plasmiididesse) - Loomade rakudesse - Pärm- või hallitusseentesse - Geeniteraapias 2. Geenipüss → taime rakud (saab ka läbi plasmiidide) 3
DNA ja RNA ülesanded: DNA: 1) Päriliku info säilitamine 2) Päriliku info ülekanne tütarrakkudele RNA: 1) Realiseerib geneetilist infot 2) Transpordib aminohappeid Sahhariidide biofunktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. Lipiidide funktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. 3) Regulatoorne f. 4) Kaitsef. 5) Organismisisene vee saamine Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline f. 2) Ehituslik f. 3) Transport f. 4) Regulatoorne f. 5) Retseptoorne f. 6) Liikumis f. 7) Energeetiline f. 8) Kaitsef. Vee ülesanded:
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine kuju ...
Valguskaabel ja selle ajalugu Autor: Mario Kallaste 11.R Valguskaabel Kiudoptiline kaabel Suurem infomahtude ülekanne, kui teistel elektrisignaalil põhinevatel kaablitel. Juuspeenikesed kiud Valguskaabel Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Tuum Kattematerjal Pinnakate Valguskaabel Globaalsed võrgud Heli, andmete kui ka video edastamine nii lühikestel kui ka pikkadel vahemaadel Digitaalkaamerad Mehhaanikas mootorite kontrollimine Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19ndal sajandil. John Tyndalli katse Alex Graham Belli hääle edastamise süsteem Esimene valguskaabel
Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. See on ka mehaanikas laialt levinud. Eelised on sellel, et: sellel on kõrge kasutegur kuni 98 protsenti. Võllidel ja laagritel on väike koormus. Konstante ülekandearv. Väikesed mõõtmed võrreldes rihm- ja hõõrdülekandega ja suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte)
keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. 2. Mida uurib keeleökoloogia? Mis eesmärgil? KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt - keel kandub vanematelt lastele edasi. Kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik 4. Selgita keele jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite toimimise mehhanisme. a. Millest sõltub keele staatus? - Keele staatus kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi. Mida vajalikum on keel hea hariduse omandamiseks,
keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. 2. Mida uurib keeleökoloogia? Mis eesmärgil? KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt - keel kandub vanematelt lastele edasi. Kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik 4. Selgita keele jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite toimimise mehhanisme. a. Millest sõltub keele staatus? - Keele staatus kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi
Geenitehnoloogia valitud Geenitehnoloogia valitud DNA DNA lõikude eraldamine, lõikude eraldamine, töötlemine in töötlemine in vitro ja vitro ja siirdamine sama või muu siirdamine sama või muu liigi liigi isendi geneetilisse struktuuri- isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või kromosoomi, plasmiidi või viirusesse(geenide ülekanne). viirusesse(geenide ülekanne). Rekombinantne DNA DNA Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud molekul, milles on ühendatud eri eri liikidelt pärit DNA osad. liikidelt pärit DNA osad. Rakkudesse viiakse võõraid Rakkudesse viiakse võõraid geene viirusvektori abil, plasmiidse geenivektoriga, geene viirusvektori abil, Agrob...
1. Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused: · detaile ei ole nõrgestatud liistusoonega; · puudub liistusoone ja hammastega kaasnev pingekonsentratsioon detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem. 2. Liites puudub nurklõtk ja selle tekke oht: · liide on alati lõtkuvaba; · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes. Pressliite: Eelised 1. Konstruktsiooni lihtsus tagatud on pöördemomendi ülekanne ning detailide ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Hea tsentreeritus; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud õigesti). Puudused 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil on raske; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele on kõrged; 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; · kontaktpindadel tekib hoordkorrosioon; 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega.
3)tsütidiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 4)tümidiinfosfaat 4)uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline( biheeliks) üheahelaline Komplementaarsus printsiip A=T ja C=G A=U ja C=G Põhiline ülesanne Päriliku informatsiooni Päriliku info realiseerimine säilitamine ja ülekanne t-RNA-transport RNA ülesandeks on molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine m-RNA-informatsiooni RNA toob geneetilise info valgusünteesi toimumise paika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse r-RNA-ribosoomi RNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis
Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamin ja Päriliku info realiseerimine e ülekanne järglasrakkudes valgu sünteesi teostamine Struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal Lühemad üksikahelad, mille *ASUB: rakutuumas, kuju vastab ülesandele mitokondrites, *ASUB: rakutuumas, kloroplastides, bakterite tsütoplasmas, bakterite tsütoplasmas tsütoplasmas
Keeleökoloogia ja eesti keele areng Keeleökoloogia vastab järgmistele küsimustele: Miks osad keeled hääbuvad? Miks on osad keeled jätkusuutlikud? Tegurid mis mõjutavad keele püsimajäämist: Põlvkondlik ülekanne Keele staatus Paiknemine Keele arendamise valdkonnad: Teaduses ja hariduses Keeletehnoloogia Maailma kultuuripärandi vahendamine Teadus ja kirjandus Keele kasutus õigusliku reguleerimine Masinatõlge Eesti keele kui teise keele õpetamine Ohustatud keeled Keeled millel on põlvkondlik edasikandumine lõppenud. Keeled millel on märke põlvkondliku ülekande katkemisest. Kaitstud on peamiselt need keeled millel on oma riik nt Eesti ja eesti keel.
Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet Personifikatsioon- isikustamine. Elutule esemele elusolendi omaduste andmine Hüperbool- Liialdav suurendamine suurema mõju saavutamiseks
KONTROLLTÖÖ NR. 3 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vasku veoratta pöörlemis kiirust eri kiirusega. 5
Ca2+ ioonide kontsentratsiooni vähenemise lihasraku sees.ÕIGE b. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni suurenemise lihasraku sees. 10. Presünaptiline pidurdus tähendab, et ... Vali õige. Vali üks või enam: a. Aktsioonipotentsiaali levik presünaptilisele membraanile kutsub esile pidurdava ülekandeaine vabanemise, mis omakorda põhjustab postsünaptilise membraani hüperpolarisatsiooni kaaliumi või kloori ioonide läbilaskvuse suurenemise tõttu. b. Signaali ülekanne pidurdussünapsis vähendab aktsioonipotentsiaali leviku tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sealt ülekande aine vabanemist. ÕIGE c. Signaali ülekanne pidurdussünapsis suurendab aktsioonipotentsiaali leviku tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sela pidurdava ülekande aine vabanemist. 11. Mis on vegetatiivse, ehk autonoomse närvisüsteemi ülesanne? Vastus: Reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust
komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6.funktsioonid on kromosoomide koostisosa;päriliku info säilitamine ja ülekandmine tütar- rakkudesse raku jagunemisel võtab osa geneetilise info realiseerimisest,:mRNA-info RNA,päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse dRNA-transpordi RNA aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse rRNA-ribosoomi RNA,valkude süntees ribosoomides
02.03.16 Staatiline elekter ESD ehk staatiline elekter on elekter kahe või enama laetud objekti vahel. See tekib erinevate laengutega objektide kokkupuutel, hõõrdumisel või üksteisega lähestikku asumisel. Selline kiire laengu ülekanne võib elektroonikat kahjustada, ja mitte vähe. Kui mõnele komponent saab staatilist elektrit, siis laengud võivad kanduda ka teistele sellega ühendatud komponentidele. Kui protsessorit käega katsuda, võib staatiline elekter protsessorile anda kõva laksu ning peale seda on suur tõenäosus, et protsessor on katki ja ei hakkagi tööle enam. Staatilise elektri vältimiseks tuleks see maandada või kasutada materjale, mis selle eest kaitseks.
S P L I S I N B S I N T E K E Õ R A B G J I E U R 1. Neuroloog ja psühhiaater, kes võttis kasutusele elektroentsefaloogia? 2. Närviimpulsside ülekanne? 3. Seal asuvad elutähtsad reflekside keskused? 4. Prantsuse kirurg ja antropoloog, kes uuris ajupoolkerade asümmeeriat (1824-1880)? 5. Üks närvisüsteemi osa? 6. Kompuutertomograafia lühendatult? 7. KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritustele? 8. Kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus? 9. Haigus, mida iseloomustab mälu halvenemine? 10. Närvirakk teise sõnaga? 11. Koosneb pea- ja seljaajust?
9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? 1. Keskkonna-ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimeste tervist ohutust, suutlikkust, mugavust, kokkuvõttes töö tootlikkust ja kvaliteeti. 2. 3 ergonoomilist tegevustasandit on a) kahjustava toime allikas - selle eemaldamine või vähendamine b) allika toime ülekanne inimesele - allika või inimese isoleerimine c) inimene - kahjustava toime aja vähendamine, isikukaitsevahendid. 3. PÄRAST. 4. VIIMANE abinõu. 5. Luksides (lux). 6. Ideaalne valgustatuse tase tööruumis oleks 500-800lux. 7. 10-200lux. 8. 800-3000lux. 9. Päevavalgust tuleb eelistada. 10. Ei, see annab suure majandusliku efekti.
1. Mis on makroelemendid ja mikroelemendid? 2. Mis on valgud? e. Proteiinid. Koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 3. Mis on renaturatsioon ja denaturatsioon? renaturatsioon on valgustruktuuri taastumine, denaturatsioon on valgustruktuuri muutmine. 4. Nimeta RNA ja DNA ülesanded RNA: informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks DNA: päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele 5. Mis on komplementaarsus? 6. Missugust ülesannet täidab transport RNA? transpordib aminohappeid ribosoomidesse 7. Millest koosnevad sahhariidid? süsinik, vesinik, hapnik 8. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? hoiab ära ülekuumenemise, kindlustab organismide siseelundkondade töö, kaitsefunktsioon (pisarad), hoiab organismisisest temperatuuri, on hea lahusti 9. Mille poolest erinevad RNA ja DNA?
kandmine. Kuku Raadio reklaamis on kasutatud mitmeid manipuleerimisvõtteid. Sädelevat umbmäärasust: ,,Tähtsad mehed on seisukohal, et rahvas ei tea, mis on neile hea. Tegelikult ei pea enamus neist isegi reaalseks, et rahval on vaja alati kõike mõista ja mäletada. Nagu öeldakse mis silmist, see meelest. Väike silmapete, natuke jõusööta ja tants läheb edasi. Kuidas siis ikkagi on rahva mäluga? Sellele küsimusele otsimegi vastust." (EPL) Hinnangu ülekanne: Reformierakonna reklaamis: ,,Aastal 2007 läks napilt, vaid 1% valijaid oli kaalukeeleks. Kui see 1% oleks jätnud Reformierakonna valimata, siis Eesti ei oleks saanud eurot, Eesti upuks võlgadesse, Eesti peaminister käiks endale Moskvast raha mangumas." (www.epl.ee) IRL-i ajakirjas Kindel Seltskond on kasutatud ühtse platvormi võtet: ,,kindel seltskond" ,,Sinu kindel võit!" ,,Meie kuulame sind" Enesekindlat väidet: ,,Sinu kindel võit!", ,,meie kuulame sind" Omade poiste"võte:
7. Kuimitut formaadist väljajäävat (formaati mittemahtuvat) 2ndjärku on vaja kasutada/arvestada 2ndsüsteemis ümardamisel? 8. Kas 2ndarvu murdosa on võimalik ümardada? 9. Kas 2ndarvu täisosa on võimalik ümardada? 10. Millisel juhul osutub ümardamine „ebaefektiivseks“ ehk samaväärseks mittemahtuvate järkude lihtsa „äralõikamisega“? ARITMEETIKA: LIITMINE ja KORRUTAMINE ERINEVATES ARVUSÜSTEEMIDES 1. Misjuhul tekkib liitmisel ülekanne kõrgemasse naaberjärku (liitmisel suvalises arvusüsteemis alusega p)? 2. Kuidas korrutamisel nimetatakse ühte tegurit ja kuidas nimetatakse teist tegurit? 3. Milline/kumb korrutatav 2ndarv on soovitav valida korrutajaks? 4. Mis on osakorrutis? 5. Kuidas paiknevad liidetavad osakorrutised üksteise suhtes, kui neid osakorrutisi on palju? 6. Millised numbrid korrutatavate 2ndarvude koosseisus võib ära jätta, ilma et see mõjutaks korrutamise tulemust? 7
•Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kallid lisaseadmed •Lekked •Väljalaske müra •Kondensaat •Võimalik kolvikäigu ebaühtlus •Ökonoomselt kasutatav jõud 40-50 kN 3.Vedeliku omadused •Kuju muutub väikese jõu toimel •Puudub kindel kuju •Osakesed voolavad eri kiirustel ja traj. •Sisehõõrdumine voolamisel •Jõu ülekanne pinna kaudu •Võtab minimaalse energeetilise asendi 4.Vedeliku füüsikalised omadused •Tihedus – ruumalaühiku mass •Erikaal – ruumalaühiku raskusjõud (kaal) •Viskoossus – osakeste liikumise takistus •Kokkusurutavus •Soojuspaisumine 5.Rõhu mõõtühikud ja skaalad •Absoluutne skaala – alglugem p = 0 Pa •Relatiivne skaala – alglugem õhurõhk 6.Rõhu mõõteriistad ja toimimise kirjeldus •Vedelikmanomeetrid •Mehaanilised manomeetrid
7. Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? (2) Vastus: RNA-viirus. Kaasas ensüüm, mis info kopeerimisel teeb palju vigu → mutatsioon Kui ühes rakus on korraga mitu gripiviirust, siis nad võivad kombineerida uued tüved Tekivad Kagu-Aasias, kus inimesed, loomad ja linnud elavad tihedalt koos → viirus muteerub, levin inimesele 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Vastus: Soolatüükad, emakakaelavähk 9. Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Vastus: Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga nt korralikult steriliseerimata meditsiinivarustus, narkootikume süstides. 10. Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Vastus: Nakatumine toimub nahakontakti kaudu. Tavaliselt põhjustab ville huultel või suguorganitel, kuid on palju erinevaid haiguspilte. 11. Milles seisneb praegu HIV-i ravi? Vastus: Hetkel on kasutusel ravimid, mis takistavad viiruse paljunemist. Haiguse levik aeglustub, kuid sellest lahti ei saa. 12
· omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga teised aga hääbuvad Keele jätkusuutlikkus · Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt · Keele staatus kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi · Paiknemine eraldatus (saared, mäestikud, poolsaared) Põlvkondlik ülekanne · tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt keel kandub vanematelt lastele edasi kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik · keele hääbumine või kestmine sõltub keele
BIOPOLÜMEER ISELOOMUSTAJA DNA RNA Nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Asukoht Tuumas Tuumas ja tsütoplasmas Ülesanne Päriliku info säilitamine ning Päriliku info realiseerimine selle täpne ülekanne tütarrakkudesse Ehitus Desoksüriboos -fosfaat Riboos- fosfaat selgroog ning 4 selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust: lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H)
Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas · Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda · Reguleerivad impulsi tugevust · Närviülekanne on keemiline ja sõltub mediaatorite toimest. (Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorivalguga, siis selle raku seisund muutub.) · Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana
7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? Vastused: 1.) Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimese tervist, ohutust, suutlikkust, mugavust, töö tootlikkust ja kvaliteeti 2.) Kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele, inimene 3.) ENNE 4.) VIIMANE 5.) Valgustihedust mõõdetakse luksides (LX) 6.) Normaalseks tööks vajalik valgustus 200-800 LX, ideaalne 500-800 LX 7.) Orienteerumisvalgustatus (kohtades, kus pole vaja lugeda 10-200 LX 8.) Eritööde valgustatus 800-3000 LX 9.) Tuleks eelistada päevavalgust 10.) Määrdunud aknad/valgustid vähendavad valgustust ligi 20%, regulaarne hooldus annab majandusliku efekti, kord nädalas puhastada valgusteid ja aknaid(hea tava)
· Totipotentsed- kõikvõimelised. Võib areneda mistahes rakutüübiks, anda aluse organismi arengule · Pluripotentne- võib areneda mistahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks · Multipotentne- võib areneda ainult teatud kudede rakkudeks · Hübridoomitehnoloogia- somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks · Embrüosiirdamine- arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva looma või rasestumisvalmis naise emakasse · In vitro- katseklaasis · Pronukleus- munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad · Geeninokaut- lülitatakse välja olemasolev geen · Reproduktiivne kloonimine- indiviidide vegatatiivne paljundamine · Terapeutiline kloonimine- embrüonaalsete tüvirakude kasutamine rakuteraapias · Geenivektor- sisaldab siirdatavat geeni (geenivektorite loomisel kasutatakse bakterite plasmiide) · Genoomipank e
1. Termodünaamika on soojusnähtuste makrokäsitlus, mis tugineb kahele mittetõestavale printsiibile: termodünaamika esimesele ja teisele printsiibile. Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi. 1.printsiip väljendab sisuliselt energia jäävuse seadust. Kui soe ja külm keha kokkupanna siis mingi aja jooksul võrdsustub temperatuur. 2.printsiip. Looduses kulgevad iseeneslikud protsessid kindlas suunas. Soojus ülekanne toimub iseeneslikult soojemalt kehalt külmemale 2. Gaasi töö valem: A = p·V Gaasile mõjuvate välisjõudude töö valem: A = -p·V Kuidas gaasi poolt tehtud töö sõltub temale antud soojushulgast: 1.Isotermiline protsess T=constT=0 U=0 Q = U+A Q=A 2.Isobaariline protsess p = const A = p·V 3.Isohooriline protsess V =const V=0 Q =V 3. Soojusmasina kasutegur Ideaalse soojusmasina valem = T1-T2/T1 ·100% Kasuteguri leidmise valem: =Akas/Q1 ·100%
Gaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur · Tõukur · nukkvõll ...
tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Dna on kromosoomide põhiline koostisosa. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele(mis on tekkinud raku jagunemise käigus). RNA nukleotiide nimetatakse ribonukleotiidideks. Need on DNA nukleotiididega sarnased, koosnedes samuti süsiveikust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. DNA nukleotiide nimetatakse desosküribonukleotiidideks. Lämmastikaluseid on DNA monomeeride koostises 4. Need on: Adeniin(A); tümiin(T); guaniin(G); tsütosiin(C). Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukletiidse järjestusega
1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad inimeste tervist, ohutust, suutlikkust ja mugavust. 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3 ergonoomilisst tegevustasandit vältimaks kahjustavate faktorite toimet inimesele on kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele ja inimene ise. 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada vaid pärast ergonoomiliste soovituste rakendamist. 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? Isikukaitsevahendid on viimane abinõu. 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? Valgustatust ruumis mõõdetakse luksides (lx). 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ?
KÕRVAKLAPID JUHTMETA KÕRVAKLAPID Signaal edastatakse raadiolainete vahendusel Analoogsignaali ülekandel ei küüni heli kvaliteet juhtmeühenduse tasemele Märksa parema helikvaliteedi tagab signaali ülekanne digitaalkujul Digitaalsignaali edastus võib toimuda Bluetooth-ühenduse kaudu, nt nutitelefonist Signaaliallikaga (nt AV-ressiiver, teler, mängukonsool) ühendatud raadiosaatjaga kõrvaklappide korral võib signaal levida mitmekümne meetri kaugusele MÜRA SUMMUTAVAD KÕRVAKLAPID Ümbritsevast keskkonnast kõrva jõudva häiriva müra taset saab alandada passiivsete ja aktiivsete meetmetega Passiivselt vähendavad müra suured suletud kõrvaklapid
Selle tulemusena avaneb veelgi rohkem kanaleid, suurendades voolutugevust membraaniläbivas elektrivoolus. Sünaps Sünaps on närvisüsteemi struktuur, mis lubab neuronil saata teisele neuronile keemilist või elektrilist signaali. Sünapsis läheneb signaalisaatja neuroni membraan (presünaptiline neuron) vastuvõtja-neuronile (postsünaptiline neuron), millel mõlemil on molekulaarsed vahendid membraanide ühendamiseks ning signaliseerimiseks. Närviimpulsi ülekanne sünapsis Närviimpulss kutsub esile närvilõpme membraani depolarisatsiooni, avanevad Ca2+ kanalid ja rakuväline Ca2+ suundub närvilõpmesse. Selle tagajärjel vabanevad närvilõpmes vesiikulitest neurotransmitterid, mis satub sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtja-neuroni retseptoritega. Kompleksi moodustamise tagajärjel avanevad retseptoriga seotud ioonkanalid ning tekib ioonide vool läbi ioonkanali, mis kutsub ka postsünaptilises rakus esile
.. Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud. Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab
· vältimise intensiivsus suureneb eesmärgi lähenedes kiiremini kui lähenemise tendents · lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine
· vältimise intensiivsus suureneb eesmärgi lähenedes kiiremini kui lähenemise tendents · lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine
Mikk Saarela Liigutusvilumuste ülekandumise erinevad vormid Liigutusvilumuste ülekandumine on liigutustegevuse õppimise käigus mingi teise liigutuse suhtes positiivsete või negatiivsete suhete teket. Liigutusvilumuste ülekandumist saab liigitada positiivseks ja negatiivseks. Samuti saab seda liigitada veel otseseks ja kaudseks. Liigutusvilumuste ülekanne omab suurt praktilist tähtsust, sest võib muuta erinevate liigutuste õppimise kulgu, kas siis efektiivsemaks või raskemaks. Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel. Näiteks võib kergejõustikus palliviske tehnika omandamisel tekkida suur eelis odaviske õppimisel, sest palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende
keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajus on närviakkude kogum, mida nimetatakse võrkmoodustiseks ehk retikulaarformatsiooniks. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu närvisüsteemile ja veel osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Tema ülesandeks on reflektoorne tegevus ja peale selle närviimpulsside ülekanne. Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus.
Marko Kuldsaar KAT 31/41 1. MASINAELEMENDID TÖÖ 1. Lähteandmed Lindi veojõud: F=3kN Lindi kiirus: v=1,1 m/s Trumli läbimõõt D=225 mm Lindi kiiruse hälve =4% Ajami tööiga La=7aastat 2. Tehniline ettepanek Leiame ajami (tööea, ressursi) Lh=7*0,85*((8*2)/24)*24 Tulemuseks saame 34748 h Ajami Mootori parameetrite määramine Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0,5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0,94 0,96 0,95 2 Silinder reduktor 1 0,97 0,98 0,975 3 Elastne doroidsidur 1 0,98 4 Konveieri lint 1 0,94 0,96 0,95 5 Laagrid paar tk 1 0,99 6 Laagrid paar tk 1 0,99 7 Laagrid paar tk 1 0,99 8...
Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega Ahela parameetrite mõõtmine Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine Töö tehti " " 2009.a. brigaadiga koosseisus: Silver Salben Taavi Tanila ARUANNE Üliõpilane: Silver Salben 083922 IATB22 Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki ...
Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid kasutada juhitavates sildades rattavõllide juures. Rattavõllide juures kasutatakse püsinurkkiirusega liigendeid, mis on küll tunduvalt kallimad, kuid annavad pöördemomenti edasi ühtlaselt. Hammasliide on vajalik seetõttu, et vedava silla üles-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, kardaanülekande peaülekande külge kinnitatud ots aga liigub kaart mööda. Seetõttu peab ülekanne oma ülemises ja alumises asendis saama pikeneda. Vahetugi kinnitatakse auto kere või raami külge. Vahetugi muudab kogu ülekande jäigemaks, hoides ära liiga pika kardaanvõlli võimaliku läbipainde. Vahetoeks on kuullaager, mis on monteeritud kummipadja sisse Näide maasturi kardaanülekandest:
Nt. igasugused mootorid, katlad, mehhanismid. 2) Soojus ei saa iseenesest ülekanduda külmemalt kehalt soojemale. Nt. Kohvi jahtub mitte ei lähe soojemaks, ega jää ka samale temperatuurile. 7.Energia/ soojuse kvaliteet. Nt. Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab. 8.Soojusjuhtivus- soojuse ülekandumine osakeselt osakesele. Soojuskiirgus- soojuse ülekandumine kiirgusena, selleks peab piisavalt kõrge temperatuur olema. Soojusülekanne- Soojuse ülekanne soojemalt kehalt külmemale. Kovektsioon- soojuse levik gaasis või vedelikus. 9.Temperatuur näitab soojus astet. Reamur, Celcius, Fahrenheit.
20-aminohappelisse järjestusse valkude primaarstruktuuris. Mõistetavaks sai ka geenmutatsioonide olemus -- nukleotiidse järjestuse mingi muutus geeni piirides -- ning see, et iga geen võib alluda arvukatele erinevatele mutatsioonidele ja anda rohkesti erinevaid alleele.F. Crick formuleeris 1958. a. molekulaargeneetika ühe keskse teoreetilise printsiibina nn 'molekulaarbioloogia tsentraaldogma', mille kohaselt geneetilise info ülekanne matriitssünteesidel võib toimuda nukleiinhapetelt nukleiinhapetele ja nukleiinhapetelt valkudele, kuid mitte valkudelt valkudele ega valkudelt nukleiinhapetele (st matriitsideks struktuurse info ülekandel võivad olla üksnes nukleiinhapped). See postulaat paneb pärilikkuse olemuse molekulaarsel tasemel keelu omandatud tunnuste pärandumise võimalusele. 3.Geneetika peamised meetodid. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1. Leian konveieri vedamiseks vajaliku võimsuse Pkt: Pkt=F*v=2500*0,4=1000 (w)=1 kW F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v: ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
