Päikese lühitutvustus (0)

PÄIKE
Päikese mass on Maast 330 000 korda raskem. Päikesesüsteemi massist 759 korda raskem. Läbimõõt 109 korda suurem kui Maal. Päike on tohutu energiaallikas – Päikese kiirguse koguvõimsus ehk kiirgusvõimsus on 4 ∙ 1026 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest (Maale jõuab 1 / 2 miljardik osa ).
Astronoomia seisukohalt tüüpiline kollane kääbustäht (massilt, läbimõõdult, temperatuurilt).
Päike on hõõguv gaaskeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium ( need on Päikese energia allikaks)
Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Edasiste reaktsioonide tõttu on tühine kogus ka raskeid metalle, mis moodustavad massist 2 %. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu.
Keskmine tihedus on 1400 kg/m3 , Päikese sisemuses on aga tihedus ~100 korda suurem. Seetõttu on sisemuses gravitatsioon tohutult suur ning ka rõhk on tohutult suur. Seetõttu termotuumareaktsioon ei plahvata.
Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Päikese sisemuses tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana.
Päikese mõju Maale
Päikese mõju Maale ja seega kogu inimkonnale on tohutu.
Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). Virmaliste rohelised ja punased kiired pärinevad hapniku spektrist.
Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Päikese aktiivsusega kaasnevad ka ilmastikumuutused, samuti biosfääri muutused. Metsa juurdekasvul on kindlaks tehtud 11-aastane tsükkel. On täheldatud, et Päikese aktiivsusega on seotud mõnede lindude, loomade ja putukate massiline ilmumine või kadumine. Meditsiinis on kindlaks tehtud mõningate haiguste sagenemine just Päikese aktiivsuse aastatel.
Ilmne on Päikese uurimise vajalikkus. Peale observatooriumide on uurimine kandunud tänapäeval ka kosmosesse. Seejuures teevad koostööd paljud riigid. Seni pole lahendatud kromosfääri loidete ennustamise probleem. See aitaks vältida raadiohäireid ja tagaks inimese ohutuse avakosmoses.
Päikese sisemus
1) sisemine tuum
Seal on suur rõhk ja temperatuur, termotuumareaktsioonid toimuvad tuumas.
2) kiirgusvöönd
Energia liigub elektromagnetkiirgusena väljapoole.
3) konvektsioonivöönd
Temperatuur väheneb kiiresti, s.t. algab aine ümberpaiknemine (toimub energia ülekanne aine segunemise teel)
4) atmosfäär
Atmosfäär on pidevas liikumises, osad paisatakse välja, osad tõmmatakse sisse.