Tulevikukool Minu tulevikukool peaks kindlasti olema avar, lai ja suur. Treppide asemel on liftid, eskalaatorid, mis viivad üles, aga samas on ka trepid. Klassides on kindlasti suuremad lauad ja igal laual eraldi laualamp. Istumiskohad on pehmed tugitoolid, kus kindlasti toolide kõrgust saab muuta ja seljatuge reguleerida, 1 nupuvajutusega tuleb erineva mõjuga jook. Klassi seina katab suur tahvel, mis on puutetundlik. Õpikute asemel on seadeldised, kus on kõikide ainete materjal sees. Vihikute asemel on läpakad ja õpilased võivad tunni ajal kuulata ka muusikat ja olla Msnis ja Facebookis. Söögi vahetunnid on hommikul, lõunal ja õhtul. Lõunauinak toimub lõunal pärast söömist. Õpilane valib ise mis tundides ta sellel päeval käib ja mis päeval ta kooli tuleb, kokku peab saama vajalikud tunnid käidud. Õpilastele on ruum, kus nemad saavad käia vahetundidel kohvi joomas j...
v Õpetajate suur koormus- aega andeka lapsega tegelemiseks on ClickClick icon to icon add to picture add picture vähe v Lisatöö rahastamine- et lisatööd tehes oleksid õpetajad rohkem motiveeritud v Riikliku õppekava ülekoormatus või paindumatus--õppekava mahukus tundub paljudele liiga suur, et võimaldada diferentseerimist. ABISTAMISE LEVINUMAD PROBLEEMID v Õppematerjalid- materjalid peaksid olema diferentseeritud kõikidel kooliastmetel. Kui sellised õppevahendid puuduvad, peavad õpetajad need ise koostama v Koolitused-koolitusi andekatest lastest võik rohkem olla. Kui õpetajad ei ole saanud andeka
teiste silmis populaarsust võita või halva õppeedukusega lapsed. Vahel ka lapsed, kes on üleoleva suhtumisega teistesse õpilastesse. Kiusajad ise kardavad, et ka nemad võivad sattuda ohvriteks. Õnneks õpin ma väikeses maakoolis, kus probleemid koolivägivallaga ei ole suured, kuid kahjuks esineb seda ka meie klassis. Olen mõtlema hakanud, et ehk saavad klassikaaslased, sealjuures ka mina, mõjutada kiusajaid, et tegemist on vägivallaga, mis ei tohi toimuda. Mulle meeldiks, kui õpetajad sellele rohkem tähelepanu pööraksid ja probleeme arutaksid nende laste vanematega. Kui õpetajad oleksid mõistvad ning ei nimetaks probleemide rääkimist pealekaebamiseks, siis teaksid nad, kuidas asjad päriselt klassis on. Ei tohi karta rääkida täiskasvanutele enda ja teiste muredest vaid häbenemata otsida neilt abi kuni probleemid ei ole veel suureks paisunud. Elada tuleks järgmise mõttetera järgi: tee teistele alati seda, mida sa soovid, et sinule tehakse ning ära tee
Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis parata, ka ise kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla väga julmad ja vägivaldsed. Tihti ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule. Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad, kes on asjaga kursis, ei võta midagi ette. Niimoodi peabki koolivägivalla ohver üksi kannatama, mis halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga. Kahjuks ei ole kadunud veel see aeg, kui vägivalda kasutab hoopis õpetaja. Arvan, et ükskõik, milline õpetaja julgeb tõsta kätt lapse vastu, tuleks päeva pealt vallandada. Kui õpetaja ei suuda oma klassi muul moel vaos hoida, kui vägivalla abil, siis ei ole ta õige õpetaja.
Ja kui see õnnestub, siis olete eeskujuks tulevastele rebastele. Siin on olemas kõik eeldused, et omandada teadmisi ja kogemusi, millest seniajani teil aimugi polnud. Kui arvasite, et keemia võrrand, füüsika katse või ajaloo kontrolltöö on hirmsaim kogemus, mis teiega päevajooksul juhtuda saab, siis pole te ilmselt veel meie söökla toitu maitsnud. Aga asjast, uue karjääri eduks tuleb teil järgida kolme lihtsat reeglit: Esiteks – käi koolis. Ja soovitavalt samal ajal, kui õpetajad ja kaasõpilased; Teiseks – ole avatud. Ja eeskätt uutele teadmistele ning väljakutsetele; Kolmandaks – tee tööd. Sinu töö on õppida ja täita etteantud ülesandeid. Ära karda eksida ja sealjuures kurvastada, eksimine on inimlik ja loomulik, kes ei eksi see ei õpi ja ainult idioot pidi kogu aeg õnnelik olema. Ära karda küsida, kes ei küsi, see ei saa teada, aga kuula ka vastuseid, sest üks loll pidi suutma rohkem küsida, kui kümme tarka vastata. Loomulikult ära
Arvan, et minu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös on olnud üpris hea. Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2. Millised võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks õppetöös? Millisel eesmärgil neid võimalusi võiks kasutada. Igal lasteaial on erinevad infotehnoloogia kasutamise võimalused õppetöös kuid usun, et enamustes lasteaedades on olemas õpetajal arvuti. Näiteks saab arvutist näidata õpetlikke multikaid vastavalt nädalateemale
1. Millised muljed olid Indrekul alguses Tartust ja Mauruse koolist? 2. Kirjeldage, milline on Mauruse koolimaja teie kujutluses. 3. Kelle (hiljem purunenud) kujud olid kapi otsas? 4. Mis ebatavalised asjad Indrek kodust kaasa võttis? Kuidas teda nende tõttu kutsuma hakati? 5. Mis keeli Mauruse koolis õppima pidi? (3) 6. Mis rahvusest olid kooli õpetajad? (4) 7. Nimetage kolm teemat, mille üle teoses vaieldi, ning mis seisukohtadel nende suhtes oldi. 8. Indrek hakkas teoses kahel korral halvasti õppima mis põhjustel? 9. Miks Indrek koolist lahkuma pidi? 10. Teoses oli kaks haiget tüdrukut mis olid nende nimed ja mis haigused neil olid? 11. Milline ime juhtus teose lõpus? 1
aastaga võrreldes samaks. Hinnatavad aspektid olid ülesande täitmine, suhtlusoskus, sõnavara, grammatika ja hääldus/soravus. Kõigil aspektidel oli võrdne osakaal (maksimaalselt 3 punkti). Tulemused olid järgmised: ülesande täitmine – keskmine sooritusprotsent 91,2, suhtlusoskus – keskmine 90,8%, sõnavara – keskmine 87,6%, grammatika – keskmine 80,8% ja hääldus/soravus – keskmine 90,9%. Ülesande täitmise ja häälduse/soravuse aspekti kõrged keskmised näitavad, et on õpetajad on eksami formaati hästi selgitanud ja õpilased teavad, mida neilt nõutakse. Seega osutusid kõige lihtsamaks ülesande täitmine ja soravus/hääldus ning raskeimaks grammatika. 3. Õpetajate tagasiside 120 õpetajat avaldasid arvamust eksami kohta. Suur tänu neile õpetajatele, see on igati väärtuslik materjal ka edasiste eksamitööde kokkupanemisel. Tagasisidest ilmnes, et üldiselt pidasid
uurivad, kes kellega käib jne aga nad teevad seda ikkagi. Ma olen päris kindel, et nad teavad seda niigi, sest maakohas liiguvad jutud nagu kulutuli aga nad ei saa ikka rahu, peab ikka surkima ja uurima. Kui ma neile üritan seletada, et elage oma elu ja ärge olge nii uudishimulikud, siis nad solvuvad, nagu puberteedid ja ütlevad, et meie sulle peame küll rääkima. Mis on tegelikult tõsi, sest ma olen väga uudishimulik ja ema teab alati kõige paremaid külajutte. Miks õpetajad ei mõista, et ma ei taha Lutsu ega Koidulat lugeda, et liiga palju korraga ei tee targaks vaid stabiilselt teadlikuks, nad ei saa aru isegi kui ma neile asja puust ja punaseks ette teen. Muudid ja muistendid on kirjutatud sada aastat tagasi, või tegelikult mul pole aimugi, millal täpselt, ja uskuge ma ei tahagi teada. Väheseid noori huvitab muldvana kirjandus. Miks on siis nii, et kõik, kes koolis käivad peavad seda lugema ja sellest teadma
saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus- töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda ,,me saime sellega hakkama", sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassidele, kuigi sisimas naerame, sest me teame, et meid ei ületa mitte keegi.
00 ajal. Klassist küsitleti 10 õpilast, kellele igale ühele anti ette 5 valikvastustega küsimust ja 1 vaba vastusega küsimus. Küsimused 1. Kas teile meeldib koolis käia? a) Üldse mitte x x x x b) Natukene x x x x x x c) Täiega 2. Mis on teie keskmine hinne? a) Ainult 5ed x x x b) 4ad, 5ed x x x c) 4ad, 3ed x x d) 2ed, 3ed x x 3. Kuidas teile meeldivad õpetajad? a) Nõmedad x b) Enam-vähem x x x x c) Normaalsed x x x x d) Lahedad 4. Kui kaua kavatsete õppida? a) 9.klassini x b) Gümnaasium/kutseks x x c) Ülikool x x x x x x d) Ei tea x 5. Kui rahul olete kooliga? a) 100% b) 75% x x x x x c) 50% x x x x x d) 25% või vähem 6
Hirm paneb energia laskuma. Hirm mõjutab neere, kus asuvad tarkus ja tahtejõud, vähendades inimese reaalsustaju ja otsustusvõimet, aga põhjustades ka kusepidamatust ja erektsioonihäireid. Ehmatus teeb energia kaootiliseks. Mõjutab neere ja südant. Negatiivsed emotsioonid on vajalikud isiksuse kasvuks. Nad on meie teejuhid. Ja inimesed, kes sind emotsionaalselt kõige enam kõnetavad, on sinu parimad õpetajad arengu teel. Emotsionaalsed seisundid on: Emotsiooni tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel: Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Emotsioonid annavad meie elule värvi ja rikastavad seda. Emotsioonid on väga võimsad, inimese üle võimust võtnuna, võivad nad hakata inimese käitumist juhtima ning inimene ise võib kaotada selle üle kontrolli. Emotsioonid on meie õpetajad ja me peame õppima neid jälgima ning kuulama
püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus-töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda „me saime sellega hakkama“, sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassidele, kuigi sisimas naerame, sest me teame, et meid ei ületa mitte keegi.
12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus-töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Naeru kohati üllatavalt suures koguses. Teinud koos uskumatuid tegusid ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda ,,me saime sellega hakkama", sest just täpselt seda te tegitegi. Teie olete teele saatmas järgmist lendu õpilasi, kuid mis neist tegelikult välja tuli, selgub alles aastate pärast. Täna saate võrrelda vaid neid konkreetseid teadmisi, mida te ühe või teise aine kohta olete andnud, kuid tegelikult olete te igaüks neile toredatele noortele andnud palju seda, mis on silmale nähtamatu. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka
suurperedest. Lahendus: Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks ja sooviksid rohkem lapsi perre. Noored on Eesti riigi tulevik. Väljakutse: Jätkusuutlik haridusesüsteem ja hariduse kvaliteet. Probleemi olemus: On teada, et meie riigis haridus maksab, enamus erialad maksavad ja need pole kõigile võrdselt kättesaadavad. Meie õpetajad pole motiveeritud, mis viib hariduse kvaliteeti alla. Rahva hea haridustase aga eeldab, et kvaliteetne haridus oleks kõigile võrdselt kättesaadav ja õpetajad oleksid motiveeritud ning saaksid konkurentsivõimelist palka. Lahendus: Riigi peamine hariduseesmärk peaks olema tasuta õpe ülikoolides, kõikidel erialadel ja tõsta õpetajate palka ja parandada töötingimusi. ( Vähendada töökoormust ja parandada töökeskkonda)
Lapsed on meil ju väga tundlikud ja õrnad, seetõttu tuleb neid nunnutada nii palju kui võimalik, et nad muutuksid nö lumehelbekesteks. Esmaspäevaks ei tohi ju kontrolltöid panna, sest õpilased ei jõua nädalavahetusel puhata ega ka reedeks ei tohi kontrolltöid jätta, sest nädala lõpus on õpilased väsinud, õpetaja ei tohi õpilast noomida, sest see võib õpilast solvata või viia depressiooni, kuid õpilased võivad õpetajat solvata süümetundeta,sest neile ei tehta midagi, õpetajad ju peavad järgima kõiki reegleid ning täitma kõiki kohustusi kuid õpilane tunneb, et tema ei pea reegleid järgima aga kui õpetaja rikub mingi reegli, siis on ju tüli majas. Niimoodi sünnivad lumehelbekesed ehk õpilased, kes solvuvad kergesti, kes on abitud ja kes teavad kõiki oma õigusi, et neile liiga ei tehtaks, kuid õigustega kaasnevad ka kohustused. Kuid nii alati see ei olnud, nõukogude ajal õpetaja amet oli kõrgelt austatud ning
Leedus reaalpalk, milles inflatsioon mõju on arvesse võetud, ei tõusnud vaid hoopis vähenes 2011. aasta viimases kvartalis aastatagusega võrreldes 1,5 protsenti. Milline viis on kõige efektiivsem tegemaks selgeks valitsusele ning kogu rahvale, et nüüd oleks viimane aeg palka tõsta? Nagu lähiajalugu artside streigi näol näitab, ongi kõige tõhusam viis selleks streik. Aga kas see alati reaalne on? Jah, kui streigivad arstid või õpetajad või bussijuhid, siis suuretõenäosusega neid märgatakse ning midagi võetakse ette. Aga kui streikima läheksid näiteks kõik poemüüjad ja kassapidajad, siis arvan, et ainus mis toimub, on töösuhte lõpetamine, sest töötute arv, kes on nõus ka miinimupalgaga töötama, on veel palju. Sellised suurketi toidupoed võtavad lihtsalt järgmised töötajad. Üldjuhul ei taha keegi seda viimastki tööd kaotada ning käiaksegi tööl edasi väga väikse palga eest. Lisaks streigile on
Seda nii riigi finantsilist olukorda parandades ja seeläbi inimeste heaolu tõstes kui ka loodusressursside kokkuhoidu võimaldades ning loodust säästes, meie elukeskkonda parandada võimaldades. Antud loetelu võiks veelgi jätkata. Loomingulisus on riigi juhtimisega tihedalt seotud. Inimesed, kes meie riigi eesotsas on, lihtsalt peavad olema leidlikud, see on paratamatus. Nad peavad välja mõtlema uusi ja säästlikumaid majanduse edendamiseks vajalikke nippe. Teadlased, õpetajad, firmade omanikud ja väga paljud teised inimesed pürgivad päevast päeva selle poole, et leida innovaatilisi võtteid oma töö tulemuslikumaks muutmiseks. Näiteks õpetajad üritavad saavutada loomingulisusega seda, et õpetatav aine oleks õpilastele huvitavam ja kergemini vastuvõetav, teadlased ja leiutajad mõtlevad välja üha enam seadeid, mis on loodussäästlikumad ja efektiivsemad. Selleks kõigeks aga on vaja nutikust ja oskust juurelda
ilm. Ta varjas oma nägu alati krae taha. Ta paistis nagu vutlaris ehk koorega ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda- kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni. Kooli tuli uus ajalooõpetaja Kovalenko Mihhail Savvits. Ta tuli sinna koos oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos
Meelde võiks jätta, et kool ei ole ainult maja. Kool on inimesed, keda seal kohtame ja kellega seal osa oma päevast veedame. Head abituriendid, täna saame jagada oma viimast esimest koolipäeva nendega, kellele pikk koolitee alles ees. Veidi enam kui kümne aasta eest istusime ise nendel kohtadel, saime esimese aabitsa ja särasime uhkusest. Võtkem siis koolist viimast ja oleme eeskujud noorematele. Kallid õpetajad, õpilased, esimesse klassi astujad ja lapsevanemad! Tahame loota, et see tähelepanuväärne päev saaks teile kõigile mälestusväärseks sündmuseks. Lõpetuseks tahtsin ma lugeda ühe väikese luuletuse: , . . , ! ! , . - . 1. (, , , , , , , , , ). . , , - . , , «» . , , . , , . , , . . , . ... ! , , , ,
on tulnud see ise mõistetavalt lihtsalt tänu suurele tööle, sest miski siin ilmas ei tule lihtsalt. Üks, mis meil kõigil on olnud ühine- need on kurvad hetked, mis võisid olla tingitud halva hinde saamisest, halbade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis kõigil on suunurgad ülespoole viinud või siis lausa suurel häälel naerma ajanud. Need hetked jäävad alatiseks meie meeltesse ja mällu. Ei ole lihtne olla õpilane, kuna kõik õpetajad ootavad võrdselt, et nende ainele pühendutakse kõige rohkem, kuid nii see kahjuks olla ei saa. Õpilased on ka väljaspool kooliaega aktiivsed ning alati ei jõuagi järgmiseks päevaks vajalikke kodutöid ära teha. Õnneks on ka õpetajad piisavalt mõistvad ja arvestavad seda. Ka õpetaja on inimene, ning me ei saa neilt alati nõuda seda, mida meie tahame. Peame arvetama ka sellega, et pedagoogilgi on eraelu ning pereelu vajab elamist. Tegelikult tahaksin
koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik oli. Vana aja koolikell Vana aja klassides oli 30-50 õpilast Esimsel koolipäeval said vana aja lapsed endale esimese õpetaja. Vana aja õpetajad olid peamiselt naised. Õpetajad oli vanasti kahte sorti: tavalised õpetaja ja klassijuhatajad. Esimeseks kooliraamatuks oli vana aja aabits. Aabitsa kaanel oli koolikleidis tüdruk ja pioneerivormis poisist, kes vaatasid samasuguse kaanepildiga aabitsat 1956. aasta aabits oli muutunud roheliseks Vana aja aabitsas olid alguses onude pildid. Vana aja ilus aabitsapilt Mašast ja kolmest karust. Vanasti kirjutati pisikesele
Tuleviku kool Viimasel ajal on üsna aktuaalne teema olnud koolireform. Päevakorda on kerkinud mitmeid küsimusi praeguse ning ka tuleviku koolisüsteemi kohta. Milline peaks olema tuleviku kool ja millistest teadmistest on kasu tuleviku ühiskonnas? Arvan, et tulevikus ei õpetata koolis mitte aineid, vaid õpetatakse kuidas õppida. Õpetajad motiveerivad õpilasi õppima seda, mida nad ise tahavad. On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on. Mitte ükski inimene pole edukas kui ta on täpselt samasugune ja teab täpselt samu asju kui teised edukad on inimesed, kellel on ühiskonnale pakkuda midagi erilist. Loomulikult on ka oskusi, mida vajab iga inimene (näiteks kirjutamine, lugemine, arvutamine), kuid on aja raiskamine õpetada inimesele asju, millest nad ei huvitu. Sellised asjad kaovad kohe ...
Koolis õpib sadu inimesi ja nende hulgast leiab igaüks endale hea sõbra. Tänapäeval kaasnevad koolis käimisega huviringid ja projektid, millega omakorda kaasnevad jällegi uued inimesed. Kõik inimesed on erinevad ja neil on teistsugune silmaring. Suheldes inimestega, keda kooliteel kohtad, saab pidevalt enda teadmisi täiendada. Kui eelnevalt mainitud stress hakkab liiga palju elu segama, siis on koolis olemas koolipsühholoogid, õpetajad ja sõbrad, kes on alati nõus toeks olema. Kuna 21. Sajandil on tehnika niivõrd arenenud ja internet on olemas peaaegu igas majapidamises, siis on lihtne küsida klassiõelt matemaatika kontrolltöö teemasid, kui oled ise tunnist puudunud. Selge on see, et koolis käimine on tunduvalt kergem kui ümber on positiivsed inimesed. Õpetajad ei seisa klassi ees ainult sellepärast, et see on nende töö, vaid nemad
Palju klassivälist tegevust oli seotud pioneerinduse ja komsomoliga. Suviti töötasid pioneerilaagrid, ihaldatuim laager oli Musta mere ääres asuv Artek, sinna said vaid kõige tublimad. Olulisemad ringid olid ikkagi ainealased ringid, näiteks minu ema käis mitu aastat matemaatika ringis. Kusjuures vahepeal toimus see ring kell 7 hommikul, enne tundide algust. Töötasid veel inglise, saksa ja hispaania keele ringid jne. Kui ema koolis käis, olid õpetajad rangemad kui tänapäeval. Aga üldiselt oli väga erinevaid õpetajaid. Õpetajasse suhtumine oli teistsugune, neid austati ja veidi ka kardeti. Tänapäeva koolile on see täiesti vastupidine. Ka siis oli õpetajaid, kes meeldisid õpilastele ja neid, kes ei meeldinud. Emale meeldisid eriti matemaatika ja vene keele õpetaja, kooli kõige rangemad õpetajad. Aga näiteks ajalugu õpetas neile kooli direktor, kelle tunnis võis lausa magama jääda.
Dzainism Dzainism Dzainism nimetus on tuletatud sankriti sõnast jina "võitja" Põhineb dzina´de ehk "vaimsete võitjate" elul ja õpetusel. Dzina`d on õpetajad, kes on omandanud kõrgema mõistmise ja on koos oma järgijatega teel moksa poole, mis vabastab nad ümbersündidest rumaluse ja kannatuste maailmas. Dzina`sid nimetatakse ka "koolme rajajateks" tirthankara`teks. Üle selle koolme pääseb hing ümbersündidest ehk sansaarast vaimsesse vabadusse. Dzainistid usuvad, et igas pooles ajatsüklis ilmuvad maailma 24 tirthankara`t. Praeguse pooltsükli 24 tirthankara`st tuntakse vaid kahte viimast,
valikutes, et kellegile tahtmatult mitte haiget teha. Seega on antud kaasus õpetliku sisuga ning hetkel väga aktuaalne teema, seega on seda ka väga huvitav lahendada. Kohus alustab ning esmalt kõlab prokuröri kõne. ,,Alustan heites valgust hetkeseisule ja põhjustele, miks me siin saalis praegu viibime. 16. Augustil 2009 toimunud Kukenurme Keskkooli direktori poolt kokkukutsutud komisjoni eesmärk oli leida koolile uus matemaatikaõpetaja. Komisjoni kuulusid kooli erinevate valdkondade õpetajad, kelle vahel toimus elav arutelu, mille eesmärgiks oli teha valik kahe matemaatikaõpetaja kandidaadi vahel. Kandidaatideks olid endine arvutikeskuse sideteenuste arendaja Siiri Siinus ning erinevate ametitega hõivatud olnud Kaspar Koosinus. Mõlemad on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika erialal ning näiliselt võrdsed kandidaadid töökohale. Koosolekuprotokollist võib lugeda, et komisjoni liikmed tõid vaheldumisi ette aspekte mõlemate kandidaatide poolt ja vastu
viia. Visiooni ja eesmärkide elluviimise tagavad Riigikogu ja Vabariigi Valitsus muudatuste kaudu seadusandluses, õppeasutused õppiva organisatsiooni sisehindamissüsteemi rakendamise kaudu, õpetajakoolitust pakkuvad kõrgkoolid ja täiendõppe pakkujad õpetajahariduse tervikliku arendamise ja partnerluse kaudu, õpetajate ühendused koostöövõrgustike arendamise ja õpetajakutse mainekujunduse kaudu, õpetajad oma professionaalse arengu analüüsimise ja kavandamise kaudu. Kokkuvõttes tuuakse välja eesmärkide elluviijad: Riik ja koolipidaja, Haridus- ja Teadusministeerium, õpetajaid ettevalmistavad kõrgkoolid, kool, õpetajate organisatsioonid, õpetaja ja õpetajaks õppija. Ainult selliste asutuste ja inimeste koostöö tagab eesmärkide elluviimist. Riik ja koolipidaja vastutavad selle eest, et õpetajana töötamine oleks ühiskonnas
Kuid Haapsalu linnavalitsusel ja haridusministeeriumi vahel oli lepe, mille kohaselt oli Haapsalu koolide õpetajatel eelis. Nõnda pidi Schmidt paljudele ära ütlema. Tahtjaid oli tõesti palju: juhiabi kohta tahtis 12 inimest, vene keele õpetaja kohta 7 inimest, inglise keele õpetaja kohta 5 inimest, füüsika ning keemia õpetaja kohtadele oli mõlemale 4 kandidaati. 2013. aasta 1. veebruariks loodeti välja valida uued õpetajad ning 1. augustil nendega lepingud sõlmida. (Ilves 2013) Kooliaasta alguses alustas koolis tööd 34 õpetajat, neist 22 täiskohaga (Karnau. Riigigümnaasium...). Sama aasta märtsis valiti ka koolile logo: sinine volditud paberlind. Schmidti sõnul esindab sinine lind endist ja tulevast, samuti on see järg traditsioonile ja väljendab loovust. Nimelt kasutati kajakamotiivi palju Haapsalu Gümnaasiumi sümboolikas. Sinilinnu motiiv on jällegi poeetiline ja kooli iseloomustav
RAHVUSLIK LIIKUMINE Eeldused: 1. majanduslik arenemine (takude ost, orjuse kaotamine jt.) 2. Eesti haritlaste I põlvkonna teke 3. Koolihariduse levik 4. Omaalgatuslik organiseerimine 5. Kultuurilise aktiivsuse tõus Eesmärgid: 1. Saada rahvuseks, Eesti identiteedi kujunemine 2. Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt.
väärsammude parandamine, iseloomu arengu suunamine, kutsevaliku küsimuste arutamine ja õpilasorganisatsioonide tegevusele kaasaaitamine. Õpetajad pidid andma lastele tööd mõistusele, keelele ja käele ning ergutada neid isetegevusele. Õpilaste käekirja eest pidid hoolt kandma emakeele- ja matemaatikaõpetajad. Koolireformiga kadus võõrkeel algkoolide tunniplaanist. Nüüd oli see valikaine, mida võiks valida 5. ja 6. klassis. Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt. 1939.a. kevadel töötas Eestis 1220 algkooli. Algkoolides hakati korraldama lõpetajate päevi. Esimene lõpetajate päev oli 30. mail 1937.a.
järgi). Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda õpilastele võimalus teha midagi olulist ja tunnustust väärivat. Samuti õpilaste edu korral neid tunnustada, anda õpilastele mõista kooli tähtsusest ning hariduse vajalikkusest ning kaasata neid otsuste langetamiseks. Toredad õpetajad, kaasõpilased, head tingimused koolis ning turvatunne on samuti faktorid, mis aitavad õpilasel õppimisele keskenduda. Kui koolis on halvad tingimused õppimiseks, õpilane ei suhtle klassikaaslaste ega õpetajatega ning puudub turvatunne, siis kaob igasugune huvi õppimise vastu ning õpimotivatsioon langeb. Õpetajad peaksid õpilastele näitama kui oluline on enesetõhusus. Enesetõhusus on usk endasse, et ollakse võimeline edukalt mingit tegevust sooritama või mingil viisil käituma
tagasi kooli. Järgmisel päeval ei läinud üksiki Nao kooli, sest 14 Naod jäid haigeks ja nende nimed olid: Nimetav,Omastv,Osastav ,Sisseütlev,Seesütlev,Seestütlev Alaleütlev,Alalütlev,Alaltütlev,Saav,Rajav,Olev ,Ilmaütlev ja Kaasaütlev. Ja üks oli oma iseloomu muutnud endisest heasüdamlikust Naost oli saanud kuri ja õel Nao, tema nimi oli Sidesõna Nao. Ühel päeval mõtles Sidesõna vallutada linna. Ta alustas koolist, kus ta vallandas kõik õpetajad ja hakkas ise lapsi õpetama. Sidesõna õpetas neile kuidas joosta,kuidas teha koerust,kuidas varastada jne. Järgmisena vallutas ta poe kus ta hakkas müüma ainuld halbu asju. Üheksa päeva pärast oli Sidesõna vallutanud kogu linna ja oli selle teo üle väga uhke ja ta mõttles,et kuidas saaks veel kogu riigi vallutada. Õnneks see nii kaugel ei läinud ja kui teised terveks said võtsid nad jõu kokku ja tegid Sidesõnale selgeks,et nii ei ole ilus.Õnneks Sidesõna sai sellest aru ja
Uurija tutvub vastava mõistega teoreetiliselt ning teeb erinevatest seisukohtadest esialgse liigituse. Uurija intervjueerib erinevaid isikuid, et selgitada nende arusaamu vastavast mõistest. Uurija liigendab käsitused, moodustades erinevad tähendusklassid. Käsituste seletamiseks kasutab uurija nende ühendamist kõrgema taseme tähendusklassideks. Sandbergi ja Samuelssoni uuring Uuriti erinevaid variante eelkooliõpetaja mängu teadlikkuse kohta. Lisaks uuriti, milliseid mänge mäletavad õpetajad oma lapsepõlvest ja kuidas nad tajuvad tänapäeva laste mängu. Intervjuus osales 20 eelkooliõpetajat, kes väljendasid mängu kohta erinevaid vaateid, seega kujunes rühmasisene variatiivsus. Iga intervjuu algas uuringu eesmärgi kirjeldamisega ning rõhutati, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Intervjuud kestsid 45- 90 min. need salvestati ja transkribeeriti. Uuringust selgus, et eelkooliõpetajad kirjeldasid oma lapsepõlvemängu vastavalt soolistele stereotüüpidele.
teeb koolis käimise meeldivamaks. Lisaks kõgele makstakse kutsekoolis ka stipendiumi, selle saamiseks peab küll pingutama kuid õppimise eest raha saada on hea. Kesk-eriharidusega noor saab kergemini tööturule. Omandades kutsekoolis erialast keskharidust õpetatakse selgeks spetsialiteet, noored saavad praktika ja töökogemuse. Kooli lõpetades saadakse ka õpetaja kaudu tööle, sellepärast annavad ka õpetajad endast palju, et õpilane oskaks oma tööd, siis on hea näidata ka oma tuttavatele, et näe, ta on minu käe all seda kõike õppinud. Õpetajad on soovitajad ja tööandja tahab näha, et on olemas inimesi, kes on uue töölise tehtud töid näinud ning nendega rahul olnud. Gümnaasiumi lõpetaja soovides minna näiteks ehitusviimistlejaks tööle, peab nägema selleks palju vaeva, võib-olla läbima lisakursuseid ja -õpinguid. Ta ei saa nii kergelt tööd, sest tal puudub töökogemus ja
sajandi alguses üritati koolides peale suruda iseenda ja/või valitseva riigikorra maailmavaateid ning uskumusi, mis tänapäeval on kindlasti vastuvõetamatu. 20. saj alguses oli koolides õpetajateks meesterahvad, keda austati ja kelle sõna maksis. Tänapäeval saame näha enamjaolt koolides naisterahvaid, kelle vastu noortel õpilastel austus puudub, ehk siis koolis puudub tänapäeval kord ja aukartus(?). Õppejõu sõna tol ajal maksis rohkem kui tänapäeval ning õpetajad omasid voli kasutada ükskõik kui karme meetoteid, et koolijuts panna ennast respekteerima. 20. saj alguses võis näha, et koolides pidi olema enamjaolt seljas viisakas riietus, kui mitte koolivorm. Tänapäeval leidub väga väheseid koole, kus veel austatakse koolivormi ja kus seda võidakse nõuda, sest tänapäeval kui kool tasuta koolivormi ei väljasta siis õpilane ei ole vastavalt seadustele kohustatud koolivormi kandma. 20
mis pole õppijatele tähenduslikud. Haridusametil tuleks vene koolides rakendatav õppekava karmi pilguga üle vaadata ning ainekava rohkem paindlikumaks muuta, ühtlasi peaks tihedamalt lävima vene koolide õpetajatega, kes tihtipeale on negatiivsed kõige uuendusliku suhtes. Suurt rolli venekeelsete koolide halbades tulemustes mängib pedagoogide puudus. Peamiseks takistuseks on vene koolide õpetajate halb eesti keele oskus. Õpetajate koolitamisega on hiljaks jäädud, isegi õpetajad ei õpi enda ainet eesti keeles paari aastaga ära, kui seda seni pole suudetud teha. Arvan, et osalisele eestikeelsele õppele oleks pidanud üle minema juba aastaid tagasi, et õpetajatel oleks olnud aega keelt omandada, ühtlasi oleks see ka lihtsam olnud. Õpetajad, kes mõistavad eesti keele vajalikkust tuleviku jaoks, õpivad selle ka ära ning mõistavad eestikeelsele õppekavale ülemineku vajadust.
korras lõputunnistuse. Kõrgkoolides kehtestati ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. Tänu sellele ei saanud üliõpilased iseseisvust ja valikuvõimalust. Ülikooli lõpetamiseks tuli omandada määratud kohustuslikud kursused. ENSV kultuur oli väga mitmekesine. Peamisteks negatiivseteks külgedeks olid kindlasti suur Venemaa kontroll kõige üle mis toimus. Samuti nii paljud muutused hariduses ning iseseisvusaegse kultuuri kättesaamises. Kahjuks ka paljud loovinimesed, õpetajad ja õppejõud pidid kannatama punapropaganda all, lisaks ka tavainimesed. Positiivne oli see, et inimesed said ikkagi mingil määral oma vana kultuuri elus hoida. Seda läbi erilubade või salajastel tegevuste jätkamisel. Laulupidude traditsioon taastus ning see oli suur patrioodivarjuga üritus eestlaste jaoks. Lisaks tulid kasutusele televisioon, raadio ja ka paberkandjal ajakirjandus, mis avardas inimeste silmaringi ja hoidis kursis neid väliseluga.
geniaalne ja vaheldusrikas võimalus vabas õhus liikuda ning ahistavada võimlaseinte vahelt välja saada. Kuid reaalsuses kaotab see idee om sära- see on ilmselt üks väheseid, kui mitte ainus koolitund, mis nõnda vastakaid arvamusi pälvib. Vaatamata sellele, et on 21. sajand ning elame heaoluühiskonnas ei ole üldsegi enesestmõistetav, et kõik koolide õpilased saaksid endale suuski lubada. ''Meil saab ju suuski laenutada, see ei maksa palju.'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5- 15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus. On perekondi, kes niigi otsotsaga kokku tulevad. Kas tõesti peab pelgalt kooli ainekava pärast arvestama pere eelarvesse talvises suusatunnid ja iganädalase suusalaenutuse raha? Kui laps ka suusad jalga saab, on vaja ka vastavat riietust, millega külma ilmaga suusarajal mugav oleks. See omakorda
Eesti hariduse uuenduslikud ideed on siiani käsitlenud põhiliselt rahaliste vahendite ümbersuunamist. Sisuliste muudatuste kohta pole sellele kokkuleppeid eelnenud. Õppekavade maksumust pole Eestis täpsemalt kalkuleeritudki, ikka on lähtutud eelmiste aastate assigneeringutest ja arvatud. Siuke seisukoht on üliõpilased tagajalgadele ajanud ning soovivad punkti muutmist tudengi sõbralikumaks. Esitatud reformis on eraldi sihtrühmaks olnud õpetajad. Hea õpetaja on hariduse alus. Võib ka öelda, et õpetajad panevad Eesti riigi tulevikule aluse, sest nemad vormivad inimesi kes hakkavad Eesti Riiki juhtima ning majandust tõstma. Õpetaja amet on üks koormusrikkaim, sageli tuleb tööd koju kaasa võtta ning mis kõige tähtsam- hetkel õpetajate palk, mis on äärmiselt väike, ei vasta tehtavale tööle. Vajalik on ka õpetajate täiendusprogramm, mis on ka toodud uues reformis välja.
kõige loovamad. Pärast seda toimub langus, sest püütakse sarnaneda klassikaaslastega muututakse konformseks. Teiste arvamus hakkab mängima tähtsat rolli. (Runco, Personal Creativity: Definition and Developmental Issues, 1996) ÕPETAJA ROLL Õpetajate roll laste loovuse arendamisel on määrava tähtsusega. De Kruif leiab, et õpetajate haridustase mõjutab klassi õhkonna kvaliteeti ning grupis töötamist. Üldiselt õpetajad ei märka loovaid lapsi ning suisa karistavad neid. Dawson uuring paljastab, et õpetajatele ei meeldi loovad lapsed, hoolimata sellest, et nad kinnitavad loovuse suurt tähtsust. (Saracho, Young Children's Creativity and Pretend Play, 2002). ,,Koolis on silmapaistva loovusega inimesed vägagi tülikad. Nad ei anna kellelegi rahu, vaid kurnavad oma ammendamatu energiaga ümbritsevaid. See kõik võib õpetaja kannatuse tõsiselt proovile panna." (Ruus, ,,Loova inimese poole", 2009)
visuaalne 30% Kinesteetiline 20% 10% 0% Missugust õpistiili kasutate meelsamini õpetamisel? Joonis 1. Õpetajate ankeetküsimustikkude vastused Õpetajate küsitlusest selgus, et õpetajad eelistavad meelsamini õpetamisel kasutada nii auditiivset (36%) kui ka visuaalset õpistiili (36%), soov kasutada kinesteetilist õpistiili õpetamisel oli kõige väiksem (27%). Õpetajate arvates meeldib õpilastele kõige enam kinesteetiline õpistiil (55%), seejärel visuaalne õpistiil (36%) ning viimasena auditiivne 10 õpistiil (9%). Küsimustikust selgus, et ainult 27% õpetajatest on võimalik kasutada
Õpetajad suudavad olulisel määral mõjutada seda, millise tähenduse annavad õpilased hinnangutele oma võimekuse kohta. Meisterlikkusele suunatud eesmärke väärtustavates klassides on edu defineeritud arengu, meisterlikkuse ja loovuse kaudu. Vead on õppimise loomulik osa. Võistluslikkusele suunatud eesmärke väärtustavates klassides on seevastu edu kriteeriumiks head hinded, oma oskuste ja võimekuse demonstreerimine. Vead näitavad oskuste puudumist, läbikukkumist. Oluline on, et õpetajad omistaksid laste edu põhjused lapse oskustele ja võimekusele, aga ka tublile tööle. Lapse ebaedu tuleks omistada vähesele pingutusele või valedele strateegiatele. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng. Tunnetest arusaamine. Just keerukamate emotsioonide tõlgendamine vaid olukorrast tuleneva info põhjal on oskus, mis algklasside jooksul oluliselt areneb ja täiustub. Teise kooliastme lõpu poole, kui lapsed on jõudnud juba
ÄIKE Tai Chi 5 JÄRV 3 5 7 puu maa maa metall teadmised, töö karjäär, õiged õpetajad, reisid iseendaga valikud abivalmis inimesed TAEVAS MÄGI VESI 6 8 1 metall maa vesi 08/29/13 TUULIKI VUKS 2
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärk...
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad
,,Saatana muusika" Saatana muusikat e. Dzässi seostati saatana, põrgu ja teiste jumalavastaste teemadega.Jumal olevat teinud muusika, mis kujutag endast klassikalist muusikat, aga saatan solkis selle muusika ära. Thomas Edison ütles, et dzäss kõlab tagurpidi mängides ka paremini.Selle muusikastiili vastu hakkasid tegutsema rikkad valged, ka paljud kuulsused. Samuti protesteerisid dzässi vastu ka poliitikud ja õpetajad. Õpetajad näiteks kartsid oma töökoha pärast, sest kui saatana muusika tungid laste naha alla ja hüpnotiseerib nad, siis võib see mõjutada palju laste psüühikat. Kui lapsed enam klassikalisest muusikast huvitatud ei ole, siis pole vaja ka enam õpetajaid, kes seda õpetavad. Samuti võib jumala muusika siis välja surra. Dzäss oli tehtud neegrite poolt, kuna nad tahtsid ka ise muusikat teha, kui nad valgete muusikat kuulsid
J. Köler soovis võtta Peakomiteelt laenu. Valitsus võttis rahad enda hoole alla ning peakomitee ja abikomitee saadeti laiali. 5. Millal ja missuguses poliitilises õhkkonnas avati Eesti Aleksandri Linnakool? 20. august 1888 a avati venekeelse linnakoolina. 6. Andke hinnang Aleksandri Linn tegevusele. Kuivõrd täitusid Aleksandrikoolile pandud eesmärgid? Päris eesmärk ei saanud täidetud. Õpetatirohkem eesti keelt ja looduslugu ja kooli, kui teistes koolides. Ka õpetajad olid peamiselt eestlased. 7. Mis kool töötab praegu Kaarlimõisas? Mida seal saab õppida? Põltsamaa Ametikool. Saab omandada elukutset. 8. Otsige küsimustele vastused. 8.1. Mis otstarvet täitis hoone Kaarlimõisas enne selle müümist Aleksandrikooli peakomiteele? Mõisahoone 8.2. Kes olid Eesti Aleksandrikooli peakomitee presidendid? Mis ameteid nad veel täitsid või millega tegelesid? Jakob Hurt 8.3. Miks suleti Aleksandrikool 1906. aastal? Saatuslikuks sai komitee omavaheline lõhe
· Siiski oli vaid piiratud arv koole, mis võtsid vastu ainult rikkaid. Nendes koolides said õppida vaid poisid. Tavainimesed olid haritud kodustes tingimustes. Kuninglikul perekonnal olid omad eraldi õpetajad. · Tüdrukud Naiste põhiülesanded Egiptuses olid toitmine ja teenindamine. Need oskused olid alati antud edasi põlvest põlve. Tüdrukute emad õpetasid neile põhioskuste alustõdesid. Nagu näiteks majapidamist, küpsetamist, õlle valmistamist ehk pruulimist (leotati tärklist vees ja siis pandi käärima ta pärmiga) ja riiete valmistamist. Mõnedel naistel tekkis võimalus õppida ka tantsijaks, meelelahutajaks, kudujaks või pagariks. Naised
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
