(Boeree) Triiviumi moodustasid grammatika (lugemise ja kirjutamise kunsti, peamiselt keskendudes psalmidele ning Piibli tekstidele), kõnekunst ehk retoorika ning loogika. Kvadriiviumina lisandusid ka aritmeetria, geomeetria, muusika ja astronoomia. Alles peale neid tasemeid sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma terminoloogia, mis suures osas püsib tänapäevani. (Tulloch) Ühe aine õpetajad moodustasid teaduskonna ning ülikooli juhtis nagu tänapäevalgi enamasti rektor. Tavaliselt valiti rektor ainult üheks semestriks pidulikel jumalateenistustel. Rektori põhiülesanne oli uute üliõpilaste nimede kandmine matriklisse, samuti ülikooli varade haldamine, koosolekute juhendamine, akadeemilite liikmete üle kohtumõistmine ning ülikooli ja linna vahel olevate probleemide lahendamine. Rektori töö ei olnud tasustatud, tegemist oli auametiga
on mingitel põhjustel võimatu. Tudengid, õpilased ja abituriendid viisid spikride valmistamise täiuslikuseni. Abimaterjal eksamite ja teiste tööde kirjutamine on muutunud kavalaks paberisüsteemiks ja vahest ka tehniliste kavalustega spikriteks. Tudeng spikrita pole tudeng. Isegi ,,viielised" õpilased on kas või üks kord kasutanud spikrit eksami kirjutamisel. Spikridesse suhtutakse erinevalt. Isegi õpetajad vahest kiidavad seda asja selliste sõnadega: ,,Kui õpilane kirjutab spikrit, siis äkki jääb meelde kaa midagi." Spikri valmistamine on kunst. Ja igal tudengil on omad moodused, kuidas seda valmistada. Aga enamus spikri valmistamise moodused on juba tuntud üle maailma. Üks variantidest õppida eksamiks on spikrite valmistamine antud teemadel. See vajab palju aega ja ei tööta kogu aeg. Esiteks on see, et õpetajad tihti märkavad spikreid ja teiseks on see, et ei
õpilaste vastu. Koolides ei saa ja ei või töötada inimesed, kellel puudub igasugune huvi laste arengu vastu. Ma usun, et selliseid inimesi töötab koolides veel tänapäevalgi, kuid hetkeühiskonna suhtumine õpetajatöösse ning selle üsna vähene väärtustamine aitab mingil määral valesid õpetajakandidaate välja praakida. Sellised karakterid nagu koolidirektor Strange tänapäeval enam õpetajaametisse ei kipu. Vastandiks Jonase esimesele koolile olid õpetajad teises koolis. Mulle tundus, et kontrast nende kahe kooli vahel oli ehk liialt rõhutatud. Ühes koolis töötasid valvavalt kitsarinnalised egoistlikud ja rumalad inimesed, teises aga ennastsalgavad, vaesuses virelevad ning eluraskustest vintsutatud inimesed, kelle enese kannatused ehk andsidki neile vahendid mõistmaks ja abistamaks õpiraskustega lapsi. Samasugust kontrasti täheldasin erinevates koolides õppivate laste kujutamisel. Esimeses pandi rõhku õpilaste tulemustele
ÕPETAJA TERVIS (Merisalu, 2000) Grupi iseloomustus: 1997a.85% N, 15% M. Küsitluses 92,2%N ja 7,8%M. 90% eestlased, 9% vene ja 1% teiste rahvuste õpetajad. Vanuseliselt 19-34a (noor õpetaja) 28% 50-75a (vana õ.) 28% 35-49a (keskealised) 44% Keskmine tööstaaz 17,811,9a Haridustase 82% kõrgharidus 15% kesk-eriharidus 2% keskharidus Perekonnaseis 66% abielus 17% vallalised 11% lahutatud 5% lesed Organisatoorsed riskitegurid: Tugevamini häirivateks hinnati töövahendite, teadmiste- ja
keskaegses ülikoolis palju suurem võim. Nad väitsid, et neil on täielik autoriteet üliõpilaste üle. ‘’Tavalisi’’ õpetajaid pidi austama, kuna nad kuulusid juhatusse. Selline süsteem oli ainult ‘’meistrite ülikoolis’’ nagu selleks oli Pariisi ülikool. Bologna taolistes ülikoolides olid kõige tähtsamad üliõpilased, sest nende poolt makstud õppemaksust said õpetajad palka. ‘’Erakordsed’’ õpetajad olid tavaliselt üliõpilased ise või siis kehvemate tulemustega ülikooli lõpetanud üliõpilased. Tavaliselt said ‘’erakordsed’’ õpetajad paari aasta jooksul ‘’tavalisteks’’ õpetajateks. Õpetajad olid tavaliselt abielus ja õpetaja amet oli lugupeetud ja hinnatud. Sageli olid naissoost õpetajad nõus selle väärika ameti pärast oma pered maha jätma, kuna õpetaja amet nõudis väga palju rändamist.
Laps peaks ise riidesse panema kuna ta on juba nelja aastane ja mänguasjad võib ka ise ära koristada. Kui õpetajal pole aega siis ta peaks kusagilt selle aja võtma, et lapsel lasta enda järgi koristada. Nii kaua kui laps käib selles lasteaias peaks juhtkond kas õpetajaga rääkima, et ta oleks selle laspe vastu kannatlikum või siis koolitusele saatma,kus õpetatakse kuidas selliste lastega toime tulla. Kuna ausalt öeldes ei oska kõik õpetajad selliste lastega toime tulla. Aga iga aastaga tuleb selliseid raskeid lapsi aina juurde. Seega õpetajaid peaks koolitama.
Õppimine ja kuidas õppida Õppimine seondub vast igale inimesele kooliga ja kohustustega ühiskonna ees.Ega mulle ka ei meeldi õppimine-tüütu kohustus,millele järgneb teadmiste kontroll.Hinded, mis tööde ees pannakse on väga tihti subjektiivsed.Nimelt osad õpetajad tahavad kiirelt tulemusi,aga ei arvestata aeglaselt omandate õpilastega. Minule isiklikult tuleb asja põhjalikult ja skeemiliselt selgidata(mõttemullid,alajaotused jne).Tänu sellele aga seisab kogu info tükk aega meeles.Hinded muidugi võiks olla paremad,kuid arvestades seda,et olen 11.klassis ning põhikool polnud oma mainega esirinnas, on tulemused üllatavalt head. Kuna meid klassis on ainult 19,võiksid siiski õpetajad teha rohkem tööd nende õpilastega,kel on teatavad lüngad sees
Kristin Niinemets Rapla Ühisgümnaasium 7b klass Kool O. Lutsu ajal ja nüüd. Olles läbi lugenud O. Lutsu „Kevade“ hakkasin mõtlema vanaaegse ja nüüdisaegse kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja
õpetajad, kes maandavad oma pingeid õpilaste peal. Üheks levinumaks stressi põhjuseks on raskused õppetöös. Õppekava on meil väga tihe ja raske ning lastel on tamp pidevalt peal. Enamasti kasutatakse Eesti koolides ikka samu vanu õpetamismeetodeid. See tekitab õpilastes igavust ning tahtmatust materjali omandada. Ei näe just tihti, et õpilased lähevad tundi hea tuju ja huviga. Selleks, et seda muuta, peaksid õpetajad tegema õppimise huvitavamaks, näiteks näitama filme, slaide ja tegema rohkem praktilisi töid. Negatiivset stressi võivad tekitada ka vanemate surve lapsele. Haridust tähtsustades esitavad nad oma võsukestele kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise kohta. Lapsed ei ole ju mingid asjad, mille kvaliteediomadustega peaks tuttavate ees uhkustama. Lisaks stressile muudab selline käitumine lapsed mitteiseseisvateks ning lõpuks ei viitsitagi enam ilma vanemate sundimiseta tööd teha.
Kõne Eesti Vabariigi 93 aastapäevaks. Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval. Meist, õpilastest, enamikud on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma.
ka osalenud palju action-filmides ja see on taganud talle karmi kangelase imidži. Bruce Lee (sünd. 27.november 1940 – 20.juuli 1973) oli kuulus USA ja Hongkongi näitleja. Ta tõi filmidesse võistlusstseene ja aitas neid lavastada. Teda peetakse 20.sajandi kõige mõjukamaks näitlejaks ja kultuuriikooniks Nad on sündinud 1940 aastal Mõlemad on asutanud kooli, kus õpetatakse võistluskunste Nad olid näitlejad, produtsendid, stsenaristid, võistluskunstide õpetajad Sündisid USA’s Nad on mänginud samas filmis „The Way of the Dragon“ Mõlemad on väga tasemel võistluskunsti harrastajad ja õpetajad
3 Sihid Sündmuse läbi viimiseks oleks vaja leida vilistlaste seast inimesed, kes oleksid nõus rääkima klassidele oma kogemusest. Vaja oleks võtta ühendust nende inimestega ja kokku leppida kindlad kellaajad ja kuupäevad, millal see võiks aset leida. 3.4 Mõjutavad tegurid Jutustus toimuks klassiruumides või vastavalt esineja soovist auditooriumis. Esinejal peaks olema võimalus kasutada projektorit ja arvutit. 3.5 Sihtrühm Sihtrühmaks oleks kõik klassid koolis ja tundi juhatavad õpetajad. Kui õpetajad ei soovi tunnist osa võtta, siis on neil vaba valik, kas võivad lahkuda või kuulama jääda. 3.6 Võimalused ja probleemid Negatiivseks faktoriks võib olla nõustunud inimeste minimaalsus. Õpilaset poolt tundides mitte osalemine. Lahendus: tunnis mitte osalemise eest saadakse põhjuseta puudumine, kui ei ole eelnevat kokkulepet õpetaja ja klassijuhatajaga. Lisa1 Meeskond Vastutav Tegevus Kindel
panna, rõhutamata samas vasakukäelisust kui mingit erilist nähtust, et lapsed end ebamugavalt ei hakkaks tundma. · Ka klassiruumi paigutuses peaks arvestama nii vasaku kui paremakäeliste lastega. Eelkõige tuleks vaadata, et laps ei peaks õpetaja või tahvli nägemiseks liialt oma pead või keha keerama. Vasakukäelistele sobib üldjuhul rohkem ruumis paremal pool istumine. Kas vasakukäeline laps vajab spetsiaalvahendeid? Sõltub lapse vanusest. Eelkõige peaksid vanemad ja õpetajad olema julgustavad ning vajadusel üksteisega koostööd tegema. Kui peaks selguma, et lapsel näiteks õppetöös probleeme tekib või kui tal on raskusi kirjutamisega, tuleb ära kasutada kõik olemasolevad abivahendid. Igas klassiruumis peaksid olema vasakukäelistele mõeldud käärid, sama kehtib ka lasteaias. On isegi olemas vasakukäelistele mõeldud joonlauad, kus numbrid jooksevad paremalt vasakule, tänu millele ei varja laps neid
Kas kodutööd on gümnaasiumis vajalikud Viimane asi, mida õpetaja tunni lõpus ütleb on, et kodutööks jääb…. Päeva lõpuks on ühel gümnaasiumi õpilasel kuskil viis kuni kuus erinevat kodutööd, igaüks erineva mahukusega, kuid siiski aega nõudev. Kodutööd, nagu ütlevad õpetajad, on vajalikud. Kui tunnis mõnda uut teemat käsitleti siis on alati hea see veel kodus üle korrata ja siis on näha, kas teema tegelikult ka selge on. Ehk siis on see hea eneseanalüüs ja ka hea tagasiside õpetajale. Ta näeb kohe ära kus probleeme on ja mõnikord saab ka oma õpetus vigadest aru ning saab neid parandada. Kui teemaga kodus raskusi on, siis saab seda tunnis veel kord üle vaadata. Lisaks laiendavad kodutööd silmaringi ning õpime iseseisvalt ja intensiivsemalt töötama
................................................................... 2 Haridusreformid................................................................................................................... 3 Koolimajad ja keskkond....................................................................................................... 3 Õppimine............................................................................................................................. 4 Koolivalitsus ja õpetajad...................................................................................................... 5 Nõukogude aeg........................................................................................................................... 5 Sakslaste võimu all.............................................................................................................. 5 Hariduselu pärast II maailmasõda................................................................................
..................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist................................. 11. Viited kasutatud allikatele........................................ 12. Näidised ja lisad..................................................... 2 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu asutused paiknevad üle kogu Euroopa. Mõned institutsioonidest asuvad Luksemburgis
põhjused üksteisest mittearusaamine, mis on põhjustatud suurest vanusevahest, tegemata kodused ülesanded ja õpetajatepoolne negatiivne suhtumine õpilastesse. Selgitati välja, et kõige sobilikum konfliktide lahendamise meetod on dialoog kahe osapoole vahel, mille jooksul konfliktis osalejad põhjendavad oma seisukohti, jõudes nii kompromissini. Vajalik on märkida, et õpilane on valmis tegema rohkem kompromisse oma põhimõtetest loobumise nimel kui õpetajad. Õpetajad on aga valmis tihedamini küsima abi või nõu kolmandate isikute käest, et lahendada konflikti. Uuring selgitas välja, millist kogemust vajavad õpetajad ja õpilased, et paremini ja edukamalt konflikte lahendada. Õpilastel on vaja teadmisi konfliktide lahendamise meetodite ja õpetajatele õpilaste isikuomaduste kohta. Võib välja tuua, et õpetajad näitasid paremat konfliktistabiilsuse taset, millest
Õpetajate päev Nagu me kõik teame saavad suured asjad alguse väikestest. Selleks, et videos nähtud ootused muutuksid reaalsuseks on oluline vastastikune märkamine. Kaasõpilased, kas olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajal: „aitäh, uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On
usuorganisatsioonidelt.Esimene külastusõpetajate riiklik konverents korraldati koos haridusassotsiatsiooniga,teine koos sotsiaaltöötajate konverentsiga . 1921.a pidasid külastusõpetajad oma konverentsi,neid toetas tervishoiufond ning tänu sellele 3 aastat hiljem toetati 30-ne kogukonna külastusõpetajaid,kus koostati ja hakati neile korraldama spetsiaalseid treeningkursusi.Suuremates linnades jätkusid settlement- majade ja koolisotsiaalkeskuste tihedad sidemed.Enamasti õpetajad ja koolisotsiaalkeskuse töötajad elasid koos ning õppisid nii iseenda kui ka üksteise praktilistest kogemustest.Algas kohustusliku koolis osalemise kontroll,levis ka koolivormi kandmise nõue.Ehkki seaduslikult oli kehtestatud koolis käimine ,ei suudetud seaduse täitmist siiski tagada.Seoses koolikohustuse seadustamisega kerkisid üles ka probleemid lastega ,kes pärinesid erinevatest kultuuridest,ilmutasid delinkvantset käitumist,olid vaimse puudega jne
Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja teised
Milline on õpilaste hinnang õpimotivatsioonile? Andmete kogumiseks viisin läbi küsitluse Haljala- ja Võhma Gümnaasiumi 8. ja 9. klassi õpilaste hulgas. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses kirjeldatakse õpikeskkonna, õpimotivatsiooni ja õppimise käsitlust. Teises peatükis Haljala- ja Võhma Gümnaasiumi õpilaste hinnanguid neile. 4 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Õpilaste jaoks on õpetajad olulised teadmiste ja oskuste korrastamisel, õpihuvi suurendamisel, üldiste valmisolekute kujundamisel, sotsiaalse ja õppimist soodustava vaimse keskkonna loomisel. Õpetaja ülesanne on luua õppimise keskkond ja huvi ning õpetada, mitte ainult vigasid parandada ning hinnata. Õpetajad peavad mõistma, et nende esmatähtsaks ülesandeks on õpilaste arengu toetamine, juhendamine ning suunamine. Nii õpilastel kui ka õpetajatel on suur kodutööde maht. (Haridusplatvorm, 8.04.2015)
Isamaa-armastust koolis kasvatada ei ole muidugi kerge ülesanne, kuid sellised üritused nagu noorte laulu- ja tantsupidu, mille sugemed peituvad koolis, on heaks näiteks. Rohkem raha tuleks suunata ühisringidesse ja anda koolinoortele rohkem võimalust ise midagi teha ja korraldada. Lugedes viimast kahte paragrahvi tekib tunne, et koolisüsteemi saab paremaks teha vaid sellesse rohkema raha sissevalamisega. Kuid on palju asju mida õpilased ja õpetajad saaksid käsikäes ette võtta, ilma et peaks riigiisadelt raha lunima minema. Eesti kooliõpilaste tulemused on ühed maailma parimatest, kuid õpilased ei ole õnnelikud. Tulemused saavutatakse läbi vere, higi ja pisarate. Kell 2 öösel kontrolltööks õppimine pole minu enda jaokski midagi uut ja koolistress lubab tihtilugu maha murda. Selle muutmiseks tuleks õppimine muuta vähem tulemuste ja faktide põhiseks ja rohkem teadmiste omandamisele ja enesetäiendamisele suunatuks
Tugevused: · on lapsesõbralik; · hea omavalitsuse toetus; · headel aegadel avatud; · automatiseerimine; · head suhted teiste kooli raamatukogudega. Nõrkused: · ruumide nappus õpilastele paremate õppimisvõimaluste loomiseks, vaba aja veetmiseks 2. Turu analüüs Turu määratlemine: · olemasolevad ja potentsiaalsed segmendid: - algklassi õpilased - põhikooli õpilased - keskkooli õpilased - õpetajad - teised kasutajad · iga segmendi vajadused: - algklassi õpilased: õpikud, pildiraamatud, ilukirjandus; - põhikooli õpilased: õpikud, ilukirjandus, kohustuslik kirjandus; - keskkooli õpilased: õpikud, kohustuslik kirjandus, ilukirjandus; - õpetajad: õpikud, ilukirjandus, erialakirjandus; - teised kasutajad: pole vaja vajadusi määratleda, kuna siin peetakse silmas kasutajaid,
mõistma erinevusi. Kasvatusteadlased on välja toonud, et sooneutraalne kasvatus on probleemi eitamine ja see ei muuda ühiskondliku ebavõrdsust nagu palgalõhe jms. ,,Tallinna ülikooli kasvatusteaduste dotsendi Tiiu Kuurme hinnangul ei vähenda sooneutraalne kasvatus lasteaias soolist vägivalda ega väärtusta naisi, vaid pigem vaesustab ühiskonda." 2) Õpetajatele on tarvis eetikakoodeksit, sest võrreldes õpilastega asuvad õpetajad kõrgemal positsioonil ja nende töö on avalik hüve. Õpetajad on osaliselt vastutavad ühiskonna tuleviku ees ja selleks, et vanem saaks lapse rahuliku südamega kooli saata peab ta usaldama õpetajat ning, et usaldada õpetajat peab vanem teadma, et kõik koolis toimuv on eetiliste normida piires. Lisaks aitab eetikakoodeks õpetajal endal, ennast analüüsida ja jälgida kas tema või teised õpetajad sobivad sellele ametile ja teevad õiget tööd.
Mida hindan õpetajast. Kahtlemata kõige vastupidavamad inimesed on õpetajad. Ilma nendeta ei oleks meil praegust ühiskonna struktuuri ning nemad panevad aluse meie elule. Mida ma siiski hindan neis?25 Tundides peab olema õpetaja see, kes hoiab võimu, mitte õpilased. See on väga hea, kui õpetajal on tugev iseloom ning ta suudab klassis korda hoida. Ükski abiturient ei tohiks olla häbelik, kuna koolipäeval peab taluma igasuguseid lollusi, mida tema kõrval räägitakse. Nad peaksid ka hästi riides käima, sest see annab head eeskuju õpilastele.52
1. Waldorfkoolid (Steiner-koolid 2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele
Distsipliini tagamise korraldus koolis Distsipliini tagamine ja selle korraldus alagab enamasti ikka kooli ja lapsevahelisest koostööst. Kool määrab sisekorraeeskirjad (moraali-, eetika- ja käitumisnormid), Eesti Vabariigi seadused ja nende alusel välja antud õigusaktid. Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire. Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda. Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja
See on muidugi kõige tähtsam. Ka on tal vaja head suhtlemisoskust lastega. Kui ikka õpilasega läbi ei saa, ei tule ka tulemused paremad. Veidike randust ei teeks ka paha. Muidugi mitte nii palju, et ühe kaasõpilasega vahetatud sõna eest ukse taha saadetakse. Tähtis on veel, et õpetaja oleks ettevõtlik, eriti kui ta on klassijuhataja. Ekskursioonide, klassiõhtute ja muude ürituste korraldamine lähendab teda õpilastega. Võin tõdeda, et minu õpetajad on üsna head. Kuna klassid on väikesed, saab tegeleda iga lapsega eraldi, vastupidiselt eliitkoolides, kus kõik käib justkui konveierilindil. Nagu eksamitulemustest näha, ei jää me neist niinimetatud ,,unelmate koolidest" sugugi maha. Meie kool, oma õpilaste ja õpetajatega, on üks väga hea kool hariduse omandamiseks.
Kooli lõpukõne Austatud vallavanem, kallid õpetajad ja direktor, head klassikaaslased, vanemad ning saalisviibijad. Täna on see päev kus lõppeb kool ning tuleb teha valikuid, tuleb astuda üle lävepaku. Üks elu etapp on läbitud. See hetk on samas magus ja ka kibe. Õpetajad on mõjutanud meie maailmavaadet ja kohelnud meid hästi isegi pärast lõhutud akent, katkist seina või pärast seda, kui oleme kogematta katki teinud teie isikliku vaasi. Aitäh neile ja teistele
Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praeguseks tundub, et liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud – üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on teie ees silmnähtav tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja
Minu jaoks ei olnud see väga raske ja tähtis, see tundus lihtsalt nii loomulik. Kuidas ma lõpetasin põhikooli? Põhikooli lõpetasin ma õppides sügisest suveni ja tehes eksamid. Eksamid olid kerged, kuid mina sisestasin endale liiga palju enesekindlust ja tegin kaks eksamit kolme peale ja viimase nelja peale. Järele mõeldes oleksin ma pidanud rohkem õppima ja mõtlema reaalselt. Viimasel põhikooli aastal oli suur pinge, mida süstisid õpetajad ja vanemad. Arvan, et pinge oli tegelikult hea, sest see motiveeris mind rohkem õppima. Pingele vaatamata, suutsin ma hoida ennast kontsentreeritud ja rahulik. Miks ma lõpetasin põhikooli? Põhikooli lõpetasin ma sellepärast, et suutsin sooritada eksamid ja saada erinevate ainete aastahinded positiivsed. Arvan, et lõpetasin põhikooli ka sellepärast, et see on Eesti riigis kohustuslik. Suurt rolli mängisid minu põhikooli lõpetamises ka õpetajad
Mugav,sõbralik ja modernne-selliste omadustega saaks kirjeldada minu unistuste kooli. Selles koolis oleks haridus prioriteediks, kuid tähtis osa õppeprotsessist oleks ka suhtlemisel ja sportimisel. Minu unistuste koolis oleksid kõik ebamugavad toolid ja pingid vahetatud uute ja mugavate toolide ja laudadega. Sööklas oleks toidulett paljude toitudega, kust sa ise valid mis toitu sa eelistad. Selles koolis oleks tunnid lühendatud ning sa saad ise endale meelepärase tunniplaani valida. Õpetajad võiksid olla leebemad ning jätta vähem kodutööd. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja korvpallitreenerid. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Palju rohkem võiks olla kehalise kasvatuse tunde. Sellel koolil oleks oma täismõõdus spordiväljak ja jõusaal. Spordiväljak võiks olla kohe katuse all, et me saaksime seal sportida aasta läbi. Sügisel ja kevadel, kui ilma...
"Milliseid õpetajaid ja kaasõpiasi ma soovin näha oma koolis" Milliseid õppetajaid ja kaasõpilasi ma soovin näha oma koolis-see on väga raske küsimus,st ma olen rahul enamiku õpetaja ja kaasõpilastega. Aga , kui rääkida sellest,siis tahan alustada õpetajatest. Minu meeles, meie koolis peavad olema need õpetajad, kes on kindel ennast ja natuke range. See aitab säilitada distsipliini tundides. See on väga vajalik koolis.Oleks hea, et minu koolis oleks palju õpetajaid, kellel on hea humorimeel, kes oskab teha nalja, seltsiv ja aktiivne. Näiteks: organiseerib palju proekte ,reise ja üritusi.Kes on huvitatud teha koolielu põnevamaks.Kui need omadused on õpetajatel, siis nende tunnid on huvitavad, kõik õpilased kuulavad neid, lihtsalt on mõnus tulla tundidele.
Mina õpetajana Õpetaja on väga lai mõiste, õpetajad seisavad klassi ees üldhariduskoolides, kordineerivad rühmatööd lasteaedades jne. Õpetajaks võib pidada ka huvijhuhte, direktoreid ja õppejuhte kes töötavad erinevtes noortega seotud asutustes. Õpetajad on nii mõneski mõttes need kes juhendavad isikut või gruppe. Õpetamise jaoks peab olema esiteks soov seda teha, olgu kui tahes hea valdkonna valdamine, õpetamis soov on esmatähtis. Ma hindan kõiki ametis olevaid õpetajaid kuid leian
12.C Töö ja raha seostest tänases Eestis Arvamuslugu Töö ja raha seosed tänapäevases Eestis on minu arvates väga paigast ära, nimelt ei kannata meie riigis saadav töötasu mingit kriitikat. Ametite hinnatus on meie riigis nii arusaamatu (kuidas on see võimalik, et arstid ja õpetajad saavad vähem palka kui poliitikud ja funktsionäärid?) ametnike arv kasvab aga kiiremas tempos kui tööhõive ja keskmine palk. Hinnatase on võrdne Soomega, kuid meie palgad on vähemalt kaks korda(!) madalamad. Tundub, et justkui kõik on korrast ära. See ei saa ju nii jätkuda, või saab?! Kogu probleem algab üldisemas plaanis aga sellest, et mõningaid ameteid ei austata nii palju kui võiks, nt arsti ametit ei väärtustata piisavalt hea palgaga ning seetõttu on paljud meie
õitseng. Lubame, et hakkame täitma ja ületama viisaastakute plaane. Lubame, et edestame kogutoodangu mahus USA majandust! Eestimaa noored ei taha olla vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus. Me tahame saavutada omale võetud sihid ja eesmärgid. Meid ootavad Eestimaa põllud ja tehased, koolid ja uurimisinstituudid. Tahame anda oma panuse meie kauni kodumaa hüvanguks. Suur tänu teile, õpetajad, et meiega vaeva nägite ja meid innuga õpetasite. Koolist saadud teadmised ja tõekspidamised saadavad meid kogu elu. Suur tänu teile, lapsevanemad, et aitate meid meie õpingutes, hoolitsete meie eest ja elate kaasa meie ettevõtmistele. Me läheme ellu sirge selja ja avatud südamega. Kõik teed meie ees on lahti ja meie hinges jääb helisema armsa koolikella helin. Tänan tähelepanu eest! Lennar Lehestik 9.B
Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad Kooliõpetuse tase langes (keskharidus) Kõrghariduse nõukogustamine kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust Kõige olulisem kõrgkool Tartus (Tartu Riiklik Ülikool-TRÜ) Vaimne vastupanu venestamisele Tsehhoslovakkia sündmused lõpetasid liberaalse ajajärgu NSV Liidus Pessimism ja minnalaskmis meeleolu Päevakorrale tõusid ideoloogilise võitluse loosungid, Karl Vaino Vastupanukultuuri tekke aeg
Minu mõtted haridusest, õppimisest, õpetamisest Aari Vaino Kui ma veel väike olin ja minult küsiti, kes minust tulevikus saab, oli minu vastus alati konkreetne ja kindel. Tahtsin saada õpetajaks. Ehk näis see amet mulle nii armas ja õilis kuna nii mu ema kui ka vanaema olid õpetajad ja esimesed eeskujud tekivad lapsele ikka pereliikmete näol. Aastad möödusid ja nii ka minu erinevad ambitsioonid saada lauljaks, sisekujundajaks, kunstnikuks. Kui kätte jõudis aeg astuda ülikooli, olin ringiga oma vana armsa valiku juurde tagasi jõudnud. Minust pidi saama õpetaja. Lisaks emale ja vanaemale olid selleks ajaks eeskujude hulka lisandunud paljud kooliteel armsaks saanud õpetajad. Õpetamiskogemus kui selline on mul akadeemilises mõistes olematu. Oma
Põhiliselt kogesin seda 2.klassis . Kogu klassi tüdrukutel oli minu vastu mingisugune vandenõu. Hoidsin kokku poistega, kes tihtipeale minu kaitseks välja astusid. Selline nähtus, nagu koolivägivald , on paratamatus. Alati on kuskil keegi, kellele meeldib teise kannatamas näha, olgu see siis vaimne või füüsiline. Enam levinud on siiski vaimne vägivald. Igas klassis on keegi, keda pilatakse ja halvustatakse. Suuremad ja vanemad õpilased, ka õpetajad, võiksid rohkem sekkuda vägivalda. Kui laps on juba algklassidel vägivaldne, teeb kogu aeg pättusi ja laamendab, siis suuremana on ta kurjategija. Probleem tuleb parandada kohe, sest hiljem on see süvenenud ja juurdunud ning raske lahendada. Poisslapsed saadetakse range reziimiga kooli, mis on nagu vangla. Mingil määral see aitab, sest kui õpilane naaseb tavakooli, üritab end talitseda ja on tagasihoidlikum, sest teatavasti on erakoolides, kus õpivad raskestikasvatatavad lapsed, väga
erineval viisil. Oluline on, et õpetaja suudab tunni teha õpilastele huvipakkuvaks. Väga hea on, kui kasutatakse tänapäevaseid ja huvitavaid vahendeid. Õpetajal peaks olema õpilaste hulgas autoriteeti, mis tuleks tal välja teenida õpilasi ainest huvituma pannes, mitte neid karistades. Omades autoriteeti, peaks ta siiski austama ja arvestama õpilaste arvamusi. Samas ei tohi ta olla ka liiga palju mõjutatav. Kuna kõik õpilased ja kõik õpetajad on erinevad ei saa nad paratamatult kõik üksteisele meeldida. Kuigi mitmete tegurite puhul on lahenduseks kuldne kesktee, on siiski õpetaja omanäolisus ja positiivne õpetumisse suhtumine need, mis teevad temast hea õpetaja.
kiusamiskäitumine on inimeste vastastikune mõjuprotsess, milles on kaks osapoolt kiusaja ja ohver. Näiliselt esmapilgul ettearvatavate uurimistulemuste taga on aga oluline teave kiusamist õpilaste-õpetajate vahelistes suhetes tajuvad mõlemad osapooled sarnasena nii ulatuselt kui üldise struktuuri poolest seoses erinevate kiusamise liikidega. Neljandaks, õpetajate kiusamine kooli personali (teised õpetajad, kooli juhtkond, koolitöötajad) ja lastevanemate poolt oli ulatuselt väike ja struktuurilt suhteliselt sarnane: alla 9% õpetajatest oli kogenud täiskasvanutevahelist kiusamist alusetute juttude levitamise ja põhjendamatute nõudmiste esitamise näol, kusjuures teiste verbaalsete ja suhetega seotud kiusamisliikide esinemissagedus jäi alla 5% ning füüsilistkiusamiskäitumist ei esinenud üldse. Uurimuse tulemused võimaldasid võrrelda omavahel täiskasvanute erinevate suhete tasandeid
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
ühte, et nad saaksid veenduda selles, kui head õpilased me ikkagi oleme. Täna üritavad rumalad rumalamaid õpetada ning püüavad järgi, kui keeruline on suvalisest marakratist täisväärtuslik inimene kasvatada ja marakratid saavad tundma, kui kehvasti võib seda kõike teha. Ma soovin teile kõigile head õpetajate päeva ja õpetajatele jõudu ja tahtmist meist ükskord normaalsed inimesed kasvatada. Ja kallid õpetajad, pidage meeles, kui te meid piisavalt usinalt õpetate siis ükskord teeme me selle ajamasina kah valmis. Aitäh
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas
palju uusi asju. Kui käia pikemat aega koolis, hakkavad kõik tunnid kokku sulanduma j akõik mida sa tahaksid oleks natuke vaheldust. Mida enam aeg edasi läheb, seda enam hakatakse väärtustama hinnet, mitte teadmisi, mis on suur probleem. Töö pärast on suurem mure hinde pärast kui peaks olema. Neid probleeme saab lahendada vaid ühise töö abil ja seda näeb harva. Õpilased peaksid olema üksteise vastu abivalid ja lahked, õpetajad peaksid olema mõistvad ja kannatlikud ning vanemad ei peaks kiitma ja karistama hinnete põhjal. Minu arust on koolis käimine raske, kuid seda annab parandada. Kooli ei peaks suhtuma nii negatiivselt. Koolis käimine ei peaks olema noortele vangla, vaid hoopis töö, mille palk on teadmised.
Kui oma esimesele aktusele 8 aastat tagasi läksime, oma õpetajaid nägime ja nendega tutvusime, siis ei osanud me üldse mõelda sellele, kuhu see tee meid lõpuks viib. Justkui liiga ruttu on möödunud need 8 aastat. Lõppenud on üks etapp meie elus, etapp mis aitas kujundada meid endid. Seda kõike poleks me suutnud ilma tublide õpetajateta, kes oskasid meis välja tuua meie parimad küljed ja suurepärased oskused. Muusikakooli õpetajad kõik on erakordselt toetavad ja rõõmsameelsed. Nad ei öelnud meile kunagi, et oleme laisad ja me mängime halvasti, vaid tõid paralleele, kes oli kuiv nagu rosin ning kes oli lohakas kui karupoeg Puhh ja alati innustasid nad meid ebaõnnestumise korral aina uuesti ja uuesti proovima. Ei saa mainimata jätta ka meie iga aastaseid toredaid muusikakooli õppekäike, mis muutsid meid headeks sõpradeks. Kindlasti peame tänama ka oma vanemaid, kes on meid alati toetanud ja aidanud üle saada
veeta nädal aega koolis huvitava ja silmapaistva kostüümiga. See võib nii mõnegi jaoks teha kooliskäimise nauditavamaks. Mitte keegi ei tohiks ära unustada koolis käimise eesmärki. Peame meeles pidama, et kool on ikkagi koht, kus õpime lugema, kirjutama, arvutama jne. See on asutus, kus aastad hiljem väljuvad targad ja töökad inimesed. Meie, õpilased, heidame õpetajatele tihti ette küsimuse, et miks me "seda" õpime, seda pole ju tulevikus vaja. Samas heidavad õpetajad ette meile küsimuse, et miks ei suuda me tunnis olla aktiivsed, unustades asjaolu, et see ei ole ainuke tund, kus peame suures koguses fakte ja tekste meelde jätma ning üles kirjutama. Leian, et koolis peaks käima õpetajate ja õpilaste vahel koostöö. Mõistmine, et iga üks meist annab parima Pannes kokku Einsteini ja meie eelmise Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvese öeldu tahaksin lõpetuseks sõnada, et kool peaks olema koht, kus õpilased võtavad õpitut
edasi tulevasele põlvele. Teadmiste mahust, mida õpetlane pidi valdama, saab aimdust lugedes teksti "Eksamitekst A ehk kirjutaja tahab poega kontrollida". Sealt peegeldub, lisaks keelelisele tarkusele, tarkusi matemaatika, maamõõdu ja igapäevaseks eluks vajaliku kohta, samuti on mainitud muusikat ja joonistamist mida juba siis loeti haritud inimese juurde käivaks. Sumerite riigis saab rääkida ka juba koolist kui institutsioonist oma hierarhiaga kus oli "kooli isa" ja vanem ning noorem õpetajad ning võib isegi õelda et abistav personal, järelvaatajad. Õpetajad olid karmid ja järjekindlad, sest õpetatav kiri oli keerukas ning nõudis hulga aega õppimiseks. Distsipliiniga oli probleeme sumerlastelgi, sest noor, energiline inimene oma olemuses ei ole arvatavasti muutunud tänapäevakski. Õppetõõ metoodika põhines peamiselt mahakirjutamisel ja pähe õppimisel, mis õppetõõ veel eriti puiseks tegi. Samuti nõudis see head mälu õpilastelt. Küll aga peab
Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Enamasti on nii, et kui kedagi hakatakse norima või kiusama ja ta midagi enda kaitseks ei ütele siis see nii jääbki või kui teised naeravad ja leiavad, et selline käitumine on õige ja naljakas. See kõik aitab kaasa sellele, et sele poisi või tüdruku peal hakatakse kasutama koolivägivalda. Koolivägivalla ära hoidmisks peaksid õpetajad ja õpilased rohkem koostööd tegema. Minu arust peaksid need õpilased keda kiusatakse rääkima sellest õpetajale või vanematele, sest kui seda ei tee siis ei puugi lahendust kunagi leidagi. Ka õpetajad peaksid rohkem tähelepanu pöörama sellele, mis koolis toimub, sest kui vaadata ringi leiab kindlasti märke sellest, et koolis kasutatakse vägivalda. Kui sina ei poolda koolivägivalda siis ei tohiks sa sellele ka kaasa
uneaega. Hea küll, ega päris kõik ka vaid suur kannatusterada polnud. Usun, et paljud teist leidsid endale nii mõnegi lähedase tuttava, sõbra või isegi kaaslase pikkadeks aastateks. 12 pikka aastat olete te veetnud üheskoos. Kindlasti on jäänud mälestustesse unustamatud hetked üheskoos. Vingerpussid koolitundides, koerustükid vahetundides ja hulganisti meeldejäävaid õhtuid väljaspool kooli. Kogu koolitee vältel on õpetajad näinud ränka vaeva, et ka teist saaksid mõistlikud ja eelkõige eeskujulikud noored inimesed. Tänaseks on nende töö tehtud. Nüüd sõltub kõik edasine vaid teist endast. Mina, kui alles noor 11nda klassi õpilane ei pea kindlasti teile meelde tuletama kui tähtsad on eesootavad riigieksamid. Kuid paari nõuannet jagan ma teiega siiski. Esiteks võtke aega, et koguda mõtteid, mida teil on vaja eelseisvaks kirjandiks ja üldse kogu eluks. Meenutage oma 1. koolipäeva,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
