50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helenahiiz
Õppematerjali autor
3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest.
sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega"
Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid. Paljud keda on kiusatud ei julge, sellest kellegile rääkida, kuna kardavad saada uuesti kiusata. Peamiselt suuremad ähvardavad seda, keda nad kiusavad, et „kui ära kitud otsin ma su veel ülesse“. Ma olen kindel, et kiusatavad peaksid rohkem rääkima, selliseid asju ja leidma kellegi kes seda pealt nägi ning tunnistaks, et teda kiusati. Kui sul on mingi sõber, kes seda juhuslikult pealt nägi tasuks pöörduda kooli sotsiaalpedagoogi poole, kuna tema võib alati selgust luua sellistele asjadele. Kui kiusamist juhtub vahet pidamata, siis peab kiusajaga ette võtma midagi muud kuna siis ei aita enam need märkused, mis on õpetajad teinud. Halvimal juhul tuleb see kiusaja koolist välja visata.
..............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed................................................................23 9.Misso Kooli uurimus........................................................................................... 24 10.Kokkuvõte........................................................................................................ 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30
on lihtsalt igav. Samuti võib neil olla ka hirm teiste kiusatajate ees, nad proovivad olla kõvemad ja kurjemad, et neid kardetaks. Kiusatakse tavaliste asjadega, et öeldakse kas sa oled liiga paks, rikas, vaene, lühem, pikem, aeglasem ja ka sellega kui sa oled lihtsalt erinev. Minu arvamus Minu arvan, et igasugune koolikiusamine on halb. Kuna mina olen väga emotsioonilik, siis mul on nii kahju mõelda, et iga päev kui keegi läheb kooli hakatakse teda mõnitama ja kiusama ja koju minnes on ta väga õnnetu ja ta ei taha sinna tagasi minna aga ta peab, sest ta ei saa kooli pooleli jätta mingisuguse tüübi pärast kes teda kiusab. Ja niimoodi igapäev, ma ise ei kujutaks ettegi kui ma peaksin kooli minema ja esimese asjana kui ma ukse juurde jõuan ei kuule ma tervitusi mis on mulle suunatud kuulen ma mingisugust jama. Kui ma käisin 5. klassis, siis Ave kiusas mind ma ei tea mille pärast aga mu ema ütles, et tavaliselt
sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega"
kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE: Mida kiusamise all mõeldakse? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu,
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid