Vladimir majakovski (1893-1930) Elulugu Sündis Gruusias Metsniku poeg Hea Gruusia keele oskus Hea suhtleja Esimesed õpetajad ema ja õed Kutaisi gümnaasium (kunst) ELULUGU Isa surm Puhtusekultus Moskva Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei Vangistused Maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri kool D.Burljuk TeosteST Linn Inetud inimesed Inimesed, kelle huvideks söömine, joomine, karjumine, räuskamine Rahvamassid Sõnakasutus ülbe ja julge (õrnus ja kaastunne) Palju metafoore Oma loodud sõnad Oma näolisus Teostest
,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on
1940-41 NSV I okup. 1952 lõpukella traditsioon 1941-44 Sakslaste okup. 1954 reaalkool muutus segakooliks 1944-91 ENSV 1958 ehitati väike maja 1971 Lurichi kuju 1991 Taasiseseisvumine, hakatakse 1991 muutus väga palju seoses taastama vanu traditsiooni vaikselt. taasiseseisvumisega: uued õpetajad, õppemeetodid, ained erinevad. Reaalkooli ajalugu (päevikust) · 1881 Alguses oli Reaalkooli nimi Tallina Peetri Reaalkool (Petri Realschule zu Reval) · 1884 Avati pidulikult reaalkooli uus õppehoone (arhitektid M.Hoppener, C. Jacoby) · 1885 Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend · 1886 Kooli asjaajamiskeeleks sai vene keel · 1887 Toimus esimene avalik lõpuaktus
Helvi läks sel ajal viiendasse klassi. Ta hakkas õppima vene keelt. Talv oli seekord väga külm. !941. aastal algas sõda. Sõjasuvi oli raske. Ning Helvi pere aeti metsa varjule. See järel algas Saksa okupatsioon ning saksa saarakud piinasid ja mõrvasid Helvi koolijuhataja A.Aulise. Kooli tuli uus koolijuhataja J.H.Kadastik. Õppetöö algas oktoobri kuus. Helvist sai kuuenda klassi õpilane. Ta hakkas õppima saksa keelt.Uuel juhatajal oli raskusi distsipliiniga, kuid teised õpetajad olid tublid. 1942. aasta kevadel lõpetas Helvi Saadjärve kooli. Ta oli sii 14 aastane. 6 3.2. Koolijätk peale sõda Kuna käis sõda siis vanemate soovitusel jäi Helvi koju. Alles 1945. aastal, kui Helvi isa ajalehest ,,Postimees" leidis, et avatakse 10. jaanuar Tartu V Keskool, läks Helvi kooli, kust temast sai seitsmenda klassi õpilane. Tartu V keskoolis oli õpilasi vanuses 16-40 eluaastat.
aga teise keele õppimise eripära mõistmiseks, et osata kohandada oma keelekasutust vastavalt teises keeles õppivate laste vajadustele. Otsene teise keele õpetus toimub keeletundides iga päev, kui keelekümblusõpetajad õpetavad uut sõnavara, grammatikat, lugemist ja kirjutamist enam-vähem sama metoodika järgi kui emakeeles õppivatele lastele. Samas õpetatakse üldainete, näiteks matemaatika ja loodusloo tundides vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise
DEMOKRAATIA Demokraatiat võib üldiselt defineerida kui rahvavõimu. Aga kuidas saan mina selles protsessis osaleda. Kõigepealt siis koolis. Koolis või siis klassi on võimalik seda teha näiteks klassivanemat valides, sel juhul võidab see, kellel on klassis kõige rohkem pooldajaid. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Ametikoolis on teoreetiliselt võimalik ka osaleda õpilasesinduse kaudu selles protsessis, aga tegelikkuses on see lihtsalt naljategemina. Kodukohas on võimalik demokraatlikult asju ajada näititeks sellistel nn ,,külakoosolekutel", kus on kohal küla-,valla-või linnavalitsuse esindajad ja kohalikud
Lahti mõtestades saame teemat jagada : kooli head ja halvad omadused. Öeldakse ju, et ilma halvata pole ka head. Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad kogu eluks , mis võivad edaspidises elus kasuks tulla. Arvan, et koolis käimine on tähtis, see on nagu
Kellele: Kellelt: Teema: Demokraatia Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuid kuidas ma tunnen ja osalen selles igapäevaselt? Demokraatia kodus on ka suhteliselt kõrgel kohal. Samuti on igalühel võimalus avaldada oma arvamust ning igalühel on olemas sõna-ja otsustamis õigus. Demokraatiat kui sellist Euroopas ma ei pane eriti tähele, kuna Euroopa on liiga suur, et olla kursis seal toimuvaga. Kuid kindlasti on riike, kus on demokraatia kõrgel kohal. Igapäeva elus tunnen ma demokraatiat enda ümber kõige rohkem koolis, täpsemalt oma klassikaaslaste hulgas, kus ei ole kellelgi kellegi üle võimu, vaid kõigil on õigus oma arvamusele ja mõtete avaldamisele. Kuid koolis on olemas ka kõrgema võimu kandjaid, kelle käskudele tuleb paratamatult alluda. Need on õpetajad. Kõige rohkem kehtib sõna demokraatia riigi asjade puhul. Eesti on demokraatlik riik, kus on iga riigikodanik hääleõiguslik inimene....
Minu kool Ma käin Viira koolis.See on väike kool, mis asub Tori Jõesuus.See on 9 klassiline kool, kus on üldiselt vähe õpilasi. Ma valisin selle kooli endale, sest Viira kooli õppekava sobis mulle just kõige paremini. Seal on ka toredad kaasõpilased,õpetajad ja koolitöötajad, kes teevad koolielu huvitavaks. Õpetajatele on tähtis õpilaste areng ja nad teevad väga hästi oma tööd.Õnneks on ka mul enamus õpetajatega head suhted, väga suurt vihavaenu vist ei ole, vähemalt ma loodan et ei ole.Tunnid on huvitavad ja sisurikkad. Kaasõpilased on toredad ja nendega on hea tundidest üle jäävat vabaaega sisustada.Tänu neile lähevad koolipäevad ruttu.Koolipäevad on pikad,hommikul 7.15 on äratus ja tunnid algavad 8.00. Poole kolmeni kestavad ja seejärel on vaba aeg. Vaba aega sisustame väljas käies, saalis palli mängides või filme vaadates . 18.00 on õhtusöök millejärel on jälle vaba aeg ja viimane aeg õppimiseks, nin...
Lahti mõtestades saame teemat jagada : kooli head ja halvad omadused. Öeldakse ju, et ilma halvata pole ka head. Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad kogu eluks , mis võivad edaspidises elus kasuks tulla. Arvan, et koolis käimine on tähtis, see on nagu
Mahtra ja 21.kool Tallinna 21. kooli 9. a ja b klassi õpilased sõidavad Mahtrasse. Buss väljus kell 9.55 kooli eest. Väljasõidu korraldasid meile meie toredad õpetajad. Hommikul peale venekeele tundi ootas meid kooli ees buss, et s6ita mahtrasse. Bussiks oli suur kahekorruseline sõiduk, kuhu võis vabalt ära mahtuda ka kolm klassi. Kui buss oli ma uksed avanud kõik tormasid sinna, et saada endale
Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad. Koolikiusamine v...
Lgp. Õpetajad ja klassikaaslased Minu kõne teemaks on reisimine. Reisimine on inimeste liikumine lähemate või kaugemate geograafiliste paikade vahel. See võib toimuda erinevatel viisidel, näiteks: jalgratta, auto, rongi, laeva, lennuki või mõne muu liiklusvahendiga, samuti jalgsi, pagasiga või ilma, ainult ühes suunas või tagasipöördumisega. Sageli reisitakse puhkuse, infokogumise, vabatahtliku töö või äri eesmärgil. Usulistel põhjustel palverännakuna. Samuti uude kohta kolides, teiste kultuuridega tutvumiseks või lihtsalt reisimise lustist – võimalikke põhjusi on palju. Suure osa reisimisest moodustab turism, mis on tänapäeval ulatuslik majandusharu. Estravel on kokku kogunud TOP5 sihtkoht, kuhu kõige enam reisitakse. Nendeks on New York ja Miami – Ameerika Ühendriikides, Ateena – Kreekas, Rooma – Itaalias ja Bangok – Tais. 2015. aasta andmetel läbis Tallinna lennujaama üle 2 miljoni inimese. Tallinna ...
INIMESE ARENGUETAPID Stelle Snaider 10 M SISSEJUHATUS Inimese areng jaguneb kaheks: bioloogiline areng; sotsiaalne areng. BIOLOOGILINE ARENG Bioloogile areng ehk ontogeneetiline ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdruku...
kuulusid tule eest hoolitse- mine, koduhoidmine,toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Linnas oli naistel rohkem ametivõimalusi, nad olid kaubitse-jad, õpetajad raamatuköit-jad, -illust- reerijad, õmblejad ja arstid. Linnades oli aga suurimaks probleemiks prostitutsioon. Perekonna ja abielu alternatiiv. Nunnakloostrid töötasid ka vallaliste naiste turvakodudena. Nunnakloostrid olis väiksemad ja vaesemad, kui mungakloostrid. Mõned kloostrid pidasid ka koole. Nad tegelesid üksi olles lugemise, kirjutamise ja õppimisega.
Mina lugesin Noorte krimkat üle ääre kelle autor on Norah McClintock Selle raamatu tegelased on Chloe Yan, Chloe ema, Chloe kasuisa Louis Levesque kes oli prokuroor , Poiss, kes tõugatakse kaljult alla Peter Flosnick, Chloe klassikaaslased Lise Arsenault, Daria Dattillol, Matt Walker, Thomas Rennie (on mõrvar). Kooli õpetajad: preili Michaud, preili Reters, härra Markle, Koolilehe peatoimetaja Ross Jenkins, Koolilehe spordiuudiste toimetaja Eric Moore ning Anna Maria Dattillol Daria õde, kes hukkus autoõnnetuses. Raamat räägib ühest poisist, kelle nimi on Peter. Ta on kooli suurim nohik ja keegi tast eriti ei huvitu. Kuid varsti saadakse teada, et ta on surnud. Tema ema arvab, et see ei olnud enesetapp. Chloe hakkab asja uurima ning varsti saab ta mõrvarile jälile
käitumist rajada ebameeldivuste vältimise vajadusele, (biheivioristlik käsitlus). Teine seisukoht distsipliiniprobleemide käsitlemiseks on vaadelda distsipliini kui kasvatustöö tingimust ja tulemust, mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õpioskuste kujunemise ja üldise sotsiaalse arengu. Sellest põhimõttest lähtudest on esikohal õppimine ja elu korraldamine klassis ning distsipliiniga ei tegelda spetsiaalselt. Empiirilised uurimused kinnitavad, et õpetajad, kes käsitlevad klassis töö korraldamist õppimiseks soodsa keskkonna loomise ja alalhoidmisena, osutuvad üldjuhul edukamaks kui autoriteeti- või distsiplineerimisoskust rõhutavad kolleegid. Normaalse distsipliini all mõistetakse soodsat, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadvat õpikeskkonda. Vastavalt sellisele definitsioonile peaks õppetöö klassis olema korraldatud nii, et õpilaste iseseisvus järk-järgult suureneks ja vajadus välise kontrolli järele
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:"Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel". (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide
peale paneb ja see, et nad hoiaksid mainet ning säilitaksid head positsiooni, mis koolil on. Õppekava muutub aina raskemaks ja õpilased võivad lihtsalt otsad anda niimoodi ükskord. Paljud vahetavad kooli, sest pinge on nende jaoks liiga suur, kuid see ei pea just halb olema. See on nagu abikäsi, mis sunnib õppima ja ennast paremaks tegema, see omakorda on tulevikus väga kasulik. Suulist tegevust võiks tunnis samuti parandada, kuid sellega on raskem tegeleda. Õppekava on liiga jäik, et õpetajad saaksid eksperimenteerida ning algusest peale on juba pooldatud seda, et õpilased lihtsalt ära õpivad ja liiguvad edasi järgmise õppe kallale. Autori seisukohad on hästi põhjendatud ja minu jaoks õiged. Ma nõustun nendega täielikult. Üsna tihti on päha trambitud, kui tore kool on TPL ja kuidas see on Eesti üks parimatest. Suulise tööga olen ma poolikult nõus, meeles on veel ajad, kus oli vaja jutustada, klassi ees, kuid kõik see muutus ajaga ja
Arutlus Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) võivad olla takistuseks väikelapse arengule. Miks? Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes (Tulva, Viiralt 2001, 31). Peamised takistused, mis võivad õpetaja töös väikelastega ilmneda on see, et õpetajad teevad lasteaeaiast väikese kooli. See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis. Samuti võib takistusteks olla ka see, et õpetajad võivad arvata, et lapsed õpivad ainult sõnadest ning ka see, et iga erineva asja omandamiseks on oma aeg. Samas tuleks lapsele luua ka sobilik keskond, mis aitaks lapsel omandada teadmisi palju tulemuslikumalt (Tuuling, 2015).
töökogemus panid aluse 1990. Aastate väikelapse pedagoogilise eripära uuele määratlemisele – lapsest lähtumisele. Reggio mõtteviisi põhiidee on lapse ja lapseea väärtustamine ning lapsele tugeva identiteedi andmine läbi usalduse, mis lubab tal maailma ise avastada ja kogeda. 4. Põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses Õpetaja tööd võib iseloomustadada elukutsena, kus õpetajad kogevad pidevat muutusta ja ebakindlust. Sellises kontekstis otsib õpetaja ise muutust ja võtab muutustega seotud riske. Õpetaja roll lapsest lähtuvas kasvatuses on olla vaatleja ja suunaja. Õpetaja õpib ja kogeb koos lastega, aitab käivitada arutelu. Õpetaja ülesanne on vaadelda lapse tegevust, dokumenteerida ja analüüsida kogutud materjali, et selle põhjal sunnata last. Lastele on väga olulised kindlad reeglid ja õpetaja kohustus on neid selgitada
Helme Maarja koguduse ja kiriku ajalugu Referaat Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3.- 4. Helme kiriku ajalugu 5. Helme Maarja kiriku pildid 6. Helme Maarja kogudus, koguduse õpetajad 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Helme kiriku ajalugu Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issanda Ihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Vene-Liivi sõja ajal (16. sajandi lõpus) sai Maarja kirik rängalt kannatada.
kui ka koolilaste arv. Aastal 1945 muudeti Kilingi-Nõmme 6-klassiline Algkool keskkooliks, direktoriks määrati Ado Almers. Õppetöö algas 1944.a. 23. Oktoobril, igal järgneval aastal aga 1. Septembril. Tundide algus oli kell 8.00 , vahetunnid kestsid 10 minutit aga suur vahetund 15 minutit, tunde kokku oli 8. Kool töötas kokku neljas majas: 1-4 klassid Sambla tänava koolimajas, 5-6 klass endises Saarde vallamajas, 7-11 klass peahoones Kantsi tänaval. Paljud õpetajad töötasid mitmes majas nii, et pidi vahetundide ajal ühest majast teise jooksma. Esimene lend koosnes 8st õpilasest, tegid oma lõpueksameid Abja Keskkoolis kuna kohapeal polnud piisava haridusega õpetajaid. Sellel ajal toimusid eksamid kõikides klassides alates neljandast. Õppeainetest tulid tagasi vene keel ja sõjaline õpetus aga kuna N. liidus puudus sellel ajal tööõpetus ja laulmine siis pidi haridusminister Ojal Moskvas pidama väitlust nende säilitamise üle
Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:“Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel“. (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide
spordikompleks staadioni, korvpalliväljakute ja sisehalliga. Koolimajad peaks ka seestpoolt olema mõnda rõõmsat värvi, sest koolielu on niigi raske, eriti noorematele. Klassiruumid on minu nägemuses ruumikad, suurte akendega ja pimedal ajal hästi valgustatud. Peale klassiruumide peaks igas koolimajas olema ka eraldi söökla. Sööklates toitlustamist peaks jälgima koolikokk, kes vastutaks õpilaste tervisliku toitumise eest. Kindlsti peaks sööklas valitsema puhtus. Kooli juhtkond ja õpetajad peaksid olema noored ja hea hariduse saanud. Töötajate jaoks on olemas eraldi kortermaja, kuhu saaksid noored elama asuda, kui nad peaksid kooli tööle tulles kolima. Koolis peaks toimima õpilasomavalitsus, kuhu kuulub igast klassist kaks õpilast. Õpilasomavalitsuse ja kooli juhtkonna vahel peaks toimuma iga kuu kokkusaamised, et arutada õppimisega ja kooliga seonduvaid probleeme. Selline on minu nägemus koolist arenevas ühiskonnas.
Minu kool Minu kool, Pühajärve Põhikool, asub lummava järve kallastel. Selleks järveks on Pühajärv. Arvatavasti on meie kool saanudki nime sellest madalaveelisest järvest. Mõõdasõitjatele ei jää see suur valge betoonplokist ehitis märkamatuks. Hoopis vastupidi tullakse ja uudistatakse. Koolipere on väike ning väga tubli tänu vilgastele lastele ja töökatele õpetajatele. Parim näide selleks on kõrge auhind Eesti kaunim kool 2007. See suur tunnustus sai teoks paljude huvitavate projektide teostamisega. Näiteks uurisime, kuidas elab metstikk oma kodus, pesakastis. Me oleme ühed vähesed, kes seda harukordset pilti on näinud. Igal aastal on meil külas käinud kuulsad muusikud, kes harivad meid muusikaliselt. Prügiprojektiga saime koolipere keskkonnateadlikumaks. Loomulikult on toimunud veel palju huvitavat. Õpetajad alati korru...
Milleks tänapäeva inimesele raamat? Raamatud on olnud läbi aegade väga olulised. Ammustel aegadel kirjutasid raamatuid ümber mungad, kes sellega oma päevi sisustasid. Sadu aastaid tagasi olid raamatud pigem infoallikaks, tänapäeval on nende tähendus muutunud, nad on meelelahutuseks, teadmiste saamiseks, enese leidmiseks. ,,Harry Potter" ja ,,Videvik" on tänapäeval väga populaarsed teosed, mis on kogunud hulgaliselt lugejaid. Raamatud on põnevad, kõigil on ennast huvitav asetada peategelase rolli, hetkeks unustada kooli- ja töömured ning keskenduda ainult teosele. Tänapäeval tuleb lugeda ka väärtkirjandust: ,,Tõde ja õigus", ,,Romeo ja Julia", ,,Kuritöö ja karistus". Need on kirjutatud kirjandusklassikute poolt, kelle teoste tundmine avardab oluliselt meie silmaringi ja nagu Rein Veidemann ütles: ,,See on dialoog iseendaga ja selle dialoogi läbi oma mina ehitamine." Mida rohkem teoseid ...
See teema tundus meile huvitav Tahtsime kirjanduse ajaloost rohkem teada saada See tehnika tundus meile põnev Keegi teine ei tahtnud seda teemat Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel .Sellesse kuuluvad nii vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Keskajal kasutati pikapistelist köidet läbi puuplaatide, meie tegime lihtsalt pikapistelist köidet. Pikapistelise köite eesmärk oli võimalikult lihtne, ilma liimita köitmine. Köiteid, mille ...
4. Jooksvad küsimused Päevakorrapunkt nr 1 Lasteaia toidupäeva maksumus KUULATI Majandusjuhataja andis ülevaate toidukulu praegusest maksumusest, päevase toidukulu määra kujunemisest ja septembri keskmisest toidukulu maksumusest. Praegu on toidukulu maksumus 1,40 . OTSUSTATI Arutelu tulemusel otsustasid lapsevanemad kehtestada alates 01.11.2011.a. toidukulu määraks päevas 1,50 . Päevakorrapunkt nr 2 Üritused lasteaias KUULATI Lasteaia õpetajad rääkisid senistest üritustest, mis lasteaias kuu aja jooksul toimunud on. Juhataja rääkis lasteaia traditsioonidest ja üritustest, mis on toimunud eelnevatel aastatel. OTSUSTATI Üksmeelselt otsustati, et jätkatakse lasteaia traditsioonseid üritusi ning lisatakse ürituste juurde ka uusi. Uueks traditsiooniks saab see, et iga kuu esimesel reedel käib mõni lapsevanem ning viib läbi mänge lasteaias. Päevakorrapunkt nr 3 Lasteaia hoolekogu valimine KUULATI
Enesetaputerroristid GreteMaria Hanson 11c Enamus enesetaputerroriste on meessoost. Kuid viimastel aastatel on nais enesetaputerroristide hulk suurenenud. Enesetaputerroristide hulgas on ka LAPSI. Miks naistest saavad enesetaputerroristid? Usuline fanatism ja ühiskonna jäigad reeglid. Naiste mahasurutus sunnib neid äärmuslikult käituma ja tegutsema. Kui perekond ütleb naisest lahti siis on tal vähe võimalusi oma elu tavapärasel viisil jätkata ning ta valib kõige äärmuslikuma tee. Laps enesetaputerroristid Laps enesetaputerroriste kasutati näiteks Iisraeli Palestiina konfliktis. Lastega on lihtne manipuleerida. Tahetakse kätte maksta Iisraeli armeele sugulaste ja sõprade tapmise eest. Kuidas saavad noortest enesetaputerroristid Tüüpiline tehnika luua LähisIda moslemi enesetaputerroristide sisaldab kahte põhietappi: esiteks, "õpeta...
ELUST sündis 22. augustil 1862 Pariisis Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest Lapsena saadeti Claude tihti tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega
ÕPETAJA ROLL Väga oluline lähtuda aspektist, et õpetaja ei ole ainuke tark inimene, ning õpetada tuginedes õppija teadmistele. Seos õppestrateegiaga Oluline kasutada erinevaid meetodeid, kuna õppijate oskused, kogemused, teadmised on erineval tasemel. Õpetaja peab omama kannatlikust, olema ``kuulaja rollis``, olema hea diskuteerija. Kuid peamiseks ülesanneks on õpetejal osata suunata õppijat. NB! Mitte hoida totaalse kontrolli all! Õpetamise protsess peab olema suunatud õppija vajadustele, ning tekitama temas tahtmise ja julguse abi ja nõu küsima. Edukas õppimene - on dünaamiline protsess, millega kaasneb mõlemate poolte (õpetaja, õppija) aktiivsus e. kostöö e. suhtlemine. ÕPETAJA ÕPPIJA ÕPPIJA KURSUSEKAASLASED Seos õppestrateegiaga Strateegia valimisel peab ...
valitud söögifirma einetega?Minu isiklik arvamus on üldiselt positiivne,kuna kool toitab oma õpilasi rikka toiteväärtusega einetega.Muidugi,kooli poolt pakutud toit ei pruugi alati hästi maitsta,aga sellegipoolest on see kõikidele saadav ning õpilased ei jää kõht tühjaks,mis on omakorda tähtis,kuna paljud õpilased ei jõua hommikukust süüa. Eriti tähtis on koolis pakutav toit ka töötajate jaoks ehk hetkel viitan õpetajatele,kuna õpetajad veedavad koolis enamasti rohkem aega,kui õpilased ja nende koolipäevad on pingelisemad ja nad samuti peavad kontrollima õpilaste töid. Samuti peredele,kelle sissetulek pole suur ning lapsevanemad ei saa oma lastele raha anda,et süüa osta,ei pea muretsema,et ta oma kooli puhvetis ostab rämpstoitu,kuna kool peab müüma tervisliketoite oma õpilastele. Kokkuvõttes tahan ma öelda,et olen 10 aastat söönud koolilõunat ja olen täiesti rahul,kuna toit
Kõik inimesed väärtustavad oma elus midagi. Selleks võib olla temale kallis isik, ese või kättesaamatu unistus. Mis on elus tähtis ning kas me väärtustame ka midagi üle? Jaapani kultuuris austatakse kõige enam oma vanemaid. Ka meil ei tohi see vähem tähtsam olla. Vanemad on sind toitnud ja üles kasvatanud. Sõpradega veedad aega ja nad on sulle toeks, õpetajad vahendavad teadmisi ja valmistavad sind ette eelseisvaks eluks. Seega, eelkõige tuleb elus väärtustada inimest, ka iseennast. Loodus on meid loonud ning kõike eluks vajalikku kasvatanud. Meie püüdluste tõttu parema ja mugavama elu järele oleme rikkunud seda looduslikku tasakaalu pöördumatult. Raiutakse maha terveid metsi, õhk on saastatud ning merevesi reostatud. Loodus maksab meile juba suurte tormide ja muutliku kliima näol kätte
Tere kallid õpetajad, vanemad ja teised kohalviibijad! Me oleme täna kogunenud siia selleks, et astuda teelt kõrvale ja alustada uuelt leheküljelt. Me kõik oleme näinud vaeva, et olla täna siin, teie ees. Me oleme käinud konsultatsioonides, mis siiski pole aidanud meid, me oleme proovinud leida muid lahendusi, et saada aru kõikidest füüsika ja keemia teooriatest ning seda kõike tulutult. Kuid siiski suutsime me teha eksamid nii, et tuua rahulolu enda kui ka õpetajate hinge. Üheksa aastat tagasi me kohtusime meie esimese klassijuhataja valvsa pilgu all, me saime sõpradeks, kasvasime üheks ja oleme seda tänaseni. Mis saab edasi, kuhu meid teed viivad, kas jääme sõpradeks? Keegi ei tea sellele vastust. Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas, kuid kõige selle juures, et oleme ühtekasvand, on see kõik tühine. Lõpetuseks tahan ma tänada kõiki õpetajaid, kes on aidanud kujunda...
imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud, kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmisel saaks ta nii suureks, et keskkooliõpilane võiks temalt keelt õppida. Reegliteloojatest teadlased peaks aga sokutama mõnda instituuti, kus nad elavat keelt ei tapaks ning sinna peaks saatma ka kõik kirjanikud, kes kirjutavad surnuile. Muidu peavad õpetajad õpilastelt reegliteta keelt õppima hakkama. Tammsaare tekst seondub tänapäevaga mitmeski mõttes. Kõnekeel ja kirjakeel erinevad üksteisest olulisel määral ning ometigi teevad keeleteadlased juurde veel reegleid, või kustutavad vanu. Pean siiski tõdema, et meie keel muutub nende tõttu veidikenegi loogilisemaks ja paljud reeglid lubavad kõnekeeles nii tavaliseks saanud sõnu. Tekst on kirjutatud väga loogiliselt ja selgelt.
Emadepäev maikuu teine pühapäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapä eval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne Virginias Graftowi kirikus. Esmakordselt... Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üleeestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Lilled, kaardid ja kingitused Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Paljud pered kingivad aga endiselt metsalilli, mis aina enam on hakanud asenduma kultuurlilledega. Siiski p...
Mihkel Raud Sündinud Tallinnas 18.jaanuar 1969 (45a) Aino Perviku ja Eno Raua poeg Laulja Kitarrist Kirjanik Ajakirjanik Teosest 24.okt 2008 ilmus tema autobiogaafia ,,Musta pori näkku" Rokibiograafia, mille lehekülgi täidavad Eesti popajaloo legendid ja müüdid Autor räägib raamatus avameelselt oma joomingutest, pohmellidest ja muust rokkmuusiku eluga seonduvast Mihkli unistuseks oli mängida ansamblis Singer Vinger, kuhu ta ka 1986. aastal pääses ning mängib selles ansamblis siiani Ta pääses vene sõjaväest, kuna lasi ennast mõneks ajaks hullumaja sisse kirjutada Teost on saatnud ülisuur müügiedu, paari kuuga oli seda ostetud üle 30 000 eksemplari Kokku umbes 340 roppsõna Tegelased Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme ja Jaanu Nõgisto) ...
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ...
kaasnevad seljavaluprobleemid. Mõned lapsed jätavad enda arvates mittevajalikud kooliasjad koju, et koolikotti natukenegi kergem ning mugavam tassida oleks. E-õpikud lihtsustavad tunduvalt koolis käimist. E-õpikud on viimasel ajal väga palju kõneainet pakkunud ning paljud koolid on kaalunud nende kasutusele võtmist. Senini ei ole see veel eriti rakendust leidnud, kuid sellise lahendusega oleksid rahul nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, kuna laheneksid nii mõnedki probleemid, mis on seotud seljavalude ning raske koolikotiga. Oleks ju tore, kui igal õpilasel oleks oma kooli poolt soetatud e-õpik, mida tundides ja vajadusel ka kodus kasutada saaks. E- õpikuid kasutades säästaksime palju paberit, mida koolitöödes alati ohtrasti kulub. Samuti kaoks ära probleem, kui juhtub tähtis paber või vihik koju jääma. E- õpikuga kaasnevad ka mõned miinused. Näiteks pidevalt arvutiga töötades
LÕPUKÕNE Austatud õpetajad, koolitöötajad ning mu kallid kursakaaslased. Oleme täna tähistamas üht toredat päeva. Nimelt lõpetamist. Kolm ja pool aastat kurja vaeva näinud, ajusid ragistanud ning viimaks finishini jõudnud. Mäletate meie esimest koolipäeva? Mina kül mitte. Kuid pole hullu! On muud mida meenutada. Näiteks. Kui paljud teist pidasid Rannarit ja Kaurit vendadeks esimesed paar nädalat? Mhh? Nali naljaks. Kuid ajame vähe tõsisemat juttu ka. Me oleme kaugele jõudnud
Eesti Vabariigi aastapäeva kõne Lp. Õpetajad, õpilased ja teised, kes te siia kogunenud täna olete. Mul on suur au seista teie ees ja rääkida teile meie lipu ajaloost ja ja tänasest Vabariigi sünnipäevast. Meie kaunis lipp, mis on nii aus ja puhas. Sinine, taevas mis lummab meid pidevalt. Ja öösel kui vaadata, siis tekib julgustunne, kui tähed või nagu inimeste hinged valvavad meid ülevalt. Must, muld millega me lapsest peale oleme kokku puutunud ja siiani, mis on meile kasuks. Valge, valgus mis valgustab meid iga päev ja truudus, mis on tõeline tunne kui see on vastastikune. Ja muidugi õhk, mis on nii värske ja vahepeal puhub juustest läbi ja tekitab kerge tunde. Meie eesti lipp on meie rahvale väga kallis ja me oleme ainuke riik, kus meie lipp on säilinud iidsetest aegadest. Kas pole mitte tore seda teada, saame olla selle üle uhked ja nüüdki veel rohkem. Jalutame täna väljas ringi ja mõtleme, et meie kodumaa on...
Üldiselt: Töövägivald puudutab nii töötajaid kui tööandjaid, kuna ohvriks võivad sattuda mõlema poole esindajad. Töövägivald rikub tööõhkkonda, kahandab tootlikkust ja soodustab tööluuse. Töövägivald põhjustab selle ohvreile kõrget stressi Kiusamise ohver võib olla mis tahes organisatsioonis igaüks TAAB11 4 Statistika Töövägivallaga tegelevad: Ohvrid: 20% - õpetajad, lektorid ja 44% - kolleegid üldse kooliga seotud töölised 37% - 12% - tervisehoiu inimesed ülemused (õed, kiirabiarstid jne) 10% - 10% - sotsiaaltöölised ülemused ja 6-8% - heategevusega tegelevad inimesed, kolleegid koos mittetulundussektorist 9% - alluvad 5% - riigiametnikud TAAB11 5
Praegu esineb geneetilisel muundamisel ka palju miinuskülgi, aga kuna minu käsutuses on fantaasia, siis ma oletan, et GMO-organismidel ei esine mingeid kõrvalnähtuseid. Niisiis, oletame , et õpetajate närvilisust ja õpilaste püsimatust ja tüdimust tekitavad mingi mutantsed geenid. Geeniteraapias kasutatakse ka mutantse geeni avaldumise vaigistamist. Seega saaksime seda metoodikat kasutada, et vaigistada närvilisust, püsimatust ja tüdimust avaldavat geeni. Puuduksid närvilised õpetajad ja püsimatud õpilased. Kui leiutataks mingi viis, mingi geen või aine, mida süsitaks munarakku nii, et areneb laps, kes a) on ülikannatlik ja kellel on väga kõva närvikava või b) laps, kes saab aru, et kool pole jooksmiseks ja müramiseks vaid õppimiseks ning et õpetajatele pole tore nävidele käia. Kui midagi sellist leiutataks, siis oleks ju päris tore koolis käia.Ühesõnaga, ma arvan , et mu fantaasialend tõestas, et bioloogia võib pedagoogikat väga suuresti mõjutada .
Nimetage vähemalt 5 tegurit. Millised negatiivsed tagajärjed võivad olla laste puudulikel või vähestel sotsiaalsetel oskustel? 4. Tooge vähemalt 5 näidet, kuidas füüsiline liikumine on seotud laste vaimse ja emotsionaalse tervisega? 5. Analüüsige väärtuskasvatuse olulisust kodus ja lasteaias/koolis. Milliste arendamine lastel on teie arvates tänapäeva ühiskonnas kõige olulisem? 6. Mis põhjusel peaksid õpetajad arvestama õpilaste individuaalsete erinevustega õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel? Tooge mõned näidet, kuidas seda teha. 7.Võrrelge Gibbsi reflektsiooniringi ja Korthageni ALACT-mudelit millised on nende sarnasused ja erinevused ? Kumb mudel tundub teile paikapidevam? Põhjendage. 8. Analüüsige Erik Erikson psühhosotsiaalsete arengu teooriat ( millega olete nõus, millega mitte). Tooge mõned näidet, kuidas saab Eriksooni teooria ideid õpetajatöös kasutada. 9
Klassi suurust ei ole reguleeritud, väljaarvatud eripedagoogikas, kus maksimaalne õpilaste arv rühmas on 6 10, vastavalt nende erivajadustele. Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides. Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, kehaline kasvatus, muusika, kujutav kunst, käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine
kasutamist. Maakoolis oli helkurit tutvustanud 57% poiste ja 25% tüdrukute vastuste põhjal õpetaja koolis , teiseks valikuks oli maakoolis, et helkurit on tutvustanud lapsevanemad kodus, nii vastas 43% poistest ja 75% tüdrukutest. Linnakoolis vastati aga järgnevalt: 1 poiss vastas, et helkurit on tutvustatud talle televiisoris, 17,6% poistest vastas, et politsei koolis, 35,2% poistest vastas, et lapsevanemad kodus ja 41% poistest vastas, et õpetajad koolis on tutvustanud neile helkurit. Linnakooli tüdrukud vastasid, et 19% neist on helkurit tutvustanud politsei koolis, 45% vastas, et lapsevanemad kodus ja 36% vastas, et neile on helkurit tutvustanud õpetaja koolis. Tulemused on näha joonisel 3: Joonis 3: Kes ja kus on tutvustanud sulle helkurit? . Ankeedis küsiti, kui tihti kantakse helkurit. Linnakoolis olid vastused järgmised: 1 poiss
Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpetaja hankida tagasisidet õppimise kohta ilma hinneteta. Seega hindamine ie ole vajalik. Kui aga olemasolev süsteem nõuab seda tuleb seda teha väga hoolikalt. (lk4) Hindamine on vaieldamatult üks selliseid tegevusi, mis olulisel määral mõjutab õpilaste õpitahet kui õpetaja õpitahet. Sisuliselt saavad hindamise kaudu nii õpilased kui õpetajad tagasisidet selle kohta, kas nad on olnud tublid. Eestis hakatakse hindama õpilasi juba esimesest klassist sõnaliste hinnagute näol. (lk11) Kuigi hindamine on enamasti õigusaktides reguleeritid, jääb küllalki palju õpilaste hindamisel palju vaba ruumi. Need on sellised hindamise aspektid, mida ei saa regulerida ametliku käsitlusega, vaid on seotud õpetaja inimesekäsitlusega. (Mis on filosoofiline temaatika omaette.) (lk 12)
Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahetu kogemine läbi praktiliste katsete ja ülesannete on üks paremaid viise huvi tekitamiseks ja looduses toimivate protsessidest aru saamiseks ja avastamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
