Koolirõõm ja koolimure
Läbi aegade on õpilased pidanud käima koolis ja seal vaeva nägema. Paljudele
tekitab kool hea tunde aga mõned õpilased ei saa sellega üldse hakkama. Inimesed on
erinevad ja sellepärast on ka nende arvamus koolist erinev. Millised mured ja rõõmud
võivad õpilastel seoses kooliga tekkida?
On raske leida õpetajat, kes ei annaks kodus õppida ja on raske leida õpilast, kellele
ei tunduks see koorem vahepeal liiga raske. Koolipäevad on kohati väga pikad ja kui
peale rasket koolipäeva, mis oli täis kontrolltöid, peab minema veel
konsultatsioonidesse, siis võib lõpuks õpilasel välja kujuneda stress . Igaüks, kes on
kunagi koolis käinud, mäletab aegu, kui olid kodus pikalt haige ja puudusid koolist. Kui
terveks saades uuesti koolipinki läksid, siis oli pikk rida tegemata töid, mis vajasid
tegemist. Kindlasti tekitab see igas õpilases tunde, et enam ei jõua ja kohe ongi stress
kohal. Tuleb ainult meenutada, et lahendamatuid probleeme ei ole ja mingit viisi tuleb
igast jamast ilusti välja.
Koolitee on pikk ja selle aja jooksul juhtub nii mõndagi. Tihti võib kohata uut inimest,
kellega tekib kohe hea klapp ja selliseks inimeseks võib olla just uus klassikaaslane .
Koolis õpib sadu inimesi ja nende hulgast leiab igaüks endale hea sõbra. Tänapäeval
kaasnevad koolis käimisega huviringid ja projektid, millega omakorda kaasnevad jällegi
uued inimesed. Kõik inimesed on erinevad ja neil on teistsugune silmaring . Suheldes
inimestega, keda kooliteel kohtad, saab pidevalt enda teadmisi täiendada.
Kui eelnevalt mainitud stress hakkab liiga palju elu segama , siis on koolis olemas
koolipsühholoogid, õpetajad ja sõbrad, kes on alati nõus toeks olema. Kuna 21. Sajandil
on tehnika niivõrd arenenud ja internet on olemas peaaegu igas majapidamises , siis on
lihtne küsida klassiõelt matemaatika kontrolltöö teemasid , kui oled ise tunnist puudunud.
Selge on see, et koolis käimine on tunduvalt kergem kui ümber on positiivsed inimesed.
Õpetajad ei seisa klassi ees ainult sellepärast, et see on nende töö, vaid nemad
hoolitsevad ka selle eest, et keegi ei tunneks ennast klassis viienda rattana ega jääks
teistest õpilastest maha.
Kool annab igale õpilasele kaasa eluks vajaliku teadmistepagasi. Pole vahet kui raske
kooliga hakkama saamine ka ei oleks, positiivsed kogemused kaaluvad selle igatahes
üle. Peale lõpetamist on õpilastel vajalikud elutarkused taskus ja oluline etapp elus
läbitud.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gggreetee
Õppematerjali autor
Ka tegevusetusest, igavusest ning vähest pinget pakkuvast elukorraldusest peaksid suutma väljuda enne, kui see sult elujõu röövib. (hkhk.edu.ee 19.02.2017) Tähtis on see, et inimene ei jääks oma murega üksi ning ei tekiks soovi lahendada kõiki probleeme ise. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist, see tähendab, et seda kindlamalt jõuad äärmuslike järeldusteni. Ülemõtlemine on küll stressiga seotud, aga kui sisendada endale kogu aeg, et kool on vastik ja kõik on sinu vastu, siis mõne aja pärast ongi juba keeruline teisiti mõelda. Seepärast ei tohiks mõelda näiteks negatiivsetest hinnetest, vaid selle asemel võiks mõelda teistele järelejõudmisest. Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul. (miksike.ee 19.02.2017) 9 Delfi Noortehääl on välja pakkunud loetelu, mis võiks noori aidata koolistressiga toimetulekul.
SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3
õppekava järgi, kuid tulemused on ikkagi nõrgad. Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja
kodutöö... Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga. Ehk aitavad nemad sul lahendust leida. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist. Mis tähendab, et seda kindlamalt jõuad äärmuslike järeldusteni. Liialdatud mõtlemine on küll stressiga seotud, aga kui ikka sisendad endale kogu aeg, et kool on vastik ja kõik on sinu vastu, siis mõne aja pärast ongi juba raske teisiti mõelda... Seepärast ära mõtle näiteks kehvadest hinnetest, vaid teistele järelejõudmisest. Kui sa millestki aru ei saa, küsi seda kohe, õpetaja ei hinda sind seepärast vähem. Pigem väldi lünki - muidu kaob järg hoopiski käest. Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul.
1996 Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava (rakendus kolme aasta jooksul kooliastmeti) 2002 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava "Curriculum tüüpi" õppekava (2006/7 oleks pidanud tulema uus õppekava.) 2010 Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava Vabariigi Valitsuse 25. Jaan 2002.a. määrus nr 56 Vabariigi Valitsuse 28. Jaan 2010.a. määrus nr 14 RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK koosneb: · üldosast( lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekoraldus, üldpädevused ...) · ainekavadest (valdkondlikud) · läbivatest teemadest Hariduspoliitika poolt reguleeritavad valdkonnad Kooliaasta pikkus 175 päeva. Kooliaasta pikkus 35 nädalat. · koolikohustuslik iga(7-17 või põhikooli lõpuni), koolikohustuse sisu, vastutajad(OV, riik, vanemad, kool) · kooliaasta pikkus, vaheajad, tundide arv, ained
..................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8
allikaks on kindlasti ka lagunenud ja räämas koolimajad. Kodu võib samuti tugevat koolistressi põhjustada. Järjest enam on lapsi, kes tulevad kooli tühja kõhuga ning magamata, sest kodus ei pöörata sellele nii palju tähelepanu. Täiskasvanu võib ehk vähese unega ja söömata pikemalt hakkama saada, kuid laps saab kannatada kohe. Unine pea või tühi kõht ei lase keskenduda, tuju on halb. Nii tulevad kehvemad hinded, õpetaja märkused ja õige pea kaob igasugune koolirõõm. Väljendub mitmeti Eriti põhikooli nooremas astmes on probleemiks arvutimängud, mida mängides lapsed tunde arvuti taga veedavad. Koolis on lapsel raske õppimisele keskenduda ja mitte mõelda võluritele või vaenlastele, kellega ta eelmisel päeval arvuti taga sõdinud oli. Loomulikult kannatavad teadmised ja hinded ning jällegi võib kiirelt kaduda isu kooli minna. Koolistressi juured on ka vanemate ülisuurtes nõudmistes ja ootustes oma lapsele. Lapsed
Põhikooli lõpetaja peaks oskama hinnata aktiivset liikumist tervise ja elu tähtsa osana. Valdama põhiteadmisi ja oskuseid iseseisvaks treenimiseks. Jälgima oma kehalise vormisoleku taset ja hoidma seda kontrolli all. Tundma rõõmu enda treenimisest ja olema valmis seda iseseisvalt tegema. Rõhku on pandud meeskonnatööle ja austusele kaaslaste vastu. Koolis kogetud liikumisrõõm peaks tekitama lastes huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu ning innustama neid nendest osa võtma. Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK) 1.2 Õppetegevus Praegu on igal klassil ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi ühes nädalas. Tund kestab 45 minutit. Meie arvates on 45 minutit ühe kehalise kasvatuse tunni jaoks liiga vähe. Õpilased ei saa ennast selle aja sees korralikult välja elatud. Tunni alguses joostakse ja tehakse erinevaid soojendusharjutusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid