nimisõna tähenduses: a) hulgafraas, nt Vahetunni kestus on kümme minutit; b) järgarvsõna(fraas), nt Kes täna kolmas, see homme teine; tänane teine on aga homme juba esimene; c) kesksõna- ja mata-lühendid, nt Nende näod olid küsivad. Teie väited on kergesti ümberlükatavad. Lapsed olid ülimalt pettunud. Töö on veel lõpetamata; d) da-lühend, kui verb olema on tähenduses 'tähendama', nt Vähem süüa on (= tähendab) kauem elada; e) kõrvallause, nt Meie soov on see, et sa tuleksid kiiremini tagasi. Esimene mulje temast oli selline, nagu põeks ta mingit rasket tõbe. Omadussõnaliseks öeldistäiteks, s.o küsimusele missugune? vastavaks öeldistäiteks, võib olla ka nimisõna(fraas) seestütlevas, nt Maja on puust; kaasaütlevas, nt Tüdruk on heledate juustega; või ilmaütlevas, nt Kõik teie väited on usutava tõestuseta. SIHITIS Sihitis on verbi laiend, mis näitab, kellele või millele on tegevus sihitud, ning vastab küsimustele keda
. Tara ääres kasvas kask. 1. . Õpilane seisis kaardi juures. : - Maja juures peatus auto. ,,,, . 2 - Lapsed jooksid laua ümber. - . ? Meie maja vastas avati uus Väljendab tegevuse asukoha ja . kohvik. eseme olemasolu. Vastab küsimusele kus? omastav ümber ääres,juures,eest,vastas, lähedal. Õpilased väljusid klassist. 2
Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1. pööre Mina laulan Meie laulame 2. pööre Sina laulad Teie laulate 3. pööre Tema laulab Nemad laulavad Tegusõnade ajad: OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik
Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1. pööre Mina laulan Meie laulame 3 2. pööre Sina laulad Teie laulate 3. pööre Tema laulab Nemad laulavad Tegusõnade ajad: OLEVIK MINEVIK
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid
V VÕRDLUS 31 KOKKUVÕTE 33 KASUTATUD KIRJANDUS 34 2 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö teema on '`Lebrehtite kolme põlvkonna lugu''. Valisin selle teema sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada oma vanaemast ja isast. Töö eesmärgiks oli võrrelda ennast, isa ja isapoolset vanaema läbi meie tähtsamate eluetappide. Lisaks sellele ka teada saada niipalju kui võimalik, isapoolse vanaema juurtest. Pean oma juurte tundmist väga tähtsaks, sest see annab inimesele jõudu, tugevust ja kindlust juurde. Uurimustöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldadakse isapoolse vanaema Erna Lebrehti juuri. See peatükk on jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimeses tuuakse välja andmed vanaema isapoolsest vanaisast ja vanaemast, teises vanaema emapoolsest vanaisast ja
Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. 3 Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1. pööre Mina laulan Meie laulame 2. pööre Sina laulad Teie laulate 3. pööre Tema laulab Nemad laulavad Tegusõnade ajad: OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud)
Kõik kommentaarid