teadvuses. Subjektiivne õigus õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Liigid: 1) Üldakt 2) Üksikakt Hierarhia: See tähendab, et alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas ülemalseisvate õigusaktidega. EL õigus EV põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Määrused Juhised, otsused, käskkirjad EL õigus on esimene kuni ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega EL õiguse ülimuslikkus: vastuolu korral liikmesriigi õigusega kohaldatakse (rakendatakse) EL õigust 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. EL õigusaktid:
Võimude lahusus 2. Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena 3. Riigi allutus põhiseadusele ja tema enda kehtestatud seadustele 4. Põhiseaduses väljakuulutatud seaduste ja õiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheliste õiguste üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 5. Seaduslikkuse põhimõte 6. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. 7. Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. 13. Käsipant- on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija (võlgnik) annb asja üle pandipidajale (võlausaldaja) valdusse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui pandi väärtus ületab 500 kr. 14. Kinnispant (hüpoteek) Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteek seatakse kinnisasjale.
............................................................7 2.2. Raamat.............................................................................................................................9 2.3. Artikkel ajakirjast või ajalehest........................................................................................9 2.4. Interneti lehekülg...........................................................................................................10 2.5. Arhiivimaterjalid ja õigusaktid......................................................................................10 3. Referaadi vormistamine.................................................................................12 3.1. Kiri................................................................................................................................12 3.2. Paberi mõõtmed ja äärised.............................................................................................12 3.3. Pildid tekstis.....
saab kanda ning mis ei ole tööstuslik ega mootorsõiduki patarei või aku. Mootorsõiduki patarei või aku on patarei või aku, mida kasutatakse mootorsõiduki või maastikusõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes. Tööstuslik patarei või aku on patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis. Euroopa Liidu õigusaktid 1. Jäätmete raamdirektiiv (75/442/EMÜ)(91/156/EMÜ) Vastu võetud 19. november 2008. Käsitleb üldiselt EL jäätmemajandust ning käitlust. 2. Ohtlike jäätmete direktiiv (91/689/EMÜ) Vastu võetud 12. detsember 1991. Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine nõuab täiendavaid ja rangemaid eeskirju, et arvesse võtta niisuguste jäätmete eripära; ohtlike jäätmete käitlemise tõhususe parandamiseks ühenduses tuleb kasutada kogemustel
Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub. Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Põhiseaduse võtab vastu rahvahääletus. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded. Õigusakt peab olema kooskõlas põhiseadusega, seadustega, Euroopa Liidu õigusega, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ja teiste kehtivate õigusaktidega. 19. Riigi Teataja struktuur I osa Riigikogu, Vabariigi presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid; II osa Välislepingud; III osa riigikohtu lahendid; IV osa
võtmise põhjus, teatada lähetastele oma vabaduse võtmisest, ilma kohtu loata ei tohi keadgi kinni pidada üle 48 tunni. Kuriteos süüdistatav saada teavet arusaadavas keeles ja viisil, kaitsta en ise või valida kaitsja, küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, kutsuda tunnistajad ja neid küsitleda, kasutada tõlgi abi. Õiguskantsler ametiisik, kelle riigikogu nimetab ametisse presidendinette panekul 7 a, sõltumatu, valvab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid vastaqksid põhiseadusele, teha riigikogule ettepanek riigiametnik võtta kriminaal vastutuse alla, aga ise presidendi ettepanekul ja riigikogu nõusolekul, nn usaldusmees, Indrek Teder.
Hinna kujunemine turumajanduses- omahind, müügihind, turuhind, riiklikult reguleeriv hind ( nt elekrtihind). Riigi sekkumine majandusse- Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ( aitab kaasa turu tõhusamale toimimisele nt suurendada konkurentsi / monopolide kontrollimine )ja sotsiaalsetel motiividel ( pehmendab turu toimet (nt hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest/ kehtestab tevishoiu ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitminst).Võimalused : õigusaktid,maksu ja hinnapoliitika Miks : monopolide kontrollimine, konkurentsielavdamine,kvaliteet,säästev areng Kuidas: monopoolsete ettevõtete piirangute panemine, erimaksud, ohutusnõuded, tervishoid. Erahüvis- kaup/ teenus, mida vahendatakse turukaudu ja mille pakkumine / tarbimine toimub individuaalselt. Ühishüvis- sotsiaalset väärtust omav kaup /teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ( tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid (raadio, üldharidus, pargid, liiklusmärgid)
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud kuupäev, asukoht (Tööandja nimi), registrikoodiga (reg nr ....................), aadressiga ............................... (edaspidi: Tööandja), keda esindab söökla juhataja ....................... ja (Töötaja nimi), isikukoodiga(...................), elukohaga ................... (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi: Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1.Lepingu sisu 1.1 Töötaja on vastavalt käesolevale lepingule kohustatud 1.jaanuar kuni 31.detsembrini 8 tundi päevas abistama kooli sööklas. 1.2 Käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamisel on Töötaja kohustatud järgima kooli söökla poolt kehtestatud ametijuhendis, mis on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks. 1.3 Töötaja kohustub käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamisega seotud informatsiooni mitte andma isikutele, kes ei ole...
See võimaldab rangemini karistatada tööandjaid hooletusest ja lohakusest põhjustatud tervisekahjustuste eest. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Iga investeering haiguste ja õnnetuste ennetamisse 1EUR toob ettevõttele keskmiselt tulu 2,2 EUR. 4
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 ...
Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem. Hea töökeskkond on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täitsa olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid, EL-s ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ning selle alusel vastu võetud määrused. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on majanduslik probleem. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused ...
äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb näiteks detailide valmistamine mitmes riigis. b) majanduslikud on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvamajanduse kogutoodangu muutumisega. c) sotsiaal-kultuurilised võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised. d) poliitilised ja õiguslikud tegurid seonduvad seadusloomega mida õigusaktid lubavad, mida keelavad. Oma osa on ka valitsuste poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel. e) tehnoloogilised näitavad tehnoloogia taset. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil. Need on keskkonna keerukuse määr ja keskkonna muutlikkuse määr. Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad. Keerukus on eriti tähtis
– arendada tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas; – säilitada täiel määral acquis communautaire’i ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral käesoleva lepingu alusel kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist artikli N lõikes 2 nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud).
1. Kes on kohustatud hoolitsema abivajavate perekonnaliikmete eest? Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. 2. Kes võivad eestis vabalt valida elukutset, tegevusala ja töökohta? Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. 4. Kes on eestis viibides kohustatud hoidma elu ja keskkonda? Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Ig...
- PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. • Seadused kuulutab välja Vabariigi President (§ 107) • Vabariigi Presidendi seadlused • Vabariigi Valitsuse ja selle liikme õigusaktid Rahandus ja riigieelarve Eesti Pank • Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige • Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest (PS § 111) • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi
muud ohtlikud ained/materjalid ÜRO tunnusnumbrid: ülemine 2-3 numbrit, igal konkreetne tähendus (2-gaas, 3- põlevvedelik), numbrite kordus tähendab ,,eriti"; alumine konkreetse aine nr kataloogis ÜRO keem aine ohukaart: identifitseerimine, koostis, ohtlikud omadused, esmaabi, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine+hoiustamine, mõju inimesele, füüs+keem om, püsivus+reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitlus, veonõuded, õigusaktid, muu teave R-fraas keem aine riskid; S-fraas vajalikud ohutusnõuded NH3 lubatud piirkonts 0,02 mg/l tööruumis, inimese tajuvuslävi 0,037 mg/l, atmosf 0,007 mg/l Saastekontrolli aparaadi nim dräger Bekrell radioaktiivse aine aktiivsuse ühik; grei neeldumisdoosi ühik; ekvivalentdoos kiirgusfaktor*neeldumisdoos, ühik siivert Inimese aastane kiirgusdoos D: looduslik kiirgusfoon, meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus
Nendeks on parlament, vaitsus koos oma allasutustega ja kohtud. Mõnikord võib veel olla riigipea. 3. (l.66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt (ehk üldakt või õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormermide olemasolu anab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi
Rakendussätted Signatuur ehk allkiri Datum Kohtuotsuse struktuur Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni) Resolutiivosa ehk kohtuotsus Õigusaktideks ei ole Juhendid (kasutusjuhendid, kui ei loe seda siis ega riik ei sekku) Selgitused ehk kommentaarid (isegi kui nad on kirjalikus vormis) Ringkirjad ehk tsirkulaarid Deklaratsioonid Õigusaktide skeem (üldaktid ja üksikaktid) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu võetavad üld- või üksikaktid. Seadused, otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt 5. seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim. Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti. Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu
mikroorganismide tapmise ("desinfitseerimisel") tõttu. (Keskkonnaministeerium 2007). Kõrgenenud osoonikontsentratsioon pidurdab kasvu ja kahandab saagikust. Arvatakse, et osoon tekitab taimedele rohkem kahju kui kogu muu õhusaaste kokku.(Päärt 2008) Meetmed ja vahendid osoonikihi kaitseks Osooni kahjustavate ainete ja nende asendusainete (HFCde ja PFCde) emissioonide vähendamiseks on rakendatud palju mitmesuguseid poliitikaid, meetmeid ja vahendeid nagu õigusaktid, majandusmeetmed, vaba tahte lepingud ja rahvusvaheline koostöö. Ka üldine energia- ja kliimapoliitika mõjutab osooni kahjustavate ainete, nende alternatiividel töötavatest või muud tüüpi seadmetest pärinevate kasvuhoonegaaside kaudset emissiooni. Tarvitusele võetavad meetmed sõltuvad suuresti kasutusalast, riiklikest oludest ja muudest tingimustest. Osoonikihi kaitsmine Eestis
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus
ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist reguleerivad olulisemad õigusaktid on seadustest: •Arhiiviseadus •Avaliku teabe seadus •Isikuandmete kaitse seadus •Digitaalallkirja seadus •Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus •Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus ja määrustest: •Asjaajamiskorra ühtsed alused •Arhiivieeskiri 3. Paberkandjal dokumentide ettevalmistamine arhiivi üleandmiseks (füüsiline korrastamine) Arhivaalide üleandmise toimingud
Dokumendiplangid kujundatakse "Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel. Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid. Üldplangile vormistatakse käskkirjad, protokollid, aktid, esildised (dokumente mis ei adresseerita) Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad, mis on moodustatud üldplangi alusel. 9. Dokumentide põhiliigid on kirjad, akt Protokoll 10. Organisatsioonisisesed õigusaktid (käskkiri, otsus) millal koostatakse? Käskkiri- on korraldav dokument, mille annavad välja organisatsiooni (asutuse, ettevõte) juht ja tema asetäitjad ainujuhtimise põhimõttel ja oma pädevuse kohaselt, et lahendada organisatsiooni korraldusküsimusi. Kirjeldavad organisatsiooni põhitegevust, personaalialast valdkonda, finants tegevust. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on
sätestamata. PS § 3 määratleb õiguse allikatena põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevad seadused ning rahvusvahelise õiguse, eelkõige EL õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seaduseks PS § 2 mõttes on siis põhiseadus, põhiseaduse alusel vastu võetud muud seadused ning seaduses sisalduva delegatsiooninormi alusel vastu võetud seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused, normatiivse tähendusega põhikirjad ja juhised jne). PS § 3 alusel on tsiviilõiguse allikaks ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted. Õiguse allikaks on õigustloov akt ehk üldakt, mille legaaldefinitsiooni saab tuletada PS § 139 alusel, mis eristab õigustloovat akti ja individuaalakti selle alusel, et õigustloov akt on allutatud põhiseaduslikkuse kontrollile ja sisaldab üldkohustuslike norme
• Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast • Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 Vabariigi Presidendi õigusaktid • Vabariigi Presidendil on õigus anda seaduse jõuga seadlusi (PS 109, 110) • Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri (VPTS § 13) • Vabariigi Presidendi on seadluste andmisel järgmised PS tingimused: - on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus; - Riigikogu ei saa kokku tulla; - Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja; - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi;
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus I " " : : 1 : MAHB47 :21.02.14 : : , Tööinspektsioon www.ti.ee Töötervishoid ja tööohutus Õigusaktid : Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) ( 3 ) Ohutegur/ Näited / : : ...
Euroopa Liit Euroopa Liit loodi pärast Teist maailmasõda selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada ühtemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Esimene laienemine toimus1973. Aastal, kui Euroopa Liiduga liitusid Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigid. Eesti koos üheksa Kesk- ja Ida- Euroopa riigiga sai Euroopa Liidu liikmeks 2004.aasta kevadel. Praegu on Euroopa Liidul 28 liikmesriiki. Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest" · Euroopa Komi...
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
konverteerimise vahendid. Koostöö protsessihalduse ja skaneerimissüsteemidega. Microsoft SharePoint Portal Server 2001 - Microsoft SharePoint Portal serveri funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus; grupitöövahend. Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Tavaliseks näiteks on raamatukogu kataloogikaart, mis sisaldab andmeid raamatu sisu ja asukoha kohta
Õigussubjektid on võrdsed ja ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes osalejad on alluvussuhtes. Õigusallikad Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad (Anepaio jt 2005:18). Seadused ja tavad Euroopa Liidu õigusaktid välislepingud Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid süsteemses kogumis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi (Kiris jt 2012:66). Normatiivaktid ehk õiguse üldaktid ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme.
Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21
12. Dokumendid vormistatakse arvutil püstkirjas sriftiga Times New Roman, tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Üld- ja kirjaplangile trükkimiseks: ülaäär 1,2 cm, alläär 1,2 cm, vasak veeris 3,0 cm, parem 1,5 cm. 4.13. Dokumendi teksti vormistamisel taandridu ei kasutata. 4.14. Juhul kui allkirjastaja ei otsusta teisiti, märgitakse väljasaadetavale kirjale selle koostaja või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi. 4.15. Kui õigusaktid dokumentide koostamist ei nõua, võib asja lahendada telefoni, elektronposti või läbirääkimiste teel. 5. DOKUMENTIDE LOETELU Sarja tähis Sarja nimetus Säilitustähtaeg Vastutaja 1. Firma töö korraldamine 1.1 Juhtimine 1.1-1 Juhtkonna üldkäskkirjad alatine M.Siidra 1.1-2 Juhtkonna korraldused 7 aastat M
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundus...
DOKUMENDI MENETLEMINE JA HOIDMINE. ASJAAJAMISE ÜLEANDMINE Karin Kõrts Triin Samra Lääne-Viru Rakenduskõrgkool JA12 DOKUMENDI LÄBIVAATAMINE § 34. Dokumendi läbivaataja määramine ja täitmiseks edastamine · Dokument saadedakse läbivaatamiseks selle asjaga tegelevale struktuuriüksuse juhile, kes määrab lahendaja ja tähtaja. · Andmed dokumendi liikumise kohta ühelt täitjalt teisele ja tähaeg märgitakse dokumendiregistrisse. § 35. Dokumendi täitmise tähtajad · Dokument vaadatakse läbi ning läbivaatamise ja lahendamise tulemustest teatatakse hiljemalt 30 päeva jooksul. · Kui asja lahendamine ei kuulu selle asutuse pädevusse, edastatakse see vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul. DOKUMENDI KOOSKÕLASTAMINE § 36. Dokumendi kooskõlastamise viisid § 37. Dokumendi kooskõlastamise tähtajad · Asutustevaheliseks kooskõlastamiseks esitatud dokumentide kooskõlastamise tähtaega hakata...
Ohtlike ainete vedu meretranspordis NIMI Ohtlike ainete vedu Ohtlike kaupade transporti merel reguleerivad rahvusvahelised ja Eesti Vabariigi õigusaktid. Meretranspordis lähtutakse rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt kehtestatud reeglitest IMDG (Ohtlike kaupade veo eeskiri) 1) Meresõiduohutuse seadus Ohtlik last on: - Pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode. Võib ohustada: - Inimese elu või kahjustada tervist, vara või keskkonda... nii sadamas käitlemisel, mereveol ja sisevetel vedamisel. 2) Meresõiduohutuse seadus Ohtlikku lasti veetakse: -
Liidus on vajalik efektiivse siseriikliku EL-iga seotud küsimuste koordinatsioonistruktuuri olemasolu. Toimiva koordinatsioonisüsteemi kujundamine on eriti oluline väikeriikide puhul, kelle mõjukus otsustusprotsessis sõltub paljuski positsioonide kvaliteetsest, siseriiklikult kooskõlastatud ja mõtestatud ettevalmistamisest. · Kui Eesti ei suuda oma seisukohti tulemuslikult kaitsta, võib tekkida olukord, kus EL tasandil vastu võetud õigusaktid panevad riigi administratsioonile, eelarvele ja kodanikele kohustusi, mida ei suudeta täita. 2 16.03.2010 Täidesaatev võim · Vabariigi Valitsus määratleb Eesti poliitilised prioriteedid ning lühemajalised eesmärgid nende elluviimiseks · Eesti seisukohti ELi algatuste ning eelnõude kohta koostavad ministeeriumid
õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks. D)Leping enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. E)Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad
TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud. 2. Tööleping...
Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. Samuti sätestatakse aluslepingus ELi ja tema liikmesriikide vahelised suhted. Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. 2. Mis on teisesed õigusaktid? Teisesed õigusaktid on direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad esmastel õigusaktidel ehk aluslepingutel. 3. Mis vahe on järgmistel Euroopa õigusaktidel: direktiividel, määrustel ja otsustel? Määrus- on siduv õigusakt. Seda tuleb tervikuna kohaldada kogu ELis. Direktiiv- on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille ELi liikmesriigid peavad saavutama. Otsus- on siduv nende jaoks, kellele see on adresseeritud (nt ELi liikmesriik või mõni üksik ettevõte)
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud.
Õpilasele ei laiene sellised töötajatele kohalduvad normid, mis on seotud tööaja, palga ja puhkusega. Samas tuleb kinni pidada töökaitsealastest õigusaktides. Töökaitsealaste õigusaktide mõistet ei ole üheski seaduses avatud, kuid tavaarusaamises tähendab see seda, et juhinduda tuleb normidest, mis reguleerivad tööohutust ja -tervishoidu. Nendeks on kindlasti töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktid, aga ka mõned töölepingu seaduse alusel välja antud määrused. 4. Tegevdirektoriga sõlmitud tööleping. Mõne aja pärast valitakse ta ka juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme kohustustusi (ilma tasuta) täidab ta tegevdirektori tööülesannete kõrval. Mis saab töölepingust? Tegevdirektor ei või töötada juhatuse liikmena kuna see ametkoht kattub (vähemalt osaliselt) juhatuse liikme juhtimis- ja esindusfunktsioonide teostamisega. Muidugi võib juhatuse liige
Otsekohalduvad määrused Euroopa Liidu määrused muutuvad vastuvõtmisel liikmesriikidele siduvaks ning kehtivad võrdselt kõikides liikmesriikides. EL määruseid siseriiklikesse õigusaktidesse ümber ei kirjutata. Euroopa Liidu direktiivid Euroopa Liidu direktiivid suunavad liikmesriikide seadusandlust välja töötavate organite tööd, kes peavad määratud ajaks vastavad muudatused olemasolevatesse seadustesse sisse viima. Kõik tarbijakaitset käsitlevad Eesti õigusaktid on tänaseks harmoneeritud ning vastavad EL nõuetele. Tarbija suhetes ettevõtjaga ei saa aga viidata otseselt direktiivile, vaid peab tuginema juba vastavate muudatustega riiklikule seadusandlusele. Tarbijakaitset puudutavate direktiividega on kõikides liikmesriikides tagatud minimaalne kaitsetase, mida kõik EL riigid peavad tarbijale pakkuma. Samas on liikmesriikidel võimalus seada sisse direktiivist karmimaid tingimusi ning pakkuda tarbijale kõrgemat kaitsetaset.
Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused
Haldustegevuse liik: Üld- või üksikregulatsioon? Robertallan Tuisk 08. november 2018 Nimi Perenimi ETTEKANDJA: Robertallan / [email protected] Tuisk / [email protected] LOREM IPSUM DOLOR SIT AMET, AD WISI AUGUE MEA Lorem ipsum dolor sit amet, ad wisi augue mea, cu idque causae eos. Nec an augue iudico soleat, ei habeo gubergren contentiones sed, per ut dico sensibus salutatus. Tritani eligendi vivendum ut vim. Tincidunt intellegat et est, pri omnis nostrum accommodare ne. His enim pericula ei. Ius tritani integre deleniti ea, an vero vocent suscipiantur sed, his latine deterruisset ad. Eam te alienum splendide consequuntur, ex copiosae vulputate temporibus has. Regulatsioon ehk reguleerimine on millegi korraldam...
Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades.3. Otsused -On tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele) Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. 4. Soovitused ja arvamused (Mittekohustuslikud õigusaktid. Kaudse õigusliku mõjuga. Põhimõtted:Solidaarsuskohustus - liikmesriigid võtavad kohustuse olla solidaarsed ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele. Subsidiaarsuse põhimõte-aldkondades, põhimõte mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui
SWEDEN ESTONIA Ühised ÜHTNE NORTH. IRELAND õigusaktid RISKI DENMARK LATVIA VASTUTU IRELAND LITHUANIA
allakirjutamiseks esitamist olema viseeritud ametiisiku poolt, kes vastutab õigusakti eelnõu juriidilise korrektsuse eest. Asutuse struktuuriüksuste vahel kooskõlastatakse dokumentide eelnõud üldjuhul koostaja poolt antud tähtajaks. Tähtaega võib pikendada kokkuleppel eelnõu kooskõlastamiseks esitajaga. Dokumendi kooskõlastanud ametnik märgib sellele oma viisa. Ametikirjad viseeritakse asutusse jääva eksemplari viimase lehe esiküljel, õigusaktid originaali viimase lehe esiküljel. Vahet tuleb teha asutusesisesel ja asutustevahelisel kooskõlastamisel! Asutustevaheliseks kooskõlastamiseks saadetav õigusakti eelnõu ja selle juurde kuuluv seletuskiri peavad olema viseeritud koostaja (töörühma juhi), õigusosakonna juhataja ja vastava valdkonna tippjuhi poolt. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kaaskirjaga. Eelnõu ja seletuskirja originaalviisadega eksemplarid jäävad asutusse, välja saadetakse neist tehtud koopiad
töötajate soovil ja algatusel on organisatsioon, mille töötajad loovad selleks, et omada jõudu oma töö- ja elutingimuste parandamiseks Eesti Ametiühingute Keskliit Iseseisvate omaalgatuslike Eesti ametiühinguühenduste koostöö- ja esindusorganisatsioon. Nime võib lühendada EAKL ning tõlkida inglise keelde Estonian Trade Union Confederation. Asukoht on Tallinn. Asutatud 12. aprillil 1990.a Tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, välislepingud ja teised dokumendid ning õigusaktid, EAKLi põhikiri ja tegevuskava Teeb koostööd mittetulundusühingute ning organisatsioonidega, kelle eesmärk on edendada riigi sotsiaal- ja majanduspoliitikat esindab Eesti töötajate huve Euroopa Liidu institutsioonides võib kuuluda rahvusvahelistesse ametiühinguorganisatsioonidesse ja teistesse ühingutesse Eesmärgid Töötajate tööalaste ja sotsiaalmajanduslike huvide esindamine ja õiguste kaitse Ühiskonna tasakaalustatud arengu ning sotsiaalse õigluse tagamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
