majandusest kogu raha välja ning ka plokkide vaheline võitluslõppes Nl kokkuvarisemisega. Sõda toimus ka erinevate ideoloogiate ja maailmavaadete vahel, koomunismileeri ja demokraatlike riikide vahel ning nende poolte vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja USA, toedates oma ideoloogiaga ühtivat poolt. Nii tekkisisd maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Olulisim kriisikolle oli Vietnami sõda, sest Vietnami kommunistide võimu alla üleminek , tähendas suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud aasias, sõda lõppeski kommunistide võiduga, sest osutus USA sõduritele maastiku tättu liiga kurnavaks. Kommunismi ohus olid ka euroopa riigid, sest II MS järgne laastatus oli hea pinnas kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustasgi USA euroopat majanduslikult toedata. Kui Külma sõja ajal oli kommunismi oht suure kaaluga siis tähtsaima kommunistliku jõu NSVL kokkuvarisemine tõi
Kui on eeldatud vrdlust (vrdlevat analsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mlemat poolt vi kiki ksimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid hele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lhtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk thelepanu mlemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii ksitleda, mitte kirjeldada prob-leemi kikides selle avaldumise vormides (niteks teema Vietnami sja roll klmas sjas puhul tuleb ksitleda Vietnami sda kui ht klma sja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sjasnd-musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mistlik alustada mustandiga. Kigepealt mtesta teema lahti ja koosta mrksnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade jrjekord. Ava teema mrksnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka phiseisukohad ja konkreetsed nited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline mratlus, ajalooline taust . Alateema (nited/faktid) Alateema Alateema jne
vabariigiga. Saksamaa Liitvabariik kis ainult Nukogude liiduga lbi. Soome president vttis vahendaja rolli. (U.K.Kekkonen.) USA ja Nukogude Liidu vahelistes lbirkimistes. Soome oli ainuke kapitalistlik riik, kes oli Nukogude Liidu sber. Selle spruse eest sai Soome vastutasuks odavat toorainet osta, mis tegi Soome majandusarengu palju kiiremaks. Kekkoneni idee oli allkirjastada selline leping, mis hlmaks kogu Euroopat. Kuna USAs oli Vietnami sndroomi periood, siis nemad tulid selle ideega kaasa. Valmistati ette phjalik dokument, kuhu kirjutasiid alla USA ja Nukogude Liit, Kanada ja enamik Euroopa riike. v.a Albaania ja Andorra. Selle nimi oli Helsingi lppakt. Helsingi lppakti phimtted: 1. Riikide terviklikkuse austamine ja riigipiiride tunnustamine. 2. Inimiguste austamine ( inimigused olid vastu vetud juba 1948 inimiguste deklaratsioonis ) Sellega seoses tstatus teisitimtlejate ehk dissidentide ksimus Nukogude Liidus
). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikumise tunnustatud juht sel ajal oli baptisti pastor Martin Luther King. Ta pooldas ilma vägivallata võitlust. Mõrvati 1968. 1960. aastail oli USAs ka aktiivne protestiliikumine Vietnami sõja vastu. Samal ajal oli ka massiline hipide liikumine. Hipidele oli omane vaimne avatus – suurt huvi tunti Ida õpetuste ja Lääne salateaduste vastu, pöörati tähelepanu ökoloogiaprobleemidele jne. Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid uimasteid, elasid end vabalt tundes ühiselt kommuunides. Hipide mõju tolleaegsele Lääne kultuurile (muusika, kirjandus) on väga suur. Majandus Areng oli tohutu
). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikumise tunnustatud juht sel ajal oli baptisti pastor Martin Luther King. Ta pooldas ilma vägivallata võitlust. Mõrvati 1968. 1960. aastail oli USAs ka aktiivne protestiliikumine Vietnami sõja vastu. Samal ajal oli ka massiline hipide liikumine. Hipidele oli omane vaimne avatus – suurt huvi tunti Ida õpetuste ja Lääne salateaduste vastu, pöörati tähelepanu ökoloogiaprobleemidele jne. Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid uimasteid, elasid end vabalt tundes ühiselt kommuunides. Hipide mõju tolleaegsele Lääne kultuurile (muusika, kirjandus) on väga suur. Majandus Areng oli tohutu
kui Breznevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Tsehhid asetasid tangirorudesse lilli, lootes, et hea sõna võidab võõra väe ning et maailm tüdineb sõjast ja vihkamisest. Lahkuma sunniti reformimeelne juhtkond. Nõukogude diktaadi järgi seati ametisse uued liidrid. Praha kevade kuulsusetu lõpp ja Breznevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude reziim muutub mõistlikumaks. Vietnami sõda Vietnami sõda osutus USA jaoks kõige suuremaks läbikukkumiseks külma sõja jooksul. 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riiigis. 1957. Aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnam. Ametlikult astus USA vietkongide vastu
Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluühiskond sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Heaoluüh pahupool kujunes välja massikultuur, kasvas keskklassi ostuvõime, reklaam
Ameerika Ühendriikides. Eesti kodanikest naised olid sunnitud tegelema prostitutsiooniga ka Tallinnas. Pärast töökoha saamise lubadusi välisriikide kodanikega abielluma sunnitud noored Eesti naised võivad samuti olla inimkaubanduse ees kaitsetud. Eesti mehed ja naised elavad sunnitöö tingimustes Soomes, Norras, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Ilmnes ka, et Ukraina kodanikud sattusid Eestis siseriikliku inimtööjõu ärakasutamise ohvriks. Vietnami kodanikke, kes olid Venemaal sunnitöö tingimustele alistatud, transporditi aruandlusperioodi jooksul läbi Eesti teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Meie valitsuse tegevus ei vasta täiel määral inimkaubanduse elimineerimise miinimumstandarditele; sellegipoolest tehakse selle standardini jõudmiseks märkimisväärseid pingutusi. 2012. aastal anti Eestis uue inimkaubanduse vastase seaduse alusel kohtu alla
Vastsündinute suremus (tuhande sünni 4 4 4 3 3 kohta) Suremus (tuhandetes) 52 49 51 56 62 Migratsioon Migrantide arv (tuhandetes) 4 3 5 3 3 2 Rahvastiku püramiid ja prognoos tulevikuks: 3 Rahvastiku koosseis: 1. soome 4 828 747 11. vietnami 4 411 2. rootsi 289 609 12. saksa 4 407 3. vene 42 182 13. türgi 3 929 4. eesti 17 489 14. pärsia 3 529 5. inglise 9 659 15. tai 3 456 6. somaali 8 990 16. hispaania 3 242 7. araabia 7 564 17
"öökuninganna". Kaktuseõis punane - kasvupiirkonnad, sinine - leiukohad Kirjeldus Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Koor on roosa, viljaliha enamasti valge, vahel ka lillakas. Seemned on mustad ja tillukesed. Vili ise ei ole eriti magus, kuid see-eest värskendav. Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast õitsemist ja mõnikord nii 5-6 tsüklit saaki aastas. Vietnami restoranides pakutakse taldrikutäis draakonivilja õhtusöögi lõpetuseks, see maksab 5000-15000 dongi e. 3-8 krooni kilo. Kasutamine • Süüakse kas toatemperatuuril või veidi jahutatult (koort ei sööda). • Valmistatakse mahlu, kuivatatakse. • Kasutatakse jookide ja maiustuste maitsestamiseks, (Nt: puuviljasalatites). Draakonipuude istandus
• 1948 – New Yorki Columbia Ülikool • 1950 – NATO • 1953 – 1961 USA 34. presitent • 1955 – „avatud taevas“ • Sotsiaalkindlustuse programm • 1956 – Ehitustööde programm http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisen hower Eisenhower poliitikas • Valimisõigused mustanahalistele • Operatsioonid kommunismi vastu • Lubadus päästa Prantsusmaa väed • Vältida sõda Indo-Hiinaga • Vietnami sõjas osaleja • Püüe parandada suhet NSV Liiduga • Organisatsioon SEATO(Southeast Asia Treaty Organization) http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisenhower Muu informatsioon • Viimane valitseja USA-s, kes sündis 19. sajandil • Tema nimeline Nimitz-klassi lennukikandia • Oli väga rahumeelne • Soovis head http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisenhowe r Kasutatud allikad • http:// www
ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist. Tänu sellele majanduskavale väljus USA kiirelt majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. 7. Kes olid ja millega on silma paistnud, millal tegutses: M. L. King Ameerika pastor, üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte. Paistis sellega silma, et võitles neegrite õiguste eest ning maksis selle eest oma eluga. Kuni 1968. aastani. R. Nixon Pärast Vietnami sõda valitsenud USA president. Paistis silma oma ebaseaduslike võtete eest võimuvõitluses, milletõttu pidi ta ka ametist tagasi astuma. Seni on see USA ajaloos ainuke kord, kui USA president on tagasi astunud. 1969-1974. J. McCarthy USA senaator. Paistis silma omaalgatatud kommunistide- ja juutidevastase poliitikaga, mis hiljem hukka mõisteti, sest see kujundas demokraatiale ohtu. Tegutses 1947-1957. R. Reagan USA president
ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olukord jäi samaks. Vietnami 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Põhjus et järjekordne riik ei muutuks kommunismi ohvriks. Nõukogude Venemaa osutas Vietnami kommunismirühmitustele abi, USA sai lüüa ning tagajärjeks langes Vietnam kommunistide võimu alla. Suessi kriis 1956. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanal. Tulemuseks oli see, et
vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. Doominoteooria: USA välispoliitiline doktriin, mis tulenes vajadusest peatada kommunismi edasitung Indo-Hiinas. Kommunistide kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina. USA-s kardeti, et Vietnami, Laose ja Kambodza langemisel kukuksid nagu püstipandud doominokivid kommunistide kätte ka ülejäänud Ida- Aasia maad: Tai, Birma, Malaisia, Filipiinid. Sellise efekti vältimiseks ning kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks pidaski USA Vietnami sõda. Kosmosevõidujooksu algus (1957) Esimene loom, kes saadeti kosmosesse oli koer Laika , mis sõitis kosmosesse Sputnik 2-ga 1957 aastal. Teda ei toodud kunagi maale tagasi, ning ta suri 5-7 tunni pärast kuumusesse ja stessi
Põhjused: kergetööstusele); suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele:· iseloomulikuks nähtuseks oli suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus)· alustati ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis· hakati kolhoosnikele palka maksma hinnatud ~150 miljardile dollarile) rahas· suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule. nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel aastatel Alustati massilist elamuehituskampaaniat; 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast;
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe...
ühendust saada mõlema riigi liidritel 49* Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks- sai venelastelt iga-aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). Vietnami sõda: (1964-1973) (Vt.õpik lk.86-87): 50* Vietnami sõjaga seonduvad sündmused (eellugu, käik ja tulemused) on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. 51* Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal langesid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.a.suveks jaapanlased Põhja-
Hipid 12.klass Hipid • … olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad. • … olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipiliikumine • … oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. • Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale. Hüüdlauseks oli: „Make love, not war“. • Väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. • Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid. • Propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust. Stiil Näiteks: trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maksiseelikud, platvormikingad, helesinised kulunud teksad/ teksajakid, pärlitest punutud käenöörikesed, ruudulised särgid, ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott jne WOODSTOCKI MUUSIKAFESTIVAL "Woodstock polnud l...
Sellest lähtuti Vietnami sõjas. John Kennedy oli aastail 1961 – 1963, Kuuba kriisi ajal, USA president. Nikita Hruštšov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 – 1964), ka Kuuba kriisi ajal. Fidel Castro Ruz oli Kuuba diktaator 1. jaanuarist 1959, partisanisõja algataja. Imre Nagy püüdis Ungaris reforme teha ja Nõukogude korra vastu mässu algatada, see suruti tankidega väga veriselt maha. Ho Chi Minh oli 2. septembril 1945 välja kuulutatud Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnami) juht. Tema nime kannab endine Saigon. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. – 28. oktoober, peale seda teatas Hruštšov, et toob Kuubalt raketid ära. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud
Mõlemad tahtsid teist poolt endale saada. Sõda lõppes tulemusteta, kõik jäi samaks ja mõlemad pooled jäid vaenlasteks. Kuuba kriis (50-datel) üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis. Mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga (kolmas maailmasõda). Tulemus oli see, et NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia, Ameeriklased lubasin Türgi lähedalt oma raketid ära viia ja tunnistasid Kuuba puutumatust. Kuuba kriis lahenes rahumeelselt Vietnami sõda (1959-1973) Ameeriklased üritasid Vietnamis sõdida kommunistliku liikumise vastu. NSV toetas Põhja-Vietnami. Sõda muutus üha julmemaks ja avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriikide valitsus sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi. 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Kui USA lahkus, tundis NSV peale ja 2- aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik. Lähis- Ida kriisid ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal
Biotsiidide kasutamise tagajärjed keskkonnale, ökotsiid Biotsiidide kasutamise läbi ökosüsteemide elustiku ulatuslik kahjustamine, hävitamine või kadu on defineeritud ka kui üks variant ökotsiidist. Ökotsiid tähendab ökosüsteemide ulatuslikku kahjustamist, kuid sinna alla kuuluvad lisaks biotsiidide kasutamise ka teised elustikule hävitavalt mõjuvad tegevused. Üks esimesi sõna ,,ökotsiid" kasutusi oli seotud keskkonnakahjuga, mis toimus Vietnami sõja ajal (1955-1975), kus kasutati äärmiselt toksilist kemikaali Agent Orange, tapmaks kohalikku taimestikku. Seda lasti alla lennukitelt, 9 aastase sõja-aja jooksul jõudis Vietnami pinnale umbes 76 miljonit liitrit toksilist ainet. See kemikaal aga mõjus laastavalt nii keskkonnale, eemaldades taimedelt lehed kui kohalikele inimestele, tappes umbes 400 000 inimest ning mõjutades umbes 500 000 sündinud lapse tervist.
KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMISED (REYKJAVIK) • 2. RAKETITÕRJESÜSTEEMIDE PIIRAMINE (1 SÜSTEEM KUMMAGIL) • 3. SRP-1 –STRATEEGILISE RELVASTUSE PIIRAMISE LEPING (SALT) • STRATEEGIA- SÕJA VÕITMISE KUNST • TAKTIKA- LAHINGU VÕITMISE KUNST • STREEGILISED RELVAD: RAKETID JA POMMITUSLENNUKID(TUUMARELV)-
Taiwani ei toetatud enam c. ''pingpongidiplomaatia'' 2. Laos a. 1975 Kommunistlik 3. Kambodza a. 1975 tulid võimule ''punased Khmerid'' b. Juht Pol Poth b.i. Täiskasvanud hävitada, kõik inimesed elagu maal jne b.ii. 1979 aeti minema, läks dzunglisse ja jätkas võitlust, aeti minema Vietnami poolt NSVL toetusel · Ladina-Ameerika 1. Tsiili a. S.Allende oli sotsialist, kes hakkas eraettevõtteid riigistama (NSVL toetas) b. 1973 sõjaveline riigipööre, Allende tapeti, A.Pinochet tuli võimule (USA toetas) c. Ladina-Ameerika kõige kiiremini arenenud maa 2. Nikaraagua a. Valitses diktaator Somoza a.i
Kriis tekkis aga siis, kui Kuubalt avastasid USA õhujõud pommid, mis oleks jõudnud kuni kesk-Ameerikani välja. Inimkond seisis kui kolmanda maailmasõja äärel, kuid NSVL pinnis ikkagi USAlt välja lubaduse, et nad ei ründa sealolevat komunistlikku reziimi. Vietnam oli samuti üks kriisikoldeist. Pärast Jaapani lahkumist kehtestati korraks Veitnamis riik, kuid sinna jõudsid kohe endised prantsuse kolonisaatorid, kes võtsid võimu üle. Okupeeriti Vietnami lõunaosa ning loodi ka Lõuna-Vietnami riik. Oldi sõjajalal, kuid loodi ikkagi jaotusjoon põhja ning lõuna vahel.Põhja-Korea, millele andsid abi Nõukogude Liit, oli siiski väga raskes seisus. Nende riikide vahelist sõda mõisteti siiski ka kui kommunismi- natsionalismi vahelist sõda. Ameeriklased olid samuti huvitatud Vietnamist ja seega saadeti Lõuna-Vietnami sõdurid. Sõda läks vägagi veriseks ning hõlmas tsiviilisikuid. Lõpuks taganesid surve tagajärjel ameeriklased
Breznevi doktriin- Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Vietnamiseerumine- USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. Miks kujunes Berliini müüd külma sõja sümboliks- Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu
NATO - North Atlantic Treaty Organisation (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (Külma sõja ajal idabloki sõjaline org.; loodi 1955 VMN Vastastikuse majandusabi Nõukogu; sotialismimaade majandusalane organis., mida juhtis Nõukogude Liit; siia kuulusid peamiselt Ida-Euroopa kommunistlikud riigid (va. Jugoslaavia) ja Kuuba, Vietnam ning Mongoolia. hegemoonia - ülemvõim vietnamiseerimine - USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. külm sõda - USA ja NSV Liidu vastasseis II maailmasõja järgsel perioodil, mis avaldus nii ideoloogilisel, propagandistlikul, kultuurilisel, majanduslikul kui ka sõjalisel alal. Vastastikune luure ja õõnestustegevus, liitlaste hankimine, kriiside, konfliktide ja pingekollete õhutamine, võidurelvastumine olid igapäevased nähtused. Kuumast
võivad tekkida liigne erituse teke, peavalu, põiekontrolli puudulikkus, krambihood, kooma või isegi surm. Tavaolukorras nendega kokkupuutumine on väga ebatõenäoline (Dept. of Health, 2004) Põhimõtteliselt võib kokku panna kõiki aineid, millel on tõestatud, kas loomset- või taimsetorganismi hävitav toime. Reaalselt on seda varianti kasutanud USA, kes 1962. aastal pani operatsioon Ranch Handi raames kokku 7 mürki, mida visati Vietnami peale umbes kümme aastat. Mürkide nimetused olid näiteks Agent Orange, mis tuli herbitsiidide tünnide peale eristamiseks tõmmatud värvist, selle puhul oranz (Stellman, 2003). Mürkide eesmärk oli tappa kõik, mis asus Lõuna-Vietnamis. Tulemus oli see, et kalkuleerimata maapind on siiani kasutuskõlbmatu, koheselt suri 400 000 inimest, kokkupuutes olnud inimestel esines vähki, vaimuhaiguseid, lisaks Vietnamis on sündinud 500 000 väärarenguga last ja 50 aastat hiljem
Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonid...
Seda nimetatakse ka Vietnamiseerimiseks. 1972 on Usa oma väed Vietnamist välja viinud ning vietnamiseerimine on viidud lõule ja USA toetab Lõuna-Vietnami vaid nõuandjatega ja tehnikaga. 1973 sõlmitakse Pariisis rahuleping USA ja Lõuna-Vietman ja Põhja.Vietnami vahel. Sellega kehtestati ikka piid mööda seitsmeteistkümnendat paralleeli. Kuid sõjategevust siiski ei lõpetatud. 1975 alustavad kommunistid üldpealetungi ja aprillis Lõuna-Vietnam kapituleerub. 1976 ühinevad Vietnami riigid Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Lõuna-Vietnami pealinn nimetatakse ümber Hosiminiks, kuna see suri ära ning koli kõva kommunist Põhja-Vietnamis, KP juht seal. Kambozdsas saab 1974 aastal võimule Pol Poth'i resiim kes on punased ja lähtuvad Maoismi teooriast. Tapavad kõik mis neile ei meeldi. Eriti ei meeldi neile linnad. Hävitatakse rahvuslikul alusel Vietnamamlasi. Vietam tungib siis 1979 Kambodzasse kuna seal käib ikka tõsine Vietnamlaste hävitamine.
Võeti vastu abi Marshalli plaaniga 21juuni 1948 rahareform Idatsoon: Punaarmee survel koondati võim ainupartei kätte (kommunistid+sotsdem) Valimised surve õhkkonnas Demokraatlike vabaduste piiramine Ulatuslik natsionaliseerimine Hakati juurutama plaanimajandust Oma rahareform 23juuni 13. Rahvusvahelised pingekolded 1950.-ndatel 1960.-ndatel aastatel. Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Kriiside puhul on olulised põhjused, toimumise aeg, osalejad, tulemused, mõju rahvusvahelistele suhetele. *BERLIINI BLOKAAD Põhjus NSVL soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne rahareformi laiendamise soov 25juuni 1948 algas NSVL poolt Berliini blokaad USA & SB õhusild Tagajärjed: o Loodi NATO o 12mai 1949 blokaadi lõpp o Lääne-Berliini ei lisatud Saksamaa LV koosseisu
rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Doominoteooria USA välispoliitiline doktriin, mis tulenes vajadusest peatada kommunismi edasitung Indo-Hiinas. Kommunistide kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina. USA-s kardeti, et Vietnami, Laose ja Kambodza langemisel kukuksid nagu püstipandud doominokivid kommunistide kätte ka ülejäänud Ida-Aasia maad: Tai, Birma, Malaisia, Filipiinid. Sellise efekti vältimiseks ning kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks pidaski USA Vietnami sõda. Breznevi doktriin Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat
kokkuleppele) Välispoliitika USA kaotas sõjas umbes 56 000 Muutke teksti laade meest, haavata sai rohkem kui 300 000 Teine tase inimest Kolmas tase Vietnamis võidelnutele tekkis Neljas tase hingeline kriis( Vietnami sündroom) Viies tase Lisaks sõjakaotustele mõjusid ameeriklastele masendavalt ka majandusraskused TÄNAME KUULAMAST !
Kuuba kriis Kuuba kriis oli pingeline aeg maailma jaoks, sest olemas oli tuumasõja oht. NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et...
Taoism Taoismi algus Taoism sai alguse 6. sajand eKr VanasHiinas Taoismi loojaks peetakse Laozit. Laozi on arvatavalt kirjutanud taoismi põhiteose Daodejingi. Teiseks tähtsaks taoismi teoseks peetakse Zhuangzi mille autor oli õpetlane Zhuangzi Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Õpetuse alused Taoismi põhimõiste on dao (ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismi peetakse ka tarkuseks ja filosoofiliseks õpetuseks kuivõrd religiooniks. Levik maailmas Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugeva...
Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973) USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse. Egiptuse kriis 1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel ha...
-Trumani doktriin- sõjaline ja majanduslik abi neile riikidele, kelle iseseisvus on ohus= vastutus maailma demokraatia ees -Pärast Trumani sai presidendiks Dwight Eisenhower (ametis 1953-1961), vabariiklane. Välispoliitika: 1)Tagasitõrjumis poliitika-kommunistid tuleb omale võidetud positsioonidelt tagasi lüüa 2)Ida-Euroopa riigid olid USA südametunnistusel (Tegelikkuses selline välispoliitika ei toiminud) 3)Võimendus külm sõda 4)Lõpetati Korea sõda 5)Sekkuti Vietnami küsimusse Sisepoliitika: 1)Föderaalvõimu vähenemise aeg 2)Riiklike kulutuste kärped=> vähem raha sotsiaalpoliitikale 3)Kiire majandusareng 4)Kodanikuõiguste laienemine 5)1955 Rosa Parks muutus mustanahaliste õiguste eestvedamise maskotiks 6)1954 koolides keelustati rassiline segregatsioon 7)60ndatel karmid karistused neile, kes keelasid mustanahalistel valida -1961-1963 J.F.Kennedy -1963-1969 L.Johnson -Demokraatliku partei esindajad
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool Reisikorraldus PAKETTREISID LIINILENDUDEGA Analüüs Saku 2011 SISUKORD 1 REISIPAKETID LIINILENDUDEGA............................................................................3 1.1 Germalo reiside Jaapani eksootikareis 12.05 21.05.2012.......................................3 1.2 Berger reiside Vietnami ringreis ja rannapuhkus 05.03 20.03.2012.......................4 1.3 Goadventure reis Dubaisse .......................................................................................4 1.4 Fix Ideed Põhja-Tai ringreis 14.03-27.03.2012.........................................................5 1.5 Albion reiside Pekingi kultuurireis 19.03-25.03.2012...............................................6
Relvastatud kokkupõrked toimusid külma sõja aastatel erinevates kohtades maal. Nende kokkupõrgete osapooled olid kõikidel sõdadel demokraatia ja kommunism. Demokraatiat pooldas USA saates oma liitlastele relvastust ja soomukeid ning kommunismi pooldas NSVL saates ka oma liitlastele relvi ja sõdureid. Mõlematel osapooltel oli võite ja kaotusi. Afganistaani sõja võitsid demokraatlased, sest USA-l olid arenenumad relvad. Vietnami sõja võitis kommunim, sest neil oli ülekaal ja rahva suur toetus. Kuuba kriisi võitjaks tuli ikkagi USA, sest NSVL-l ei olnud valikut, kas viia oma raketid minema või algatada sõda, siiski võis NSVL rõõmu tunda, sest USA omandid Kuubal olid hävitatud. Sõda lõppes NSVL lagunemisega, sest varem või hiljem oleks üks nendest riikidest pankrotti läinud, sest see raha hulk, mille nad relvade loomisesse panid oli üle mõistuse suur
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimet...
läände Korea sõda - Ameerika väed sekkusid Korea sõtta, et takistada kommunistlikul Põhja- Koreal vallutada demokraatlik Lõuna-Korea - USA väed üritasid vältida kommunismi võidukäiku - Korea on tänaseni kaheks riigiks jagatud Vietnami sõda - USA soovis sõdides takistada kommunismi levikut Lõuna-Vietnami, mis oleks "doominoteooria" kohaselt muutnud kommunistlikuks ka Laose ja Kamodza - USA pidas kommunistliku laiendamise tõkestamiseks Vietnami sõda - Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik DEMOKRAATLIK MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA - Peale sõda taastati Lääne-Euroopas ja ka Jaapanis demokraatia - Laienesid demokraatlikud õigused ja inimesed said osaleda poliitilises ning ühiskondlikus elus - Tugevaks liikumiseks muutus ametiühinguliikumine - Ametiühingud kaitsesid tööinimeste huve ning neil oli suur toetajaskond
2)Lähis-Ida- Ida-Lääne vastasseisu tandriks. Mitmel korral puhkesid sõjad Iisraeli ja araabia riikide vahel. NSV Liit üritas saavutada võimu araablaste hulgas, USA aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Tagajärg: Vastuolud Lähis-Idas kestavad tänapäevani. 3)Vietnam USA pidas edutut sõda Lõuna-Vietnamis tegutsenud kommunistlike rühmituste ja neid toetanud Põhja-Vietnami vastu. Nõukogude Liit osutas Vietnami kommunistidele abi, saates neile sõjavarustust ja aasjatundjaid. Tagajärg: USA sai lüüa, Vietnam langes kommunstideled 4)Kuuba Kuubal toimus relvastatud riigipööre ja võimu haaras Fidel Castro, kes hakkas kehtestama kommunistlikku diktatuuri.USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kuid Castro sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe;USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi.Ähvardas lõppeda tuumasõjaga
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Ji...
1950-1953 korea sõda, mis tänaseni ei ole ametlikult lõppenud (soovitakse see aasta lõpetada, juhtide kohtumine aasta esimeses pooles). 20. Hiina oli alates 1927 aastast koguaeg sõjas. (27-36;36-45;46-50) peale sõda, 1949 tuli võimule Mao Zedong ja Hiinast sai kommunistlik riik. Kkuid suhted nsvl'ga olid halvad hiina ei tahtnud neile alluda, ei usutud et konflik läänega oli vajalik või et demokraatia ei või eksisteerida koos kommunismiga. Hiina tegi koostööd USAga 21. Vietnami sõda oli 1945-1954. Sõda prantsusmaaga, peale mida 1954 sekkub usa, peale seda 1957-1975 usa vs nsvl sõda. Sarnane korea olukorraga, ei teatud miline riik, põhi nsvl ja lõuna usa, kuid põhi võitis ja tänaseni on vietnam kommunistlik. Sõda oli usale läbikukkumine. Üldiselt oli sõda julm, verine ja sellega käisid kaasas ülemaailmsed protestid (hipid). 22. vietnami sõja tagajärjel levis aasias kommunism nt laos, kambodza (genotsiidid), mis olid just seotud sõja kaotusega 23
Kore sõda Millal? 1950-1953 Põhjused? Põhja-Korea eesmärk oli kukutada Syngman Rhee valitsus ja purustada lõuna-Korea sõjavägi, selleks leiti ettekääne, et lõuna-Korea alustas sõda. NSVL eesmärk oli kommunismi võimu laiendada ja USA võimu maailmas vähendada. USA eesmärk oli mitte lasta kommunismil võimu juurde saada, omades kontrolli lõuna-Korea üle. Kommunistliku Põhja-Korea hävitamine pani aga muretsema Hiina, kes kartis, et UN'i väed ei kavatsegi peatuda Yalu jõe juures, mis oli Hiina ja Põhja-Korea piiriks. Osalejad? Põhja-Korea Lõuna-Korea NSVL UN/ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Hiina Tulemused? Põhja- ja Lõuna-Korea vahele rajati demilitariseeritud tsoon, mis püsib seal siiamaani. Relvarahu ajaks 1953 aasta olid piirid umbes samad, mis enne sõda. Suessi kriis Millal? 1956-1957 Põhjused? Egiptus otsustas riigistada Suessi kanali, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks,...
1. Leia sobivad paarid. 1. Vietnami sündroom .....3.. pealtkuulamisskandaal USAs 2. ``tähtede sõda`` .....1.. USA sõdurite hingeline kriis, mis jäi aastateks püsima 3. Watergate`i afäär ....4.. Majandusprogramm USAs, mille alusel väljuti 1980. kriisist 4. reaganoomika ....5... noorte protestiliikumine 1960.-1970.ndail 5. hipid ....... neegriliikumise juhtiv tegelane 6. Greenpeace ....... Rahvusvaheline Valuutafond ....6... rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon 2. Milline oli Soome majandus pärast II maailmasõda? see oli suhteliselt kehv, Soomel kulus palju aega enne kui saavutati sõjaeelne tööstus ja majandus tase. 3. Millised olid SLV peamised erakonnad? Konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba demokraatlik partei 4. Milline oli USA välispoliitik...
MAAALA Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, "Te-Ika-a-Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik...
sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. 2. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja sotsialistlik maailmasüsteem 1917. aasta Venemaal. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned. Eesti NSV (ühiskonnaelu ja majandus).
üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada. Lisaks olid suureks mõjutajaks Marshalli plaani käivitamine USA poolt ning Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. Ül3 Kahepooluselise maailma kujunemine, tuumasõjaoht, võidurelvastumine, uute sõjalis- poliitiliste liitude teke (NATO), ,,raudse eesriide" kujunemine ja erinevad kriisid ning lokaalsed sõjad (Berliini kriisid ja Vietnami sõda) Ül4 a. ABC relvad- massihävitusrelvad, mis olid atomic, biological, chemical. b. kolmas maailm majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskustes riigid, keda üritati külma sõja ajal ära kasutada. c. sotsialistliku orientatsiooniga riigid- riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele, valitseb kommunistlik partei. Sageli egoistlikud plaanid, ei ole midagi püsivat (Kongo, Afganistan) Ül5 I maailm- USA, Austraalia, Uus-Meremaa II maailm- Venemaa, Ungari, Eesti
Üliriigid Ameerika Ühendriigid · Dwight Eisenhower- 1953-61 -Korea sõja lõpetamine- vaherahulepingut ei eksisteeri - Eisenhoweri doktriin- ameeriklaste lubadus kaitsta aasia rahvaid kommunismi ohu eest -1956.aasta kriisid-Ungari, Poola, Suessi kriis- ameeriklaste jõuline sekkumine -Kosmose võidujooksu algus Nli ja USA vahel · John F. Kennedy 1961-63 -vaja uut noort radiaalsemat lähenemist -Sigade Lahe dessant- ebaõnnestunud op, kukutamaks Castro reziimi Kuubas, tuhandest pagulasest dessantüksus , panna võimule ameerika reziim Kuubas -Kuuba kriis- 1962- tuumasõjaohu hirm, NL toimetab Kuuba saarele tuumaraketid -22.nov 1963- Kennedy surm · Lyndon B Johnson- asepresident enne -Kodanikuõiguste liikumine- mustanahaliste õigused -Vietnami sõda- sõda muutub Johnsoni valitsemisajal veriseks * Kodanikuõigused A...
kõnede pidamiseks Dallasesse. Päev hiljem läbi linna lahtise autoga sõites, tabasid teda kuulid Ei ole täpselt teada, kes ja kui palju inimesi presidendi pihta tulistas 2 tundi pärast Kennedy mõrvamist arreteeriti „peamine kahtlusalune“ Lee Harvey Oswald (valitsuse vandenõu)? Ühe teooria kohaselt tapeti Kennedy, kuna ta jäi endast võimsamate meeste teele ette. Väidetavalt plaanis Kennedy vähendada Föderaalreservi võimu USA rahandussüsteemis ja lõpetada Vietnami sõda, mis aga ei oleks sobinud rahamaailma juhtfiguuridele ja sõjatöösturitele Tsitaadid “Ärge küsige, mida riik saab teha teie heaks. Pigem küsige, mida teie saate teha riigi heaks.“ ,,Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna.’’ ,,Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid.’’ Kennedy Eestis 1939. aasta mais külastas Eestit ja Lätit Ringreis Euroopas Saabus Tallinna 22. mail ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
