Albaania ja Vatikan) Leping koosnes kolmest osast: · Koostöö majandus ja kultuuri koostöö (tallinnasse toodi Pepsi tehas) · Julgeolek piiride puutumatus (II maailmasõja ajal kujunenud piire muuta ei tohtinud) · Inimõigused (ameeriklaste nõudmised) Üliriikide konkurents 1970.aastatel Teadus, olme, sport Teadus tehnika Valdkond: · Kosmos: o USA 1969 Kuu-lend o NSVL kuukulgur Olmne valdkond: · Karastusjoogid: o USA koolajoogid o NSVL ,,Baikal" !!!!!!!! Spordi valdkond: · Korvpall: 1972 OM MSVL võitis USA koondist (50:49) · Jäähoki: NSVL nr 1 spordiala, NSVL võitis Kanadat (mäng toimus Kanadas) o 1980 OM USA võitis NSVL Aasia · USA hiina suhete paranemine
o Võim läks Beria kätte, kes hakkas tegema uuendusi kuna sai aru, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. o Liiduvabariikidele anti rohkem õiguseid ja hakati pingeid lääneriikidega vähendama. o Beria aga 1953 arreteeriti ja lasti maha, kuna tema uuendused seadsid ohtu kommunismi säilimise. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser? Iisraeli riigi tekkimine: o 1888 algas juutide naasmine Palestiinasse. o II ms aegne juutide hävitamine Natsi-Saksamaal võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. o Palestiina oli Suurbritannia mandaatterritoorium. 1947 - ÜRO resolutsioon 181 Palestiina
● NSVL lõikas Lääne muust maailmast ära 3) Berliini ülestõus ● 1953 Stalini surm, millele järgneb ida-Berliini ülestõus ● Kui NSV Liidu juht Stalin suri, algas Ida-Saksamaal, eelkõige Berliinis ülestõus ● NSV Liit surus ülestõusu vägivaldselt maha. Toodi sisse NSV Liidu sõjavägi, meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus u 1000 inimest. 4) 1961 Berliini müüri ehitamine 1961 ● NSVL juht Nikita Hruštšovi ehitas ● 1960. aastatel oli Berliin peamine konfliktipiirkond ● Lääne-Berliinist kujunes oluline demokraatlik n-ö „aken läände“ ida-Berliinis. ● Sajad tuhanded inimesed kasutasid Lääne-Berliini idablokist põgenemiseks. ● See nõrgestas NSV Liitu ning oli ka NSV Liidule häbistav. ● Eraldati Lääne-Berliini ülejäänud ida-Saksamaast müüriga. Ühe ööga rajati Berliini müür, millest sai Külma sõja üks peamisi sümboleid. NELI: Kriisid ida-Euroopas
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majan
Kokku tulistasid soomlased seitse suurtükilasku. Tapetud on kolm punaarmeelast ning üks nooremkomandör., haavatud seitse punaarmeelast, üks nooremkomandör ja üks nooremleitnant. Juurdluse läbiviimiseks on kohale saadetud ringkonnastaabi esimese osakonna ülem polkovnik Tihhomirov. Soome suurtükirünnaku piirkonnas paiknevates väeosades kutsus provokatsioon esile tohutu nördimuse. Pravda 27,nov.1939. Millise sõja ajendiks sai kirjeldatud sündmus? TALVESÕJA Mis aastatel see sõda toimus? 39-40 Milline on teie suhtumine kirjeldatud sündmustesse? ARVAN, et see oli provokatsioon. Esiteks, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi eesmärk ei ole laieneda ei territoriaalselt ega muul viisil.Teiseks, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik soovivad, et nende kodanike vaba tahte vastaselt ei tehtaks mingeid territoriaalseid muutusi. Kolmandaks, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik austavad kõigi rahvaste õigust
Heaolu ei ole alati hea Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks Tõusis nn „keskmisele inimesele“ suunatud massikultuuri tähtsuse tõus Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus Traditsioonilised väärtused hakkasid kaduma Asemele hakkas tulema minakeskne ühiskond Mässumeelsuse kasv Ühes tarbijalikkuse kasvuga süvenes paljudes inimestes arusaam, et keskklass ja sellele tuginev heaoluühiskod on halvad ja neist peab vabanema 1950 aastatel tekkis Beat Generation ehk biitnikute liikumine End hakati kujutlema väljaspool olemasolevat süsteemi Põlvkondade konfliktid Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna: Põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, käitumisreeglid, sündsustunde Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised: Vasakpoolsed noorsooliikumised: Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemate põlvkonda ärritasid
Ei suudetud vältda sõdu ega organiseerida kollektiivset vastupanu agressioonile. ÜRO osutus aga sobivaks kohtumispaigaks diplomaatidele ja foorumiks, kus sai kasulikult mõtteid vahetada Eesti oli Rahvasteliidu liige, kuid ei võetud ÜRO liikmeks, sest lääneriigid ei lasnud NSV liiduvabariikidel ühineda. Eesti säilitas aga koha mitmes rahvusvahelises organisatsioonis 3. Külma sõja kriisid 1950. aastatel NSVL-i ikestatud rahvad ootasid vabanemisvõimalust. Loodeti, et Lääne abiga on võimalik kommunism kukutada. Seda lootust õhutasid lääneriikide liidrite kinnitused, et kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. USA valitsuse finantseeritud raadiojaam Ameerika Hääl vahendas sellised lubadusi paljudes keeltes üle Euroopa. Tegelikult polnud lääneriigis valmis K- ja I-E
juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Peale Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. 5) Vietnami sõda 1964-1973 Vietnami sõda ei kujutanud endast otsest ohtu maailmarahule, kuid üliriikide suhteid häiris siiski. (1961-72 ei kohtunud NSVLi ja USA juhid kordagi) Vietnami sõjas olid vastamisi: Ida Lääs Moskva Washington sotsialism kapitalism I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam Jaapani võimu all. 2
Kõik kommentaarid