Draakonivili

ggdfd, dfgdf

Draakonivili (0)

1 Hindamata

Draakonivili, pitaia
Tegemist on Kesk-Ameerikast pärit oleva kaktuse viljaga. Levinud on ka
nimetused "pitaya" või "nanettika". Ladina keeles Hylocereus undatus.
Pärineb
 Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel,
mida kutsutakse “Öökuninganna”.
 Kasvatatakse Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, ning veel Aasia riikides nagu
Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial. Neid on
leitud ka Okinawas, Hawaiil, Iisraelis, Põhja-Austraalias ja Lõuna-
Hiinas. Hylocereus kaktus õitseb ainult öösiti. Ja tema iga õis puhkeb
ainult üheks ööks. Mistõttu on ta nime poolest veel ka "kuulill" või
"öökuninganna".
Kaktuseõis
punane - kasvupiirkonnad, sinine - leiukohad
Kirjeldus
Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Koor on roosa,
viljaliha enamasti valge, vahel ka lillakas. Seemned on mustad
ja tillukesed. Vili ise ei ole eriti magus, kuid see-eest
värskendav. Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast
õitsemist ja mõnikord nii 5-6 tsüklit saaki aastas. Vietnami
restoranides pakutakse taldrikutäis draakonivilja õhtusöögi
lõpetuseks, see maksab 5000-15000 dongi e. 3-8 krooni kilo.
Kasutamine
• Süüakse kas toatemperatuuril või veidi jahutatult
(koort ei sööda).
• Valmistatakse mahlu, kuivatatakse.
• Kasutatakse jookide ja maiustuste maitsestamiseks,
(Nt: puuviljasalatites).
Draakonipuude istandus

.PPTX Laadi alla originaalfail 2 lk · .pptx · 18 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dfgdf ggdfd Õppematerjali autor

Draakoniviljaks nimetatakse kaktusevilja. Draakonivilja tutvustus, kasvupiirkonnad, välimus, milleks kasutatakse? jne.

draakonivili lõunamaine vili eksootiline vili kaktusevili pitaia geograafia powerpoint tutvustus kool

Sarnased õppematerjalid

docx

Draakonivili

Draakonivili Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuninganna”. Kasvutingimused: Kuiv troopiline kliima, mõõduka vihmaga (500-2000mm aastas). Normaaltingimustes sobilik kasvu temperatuur on 20-30°C, kuid taluvad temperatuuri kuni 40°C. Samuti elavad üle ka lühildased külmaperioodid Kasvatatakse: Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasia riikides nagu Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial

Geograafia

pptx

Toidukaupade uurimus (köögi-, puuviljad, pähklid)

Vili valmib 70–80 päevaga. Vajab hea läbilaskvusega, huumuserikast mulda. Ei meeldi pidevalt niisked mullad.  Kasvab hästi ka Eestis. Taime saab kasvatada samal viisil nagu paprikat  Toored viljad on tavaliselt tumerohelised. Küpsedes värvuvad alati erkpunaseks. Küpsedes tekkinud pikisuunalised koorikusarnased triibud ja peened praod peetakse kvaliteedi märgiks.  Aastaga toodetakse üle 1000 tonni jalapenosid. Neid Draakonivili   Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuningannaks”  Kasvab kuivas troopilises kliimas, mõõduka vihmaga (500- 2000mm aastas). Normaaltingimustes sobilik kasvu temperatuur on 20-30°C, kuid taluvad temperatuuri kuni 40°C. Samuti elavad üle ka lühildased külmaperioodid  Kasvatatakse Kesk-ja Lõuna-Ameerikas. Samuti Aasia riikides

Geograafia

docx

Eksootilised puuviljad

Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha.

Toiduainete õpetus

doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Eesti keel

doc

Referaat Puuviljad

Toitumisõpetus

doc

Taimed ja puuviljad

Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Am

Geograafia

docx

Puuviljad ja pähklid

LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterlike õlide, fütontsiidide ja teist

Bioloogia

docx

Eksootilised puuviljad

SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9. Kasutatud allikad.......................................................................15

Bioloogia

Rohkem sarnaseid