USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO, 1959. USA-sse kõrge NSVL valitsus-delegatsioon. Dialoogi algus. Asepresident Nixon 1959a Moskvas Hrustsov USA-s.Dialoog katkes seoses USA luurelennuki U-2 allatulistamisega NL kohal ja Kuuba pärast. D.E. ei tunnustanud Kuubal Castro võimuletulekut 1959.a. ja kehtestas majandusblokaadi. 1960-1970-ndad suurte muutuste aeg. Suurte sotsiaalsete vapustuste , kodanikuõiguste eest võitlemise, Vietnami sõja ja pingelõdvenduse aeg. J:F KENNEDY(1961-1963). Ärge küsige, mida teie maa saab teha teie heaks. Küsige, mida saate teie teha oma maa heaks" 43-a. võitis, tollal noorim.SISEPOLIITIKA: Uute rajajoonte(horisontide) poliitika, mida pärast tema tapmist Dallases 22.nov 1963 viis ellu järglane Johnson.MAJANDUS: Majanduslanguse peatamine, maksude vähendamise kava.SOTS.PROBL,ÕIGUSED: Vaesuse vastu võitlemise programmi alustamine, miinimum palga tagasihoidlik kasv
luurevõrk. Eisenhower (1953-1961, V) Pidurdamisdokriin asendati sõnades tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Tegelikkuses väga karm ei oldud. Suuremat rolli pandi tuumarelvadele, kahandati väljaminekuid tavarelvastusele. Eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris
luurevõrk. Eisenhower (1953-1961, V) Pidurdamisdokriin asendati sõnades tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Tegelikkuses väga karm ei oldud. Suuremat rolli pandi tuumarelvadele, kahandati väljaminekuid tavarelvastusele. Eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris
Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal korda taastada. Poola Vietnam 1959- 1973. aastal Prantsusmaa, Väidetavalt andis Vietnami sõda USA sai lüüa. Vietnam Suurbritannia, USA ja sõjale tõuke nn vabanes Prantsusmaa Vietnam Tonkingi lahe kolonialistidest ja intsident, kus 2 Põhja- rajati Vietnami
4. KUUBA KRIIS 1962 (haripunkt 22. okt.-28. okt) Põhjus: NSVL paigutab oma keskmaaraketid Kuubale Osapooled: NSVL, USA, Kuuba Tagajärg: NSVL viib raketid Kuubalt, USA viib oma raketid Türgist Algavad tuumarelvastuse piiramise läbirääkimised, 1963 osaline katsete keelamise leping Otsekontaktid USA ja NSVL vahel Hrustsovile pannakse siseriiklikult pahaks allaandmist, viib lõpuks tema tagandamiseni 5. VIETNAMI SÕDA 1964-1973 (1975) Põhjus: Riik jagatud kaheks, põhi kommunistlik, lõunas hoiab USA võimul läänemeelset valitsust USA lähtub doominoteoorist kui üks riik langeb kommunistlikuks, siis langevad teised tema järel Lõunas kommunistlike sisside vietkongi tegevus Osapooled: Põhja-Vietnam (Vietnami Demokraatlik Vabariik e. viet-minh), vietkong Lõuna-Vietnam (Vietnami Vabariik), USA Tagajärg: 1973.a. sõlmitud Pariisi rahuga jääb riik endiselt jagatuks
üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim. i-berliin tahtis l-berliiniga läbi käia. T:jäi mitmeparteisüstee, aga ainult formaalselt, nsvl surus rahutused maha
veenda sõjavägesid rahumeelselt lahkuma. Tankid aga ei lahkunud, nõuti juhtkonna tagasiastumist. Toimus ka ülestõuse, mis suruti jõuga maha. Mõned inimesed surid. See sündmus oli masendav kõigile, kes lootsid, et NSV võim võib aja jooksul muutuda ja leebemaks minna. Kuid NSVL näitas oma tõelist palet. Tegemist oli karmi diktatuuriga, kus kõik muutused on rangelt keelatud. Kõik see süvendas vastumeelsust Nõukogude võimu vastu idabloki riikides. 15. Vietnami sõda: mis toimus, miks USA’d Vietnami sõja tõttu kritiseeriti? Miks oli USA jaoks Vietnam kaotuseks? Sõda toimus aastail 1955-1975. Nagu Põhja-Korea, lagunes ka Vietnam kaheks riigiks aastail 1954. Põhja-Vietnamis tulid võimule kommunistid, Lõuna-Vietnamis demokraadid. Et tegelikult soovis aga kogu Vietnam kommunismi kehtestamist, algas 1957 Vietnamis partisanisõda, kus Vietnam astus demokraatlike ja USA jõudude vastu üles. USA liitus
Õt.33 7) Berliini kriis (müüri rajamine) (1953-1961) · Tekkepõhjus NSV liidu soov kehtestada kommunistlik süsteem kogu maailmas · Osapooled- NSV Liit ja USA(Saksamaa) · Tulemused- Berliini müüri rajamine, 8) Kuuba kriis (1956-1962) · Tekkepõhjus - Fidel Castro toomine Kuubale · Osapooled - NSVL, Kuuba, USA · Tulemused Castro reziim jäi püsima. 9) Vietnami sõda(1959-1973) · Tekkepõhjused - Vietnami jagunemine kaheks · Osapooled- USA, P ja L-Vietnam, Hiina · Tulemused - Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsalistlik Vabariik, Kehtestati kommunistlik reziim. 10) Praha Kevad(1968 1989) · Tekkepõhjused- Dubcek uue kursi välja kuulutamine. · Osapooled - Tsehhoslovakkia, NSVL
umi ne. Vietnami sõda 19641973 Vietnam, NSVL, Vietnam oli jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: 1945 USA lähtus doominoteooriast, mille järgi tuli ära USA põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA- - hoida kom. levik Vietnamis, muidu langevad ka meelne Vietnami Vabariik 1954 teised Aasia riigid (Kennedy paindliku Kolo reageerimise poliitika). niaal 1964. sõjaline sekkumine USA poolt Vietnamis
Ameerika ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963 43-aastasena nooruselt teine USA president Soovis, et noored aitaksid vähearenenud riike kavatses saata 10 000 noort Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse Tekitab eneseaitamise usaldust ja head tahet Toetas Lõuna-Vietnami valitsust `'Kui Lõuna-Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus.'' Nõustus CIA plaaniga sisse tungida Kuubasse Võitlus Kuuba kommunistliku diktatuuri vastu Läbikukkumine, ülestõusus osalenud langesid vangi Kaks kuud hiljem vabastati vangid 53 miljoni dollari väärtuses tarbekaupade eest Kennedy kaotas poolehoidjaid Nõukogude Liit paigutas Kuubasse tuumarelvad Kennedy kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi 125 000 meheline sõjavägi ja õhujõudude valmisolek Nõukogude Liit nõustus raketid Kuubalt ära viima USA tunnustas Kuuba puutumatust, kriis lahenes rahumeelselt Soovis pakkuda üle 65-aasta...
Lääneriigid- USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV- eesmärgiks demokraatia taastamine NSVL (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Albaania, Mongoolia, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Hiina RV, Kuuba) eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html 3. Vietnami sõda. 1964-1973 a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled; Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine Osapooled: Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid) Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea) b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); 1954
● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. · Samas võib "Praha kevadet" pidada Gorbatsovi tulevaste reformide kaugeks eeskujuks ja nagu 1960-ndate lõpus Breznev ka kartis, viisid need reformid tõesti sotsialismi kokkuvarisemiseni terves Idablokis. 8 2.17. Vietnami sõda: (1964-1973) (Vt.õpik lk.86-87): · Vietnami sõjaga seonduvad sündmused (eellugu, käik ja tulemused) on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. · Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal langesid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.a
ohvreid(tuumapomm) 3. Milles väljendus külm sõda? Võidurelvastumine, propaganda ja mõjuvõimu laiendamine Euroopas ja kolmandas maailmas. 4. Mis asi on pingelõdvendus? Ida-Lääne vaheliste pingete vähendamine 5. Kriisikolded ja milles need seisnesid? Korea sõda- kommunistlik Põhja-korea tungis kallale läänemeelsele Lõuna-Koreale, mille peale tulid USA väed Lõuna-Koreale appi. Vietnami sõda- Sõjaline konflikt kommunistliku Põhja-Vietnami, NSV Liidu, Hiina ja USA ning Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami vahel. Kuuba kriis- Kuuba kommunistliku diktaktuuri kehtestaja Fidel Castro sõlmis kokkuleppe NSV Liiduga ja riiki toodi nende tuumaraketid, mille peale USA kuulutas kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSV Liidu vahel tekkis tüli , mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga.
Missugune oli külma sõja aegne võitlus täpsemalt ning kas selle põhjuseks oli soov saavutada ülemvõim? Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit osales otseselt sõjategevuses Korea (1950-1953) ja Vietnami sõjas (1964-1973). Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demokraatlikud riigid mõistsid, et tuleb üles kaaluda Moskva jõud. Nad hakkasid otsima liitlasi ja moodustama erinevaid liite. Selle tulemusel tekkis ÜRO (1945), mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. 1949. aastal kinnitati Põhja-
mille tagajärjena sõlmiti rahu. Põhja ja Lõuna-Korea püsisid eraldi riikidena. Lähis-Ida Kriis Iisrael ja USA sõdisid araabia riikide ning NSV Liiduga usu üle. Kuuba kriis USA oli NSV Liidu ja Kuuba vastu kui NSVL tõi oma baasid Kuubale, põhjustades tuumasõjaohu. Hrustsovi ja Kennedy kokkuleppe sõlmimisega lõppes kriis. Vietnami sõda USA ja Lõuna-Vietnam võitlesid NSV Liidu ja Põhja-Vietnamiga, kes tahtsid Vietnami kommunistlikuks muuta. Lõppes USA kaotusega ning Vietnami muutumiseks kommunistlikuks. Afganistani sõda NSV Liit tungis Afganistaani üritades jõuga kehtestada seal neile meelepärast valitsust. Lõppes NSV Liidule edutult.
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli ...
Põhjus: meeleavaldus Poola toetuseks, taheti vabaneda Moskva ülemvõimu alt. Tulemus: NL viis VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus suruti maha ja võim anti taas Moskva-meelsetele. Suessi kriis (1956) osalesid NL, Egiptus, Iisrael, Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Põhjus Suessi kanali natsionaliseerimine Egiptuse poolt, tulemusena vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, suurenes NL mõju Lähis-Idas. 1960ndate kriisid (Kuuba kriis, Berliini kriis, Praha kevad, Vietnami sõda) Kuuba kriis (1962) – võimule tuli NL-meelne Fidel Castro. Hruštšovi juhitud NSV Liit nägi võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NL keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi
Millised olid Berliini blokaadi põjused ja tulemused. Miks ja millal ehitati Berliini müür? 4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 5. Mida kujutas endast pingelõdvendusperiood? Kuidas muutusid ida-lääne suhted? 6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King) ja presidentidest 20.sajandi II poolel ( Truman, Kennedy, Nixon, Reagan)? 7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes? 8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)? 9. Kuidas arenes SLV pärast II maailmasõda (K.Adenauer, Saksa majandusime, Hallsteini doktriin, Saksamaa taasühinemine). 10. Kuidas muutus Jaapani valitsemine pärast II maailmasõda? Millised tegurid on mõjutanud Jaapani majanduse arengut? Millised on olnud Jaapani suhted teiste suurriikidega (USA, Hiina, NSV Liit) Külm sõda
S. Hrustsov ja algab n.-ö "sulaaeg".Ungari liider Matyas Rakos asendatakse Imre Nagyiga 1954 Vastulöögina naftatööstuse natsionaliseerimisele ja kartusest, et Iraan liigub NL-i mõju alla, kukutatakse Luure Keskagentuuri ( Central Intelligence Agency, (CIA) kaasabil Iraani peaminister Mohammad Mossadegh.Viet Minhi väed võidavad prantslasi Dien Bien Phu lahingus, Prantsusmaa on sunnitud Indo-Hiinast lahkuma Vietnam jagatakse piki 17. paralleeli kaheks. Põhjas luuakse hiljem kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik ja lõunas VietnamiVabariiki 1955 Jugoslaavia eemaldub Idablokist.Lääne-Saksamaa võetakse NATO-sse.Sõnastatakse Hallsteini doktriin 1956 Gamal Abdel Nasser natsionaliseerib Suessi kanali, algab nn Suessi kriis.Ungari ülestõus NLKP XX kongressil ütleb Nikita Hrustsov lahti stalinismist ja mõistab hukka Stalini kuriteod 1957 ESTÜ liikmesriikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi) valitsused
,,Suur ühiskond", riik peab majandusse sekkuma Johnsoni aeg Marss Washingtoni ~200 000 inimest Martin Luther King, 1964. aastal Nobeli rahupreemia, kuid 1968 mõrvati Johnsoni ajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti Eraldi koolid olid 1950. aastail juba keelatud Järsku avardusid noorte õppimisvõimalused ja ülikoolid kihasid suurte sipelgapesadena 1969tel sai Ameerika majandusbuum läbi Vietnami sõda Johnsoni aeg Johnsoni populaarsus hakkas vähenema peale Vietnami sõda Rahutused sadades linnades linnades üle riigi, Martin Luther Kingi atentaati vastu Rajas Kerneri komissiooni, rahutuste õppimiseks ja nende ära hoidmiseks ,,Sõda" vaesuse vastu Kosmose võiduajooks NSVL'ga
See kokkulepe oli igavene. Teine kokkulepe, mis käsitles strateegilise relvastuse piiramist, oli ajutine ja sedastas, et kumbki pool külmutab järgmiseks viieks aastaks oma strateegiliste kandurite arvu saavutatud pariteetsel tasandil-kummalgi 2400 ühikut. Seega ei puudutanud SRP-1 leping, nagu seda hiljem hakati nimetama, strateegilise relvastuse vähendamist. Vietnami sõda Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli
väljaastumist. Neid toetas Iisrael. 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr, aga Egiptus sai Suessi kanali omanikuks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Vietnami sõda(1964-1973)- : Põhjas kommunistlik DV Vietnami ja lõunas(demokraatia) USA- meelne Vietnami Vabariik. USA pidas edutut sõda NL-ga, mis lõppes lüüasaamisega. Kogu Vietnam langes kommunismi alla. Ungari ülestõus(1956)- Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik reziim taastati. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Loodud sõjaline ja poliitilne liit. Pandi alus 4. aprillil Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli 12 riiki,
Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda, kus tehti vastas riigi ideoloogia maha, rõhutati enda oma. Kommunistlike ning demokraatlike riikide vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja vastne USA, toetades oma ideoloogiaga ja teiste vahenditega sõdivaid riike. Nii tekkisid maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Üheks ohtlikumaks kriisikoldeks sai Vietnam. Vietnami sõda hirm, et Vietnam muutub kommunistlikuks riigiks, see tähendas ka suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud Aasiasse. USA astus sõtta, mis lõppes kommunistide võiduga, sest Vietnami maastik osutus USA sõduritele kurnavaks. Sellest ajast hakkas levima ka mõiste Vietnami Sündroom, mis oli noorsoo pettumine demokraatlikesse väärtustesse. Kommunismi ohus olid ka Euroopa riigid, sest teise maailmasõja järgne kriis oli hea võimalus kommunismi
NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Breznevi doktriin NSVL lubas, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis Nõukogude Liidu kohus on sekkuda ja seal kord taastada, NSVL kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. Vietnami sõda 1946- 1975 Osalesid USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia. Oli kuulutatud välja Vietnami Demokraatlik Vabariik, kuid Prantsusmaa seda ei tunnustanud. Vietnam sai abi NSVL, Prantsusmaa sai abi USA-lt (kaotasid). Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik, mis oli kommunistliku korra järgi. Afganistani sõda 1979- 1989 NSVL, Afganistan, USA, Suurbritannia, Pakistan, Hiina. NSVL viis oma väed Afganistaani ning sõda algas. Sissid ak need kes võitlesid oma riigi valitsuse ja NSVL vastu said abi USAlt, Suurbritannialt, Pakistanilt ja Hiinalt
akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. · Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. · Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Doominoteooria · USA välispoliitiline doktriin, mis tulenes vajadusest peatada kommunismi edasitung Indo- Hiinas. · Kommunistide kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina. USA-s kardeti, et Vietnami, Laose ja Kambodza langemisel kukuksid nagu püstipandud doominokivid kommunistide kätte ka ülejäänud Ida-Aasia maad: Tai, Birma, Malaisia, Filipiinid. Sellise efekti vältimiseks ning kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks pidaski USA Vietnami sõda. Breznevi doktriin Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I.
Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks. Kuuba: 1962, Fidel Castro korraldas riigipöörde, riigis hakkas valitsema kommunistlik diktaktuur. Kuubale paigutati NSVL-i tuumapommid.
NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. 9.Millal ,miks ja kuidas peeti Vietnami sõda. Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad
o Suumi riigi vaade suuremaks ja vali neli huvitavat kohta: küla, põllud, istandused, teed, rannik, jõeorg, keskkonnakatastroofi koht jm. o Salvesta töösse pilt maastikust ja kirjelda, mis on pildil. Kirjuta iga maastikupildi kohta kirjeldus, kus iseloomustad asula, teede ja põldude kuju, paiknemist, suurust jm. Põhjenda, miks need on selliseks kujunenud. Võid lisada ka fotosid. o Fotode leidmiseks lülita sisse fotode kiht. 1. Foto _Pealkiri o Joonis 3. Vietnami terrasspõllud ja küla Näide: Vietnami põllud on külast kaugemal. Terrasspõllud on mägede nõlvadel. Põllud on kitsad. Jne. 2. Foto Pealkiri 3. Foto Pealkiri 4. Foto Pealkiri Praktiline töö: Google Earthi kasutamine. Riigi maastike uurimine Maastikufotode tegemine o Tähista need kohad leppmärgiga - Ava Add Placemark , kujunda ja lisa joonisele punktobjekt. Pealkirjaks see, mida tahad edasi anda, näiteks ,,Vietnami põllud".
kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969)*Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises. II MS lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda.kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat. 1949 sai ka NSVL aatompommi. 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme PINGELÕDVENDUS 1970-NDAD USA maine vähenemine maailmas tänu Vietnami sõjale *Relvakulud kasvasid liiga suureks *Liiga palju tuumarelvi *Saksamaade leppimine *Koostöö kosmoses *Suhete paranemine USA ja Hiina vahel *Tuumarelvade leviku tõkestamise leping *USA ja NSV Liidu kokkulepe relvastuse piiramise kohta AFGANISTAANI SÕDA 1979-1989 1979 tungisid NSV Liidu väed Afganistani *See näitas, et NSV Liit pole oma välispoliitikat muutnud *Mitmeaastane sõda ei toonud NSV Liidule edu
Ameeriklased tuvastasid need aerofotodelt ja teavitasid sellest kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, millest üle ta ühtegi laeva ei lase, ning nõudsid ka raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline tuumasõjaohu nädal, kuid Moskva andis järele tunnustades kontrolljoont ja lubas raketibaasid likvideerida. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada. Tuumasõja oht kainestas. Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga, toetusel partisanisõda. Punapartisane nimetati vietkongideks. USA pommitas Põhja-Vietnami, aga maavägedega sisse ei mindud, kuna kardeti, et NSVL saab enda alla kogu Ida-Aasia
allutada demokratiseerub aeglaselt 3) Hukkus 5mln inimest, neist 3mln tsviilelanikku Vietnami sõda Lõuna- ja Põhja- USA ei soovinud, et 1)USA sai lüüa ja 1960.ndad- Vietnam, Põhja- Vietnam kogu Vietnam muudeti 1970.ndad NSVL,USA, Hiina liidaks Lõuna- kommunistlikuks Vietnami endaga ja 2)USA maine maailmas langes muudaks
ei julgenud sõjahirmus takistada. × NATO asutamine (1949) USA, Kanada, Island, UK, Belgia, Holland, Norra, Luxemburg, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Taani × Saksamaade lõhenemine (1949) Läänetsoon ja idatsoon. Riik jagunes kahe poliitilise süsteemi vahel. Idas loodi Saksa DV ja läänes Saksa LV. × IndoHiina sõda (19461954) Vietnamis sõdisid Vietnami DV ja Prantsusmaa. Lõppes Prantsusmaa kapituleerumisega. Vietnam jagati 17. Laiuskraadi mööda kaheks. Üks pool jäi Vietnami DVle ja teine Vietnami Vabariigile. × Korea sõda (19501953) Korea jagati samuti okupatsioonitsoonideks mööda 38. paralleeli. See viis Korea lõhenemiseni. PKoreas loodi kommunistlik Korea RDV ja LKoreas Korea Vabariik. Kumbki riik teineteist ei tunnustanud
2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kuid ise enam otseselt ei sekku, sellega hüljati doominoteooria. 6) Watergate afäär- Nixoni ajal toimunud pealtkuulamisskandaal, mis põhjustas Nixoni tagasiastumise.
USA · Osales Külmas sõjas · Heaoluühiskonna teke · Hea majanduslik · Demokraatia areng areng · Kõrgtehnoloogilised · Majanduskriis USA- suurtööstused sse ei jõudnud · Narko levik · Võidurelvastumine · Vabaturumajandus · Rassism levis · Marshalli plaan · Algatas Vietnami Sõja · Majanduse areng · Ei vajanud välisabi · Välisabi Inglismaa · Pariisi kokkuleppe · 1970. Aastate keskpaigal sõlmimine 1954. majanduskriis Aastal Saksa · Uus idapoliitika Liitvabariik · Euroopa sõe ja terase ühendus · Euroopa liidu üks algataja riikidest · Immigratsiooni areng
mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt üle kasvada uueks maailmasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega ning USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin, mille kaudu oli mõlema riigi liidritel võimalik kiiresti üksteisega ühendust saada .13. Vietnami sõda 1964-1973. (eel - ja järellgu) Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku
Korea kriis 1950 surma sai ligi 3mln inimest, olukord jäi seal ikka samaks ehk maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks(Põhja- ja Lõunakorea) Lähis-Ida kriis mitmel korral puhkesid sõjad iisraeli ja araabia riikide vahel.NSVL üritas mõjuvõimu saada araablaste seas, Usa aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Kuuba kriis 1950 Usa proovis Kuuba võimuhaaraja E.Castro kõrvaldada, kui Kuuba sõlmis NSVL lepingu ning toodi sisse tuumalõhkeainega raketid. USA ja NSVL leppisid kokkuleppe, kus NSVL viib oma raketid Kuubast välja ning USA viib oma tuumaraketid välja Türgist(NSVL piiri lähedal). Berliini kriis 1960 aastal ehitati Berliini müür kuna paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemiga Saksa DV ning kombeks oli seega põgenemine Ida-Saksamaale. 1961 ehitati aga selle peatamiseks Berliini müür. Selle tagajärjel hukkus aga hulgaliselt süütuid inimesi. Vietnami kriis 1960-1970 Mitme aasta joo...
1962 sügis vastasseis, mille põhjustas Liit nõustus NSV Liidu raketibaase tuumarakettide Kuubale paigu likvideerima ja tamine. 22. oktoobril tuumarelvi Kuubalt kuulutas USA ära viima. välja mereblokaadi, et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist Kuubale. Vietnami USA sekkus Vietnami USAs sõjavastane sõda kodusõtta Lõuna poolel. protestiliikumine. 1964-1973 Kehtestati USA vägede järk sõjaväeteenistuskohustus järguline väljaviimine USAs. 1969 -73. 1965 Põhja-Vietnami Sõja pommitamine õhust. vietnamiseerimine. Helikopterid. Napalm. President Nixon.
a. Korea jäi jagatuks ja on seda siiani, samuti pole kahe riigi vahel sõlmitud rahulepingut. Lisaks jättis sõja ebamäärane 5 lõpptulemus võimaluse seda suvaliselt tõlgendada. Kõik sõja osapooled kuulutasid valjuhäälselt oma võitu, kuid tegelikult olid kaotajad kõik ja tundsid end ka vastavalt. VIETNAM 1964-1973.a 1954.a pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu poolitati Vietnam: 1) põhjas loodi kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik 2) lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Põhja-Vietnamis oli olukord äärmiselt raske: rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ja suhete loomisele Moskvaga. USA toetusel ametisse seatud valitsus kuritarvitas Vietnami Vabariigis võimu, oli korrumpeerunud ning piirkonda kimbutasid majandushädad. Probleeme tekitas ka poliitiline
Afganistaani sõda (79-89)-NSVL vägede väljaviimine, kodusõja jätkumine Berliini blokaad (48-49)-Lääne-Berliini maismaa- juurdepääsuteede tõkestamine Berliini kriis (55-61)-Inimeste lahkumine Ida-Berliinist Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel Kuuba Kriis (62)-USA ja NSVL konflikt Kariibi mere piirkonnas Marshalli plaan (48-52)-Majanduslik abiprogramm kommunismi ennetamiseks Külm sõda (47)-"Ärgem petkem end-me oleme praegu külmas sõjas" NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)(49) Pariisi kokkulepped (54)-Okupatsiooni reziimi kaotamin...
euroopa sümboliks. 6. Leia kaardilt külma sõja aegsed kriisikolded kolmandas maailmas ning sõnasta iga kriisi puhemise põhjus. Kuuba Kriis, NSV soovis sinna oma rakteid viia ning USA oli selle vastu. Lähis-Ida NSV liit üritas seal saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA aga toetas Iisraeli. Afganistani sõda Nõugukodue liit üritas jõuga kahtesdada seal talle meelepärast valitsust. Korea sõda Põhja- ja Lõuna korea vahel. Vietnami sõda Usa pidas seal sõda Lõuna-Vietnamis tegutsenud kommunitlike sissirühmituste ja neid toetanud Põhja- Vietnami vastu. 7. Miks tegid suurriikide juhid 1950.-1970. Aastatel pingelõdvendamiseks rahvusvahelistes suhetes? Nõukogude liidu juht Nikita Hrustsov kais koguni USA-s. NSV liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskonnas: atmosfääris, kosmuses ja vee all. NSV liit esines mitme algatusega võidurelvastumise pidurdamiseks
Maailm külma sõja ajal Pärast Teist maailmasõda jagunes maailm kaheks. Vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USAga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit. 1950.1980. aastate iseloomulikuks tunnuseks oli vaen demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vahel. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas. Euroopa oli jagat...
• 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LEE HARVEY OSWALD, JACK RUBY, VANGLAS SURNUNA • MAJANDUSES BUUM • MAKSUPOLIITIKA – VÄHENDATI MAKSE • INFLATSIOON LBJ – JOHNSON(DP) 1963-1969 • OLI ASEPRESIDENT, VANDE LENNUKIS • SUUR ÜHISKOND • SUURED RASSIRAHUTUSED
võitlus aktiviseerub-said valida,mustanahalised ametnikud, rassilise diskrimineerimise keelustamine ja seadus elamispinna saamisel.6668 rahutuste aastad. Martin Luther Kingi tapmine. Robert Kennedy tapeti. Feminismi levimine,66 naiste rahvuslik org. Kosmonautika edu. Keskkonna poliitika-puhta õhu standard. Beebibuumi lõpp-rahvastiku vananemine. Suur sisserände kvoot.Moes pikad juuksed,habe,laiad püksid, teksad, muusikas Beatles, Rolling Stones. Välispoliitika- 64 Vietnami sõda NIXON 69- 74 valiti ,,seaduslikkus ja kord". lõpetada vietnami sõda, Marko vastu, revulutisoonide vastu.72 - altkäemaksu skandaal. Majandus-kontroll palkade ja hindade üle. Majanduslanguse aeg, tööstuskasv langes, inflatsioon. Aaraabia-Iisraeli sõda tõstab nafta hinda-kahju kogu majandusele. Mustade lapsed valgete koolidesse. Nixon tegeles kodanikeõiguste tagamisega.Feminismi kõrgperiood. Indiaani rahva küsimus kerkis esile.
Castro (veel elus). Võimu kindlistamiseks hakkas ta riigistama Ameeriklaste omandeid. USA määras kuuba kaupadele ostu keelu o USA ei osta Kuuba suhkrut o Seepeale NSVL ostab Kuubast suhkrut o Kuuba muutus kommunistlikuks · PÕHJUS: NSVL paigutas kuubale tuumaraketid.56 o Oktoober 1962: Kuuba blokaad · Tulemus: o NSVL viis tuumaraketid minema o USA leppis Castro võimuga. 1964 vietnami sõja algus Vietman kuulus alguses Prantsusmaale, aga hiljem jagati kaheks: · Põhja-Vietnam: kommunistlik (NSVL) · Lõuna-Vietnam: mittekommunistlik (USA) Ning veel võitlesid vietkongid: vietnami kommunistlik partisan 1973 USA lõpetas Vietnami sõja, tõi oma väed välja (USA Kaotas) 1968 ,,Praha kevad" · A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistide juht · Inimnäoline sotsialism · KP kodaniku vabadus ja majandusvabadus
ebaõnnestus *NSVL paigaldas Kuubale maa tüüpi raketid *USA kuulutas välja kontrolljoone merel * Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist *Moskva andis järele *NSVL tunnustas kontrolljoont ja raketibaasid likvideeriti *USA ei tee katset Kuubat rünnata Tulemus: *Castro reziim jäi püsima *sõda ärahoitud tänu USA valitsuse ja Kennedy kindlameelsusele VIETNAMI SÕDA Aeg: 1957- 1975 Osalejad: Põhja-Vietnam (Hiina ja NSVL) vs Lõuna- Vietnam (USA) Põhjused: Saigoni (Lõuna- Vietnami linna) reziim oli mittekommunistlik, kuid ka ebademokraatlik ja dikdaatorlik ning see soodustas kommunistide kasvu riigis Käik: *1957- 1963 algas Lõunas partisanidesõda, toetas Põhja-Vietnami valitsus (seljataga Moskva ja Peking) * 1963-1973 asus sõtta USA punapartisanide vastu *Põhja-Vietnami sisse ei tungitud *julm, verine, dzunglisõda *1973 sõlmiti Pariisis rahuleping, milleg asutus USA sõjast välja *1973-1975 kommunistid Vietnamis võitmas alasid *1975 Saigon alistus
a) sõjaliste kulutuste puudumine, b) saksa töökus, c) Am. finantsabi koostoimel saavutatud maj.edu imetleti kogu maailmas. Äraleppimine Prantsusmaaga, maj.huvide põimimise alustamine, millest arenes välja Euroopa Liit. Adenaueri juhtimisel oli Saksamaast saanud NATO liige, mille raames lõi 1960.a taas ka sõjaväe. Keeldus tunnistamast Saksa DV-d ajutiselt okupeeritud idatsoon. 1960.a algul tugevnesid Saksamaal sots.dem.id,noored protestisid ägedalt sõja, eriti Vietnami vastu. Adenauer läks erru 1963.a, kristlikud dem püsisid võimul 1969.aastani, viimasel viiel aastal sots.demokraatidega. Liidukantsleriks sots.dem Willy Brandt. Idatsoonis e. Saksa Dvs tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid, eesotsas Walter Ulbrichtiga. Parteid nim Saksamaa Sotsialistlikuks Ühtususparteiks, vormiliselt säilitasid mitmeparteisüsteemi. Ulbricht läks ajalukku Moskva käskude eriti püüdliku ja pedantse täitjana. Tema nõue oli 1968
Ta kehtestas diktatuuri ja alustas ümberkorraldusi. Castro Natsionaliseeris ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimiga, kuid ebaõnnestusid. Hruštšov asus Kuubal rakette paigaldama. Ameerika president Kennedy teavitas sellst kogu maailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Moskva andis järele ja USA lubas vastutasuks, et ei valluta Kuubat. 5) Vietnami sõda 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks ja Lõuna- Vietnamiks. Lõuna-Vietnami režiim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik ja see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. Aastal 1957 algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda. Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964. Põhja-Vietnami territooriumi pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda kujunes julmaks ja järjest verisemaks demoraliseerides Ameerika sõdureid.
õppima. Tutvus mitmete marksistlike tudengirühmitustega, kuhu kuulus ka teisi kambodžlasi. Koos sõpradega asutas Khmeeri õpilasühenduse, mille eesmärgiks oli võitlus kuningliku võimu vastu Kambodžasse naastes liitus ta kohaliku kommunistliku parteiga ning 1963. aasta alguseks oli selle liider. Elulugu 1966 külastas Hiinat ja sealne kultuurirevolutsioon avaldas talle muljet. Kodumaale jõudes tahtis ta sealseid meetodeid rakendada. Samal ajal Vietnami vastu sõdinud USA otsustas ka Kambodža alasid pommitada, tappes 600 000 Pol Pot ja Khmer Rouge said üha populaarsemaks, eriti talurahva seas. Elulugu 1970. aastal oldi raskes seisus – ameeriklaste poolt taganema sunnitud vietnamlased tulid üha enam Kambodža aladele. Samal ajal kuulutati maalt läbirääkimisteks lahkunud prints pagulaseks ning peaministriks määrati Lon Noli. Prints aga moodustas Khmer Rouge’iga liidu Lon Noli kõrvaldamiseks ning hakkas Hiinast
sakslastel kadus võimalus põgeneda lääne poole. Kuuba e. 1962 NSVL viis Kuubale tuumaraketid. USA käskis need ära viia või muidu... NSVL viis raketid ära. USA jättis Kuuba kommunistlikuks ja viis oma raketid Türgist Kariibi kriis ära. Moskva ja Washingtoni vahel seati sisse otseühendus(teletaip). Vietnami 196473 Usa sekkus Vietnami sõtta, et takistada kommunismi levikut KaguAasias. USA ei 1976.aastal vallutas PõhjaVietnam LõunaVietnami. Kogu maa muutus sõda (76) suutnud seda võita ja oli sunnitud 1973.aastal väed häbiga välja viima. kommunistlikuks. USA ei julgenud astuda aastaid ühtegi tõsisesse sõjalisse konflikti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
