Vesiviljeluse tähtsus erineva arengutasemega riikides Itaalia ja Vietnami näitel Maria Šimuk Mis on vesiviljelus? • Veeorganismide kasvatamine inimese poolt loodud ja reguleeritud kunstlikes tingimustes • See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast Miks vesiviljelusega tegeletakse? • Soovitakse saada suuremas mahus toodangut • See on üks viis ka looduslike veekogude kalavarude suurendamiseks või taastamiseks (noorkalakasvandus)
1962 Kriisi aastad- 1962 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Kuuba Kriisi põhjused- NL viis Kuubale raketid ja USA märkas seda. Konfliktis osalevad riigid- Kuuba ja NL, USA, Suurbritannia, Itaalia, Türgi. Konflikti lahendus- NL viis raketid Kuubalt ära ja USA tõi Itaaliast ja Türgist jne raketid ära. Tulemused ja mõju- Oli hetk, kus saadi aru, et see võib olla reaalne tuumasõja oht. Võimalik, et tuumarelvade keelud jms on mõjutatud sellest hetkest. 5. Vietnami sõda a.1964-1975 Kriisi aastad- 1964-1975 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Vietnam Kriisi põhjused- Põhja-Vietnami ehk Vietnami demokraatliku vabariigi soov (Vietnami demokraatlik vabariik oli NL poolt mõjutatud ehk kommunistlik) kukutada Lõuna-Vietnami valitsus, kommunismi leviku takistamine, doominoefekti vältimine, Demokraatia levitamine, Vietnami DV ei nõustunud riigi kaheks jagamisega Konfliktis osalevad riigid- USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia, NSVL
( 1963-1969 periood, mil USA oli aktiivselt osalemas ) Vietnami naaberriigid Laos ja Kamboda sdisid ka. Toimus Indo-Hiina poolsaarel. Dungli loodus vimaldab pidada Bartissani sda. Selline sjapidamine oli USA jaoks vga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. Sja eellugu: Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi lpust alates. Teise maailmasja ajal hivas need alad Jaapan. Peale Jaapani okupatsiooni lppemist kuulutati vlja iseseisev Vietnami riik. Selle riigi etteotsa sai kommunist Ho Chi Minh. Prantslased ptsid oma koloniaalvaldust taastada ja saatsid sinna oma sjaved, et seda ala tagasi saada. Puhkes Prantsuse-Vietnami sda, mis lppes prantslaste lasaamisega 1954 aastal. Genfi lbirkimiste tulemusena lepiti kokku, et Vietnam jaguneb kaheks mramata ajaks. ( 17.laiuskraad ) ( 1954 ) Phja pool on kommunistid ja Luna pool mittekommunistid. Mnda aega need kaks riiki eksisteerisid rahulikult ksteise krval.
Siin püsis rinne kaks aastat, kuni 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu. See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest väga erinevad Korea sõjas hukkus üle 3 miljoni korealase, mitukümmend miljonit inimest jäi kodutuks, kaotas omaksed . hiina vabatahtlikke hukkus umbes miljon. USA kaotused ulatusid 54 246 inimeseni. Hoogu sai võidurelvastumine. Kõik sõja osapooled kuulutasid oma võitu. 2. Vietnami sõda 1945. aasta septembri alguses, kui jaapanlased olid lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vitnami kommunistid, eesotsas Ho Chi Minh´iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Septembri lõpus saatis Prantsusmaa sinna oma väed, keda toetasid inglased. Prantslased okupeerisid maa lõunaosa koos pealinna Saigoniga, detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi
Alustamine import/eksport ettevõttega Sa oled huvitatud import/eksport ettevõttest. Võimalik, et sa oled samal positsiooonil nagu mina 5 kuud tagasi, kui mul polnud eelnevaid kogemusi sellel alal. Kust alustada? Augusti kuus ma alustasin iseseisvalt õpinguid Ühendriikide viski ekspordiga Vietnami koos Georgetown-i professori Michael Czinkotaga, ühega raamatu autoritest. Me otsustasime teha protsessi käigus märkmeid ja jagada mõningaid ettepanekuid siin, et tulevastel õpilastel oleks kasu meie tööst. Ma viin teid läbi protsessi, kuidas ma viie kuu eest ei teadnud midagi impordist/ekspordist, nüüd on mul aga eksklusiivsed õigused eksportida Wasmundi, viski brändi, Vietnami. Eeltöö: Vaata, kuhu viib sind Google
ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966
talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui 50 rahvusrühma, sh-s taid, thaid, nungid, laod, miaod, jaod ja gelaod Asustus on ebaühtlane. 90 % rahvastikust paikneb madalikel ja rannikul. Töötuid on 2,4% Keskmine eluiga on 71a.(mehed 68a.ja
Peetakse esimeseks ja viimaseks korraks, kus maailm seisis reaalselt tuumasõja lävel. 28 oktoober teatas Hrustsov, et Nõukogude Liit viib raketid ära. Kompromiss: Nõukogude Liit lubas Kuubat mitte kunagi rünnata ja Türgist oma raketid välja tuua (saladus). Kriisi järel seati Nõukogude Liidu ja USA vahel sisse nn. kuum liin pidev telefoni otseühendus riigijuhtide vahel. Vietnami sõda ehk Indo-Hiina kriis 1. 1946-1954 Ho Chi Minh kuulutas välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kommunistlik Viet- Minh alustas võitlust Vietnami iseseisvuse eest prantslaste ja jaapanlaste vastu. 1946 algas Prantsusmaa ja Vietnami DV vahel sõda. 1954 said prantslased hävitavalt lüüa. Toimus rahvusvaheline Genfi konverents, kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks: a. Põhja-Vietnam 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi, ametlik nimi Vietnami Demokraatlik
2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin 1946 1957 - Vietnami kodusõda märts Churchilli kõne (vastus) 1963 1946 Fultonis 1.jaan.19 Kuubas võim F.Castrole 1946 - Hiina kodusõda 59 1949 1959 Kuubas agaarreform 1946 - Kreeka kodusõda 1960- Kariibi meri ja Okeaania 1949 ndad riigid
Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate
.................................................... 13 Kasutatud allikad................................................................................................................... 14 2 Kambodza Kambodza on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Kambodza piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks. Riigi nimi 19531970 Kambodza Kuningriik 19701975 Khmeeri Vabariik (Lon Noli võimu ajal Prantsuse Vabariigi eeskujul) 19751979 Demokraatlik Kampuchea (punaste khmeeride võimu all) 19791989 Kampuchea Rahvavabariik (Vietnami toetatud valitsuse all) 19891993 Kambodza Riik (neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või ei) alates 1993
Kordamine Arenenud tööskiikideks nim. · Tugev majandus · Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng USA poliitilised probleemid ja lahendused: · 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindaj...
,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs Greenpeace Nixon/ rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. a Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Makartism Truman/J.R McCarthy algatatud kommunistide- ja juutidevastane poliitika 50.algul Vietnamiseerimine Nixon/ USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. 3.Kes oli ja millega läks ajalukku Martin Luther King? USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. 4.Kuidas sattus USA sõtta Vietnamis?Millega see lõppes? USA ja Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami ning Hiina ja NSVLi toetusel moodustatud Põhja- Vietnami vahel tekkisid pinged.Põhja-Vietnamis moodustati Lõuna-Vietnami valitsusevastaseid
September 1950 saabusid USA väeosad Lõuna-Koreasse, koos Lõuna-Korea vägedega jõudsid nad Hiina ja Põhja-Korea piirini, kuid sunniti sealt taganema. 1951 algasid vaherahuläbirääkimised. Tulemused: Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu VIETNAMI SÕDA Vietnami sõda on Vietnamis toimunud sõjategevus, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Aeg: 1959-1973 Osalejad: USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia Põhjused: Põhja-Vietnam ja Lõuna-Vietnam tülis, USA Lõuna-Vietnami poolele 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu.
Külma sõja kriisid (millal? mis toimus? tulemus): Berliini blokaad Millal?- 1948-1949 Mis toimus?- Tulemus?- põhjustas saksa lõpliku lõhenemise Korea sõda Millal?- 1950-1953 Mis toimus?- Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse Tulemus?- tulemuseta, 3mln suri Kuuba kriis Millal?- 1952 Mis toimus?- NSVL tungis raketid kuubale Tulemus?- venemaa andis jârele Vietnami sõda Millal?- 1955-1975 Mis toimus?- Tulemus?- rajati vietnami sotsialistlik vabariik 3. Ameerika Ühendriigid pärast II Maailmasõda. Eksportis toitu Saatis sõdureid USA sisepoliitiline olukord 50-60ndatel. Mustanahaliste olukord Punane hirm Makartism Rassiline diskrimineerimine Vietnami sõja mõju USA-le. Kogu sõjajärgse aja olid Ameeriklased kuulda võtnud oma juhtide üleskutseid ohverdada end kaugete riikide abistamise nimel. Vietnami tuleproovis aga hakkas Ameerika moraalne erandlikkus- veendumus, et
aega kestis ülim pinge, mis oleks võinud vabalt kasvada tuumasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest, tehti kompromiss NSVL viis Kuubalt ja USA viis Türgist oma raketid ära ning Kuuba pidi jääma kommunistlikuks. Moskva ja Washingtoni vahel on ,,kuum liin", mille kaudu saab üksteisega otse ühendust võtta. VIETNAMI SÕDA 1964 73 Kagu-Aasia oli osa Prantsuse kolooniatest Prantsuse Indo-Hiina.. II MS valitses seda ala Jaapan. Kohe pärast Jaapani kapitulatsiooni kuulutasid Vietnami kommunistid välja Vietnami Demokraatku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnistanud ning algas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946 54. Prantsusmaa kaotas ning jaotati riik kaheks: Vietnami DV põhjas ja Vietnami Vabariik lõunas. Üks oli kommunistlik ning teine antikommunistlik diktatuur. Sarnane olukord koreaga. Kommunistid ei leppinud sellise rahulepinguga ning alustati lõuna partisanide toetamisega. Usa suurendas oma kohalolekut, sest kardeti
Veebr 1948 kommunistide võimuletulek Tsehhoslovakkias Märts Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg) Juuni 1948 mai 1949 Berliini blokaad 4. apr 1949 NATO Aug NSV Liit jõudis oma aatomipommini Külma sõja kujunemine III 1. okt Hiina kodusõja lõpp, Mao Zedong 1954 SLV NATO liikmeks 1955 VLO, NSVL tühistas liitlaslepingud Inglismaa ja Prantsusmaaga Külm sõda Aasias 1949 Hiina kodusõja lõpp, Mao Zedong 1946-1954 Indo-Hiina sõda, Vietnami jagamine, Ho Chi Minh 1950-1953 Korea sõda. Kim Il Sung Ajutine pingelangus 1955 Genfis USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL tippkohtumine 1955 NSVL väed välja Austriast 1959 Hrustsov USAs Suessi kriis I 1952 Egiptuses võimule G. A. Nasser 1956 Egiptusest ainuparteiline sotsialistlik islamiriik 26. juuli Suessi kanali riigistamine Suessi kriis II 29. okt Iisraeli sissetung 31. okt Inglismaa ja Prantsusmaa pommitavad Egiptust 5. nov dessant 6
· Emotsioonide teke: Beatles´i edu, omamoodi ´´maailma vallutamine 1960 a., sport(jalgpalli MM võit 1966 a.) Saksamaa Liitvabariik · Riigipea: Konrad Adenauer · Parteid: krislikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid · Liidukantsler: Willy Brandt · Sai NATO liikmeks ja tõi taas sõjaväe · Ei tunnustatud SDV-d, pidasid ajutiselt okupeeritud idatsooniks · Noored protestisid Vietnami sõja vastu · Majanduse kiire kasv, võõrtööjõu kasutamine Prantsusmaa · Parteid: kommunistid ja gaullistid · Alzeeria ja Prantsusmaa vastasseis, puhkes vabadusvõitlus prantsuse valitsuse vastu · De Gaulle korraldus koloniaalimpeerium likvideerida · Lahkus NATO-st, jätkas tuumaprogrammi · 1968. noorterahutused Pariisis Teised Euroopa riigid
Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliitika Vietnami sõda 1960-1970 oli sõda koreas kus oli oht et kommunism hakkab levima taas, seega läks USA sinna appi kus nad said järkjärgult lüüa ja kaotused olid suured, USAs sai surma üle 50k inimese ja 300k haavata. USA tuli kaotajana välja. Rahvas kaotas usu ja kehv majandus tegi selle hullemaks. 3. Miks oli usa sõja vastu, too näiteid. Ilmselt on küsimuses vihjatud peale vietnami aegset aega seega julgen arvata et üks põhjus oli see et inimesed olid endiselt shokeeritud vietnami kaotusest ja hirmul ning eneseusk oli kadunud. Varasemalt aga inimesed soovisid lihtsalt rahu mis on igati mõistetav ja kehtib iga riigi puhul 4.Kuidas mõjus USA lahkumine vietnamist indo-hiinat 5.Uus kurss viis riigi välja majanduskriisist: Reagan*Reaganoomika* USA kasutas esimest korda tuumarelva: Truman, Tema oli siis valitseja kui lasti *Little boy õhku* Doominoteooria:
aastani. Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest. Vietnami sõda 19641973 Vietnam, NSVL, Vietnam oli jagatud 1945-1954 Koloniaalsõda Pr USA lähtus doominoteooriast, mille järgi tuli ära USA mööda 17. paralleeli vs. Vietnami DV. Lõuna- hoida kom. levik Vietnamis, muidu langevad ka kaheks: põhjas Vietnamis algas Vietnami DV teised Aasia riigid (Kennedy paindliku kommunistlik Vietnami toetatud partisani sõda. DV-d reageerimise poliitika). DV ja lõunas USA- toetas NSVL. Lõuna-Vietnam 1964
1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele
· 1962 KUUBA KRIIS: 1959 kukutati USA-meelne diktaator ja Fidel Castro sai juhtimise, kes sai abi NSV Liidult ning kuulutas Kuuba kommunistlikuks. USA toetas neid, kes tahtsid Castrot kukutada. USA avastas Kuubale paigutatud NSV Liidu keksmaaraketid, mis võiksid ohustada USA- d. Ühendriigid blokeerisid Kuuba. Seisti silmitsi kolmanda maailmasõja puhkemisega, kuid jõuti siiski kompromissile. NSV Liit viis ära raketid ja USA lubas Kuubat mitte rünnata ja sealset reziimi mitte kukutada. · VIETNAMI SÕDA: Vietnami kommunistid soovisid iseseisvust ja kuulutasid 1945 välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Sellepeale saatis Vietnami oma väed Prantsusmaa ja okupeeris lõunaala, kus loodi Lõuna-Vietnami riik, mis tunnustasid Lääneriigid. Prooviti alistada ka Põhja-Vietnami. 60.datel loodi L-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, eesotsas kommunistis, kes tahtsid ühinemist Põhja-Vietnamiga. USA pidi sekkuma, sest kartis, et muidu langevad kõik Ida-Aasia riigid
· Poliitiline süsteem: o President (4a) o Kongress (Esindajate Kogu ja Senat ehk Ülemkogu = osariikide esindus) o Erakonnad (IP ja DP) · USAs kardeti kom levikut, v.poolseid vaateid = makartism > v.poolsete ja vabamõtlejate tagakiusamine · 60.aastatel neegerrahutused > võeti vastu seadused, mis võrdsustasid neegrid valgetega · 50.aastateni oli Vietnam Prantsusmaa asumaa > 50.algul löödi prantslased välja > 1954 Vietnam jagati > põhjas Vietnami Demokraatlik Vabariik, lõunas Vietnami Vabariik · 50.lõpus alustas Põhi sõjategevust Lõuna vastu · VDVd toetasid Hiina ja NL · VVd toetas USA · Sõda kestis 1973 aastani > USA väed viidi välja · 1974 Põhi vallutas Lõuna = Vietnami Sotsialistlik Vabariik · Ronald Reagan sai USA presidendiks 1980.aastal kogu jõud oli suunatud NL hävitamisele
Organisatsiooni. b) Korea sõda Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. c) Vietnami sõda Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida
Kuid Hrustsov otsustas rajada takistuseks Berliini müüri, mis on kujunenud üheks külma sõja sümboliks. 1962. aastal halvenesid Kuuba suhted USA-ga. Ameerika ei ostnud enam neilt suhkrut ning see oleks võinud surmahoobi anda, kui NSVL poleks lahkelt pakkunud end abiks. NSVL tõi saarele oma raketid, USA käskis need kiiresti ära viia või vastasel juhul nad tõesti ründavad. Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt. 1964. aastal alanud Vietnami sõda aga osutus suurimaks läbikukkumiseks külma sõja jooksul. Pärast prantslaste lahkumist Vietnamist alustas Põhja-Vietnami kommunistlik juhtkond uut sõda, mille eesmärgiks oli liita Lõuna-Vietnam Põhja-Vietnamiga. Sõja omapära seisnes selles, et otsese rünnaku asemel hakkasid põhjavietnamlased kasutama partisanisõja taktikat Lõuna-Vietnami dzunglites. Põhja-Vietnam eesotsas kommunistlikku liidriga sai toetust Hiinalt ja NSVL-ilt
vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda
neile vastu olla. 80ndate keskel lõpetas NSVL ära ning sotsialismileer varises kokku. Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam kaheks. Põhja-Vietnam(NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam(USA ja prantsusmaa).Tekkisid teravad vastuolud. 50Ndate lõpus hakkas hakkasid L-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad P-Vietnami toetatud sissisalgad. Valitsusevastased rühmitused liitusid L-Vietnamiga. Usa sekkus, toetades Lõuna-Vietnami ning ründasid Põhja- Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit. USA kaotas(palju hukkunuid,hingeline kriis), Kirjutati alla rahulepingule (1973) paar aastat hiljem sai lõunas etteotsa kommunistid Saksamaa liitvabariigi sotsiaalne turumajandus Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Riik ei reguleerinud majandusprotsesse vahetult, kuid määras reeglid, mida ettevõtja pidi järgima. Sotsiaalse turumajanduse põhimõte oli ettevõtja vaba konkurents.
1969 - Neil Amstrong (USA) esimene mees kes pani oma jala kuule, ,,Minu jaoks väike kuid ühiskonna jaoks suur samm" Tuumariigid olid USA, NSV Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Iisrael, India, Pakistan, Põhja-Koera. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda elu kogu maakeral. Relvastumine nõudis ka suuri kulutusi. Palju ökoloogilisi proleeme. 13. Vietnami sõda Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud; see omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni Mõlemat sõdivat poolt toetasid liitlased- Vietnami DV-d kommunistlikud Hiina ja NSVL; Prantsusmaad aga USA. 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine
sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Breznevi doktriin NSVL võib sotsialismi kaitsta ka relva jõul, kui see osutub vajalikuks. NSVL teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus. See tähendab, et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda, kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Vietnami sõda 1954. aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL toetusel moodustatud Põhja- Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ning USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks (Vietnami Vabariik reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik; see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis). 1957.a algas lõunaosas Vietnami DV (juht Ho Chi Minh) toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi, USA astus vietkongide vastu sõtta 1964. aastal
mis aastast 1995 kannab OSCE nime; Helsingis kirjutas sellele alla 33 riiki Euroopast ja 2 Ameerikast). Breznevi doktriini (1968 Tsehhi kriis 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel. Eisenhoweri doktriin ehk doominoteooria väitis, et kui üks kolmanda maailma riik sattub ,,kommunismi küüsi", järgnevad sellele pea ka teised. Sellest lähtuti Vietnami sõjas. John Kennedy oli aastail 1961 1963, Kuuba kriisi ajal, USA president. Nikita Hrustsov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 1964), ka Kuuba kriisi ajal. Fidel Castro Ruz oli Kuuba diktaator 1. jaanuarist 1959, partisanisõja algataja. Imre Nagy püüdis Ungaris reforme teha ja Nõukogude korra vastu mässu algatada, see suruti tankidega väga veriselt maha. Ho Chi Minh oli 2. septembril 1945 välja kuulutatud Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnami) juht
Kanali natsionaliseerimisest saadud tulusid kasutati Assuani tammi rajamiseks. Järgnevalt sõlmis Nasser tihedad suhted Nõukogude Liiduga ja kaldus veelgi enam sotsialismi suunas. Samuti püüdis ta saada araabiamaailma üldtunnustatud juhiks. Sel eesmärgil algatas ta 1967. aastal Araabia riikide sõja Iisraeli vastu, kuid Kuuepäevases sõjas said need hävitavalt lüüa. 11. Korea sõda, Vietnami sõda, Afganistani sõda. Millal toimusid, kes olid osapooled ning millised olid nende huvid? Mõni sõjale iseloomulik joon võiks ka teada olla, näiteks see, et kuidas rinne edasi-tagasi liikus, kas kindel rinne üldse eksisteeris, mõni tuntum väejuht või lahing, näiteks mis oli Teti operatsioon või mis toimus Mai Lais. Stinger raketid, mudzahiidid jne. Doominoteooria olemus ja selle sõnastaja? Korea sõda
lõpetamine, seda alustas I.Nagy Ungaris. Raudne eesriie- NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulges selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Parim näide on Berliini müür (1961-89). Doominoteooria- USA teooria, et kui üks riik langeb kommunismi võrku, võivad järgneda sama rada pidi ka teised lähedal asuvad riigid, st. kui kukub üks, kukuvad ka järgemööda teised. Vietnamiseerimine- Vietnami sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega, USA väed viiakse ära. Idalepingud- SLV ja NL-i ja Poola vahel sõlmitud lepingud (1970), loobutakse vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire. Tähesõdade programm- R.Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid.
Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Vietnami sõda Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli
See kokkulepe oli igavene. Teine kokkulepe, mis käsitles strateegilise relvastuse piiramist, oli ajutine ja sedastas, et kumbki pool külmutab järgmiseks viieks aastaks oma strateegiliste kandurite arvu saavutatud pariteetsel tasandil-kummalgi 2400 ühikut. Seega ei puudutanud SRP-1 leping, nagu seda hiljem hakati nimetama, strateegilise relvastuse vähendamist. Vietnami sõda Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli
USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marshalli plaan Ida-Saksamaa - Vaesus ja nälg - Põgenemine läände Lääne Berliini totaalne blokeerimine Õhusilla rajamine Tulemus 2 Saksamaad: - 1949. august Saksamaa Liitvabariik - 1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik
reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga. 1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Osalejad: USA, P ja L-Vietnam, Hiina Põhjus:Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid
Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal juhul sekkusid demokraatlikud ja kommunistlikud jõud teistest riikidest. Nagu näiteks tehti Korea sõjas, kommunistlik Hiina sekkus, et aidata kommunistlikku Põhja-Koread. Vietnami sõjas saatsid ameeriklased nii palju vägesid Vietnami, et see oli peaaegu nagu nende endi sõda. Külma sõjaga meenub koheselt Kuuba raketikriis. Kuigi mõned ütlevad, et ameeriklased
Suurbritannia, 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda Pakistan, polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Hiina Vietnami sõda USA, Vietnam, Ameerika Ühendriikide Kongress andis Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest (1959-1973) Prantsusmaa, presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Suurbritannia saiTonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Kuuba ehk NSVL, Kuuba, Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, Kariibi kriis USA Sotsialistlik revolutsioon
Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal juhul sekkusid demokraatlikud ja kommunistlikud jõud teistest riikidest. Nagu näiteks tehti Korea sõjas, kommunistlik Hiina sekkus, et aidata kommunistlikku Põhja-Koread. Vietnami sõjas saatsid ameeriklased nii palju vägesid Vietnami, et see oli peaaegu nagu nende endi sõda. Külma sõjaga meenub koheselt Kuuba raketikriis. Kuigi mõned ütlevad, et ameeriklased
hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. · Tagajärjed: SB ja Prm mõju maailmas vähenes. SB ja Prm omavaheline suhtlemine nõrgeneb (SB+USA ja Prm+Skm). NSVL autoriteet Lähis-Idas (Araabia riigid) suureneb. USA autoriteet suureneb (USA+Iisreal - hakkas toetama Iisraeli kui vastukaalu kommunismi levikule). 1957 Eisenhoweri doktriin. Lääneriigid on seotud ning ei sekku samal ajal Kesk-Euroopa probleemidesse. 5. VIETNAMI SÕDA · 1964-1973 · Põhjused: Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne (diktaatorlik)Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn
sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga. 1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid.(Kennedy paindliku reageerimise poliitika) 1964.a
otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. VIETNAMI SÕDA (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja
NSVL plaanidega nõustuti sest ilma temata oleks olnud raske sõda võita. Külma sõja ajal aga hakkas teiste riikide suhe NSVL-sse muutuma ja hakati Atlandi harta põhimõtteid üle vaatama. DOOMINO TEOORIA kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. VIETNAMI SÕDA 1960- 1973 WILSON Rahvasteliidu loomine. ROOSEVELT väljumine ülemaailmsest maj. kriisist. TRUMAN Marshalli plaan KENNEDY Kuuba kriis NIXON Vietnami sõja lõpetamine. REAGAN Tähesõdade programm, reiganoomika. Truman-kommunismi tõkestamine, trumani doktriin Mao Zedong-liider,Hiina reformid, kultuuri revolutsioon Eisenhower-doomino teooria, doktriin Adenauer-Saksa majandus ime, sotsiaalne turumajandus L.Erhard-viis Adenaueri plaane ellu. Breznev- peale Hrutsovi, stagnatsioon Hurtsov-NSVl liider, sulaperiood, 1952-1964 Reagan-USA president, ulatuslikud maj reformid. Kennedy-Vietnami sõda, atendaat. Nixon- watergate afäär
Ta püüdis maailma konflikte maandada.Kõige raskem oli tal võidelda liberaalse poole pealt demokraatide vastu.Ta võitles plaaniga lasta vabaks lennuväed.Ta keelustas sõjaväes palgatõusud.Carter oli kokkuhoidva keskkonna poolt ning ta isegi tahtis panna Valgele Majale päikese paneele. -G.Ford(1974-1977)-Ta oli skandaalne president. -R.Nixon(1969-1974)-Kasutas ebaseaduslike võtteid, mille eest ta ka kallist hinda maksis.Ta tegi mitmeid muutusi Vietnami sõja ajal.Ta lõi soodsad suhted Hiinaga.Ta lõi rahu Middle-Eastis.Ta käis ka Vietnamis kohtumas U.S sõjaväe juhiga ning presidendi Ngugyen Van thieu-ga.Tema presidendi ajal majandus tõusis, kullahind langes.Tema suur plaan oli eraldada Dollar kullast. -L.Johnson(1963-1974)-Ta võitles maksudega, tõstis neid.Ta mängis suurt rolli Chicken War.Ta võitles inimõiguste eest.Tema põhimõtted olid, et haridus oli kõige võti.Ta aitas vaeseid lapsi
○ Ühendriikidel oli tuumapomm ● Nn väikesed sõjad- sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSVL ei sõdinud omavahel, vaid toetasid sõdijaid omalt poolt materiaalselt ja sõjaliselt. ● Spionaažiga tegelemine ● Majanduslik võitlus ● Võidujooks kosmoses ○ NSVL saatis esimese inimese kosmosesse, USA astronaut astus esimesena Kuu pinale ● Rivaliteet spordis- kasutati palju dopingut 3. Vietnami sõda 1959.-73. aastatel a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled: ● kommunismi edasise leviku takistamine ● USA soovis demokraatiat levitada ○ USA põhjendus: vietnamlased ründasid laeva (tegelikult mitte) ● Põhja-Vietnam ○ toetasid NSVL, Hiina, Põhja-Korea, Vietkong ● Lõuna-Vietnam ○ toetasid USA, Lõuna-Korea, Austraalia, Tai, Uus-Meremaa, Filipiinid b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas);
Minh) toetas ja Moskva ja Peking. Punapartisanid- Vietkongid. 1964 astus USA anetlikult vietkongide vastu sõtta. Pommitati Põhja-Vietnami. Kardeti, et Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oli julm ja verine. 1968 USA presidendiks Nixon. Tahtis sõda lõpetada ja Lõuna-Vietnami aidata relvade ja nõuga. 1973 Pariisi rahuleping. Sõda lõppeb. USA lahkub kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud L-V sai lüüa. 1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas. 1976 Vietnami sotsialistlik vabariik. NSVL positsiooni tugevnemine külmas sõjas. Afganistani sõda 1979-1989 1979 tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt PINGELÕDVENDUS 70ndad Lääs vajas külmas sõjas kas või lühikest hingetõmbehetke, see tähendas vajadust normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga. Prantsuskeelne nimi detente. NSVL-USA 1969 Nixon presidendiks. Ameerika on huvitatud suhete parandamisest
3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Heil enn) 2) Korea sõda 3) Berliini kriis 4) Ungari ülestõus (peale Ungari okupeerimist Kremli juhtkonna poolt lahkusid sajadtuhanded inimesed kodumaalt.) 5) Afganistani sõda (NSVL viis oma väed sinna on ikka maun) 6) Vietnami sõda 7) Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, maailm oli kolmanda maailmasõja äärel) Taheti üksteisest üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameeria maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Võisteldi, kes suudab toota suuremaid ja tugevamaid relvu jne. 2
Suessi kriis Gamal Abdel Nasseri reziim soovis 1956. aastal natsionaliseerida Suessi kanali. Tema unistuseks oli vabastada araabia maailm välismõjudest ja ühendada see Egiptuse juhtimise alla. London ja Pariis valmistasid ette sõjalist aktsiooni, liitlase said Tel Avivi näol, kuna Iisraeli häirisid palestiinlased enda reididega juudi riigi alale. 29.okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse- põhjenduseks toodi vajadus likvideerida palestiina partisanide tugialad. Tel Avivi, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelise kokkuleppe kohaselt pidi Iisrael vallutama kiirelt suurema osa Siinai poolsaarest ja lähenema Suessi kanalile. Seejärel sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nad nõudsid, et Egiptus enda väed Suessi kanali lähistelt eemaldaksid. Egiptus aga keeldus ja 31.okt 1956 hakati Egiptust pommitama. ÜRO-s nõudsid nii Washington kui Moskva sõjategevuse lõpetamist ning 6.nov 1956 sõlmitigi vaherahu. USA-le oli see konflikt vastumeelt, ...
rahu ja julgeolek. 8. Kelle vahel jagati Saksamaa pärast teist maailmasõda? Võiduriikide, s.o. USA, SBR, NSVL ja Prantsusmaa vahel. 9. NATO(seletus, aeg, eesmärgid)? Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 1949 aastal. Eesmärk: et toimuks majanduslik, poliitilineja sõjaline koostöö liikmesriikide vahel 10. Mida tähendab pingelõdvendus? Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. 11. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks. Kuuba: 1962, Fidel Castro korraldas riigipöörde, riigis hakkas valitsema kommunistlik diktaktuur. Kuubale paigutati NSVL-i tuumapommid.
Kolmas maailm 1.Vietnami sõda. Selle mõju siis ja tänapäeval. Lõpptulemusena mõjutas Vietnami sõda Ameerikat märksa sügavamalt, tuues kaasa pöördumatuid muutusi. Pärast moraalseks ristisõjaks kujunenud Teist maailmasõda olid ameeriklased veendunud, et nende riik ei saa eksida. Ometi tõid Vietnami sõja kaotus ja sellest tingitud ühiskondlikud lahkhelid 1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise. Ameerika sõdurid olid võitnud kõik lahingud, ent sõda ise kaotati ning see osutas Ameerika sisulisemat laadi läbi -kukkumisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
