Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mill...
salvestunud energiat saab kasutada sünteesiprotsessides. Koosneb lämmastikalustest, süsivesikust ka 3st fosfaatrühast. Moodustub fotosünt valgus, hingamisahela, glükolüüsi käigus.on nukleotiid. Fotosünteesi tähtsus: produtsendid on toiduahela I lüli, hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja H2. ; seob atmosfäärist CO2’te; valgusenergia muutmine keemiliseks energiaks. Rakuhingamine: sisenevad CO2, glükoos ja hapnik; väljuvad: suhkrud, varuained, aminohapped, lipiidid.Rakuhingamise tähtsus: vabaneb energia; orgaanilisest ainest energia kättesaamine.
või lisajuured, siis on tegemist narmasjuurestikuga. Kui taime juurestik koosneb ainult üht tüüpi juurtest , nt lisajuurtest, nagu sõnajalgtaimedl , siis nimetatakse sellist nähtust homoriisiaks, vastandina heteroriisiale, kus juurestikus leidub mitmesuhuseid juuri , nt sammas-,külg-,lisajuuri. Juure muudendid : *Säilitusjuured- paljudel taimedel kujunevad juured varuainete säilituspaigaks.Rakkudesse kogunevad varuained nt tärklis, suhkur, vesi. Selle tagajärjel juured paisuvad ja muutuvad lihakateks. Juurviljadel tekivad säilitusjuured esimisel aastal. Neisse kogunenud ained kasutatakse teisel aastal maapealse võsu kiireks kasvamiseks ja õite , viljad ning seemnete moodustamiseks. Nt juurviljad porhand,peet,kaalikas *Tõmbejuured e. Kontraktiiljuured-mitmeaastaste sibul-,mugul- ja risoomtaimede juurtel on omadus oma pikkust muuta. Tõmbe- e kontraktiilijuured aitavad taime maa-
spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid: Fosfolipiidid lipiidid, mis sisaldavad fosforhappejääki. Baasalkoholiks on glütserool.Põhiliseks esindajaks letsitiin. Sfingolipiidid (nt. aju koostises) baasalkoholiks sfingosiin. Tsüklilised lipiidid - nende baasalkoholiks on tsüklilised alkoholid steroolid (nt. kolesterool) 33. Lipiidide biofunktsioonid - Energeetiline funktsioon, struktuurne funktsioon, kaitsefunktsioon, lahusti funktsioon, varuained. 34. Ensüüm - Endogeenne bioaktiivne aine. 35. Ensüümi toimemehhanism - Katalüüs toimub ensüümi pinnal aktiivtsentris. Aktiivtsenter ja substraadi molekul peavad olema komplementaarsed. 36. Ensüümidele iseloomulik- Enamus ensüümidest on valgud. Omab reguleerivat toimet ainevahetusele. 37. Ensüümi Klassifitsioon - Oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. 38. Markerensüümid - Ensüümid, mis on olulised haiguste kindlakstegemisel. 39
Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c
kapslite sünteesil. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Kapsli fn: 1)kaitseb kuivamise eest 2)takistab faagide adsorbeerumist 3)kaitseb fagotsütoosi eest 4)liidab karud agregaatideks 5)takistab 02 difusiooni rakku 6)lima suunatud eristamine libiseval liikumisel 7)aitab kleepuda pinnale ja seob mineraale Eri koostised: 1)homopolüsahhariidsed kapslid 2)heteropolüsahhariidsed kapslid 3)valgulised kapslid Sahharoosi kasutavad bakterid kapsli tootmiseks. Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Bioplast. *varupolüsahhariidid *rasvad ja rasvataolised ained *polüfosfaadid *väävel Polüsahhariidid, rasvad ja polü-hüdroksüalkanoaadid(PHA)- saab kasutada energia saamiseks ja endogeenseks C allikaks, polüfosfaadid on P varuks, S on redutseerija varu fotosünteesivated bdel ja energiavaru värvusetutel väävelbakteritel. Sisaldiste terakesta ümber
nim. karotinoidideks); neil on ligimeelitamisfunktsioon 3) kloroplastid rohelised (rohelise värvi annab pigment klorofüll); neil on fotosünteesifunktsioon. Kardab külma ja madalaid temperatuure, sellepärast hakkab külmal ajal lagunema, alles jäävad kromoplastid (lehed kolletuvad). NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Inklusioonid ehk rakusisaldised tsütoplasmas lihtsalt olevad varuained, mis mingil põhjusel ei ole pakitud Golgi kompleksis või ER's ja satuvad tsütoplasmasse. Taime- ja loomaraku võrdlus Taimerakul on rakukest ja plastiidid, loomarakul mitte. Loomarakul pole tsentraalvakuooli ja osadel pole üldse vakuoole. Vakuoolid täidavad erinevaid funktsioone: veetalletajad, varuainete kogumine, jääkainete kogunemine, loomade jaoks mürgiste ainete kogumine, jne. Üks vakuool ei täida korraga kõiki ülesandeid, see sõltub sellest kus koes ta asub (nt
Aldehüüdide keemilised omadused: Kuna sahharoosi molekul ei sisalda vaba aldehüüdrühma, puuduvad tal ka redutseerivad omadused. Hüdrolüüsi tõttu võib pikemat aega seisnud suhkrulahus anda aldehüüdrühma tõestusreaktsiooni. Käärimine: Vesilahus võib osaleda paljudest käärimisprotsessidest , ka alkoholkäärimisest C12H22O11 + H2O 4 C2H5OH + 4 CO2 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega
Aldehüüdide keemilised omadused: Kuna sahharoosi molekul ei sisalda vaba aldehüüdrühma, puuduvad tal ka redutseerivad omadused. Hüdrolüüsi tõttu võib pikemat aega seisnud suhkrulahus anda aldehüüdrühma tõestusreaktsiooni. Käärimine: Vesilahus võib osaleda paljudest käärimisprotsessidest , ka alkoholkäärimisest C12H22O11 + H2O 4 C2H5OH + 4 CO2 5 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega
Mitokonder- raku varustamine energiaga Ribosoom- toimub valkude süntees Lüsosoom- lühustatakse mitmesuguseid aineid Golgikompleks- lõpetatakse valkude töötlemine, nende pakkimine Vakuoolid- sisaldavad varu ja jääkaineid Plastiidid- kloro, kromo või leukoplastid. Kloroplast- sisaldavad klorofülli, kromo- kollaneoranspunane värvus, leuko- varuained Rakukest- tugifunktsioon, kaitsefunktisoon, transportfunktsioon Loomarakk- Taimerakk- seal on plastiidid, vakuoolid Seenerakk c) Prokarüootse raku ehitus ja talitlus (bakterirakk). Puudub rakutuum st on prokarüoodid. Kaetud membraanugam pole rakutuuma sele asemel tuumapiirkond. Kõigil on üks kromosoom. Paljunevad pooldumisega. Võivad moodustada spoore, et kaua elada.
(kõige vähem tähtsam ülesanne) HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. · LIPIIDID (2% ja kõige mitmekesisem) orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 1) Lihtlipiidid alkoholide ja rasvhapete estrid (rasvad, õlid, valgud) vees lahustumatud lõhnatud rasvad > organismis energia varuained, enamasti tahked, enamasti loomades, üksiksidemetega vahad > nii küllastunud kui küllastumata, erinevad alkoholid, enamasti taimedel õlid > enamasti taimedes, 2 ja 3sidemed 2) Liitlipiidid moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega, nt fosfolipiid (koosnevad rakumembraanid). Asendub mõni rasvhappejääk.
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis lu...
Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis lu...
Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne ning seetõttu saab rakk kasvada. Mida vanemaks rakk saab, seda paksemaks kest läheb. Puittaimede tugevuse ja püstise asendi tagavad peamiselt rakukestad. Kõige tugevamad rakukestad on kivisrakkudel, näiteks ploomi kivi. Rakukesta ülesandeks on kaitseda rakku välismõjude eest, anda taimerakule kuju ja tugevus, tagada taime püstine asend. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Vakuoolides on taimeraku varuained. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Plastiidid on ainult taimedes ja vetikates. Plastiidid on kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse vajalikke aineid. Plastiidid annavad taimedele värvi. On olemas erinevaid plastiide: 1) Kromoplastid - sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente. 2) Leukoplastid - ilma värvaineta plastiidid
kambiumrakud Põhikude Jaguneb assimilatsioonikoeks ja See kude paikneb säilituskoeks. Assimilatsioonikoes peamiselt lehtedes. toimub fotosüntees, sest neis on palju kloroplaste. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. Tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja Taime vartes ja kivisrakkudest. Tugikude annab roodudes erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe.
Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl. 2) nektaariumid, mis asuvad õites ja toodavad peibutamiseks magusat nektarit. 3 1.2. Idulehed Idulehed on seemnes paiknevad moodustised, millest arenevad ekto- ja endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks. Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks 1.3. Õhulõhed ehitus ja talitlus Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga. Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab sulgrakkude tööd nimetatakse turgoriks, mis on seotud osmootse rõhuga. 1.4
ka kliistrit tehes. Arvestama peab sedagi, et pikka aega seisnud kartulijahu hakkab oma kliisterdamisomadusi kaotama. Vahel tuleb aga tärklise kliisterdumist toiduainetes lausa vältida: näiteks makaronides, mida valmistatakse tainast ning kuivatatakse mitu tundi mõõdukas soojuses. 6 Ehitus Tärklis on jääkide polümeerid (C6H10O5)x . Taimsed varuained, mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega
ja säilitamine. Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Vakuoolid tekivad tsütoplasmavõrgustikust Golgi kompleksi osalusel. Rakkude kasvades vakuoolide maht suureneb. Lisaks väikestele vakuoolidele on enamikus taimerakkudes üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud tsentraalvakuool. See aitab rakku hoida sisemise pinge (turgori) all. Vakuoolidesse võivad ladestuda varuained lahustena, terakestena või tilkadena ka nende säilitamine on vakuoolide ülesandeks. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. EELTUUMSE JA PÄRISTUUMSE RAKU VÕRDLUS. Päristuumne: · Tuum eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga, milles poorid ainevahetuseks
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Organisatsioonilised: · tööd jaotuvad pikemale perioodile · varasem koristusaeg annab aega põldu harida Taliviljade hukkumise põhjused 1. Külmumine 2. Haudumine 3. Vettimine 4. Jääkoorik 5. Külmakergitus 6. Lumiseen Karastumine Esimene faas - päeval üle +5C ja öösel 00 C (5 - 7 päeva) · intensiivne karastumine selgete päikeseliste ilmadega · fotosüntees suhteliselt intensiivne · kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt · võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke...
Plastiirid on taimede iseloomulikud taimeorganellid ja nende valik on kloroplast, kromoplast, jodoplast, leukoplast, proplastiid. Kloroplastid on seal, kus taim on läbipaistev. Kloroplastides toimub forosüntees, millest taim saab glükoosi. Kuna kloroplasti pinnalt peegeldub tagasi reoheline valguskvant, siis vastav osa on rohelistvärvi. Jodiplastid ja kromoplastid annavad taime õitele ja lehtedele erinevaid värvusi. Leukoplastis on taimede varuained, proplastiididest teeb taimerakk just sellise plastiidi, nagu tal parasjagu vaja läheb. Mitokonder on energia tegutsemise masin, mida on rakus vähemalt kaks tuhat. Transpordiks kõrgemad rakud ei kasuta vaba liikumist vaid torusid. Terve rakk on vastavaid siledat toruvõrgustikku täis ja selles liigub aine täpselt sinna, kuhu vaja. Tsentrosoomi läheb vaja raku paljunemise momendil, mil selle organelli tõmbevalgud transpordivad DNA kokkukeeratud üksusi- kromosoome.
sirel, nelgid, käpalised, mardikad kus on palju tolmukaid ja kroonlehed on head söögiks nt. roos. Vilja osad: Vilja kest on 3-kihiline. ekso- välimne, lihakal viljal välimine kiht nahkjas, sitke. meso- keskmine lihakas, pehme. endokarp - sisemine taas nahkjas või puitunud, sitke. Kui seeme areneb soomuste kaenlas=>paljasseemnetaim, kui areneb kinnises emakas=>katteseemnetaim. Kaheviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu ning varuained uue taime kasvuks. Idu(embryo) on seemne kõige elulisem osa. Koosneb idulehtedest, hüpokotüülist, idupungast ja idujuurest. Idulehest sõltuvalt eristatakse kahte klassi katteseemne taimi, üheidulisi ja kaheidulisi. Seemne eelis eose ees- toitained(mis asuvad hüpokotüülis, idulehes, endospermis, perispermis, ) kaasas. Seeme kaitseb idu ebasoodsate tingimuste eest. Kõik taimeosad millest võib areneda uus taim- levis-diaspoor.
oopium ja kautsuk), seal võib olla ka loomi eemale peletavaid või ligi meelitavaid aineid. Vakuoolides olev vesi aitab säilitada rakus rõhku ehk turgorit. Taime rakul on ka rakukest. See koosneb põhiliselt tselluloosist, pektiinisit, ligniinist ja mõningatest keerukaehitusega orgaanilstest ühenditest. Noore taime rakukest on õhe ja elastsem ning vanal vastupidi. Rakukest kaitseb, täidab tugi ülesannet. Loomarakk ja taime rakk Joonis 12 Seenerakk joonis 13 Inklusioonid varuained, mis on lihtsalt tsütoplasmas ilma mingisuguse membraanita. Seened Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik Seen elab sümbioosis koos mõne teisie organismiga (puu ja seene vahel mostly) Mükoriisa- Seente funktsioon: lagundajad, farmaatsiatööstuses vajalikud (nt antibiootikumid). Seened eraldavad toksiine. Mükotoksiinid seentelt pärit orgaaniline mürkaine Bakterid Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid
ATP (adenosiintrifosfaat) Universaalne energia salvestaja ja energia kandja kõikides elusorganismides NAD (nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid) NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja Glükoosi lagundamine (toimub nii taime kui loomarakkudes) Sahhariidid on organismi esmased energiaallikad, st energiavaeguse korral hakkab organism kõigepealt suhkruid lagundama. C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 AT varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest · Igat reaktsiooni katalüüsib spetsiifiline ensüüm Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 P 36 ATP Viirused rakusisesed parasiidid
ATP (adenosiintrifosfaat) Universaalne energia salvestaja ja energia kandja kõikides elusorganismides NAD (nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid) NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja Glükoosi lagundamine (toimub nii taime kui loomarakkudes) Sahhariidid on organismi esmased energiaallikad, st energiavaeguse korral hakkab organism kõigepealt suhkruid lagundama. C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 AT varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest · Igat reaktsiooni katalüüsib spetsiifiline ensüüm Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 P 36 ATP Viirused rakusisesed parasiidid
polüsahhariidi sünteesil (saab sünteesida glükaane ja levaane). Sahharoos hüdrolüüsitakse ja sideme hüdrolüüsil vabaneva energia arvel polümeriseeritakse kas fruktoosi või glükoosi jäägid. Hambakatu bakterid toodavad sahharoosist polüfruktoosi ehk levaani. Kapsel kleebib bakterid hammaste pinnale ja suhkrute kääritamisel kapsitesse ja kattu kogunev piimhape söövitab hambaemaili augud. 43. Bakterite varuained. Mikroobide varuaineteks on varupolüsahhariidid, rasvataolised ained, polüfosfaadid ja väävel. Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis, nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Vajaduse korral hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. 44. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid.
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
Ribosoomide transport toimub läbi tuuma pooride. Toimub valkude süntees. rRNA süntees. Tuumas on KARÜOPLASMA, mis sisaldab vett, DNA molekule, RNA molekule, valgu molekule. Tuuma sees on tuumake, kus toimub ribosoomide pakkimine. ÜLESANDED · reguleerib rakus toimuvaid protsesse · seal säilitatakse pärilik info · päriliku info algne realiseerimine, RNA ja DNA süntees Tsütoplasma: Suur osa sellest on vesi. Seal paiknevad rakuorganellid. Seal on varuained, jääkained, valgulised komponendid, aminohapped. ÜLESANDED · Ainete trantsport raku sees · Tagab raku siserõhu · Sealt saadakse toitaineid rakule vajalikke aineid · Tänu sellele paiknevad rakuorganellid rakus Endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasmavõrgustik: Tuuma ümber, kui ka kogu rakus · Siledapinnaline · Karedapinnaline (ribosoomidega ümbritsetud) ÜLESANDED · Raku sisene liikumine toimub läbi Eri ehk tsütoplasmavõrgustiku kanalite
1. Joonistage geoloogilist ringet ning kirjeldage lühidalt selles toimuvaid protsesse. 2. Mis on mineraal ning mis on kivim? Maakoor koosneb kivimitest. Kivimeid moodustavad mineraalid. Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Kuigi mineraalide hulk ulatub 3000-ni, on nendest ainult umbes 50 mitmesuguste kivimite koostises laialdasema levikuga. 3. Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu. Sõltuvalt kivimi teket põhjustanud teguritest eristatakse kolme kivimirühma tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. Kolm kivimirühma erinevad üksteist mitte ainult tekkeviisilt, vaid enamasti ka mineraalselt koostiselt, struktuurilt ja tekstuurilt. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunu...
Seened 25. november 2009. a. 14:14 · Elupaik - maismaal: maapinnal, taimede ja loomade sees ja peal, taimejäänustel, metskõdus jne · Koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest. Kasvades tekib seeneniidistik ehk mütseel. · Eluks vajavad: toitaineid, soojust, niiskist. · Ei vaja valgust. · Paljunevad eostega ja suguliselt. · Puudub aktiivne liikumine · Rakukestad kitiinist · Rakud jagunevad piirdumatult · Osad on pestiidid · Ei fotosünteesi · Varuained: glükogeen ja rasvad · Inimese elus Söögiseened Ca 400 liiki kasutatakse Ravimitööstises Kahjustavad hooneid Majavamm Põhjustavd haigusi Mürgitused Inimese seenhaigused ahk mükoosid: Pindmised mükoosid Dermatomükoosid ehk naha seentõved Trikhofüüdid Sügavad mükoosid
Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite (nt mändvetikatel sigipungade) abil. Sugutu
Tärklis hüdrolüüsub samuti organismides. On erinevad ensüümid sirgete ja hargnenud ahelate lammutamiseks ja spetsiaalselt hargnemissidemete hüdrolüüsimiseks. Organismis on ka ensüümid tärklise ja teiste polüsahhariidide sünteesimiseks. Tähelepanuväärne on tärklise ja tselluloosi näiliselt tühine erinevus: üks on ehitatud -glükoosi, teine -glükoosi jääkidest. Ometigi tingib see suured erinevused polüsahhariidide ehituses. Tärklised ja glükogeen on energeetilised varuained. Tärklis lammutatakse toiduks siis, kui seeme idaneb ja taim hakkab kasvama. Glükogeen salvestatakse lihastes ja eriti maksas. 3 Tselluloos Tselluloos on ehitatud -glükoosi jääkidest. Kuna igas glükoosijäägis on kolm vaba hüdrksüülrühma, ühinevad tselluloosi pikad molekulid omavahel vesiniksidemete abil. Nii moodustuvad tselluloosi kiud, mis ongi taimerakkude ehitusmaterjaliks.
Kasta 1-2 korda nädalas vastavalt vajadusele. Umbrohud hävitada. Maasikate vahele istutada küüslauku see aitab maasikatest kahjureid eemal hoida. Viimastel aastatel soovitatakse lehed maha niita, mis aitab taimi haigustest vabana hoida. Niita tuleks kohe pärast saagi koristust. Suurtes istandikes ei tule see eriti mõeldav. Samas on jälle teine probleem seoses sellega, et lehtede kasvuks läheb aega vähemalt üks kuu ja taim ei jõu talveks ette valmistuda, see tähendab, et varuained ei jõua koguned risoomi ja sellest tulenevad probleemid. Kuivavad lehed tuleks lihtsalt ära lõigata ja eemaldad ja neid võib komposti panna. Haiguste ilmnemisel tuleb lehed ära põletada. 7. Kokkuvõte 15 Käesolevas referaati on kogutud praktilist teavet, millest on kasu kõikidele aiandushuvilistele. Aiapidamine on tänuväärne harrastus ja aiatööd pakuvad looduslähedasi puhkehetki argipäevarutus. Nii ka läbi aegade on palju lugu
koristamist randaalitakse põldu raskerandaaliga, mille tagajärjel hävitatakse orasheina maapealne osa ja tükeldatakse risoom. Umbes kahe nädalaga moodustuvad orasheinal uued lehed, selleks kulutab ta risoomides olevaid varuaineid. Seejärel randaalitakse põld uuesti ristisuunas, mille tulemusena hävitame uuesti lehestiku ja tükeldame risoome ja kahe nädalapärast kas randaalime või teeme sügiskünni. Kuna risoomi tükid on jäänud väikeseks ja nad on kulutanud oma varuained lehtede moodustamiseks siis ei jätku neil enam toitaineid niipalju, et ei suuda 20 – 23 cm sügavuselt kasvatada lehti maapinnale. Kahjurite ja haigestunud taimede hävitamine kuulub mehaaniliste tõrjete alla. Näiteks tuleks käsitsi ära korjata kolooniatena paiknevate kahjurid, kui on väiksem aed ning kevadel sõstra-pahklesta kahjustatud okste väljalõikamine. Kasutatakse ka linapüüki. See seisneb
Seemnete väliskuju ja suurus on väga varieeruvad. Esineb mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga (palmilised, Arecaceae) kui ka mikroskoopilisi, tuulega levivaid tolmpeeneid seemneid (käpalised, Orchidaceae; võõrikulised, Loranthaceae). Kujult on seemned sagedamini ümarad, piklikud, kerajad, munajad või ovaalsed. Seemnete kuju sõltub sageli vilja kujust ning seemnete hulgast ühes viljas. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu (embryo) on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest (cotyledones), hüpokotüülist (hypocotylus),
Hea suuhügieeniga inimese puhul on happe tootmine nii väike, et sülg suudab selle neutraliseerida. Asi muutub tõsiseks alles siis, kui tekib takistamatu bakterite ladestumine seda nimetatakse katuks. Sellisel juhul tekib hapet nii palju, et sülg ei suuda seda neutraliseerida. Selle asemel neutraliseerivad happe hammaste fosfaadid ning mineraalid, mis esinevad kaltsiumina. See on esmaseks hambaaukude tekkimise põhjuseks. 11. Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Bakterite varuained o Polüsahhariidid - kogutakse siis kui keskkonnas on palju C-allikat ja vähe N-allikat ning kui vähe, siis hakatakse seda kasutama. Kogutakse tärklist, glükogeeni, granuloosi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž RAH3170 Keskkonnakaitse Olga Sukhoverkhaya Üliõpilase kood (124352RDIR) Bioplastikud Referaat Õppejõud: lektor A. Zguro Kohtla-Järve 2016 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL................................................................................ 1 Kohtla-Järve 2016............................................................................................... 1 SISUKORD........................................................................................................... 2 Joonis 1. Plastiku liigid [5]...................................................................................6 Joonis 4. Bioplastikute tootmise statisktika materjali järgi [5]..........................11 ......................................................................................................................... 11 Joonis 3. Biopla...
° Sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid ° Moodustavad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust ° Ehituselt ja päritolult mõnevõrra lüsosoomide sarnased ° Noortes taimerakkudes tihti mitu väikest vakuooli ° Vananedes need liituvad ja selle tulemusel tekib üks suur tsentraalvakuool. > Sellised suured vakuoolid on taimerakkudele ainuomased. ° Vakuoolid täidavad erinevaid ülesandeid > Veemahutid ka varuained > Loomi ligimeelitavad ained suhkrud, org. Happed (levivad seemned) > Võivad koguneda ainevahetuse jäägid või ühendid, mis on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised kaitsekohastumus. 6 > Rohtsete varte püstise asendi säilitamiseks oluline osa rakkude siserõhul - turgor.
vööde Kasvukuhiku tipus juurekübar Imavas vöötmes tekivad juurekarvad Külgjuurte vöötmes toimub juure harunemine Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Juurikad võivad olla monokambiaalsed või polükambiaalsed Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad lisa- ja külgjuurtesse Juuremugulatel on sageli lisapungad juurekaelal – vegetatiivne paljunemine ◦ Daalia, mugulbegoonia, bataat, pojeng Sümbioos Mükoriisa e. seenjuur on juuretippudega sümbioosis elavad seenehüüfid Seene rakkude ensüümid mineraliseerivad mulla orgaanilisi aineid - aitavad kaasa nende omastamisele taimede poolt Suurendavad juurevõrgustikku ning parandavad vee omastamist
4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel bakteritel, esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest, säilitab niiskust, seob rakke kolooniaks, aitab liikuda 2. Viburid koosnevad valgust, millest on flageliin, viburitel on korrapäratu siseehitus, neil on ketasülekande printsiip. Nende abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda 3
ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. * Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid. *Golgi kompleksi ülesandeks on rakus sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine.. Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises. * Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees ) *Vakuoolid võivad olla vee talletajateks. Sinna saavad koguneda ka varuained, mis on kasutatavad raku hilisematel elujärgedel. Vahel leidub vakuoolides ka mürgiseid aineid. * Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondri põhiliseks ülesandeks on raku varustamine energiaga. * Endoplastiline retiikulum (ER)- ehk tsütoplasma võrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega. GENEETIKA Pärilikkuse põhimõisted :
nendevahelist ainete liikumist. Plasmiidid annavad taimeosadele erineva värvuse: rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvitud leukoplastid. Kloroplastid sisaldavad lamelle, need omakorda klorofülli, paiknevad peamiselt lehtedes, sest neil on oluline roll fotosünteesis. Veel leidub seal ribosoome ja DNAd ning RNAd. Kromoplastid sisaldavad karotinoide, paiknevad viljades ja õites. Leukoplastides pigmente pole, neis paiknevad varuained. Vakuoolid on membraaniga ümritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti varu- ja jääkaineid, on veemahutid. Võivad sisaldada ligimeelitavaid aineid aga ka jääkaineid mis peletavad loomi eemale. Lüsosoom, Golgi kompleks. 45. Restriktaasid. Omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt nii, et tekivad kleepuvate otstega DNA lõigud. Eri päristolu lõigud viiakse lahuses kokku ja nad ühinevad komplementaarsuse alusel,
· Parasporaalkehad o ...on valgulised protoksiinid e eeltoksiinid o Esinevad mõnedel batsillidel o Paiknevad endospoori kõrval o Toksilised putukate vastsetele, seega kasutatakse biotõrjes ning Bt toksiini geen on viidud taimegenoomi (praegu toodetakse Bt toksiini tootev mais, kartul, sojauba ja puuvill) o Valgu lagunemisel vastse seetetraktis tekivad toksilised valgud, mis lüüsivad sooleseina ja vastne sureb · Varuained o Polüsahhariidid Kogutakse siis kui keskkonnas on palju C-allikat ja vähe N-allikat Kui anda N-allikat juurde, hakatakse varupolüsahhariide kasutama Kogutakse tärklist, glükogeeni, granuloosi o Rasvataolised ained e PHA Paiknevad graanulitena tsütoplasmas (periplasmas vb ka) Graanuleid katab lipiidne membraan Tegemist on polüestriga e PHA Neid moodustavad aeroobsed bakterid, tsüanobakterid, anaeroobsed fototroofid
............................ 15 EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS. ARHEDE ERILISED OMADUSED ........ 16 Prokarüootide ja eukarüootide võrdluse koondtabel ............................................................ 19 Arhede iseärasused ............................................................................................................... 20 BAKTERIRAKU MEMBRAAN, KAPSEL JA KEST ........................................................... 23 BAKTERIRAKU ORGANELLID, SISALDISED JA VARUAINED ................................... 28 SPOROGENEES JA ENDOSPOORID ................................................................................... 31 VIBURID JA LIIKUMINE ...................................................................................................... 35 TEMPERATUURI TOIME MIKROORGANISMIDELE ...................................................... 41 pH JA HAPNIKU TOIME MIKROORGANISMIDELE ........................................................ 44
vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Sügoot areneb ilma
endosterm.järelikult toimub kahekordne viljastamine. Selline viljastumine on iseloomulik ainult katteseemnetaimedele. Seeme Seeme on taime eriline elujärk, ainevahetus on ajutiselt vaibunud, taim saab mitmesuguste levimisviiside abil asuda uutele kasvukohtadele. Seemet katab kest, tal on kaitsefunktsioon. Olulisemaks osaks seemnes on idu, kaheiduleheliste taimede seemnetes on kaks idulehte, mille vahel paiknevad idupung, iduvars ja idujuur. Idulehed on suhteliselt suured põldoal ja neis on varuained. Üheiduleheliste taimede seemneis (nisu, oder) on üks õhuke ja palja silmaga vaevalt nähtav iduleht. Suurema osa seemnest võtab enda alla endosperm ehk põhikude. Tärklis, valguterad. Kaheidulehelistes on tärklis ja valk kõikides idulehtede rakkudes. Nisuteras paiknevad valguterad välimises rakukihis. Keskosa rakud on täidetud tärkliseteradega. 02.10.12 Seemnete idanemine Seemnete idanemiseks on vajalik vesi, õhk ja soojus, need on vältimatult vajalikud.
Enamasti on neis hapniku ja vesiniku vahekord nagu veesgi. Süsivesinik: süsinikust ja veest koosnev aine, mis on struktuurilt ja ehituselt siiski süsivesikute hulka kuluv. 2.Süsivesikute üldvalem on CmH2nOn 3.Süsivesikuid liigitatakse kolme suurde rühma: monosahariidid ehk liht suhkrud oligo sahariidid ehk madalmolekulaarsed lihtsuhkrud polüsahariidid, ehk polüoosid, kõrgmolekuaarsed lihtsuhkrud. Neist esimene ja kolmas on magusad. 4.Organismide varuained taimedel ja loomadel on sahhariidid, mida leidub puu ja juurviljades, taimede õites, marjades, ning inimese veres. 5.Glükoos erineb fruktoosist on see, et glüktoosil esineb aldehüüd rühm, aga fruktoosil karboksüül rühm, ning frutkoos ei anna aldehüüdi reaktsioone, fruktoosi leidub kõikides marjades ja puuviljades. 6.Glükoosi redutseerumisel vesinukuga katalüsaatori manulusel redutseerub aldehüüd
L-e tasakaalu rikub lämmastikväetiste järjest piisavalt koguda. Max. Rohukoguse söövad loomad siis, kui rohi on 12-20 cm kõrgune suurenev tootmine, selle tagajärjel väheneb lämmastike tagasipöördumine atmosfääri. Karjatamise vaheaeg Mineraalse kujul esineb lämmastiku vaid 1-3 % Scc on aeg selleks, et rohi uuesti kasvaks. Vahe peab olema nii pikk, et taimedes taastuksid varuained Liiga 18)Rohumaade optimaalne väetamine pikk ka ei tohi olla, sest taimed puituvad ja vananevad- Loomade seisukohalt peaks vaheaeg lühem olema, Karjamaade väetamine: taimede seisukohalt pikem. Heintaimi ei tohi lasta õitsema minna Ebaõige karjatamisaja valikuga võime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
