Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud peab olemas olema Peavad olema leiutatud vajalikud masinad Tagajärjed: Kujunesid uued elanikkonna kihid.
polnud väärtust sest need olid pankrotis ja inimesed kaotasid aktsiatesse pandud raha, saamata seda raha tagasi. Pangad hakkasid pankrotistuma. Ameerika riigi rumalus: Ülim ideaal oli liberaalne vaba turumajandus, et riik ei kontrolli majandustegevust. Et lastakse majandusel omasoodu minna. Mõju: Ameerika ühiskond kannatas, selle tulemusena nimetatakse 30 sajandi alguse suure depressiooni ajaks. Sisemigratsioon toimus, suur tööpuudus oli, suur enesetappude arv ning nälg. Massiline kuritegevus. Valitsus esimesed kaks aastat ei võtnud mitte midagi ette ning tehti veel valesid samme, püüti liberaalset majanduspoliitikat jätkata. Aga turg ei suutnud ennast ise reguleerida. Inimestel puudus sissetulek seega järelikult inimesed ei tarbinud. Toota polnud ka mõtet. Euroopale, maailmale oli suur mõju: Hakkasid tekkima diktatuurid. Selle tõttu said kannata kõik teised maailmariigid.
diplomeeritud spetsialistide nind teeninduses töötavate inimeste osa, hoogustus väikeettevõtlus.Tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon stagflatsioon. 8)Thatcherism Suurbritannias ja reaganoomika USA-s Tatcherism-1979 sai peaministriks Margaret Tatcher, kes lubas lõpu teha sotsialismi võinutsemisele SB-s. Kuulutas välja kokkuhoiupoliitika inflatsioon vähenes, tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi sisse ajandus hakkas kasvama, tööpuudus alanes, rahvas oli rahul.Tacher arendas koostööd USA-ga, paranes SB rahvusvaheline positsioon. Reaganoomika USA-s:Asus kärpima sotsiaalprogramme. Kärpis makse.Algul kaasnes suur tööpuudus, järgnes kiire majandustõus.Välispoliitikas lõppes pingelõdvendus.USA eesmärgiks sai võitlus NSVL kui ,,kurjuse impeeriumi" vastu.
vähe vanureid, eluiga madal. 2)Demograafiline plahvatus – tekib suremuse järsu languse tõttu, sündimus väga kõrge, iibe kiire kasv, kasvab keskmine eluiga. Probleemid toidu, vee, elamispindadega, koolide puudus, rahvastiku poliitika – sündimuse piiramine. 3)Rahvastiku vananemine – sündimus langeb, suremus on madal, iive peatub (hakkab langema), eluiga kasvab, tööealisi palju- tööpuudus. 4)Kaasaegne rahvastiku tüüp – madal sündimus ja suremus, lapsi vähe, vanurite osakaal kasvab, rahvastiku poliitika – sündimuse suurendamine, vanurite kaasamine ühiskondliku ellu, probleemid – tööjõu puudus, immigratsioon, sotsiaalhoolduse arendamine. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis. Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu kahanemisega - aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 6
palka. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tasakaal on olukord, kus ettevõte soovib palgata teatud arv töölisi teatud palgaga ja töölised on nõus sellise palgaga töötama ehk tööandja ja töötaja soovid langevad kokkul. Kui tööjõu pakkumine on suurem tööjõu nõudlus, siis tekib tööpuudus (kui töösoovijaid on rohkem kui töökohti antud palga juures). Kui tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine, siis tekib tööjõu puudujääk (kui töökohti on rohkem kui töösoovijaid antud palga juures). Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab kui palju on töötajaid tööjõu hulgas. See saadakse kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga ja korrutatakse 100 %.
sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne 2. Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab
Tööealine rahvastik jaguneb:Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik ja Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik. protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Sisuliselt iseloomustab see määr nii seda, kui palju on saadaval töökohti kui ka seda, kuidas sobivad omavahel kokku inimeste tegelikud oskused ja need oskused, mis on tööturul vajalikud. Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul on aktiivselt tööd otsinud eelneva nelja nädala jooksul on võimeline kohe tööle asuma. Tööpuuduse klassifitseerimine Friktsionaalne ehk siirdetöötus 1. Ümberõppest tingitud siirdetöötus 2. Töötajate voolavusest tingitud töötus Sesoonne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine
Majanduspoliitika 1. Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a. tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b. uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c. tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2. Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a. riigi vaiksust ja head imagot b. ime programmi c. nõrku ametiühinguid 3. Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a. aprilliks 1995 b. aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Mõeldes tänasele olukorrale on üheks sotsiaalprobleemiks tööpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud kõrgharidusega inimesed töötavad kas
Me peame õppima aktsepteerima roboteid ja avatare enda kaaslastena. Arengul robootikas ja automatiseerimises on Kaivo-oja sõnul samas ka varjukülg. See on tööpuudus. Vaikne üle maailma käiv automatiseerimine ja robotiseerimine on vähendanud vajadust töökohtade järele, mis on tema väitel ka üks praeguse rahvusvahelise majanduskriisi põhjustest, lisaks pangandusmulli lõhkemisele. Eriti tõsine on Kaivo-oja sõnul suur tööpuudus noorte seas, ta tuletas meelde seda, kuidas tööpuudus mõjutas arenguid Teise maailmasõja eelsel Saksamaal. Maailm muutub ja me peame poliitikas sellega arvestama. [2] Kasutatud kirjandus 1. Milline on robotite tulevik? Forte. Kättesaadav: http://forte.delfi.ee/news/digi/ulevaade- milline-on-robotite-tulevik.d?id=49705723 (18.07.2011). 2. Robotid noolivad üha enam töökohti. Postimees. Kättesaadav: http://arvamus.postimees.ee/885050/tulevikuteadlane-robotid-noolivad-uha-enam-
mehed,riigis tekivad soolised disproportsioonid;kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju Saksamaale(sihtrigiile)-Mitmekesistub tööjõud;migrandid on nõus töötama kohtadel,kus kohalikud ei soovi töötada;odav tööjõud-on nõus töötama madalama palga eest;sündimus suureneb,kuna migrandid on noored;majandusaktiivsus kasvab,sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju Saksamaale(Sihtriigile)-Suurem surve töökohtadele,suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas;sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega;kasvad kultuurikonfliktide oht;suurem surve sotsiaalsfäärile. 15. Nimeta maailma suuremaid linnu(erinevates maailmajagudes) õp.lk 55). Ameerika-New York,Mexico,Sao paulo,Aasia-Tokyo,Aafrika-Lagos 16. Millistes maailma piirkondades on linnarahvastiku osatähtsus a)Suurim(üle 75%)-Chicago,New York,Los Angeles,Rio de Janeiro,Sao Paulo b)väiksem(alla 25%)-Iirimaa,Bogota,Teheran 17
sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti. Sotsiaalkulutusi suurendati. Rikkad muutusid veel rikkamaks, sest Rikkad muutusid vaestega võrdseks. kehtestati kõikidele ühtne tulumaksu protsess. Suur tööpuudus. SARNANE: riik ei sekku eriti majandusse, suur eraomandi tasakaal, stabiilne raha, ettevõtluse toetamine. 3. Mida positiivsest ja negatiivset oli hipide liikumises? POSITIIVNE NEGATIIVNE Olid sõdade vastu. Nende ebatavaline välimus ja käitumine Kaitsesid loodust. hirmutasid vanemaid inimesi. Armastasid muusikat. Tarbisid narkootikume. Liikumine oli loomult rahumeelne
Töö leidmine on tänapäeval meie üks olulisemaid ülesandeid. See annab eesmärgi ja loob võimalused. Kuid kahjuks on tööpuudus liiga aktuaalne teema, et sellest mitte välja teha. Eriti suureks probleemiks on iga aastaga suurenev tööpuudus noorte seas. Kas selle põhjuseks on liiga suur haridusehimu, mille kõrvalt töötada ei jõua, või on süüdi hoopis riik? Suur haridusehimu on mõjutanud üliõpilasi väga palju. Loodetakse kõrge hariduse nimele, kuid tihtipeale ei pruugi see olla piisav. Omandades Kehakultuuri bakalaureuse kraadi arvame, et oleme nüüd kõrgharitud ja nõutud spetsialistid,
1)Sõjajärgne majanduskriis põhjused:Ületootmine, uute tootmisvaldkondade liiga kiire areng ja tööviljakuse tõus, riik soodustas laenuvõtmist , majanduse riikliku regulatsiooni puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea
seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid (Tago Sarapuu „Bioloogia gümnaasiumile“). 4. Argumenteeriv tekstitüüp Kõikjal Euroopa Liidus on probleemiks noorte tööpuudus, samamoodi Eestis. Praegu on võtmepositsioonidel peamiselt X-generatsiooni esindajad, kes saaksid ulatada käe Y-generatsioonile. Ühest küljest on ettevõtted huvitatud noorte palkamisest – nende kirg süstib vajalikku drive’i ka vanematesse kolleegidesse, sest ebaküpsus on kogenematute tugevus. Keegi ei hakka kaks korda vastu betoonseina jooksma – milleks? Kuid värskete teadmistega noor võib üle seina hüpata. Hea tiim vajab nii küpseid eksperte kui ka tooreid noori, sest nõnda
1. I MS lõpu 1918-IIMS algus 1939 vahel 2. saksamaa ei toimunud kollektiviseerumist ,ei hävitatud ettevõtteid.talup pidid külvama seda ,mida kästi , töölistele tehti komplimente,kaotati tööpuudus ,eemaldati tõõturult noored-läksid söjaväkke. 3. NSV liit- NEP- kolhoosidelt ei võetud toodangut vastavalt vajadusele , inimestel võis olla isiklik majapidamine ning tiigile antavast toodangust ülejäägid ,võisid minna turule. Hävitatierakaubandus.defitsiidid, masinaehituse elavnemine, 4. USA kuiv seadus-lõpetati alkoholi müüks, tekkis maffia.vabaettevõte oli tähtis,
Aasta jooksul toidukaubad odavnesid 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10% eluasemekulud ning muud kaubad kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis? (2 p.) Ip=0,4*(-0,05)+0,25*0,02+0,15*0,04+0,05*0,1+0,15*0,04= -0,02+0,005+0,006+0,005+0,006=0,2%. 3. Okuni seadus, mida väljendab valem (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) Olgu teada k=2,5, potentsiaalne Y* ületab tegelikku 10% (ressursid on 10% võrra alarakendatud), loomulik tööpuudus u* on 8,5%. Kui palju on tegelik tööpuudus? (2 p.) (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) u= (100-90)/100=2,5(u-0,085) siis 0,1=2,5(u-0,085) 0,1=2,5u-0,2125 0,3125=2,5u u=0,3125:2,5=0,125 ehk 12,5%. 4. Kodumajapidamise elukaar ulatub üle kolme perioodi, mille jooksul ta teenib vastavalt 50000 eurot, 330000 eurot ja 42200 eurot. Milline on selle majapidamise püsiv (permanentne) sissetulek üle kolme perioodi ja milline on
Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern
selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust. *Töötuse määr 1999. aasta II kvartalis **Töötuse määr 2000. aasta I kvartalis Töötute sotsiaalne kaitse Kuigi tänaseks on Eesti asunud uuesti jõudsa majanduskasvu teele, tuleb tõdeda, et tööpuuduse vähenemist see kaasa ei ole toonud. 2000. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus tõusnud 15,1%ni, mis on kõrgem kui kunagi varem. See number ei erine küll oluliselt mitmete teiste Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikide näitajatest, kuid Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid. (Siinkohal tuleb märkida, et Eesti statistikaamet korraldab perioodilisi tööjõu- uuringuid vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardile ning seega on toodud arvud teiste riikide näitajatega võrreldavad.)
Tagasiside ... majanduslikult mitteaktiivsete isikute gruppi. Küsimus 8 3 Struktuurne töötus kasvab, kui Vali üks või enam: kasvab heitunud isikute arv suur hulk üliõpilasi soovib suvevaheajaks tööd leida uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu ametiühingud nõustuvad madala miinimumpalgaga ettevõtted pankrotistuvad majanduskriisi tõttu Tagasiside Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele, seega tekib struktuurne tööpuudus siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase, kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustumise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada kas rohkem või vähem kindlate oskustega töötajaid. See tähendab, et töötajad ei saa enam oma vanade oskustega tööd
Selle plaani tähtsamaks momendiks oli, et Saksamaa reparatsioonide maksmine seati sõltuvusse riigi majandusliku olukorraga; lisaks andis Washington Saksamaale suurema laenu, et too saaks läbi viia rahareformi ja korrastada majanduselu. Siit tulenes ka Saksamaa suur sõltuvus Ameerika finantsabist. 1929. aastal asendati Dawesi plaan Youngi plaaniga, mille põhimõtted olid samad. Majanduskriisi tingimustes kasvas Saksamaal kiiresti tööpuudus. 1932. aasta lõpuks oli riigis juba 6 miljonit töötut. See asjaolu andis Adolf Hitlerile ja tema Natsionaalsotsialistlikule Parteile soodsa võimaluse võimule tulemiseks, mida natsid olid juba aastaid oodanud. Osava oraatorina ja rahvale pealeminevate (populistlike) lubadustega kasutas Hitler töötuid selleks, et saavutada 1930. ja 1932. aasta üldvalimistel parim tulemus. 7 3.3. Inimeste igapäevaelu
Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakkas rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule ning esikohale seati põllumajandus (riik abistas ühistegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi läbi rahareform: senise marga asemel võeti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllumajanduse osas, samuti tõusis elatustase.3.2Too üks
väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks olema raha) Stabiilsus,kaasaskantavus,kulumiskindlus,ühtlus,jagatuvus,äratuntavus. 7.EURO +/- *vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulu *vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele *ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid. *eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust *valitseb struktuurne tööpuudus *uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme Pangandus Pangandus süsteemide toimisel on oluline roll keskpangal. Keskpanga ülesanded on riigiraha,rahapoliitika,statistika jagamine, stabiilsuse tagamine , kommerts pankade järelvalve ja kontroll .Keskpangal on ainuõigus välja trükkida raha. Kommertspangad Kommertspankade teenused : Laenu võtta,raha vahetada,hoiustada ja makseid teostada
tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41. Majanduskriis – kogu majanduse või mõne selle haru järsk terav häirumine. 42. Majandustõus – riigi sisenõudluse või ekspordi kasv 43. Mikroökonoomika – majandustegevuse osa, mis uurib ettevõtjate ja tarbijate käitumist turgudel(tööturg, kaubaturg jms. ) 44. Makroökonoomika – uurib majanduse kui terviku käitumist. ( kogunõudlus, kogutoodang, üldine hinnatase, inflatsioon, tööpuudus, rahaturg, intressimäärad) SPK, RPK, INFLATSIOON, TÖÖPUUDUS. 45. Miinimumpalk – töötasu alammäär, 430eurot. 46. Missioon – organisatsiooni tegevuse eesmärgid, alus mis on määratud nende arengukavas, koostöös visiooniga. 47. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse saavutada mingiks ajaks. Sihtpärane tegevus. 48. Monopol – majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub vaid üks müüja.
sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4. Kuidas mõjutas Eestit? Eestlaste enamus meelestati kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 5. Suure majanduskriisi (1929-1933) Suur majanduskriis tagajärjed Eestile? Massiline tööpuudus, põllumajandussaaduste hinnad langesid ja tööpuudus maal. 6. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? Demokraatiast loobumine, peale seda oli parem Eestit okupeerida. Demokraatlikud riigid suutsid säilitada iseseisvuse. 7. Miks oli 1919.a. Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? Oluline oli sp et u 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel, 8
Välispoliitikas ajasid ühendriigid isolatsionismipoliitikat e püüdsid maailma toimuvast eemal hoida. Inglismaa- väljus l MS võitjana, aga kaotas maailmas juhitava koha(läks usale). Ingl osa maailma majanduses kahanes. Raskeks muutus olukord traditsioonilistes tööstusharudes. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega. Söetööstuses kuhjunud probleemid viisid ingl 1926 esimese üldstreigini, mis lõppes söekaevuritele lüüasaamisega. Tööpuudus püsis kõrgel. 1918 valimisreformiga sai 3x rohkem isikuid valimisõigused(ka naised). Tugevnes tööpartei e leiboristliku partei positsioon ja 1923 moodustas tööpartei liberaalide toel pahempoolse valitsuse. Poliitiline olukord jäi üsna stabiilseks, mis aitas ingl edukamalt toime tulla majanduskriisi mõjudega. Ta väljus ka kriisist teistest euroopa riikidest kiiremini. Välispoliitikas oli suurbritannia sunnitud tegelema rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega
kasutada olla. Seda liiku abiraha nimetatakse toimetulekutoetuseks. 13. Palgatöö- niisugune töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas. 14. Vabatahtlik ehk ühiskonlik töö on see kui on soov ennast teostada ka kohaliku elu või ühiskonna tasandil. 15. Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ja teised otsivad töökohti. Osapooled on ostjad ja müüjad. 16. Tööturu iseloomulikud jooned: Ostjad ja müüjad, konkurents, tööpuudus ja tööjõu vajadus, osapoolte huvide seotus. 17. Tööpuudus on see kui töötajaid on rohkeim kui pakutavaid töökohti. 18. Tööjõupuudus on see kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi kes tahaks töökohta. 19. Tööandja ehk siis juriidiline isik. Töövõtjat nimetatakse füüsiliseks isikuks. 20. Töölepingus on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. 21
Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon asutati 1975 ühiselt NATO ja Nõukogude bloki riikide poolt. Eesmärgid konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine ja abi konfliktijärgsetelee sotsiaalsetele taastustöödele, sh inimõiguste tagamisele. Reaganoomika-USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm. Thatcherism UK peaministri M.Thatcheri poliitiline ,,stiil" ja tema poolt loodud programmid. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused)
Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil. Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: * toidupuudus (eriti arengumaades), *piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, * tööpuudus, * üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, * suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 5. Sündimus ja suremus. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. arenenud riigid arengumaad Sündimus Sündimus väike Sündimus suur Naiste seisund ühiskonnas Suurem osa naisi töötab Suurem osa naisi kodused, või õpib, pere luuakse nende rolliks ühiskonnas
Kolmandaks eesmärgiks on Euroopa Liit seadnud vanemaealise elanikkonna (55-64- aastased) tööhõivemäära tõstmise aastaks 2010 50%-ni. Aastal 2001 oli Euroopa Liidus vanemaealiste tööhõive määr 38,6%, Eestis 45,6%. Seega ületab Eestis ka eakate inimeste tööhõive Euroopa Liidu keskmist. Tänu pensioniea tõusule on oodata ka edaspidi selles vanusegrupis tööhõive tõusu. Selleks, et jõuda 67% tööhõive määrani, peaks Eestis märgatavalt langema nii tööpuudus kui ka vähenema mitteaktiivsus. Kuna mitteaktiivsete seas on suur hulk õppureid, kes suunduvad lähiaastate jooksul tööturule, on edaspidi loota tööhõive kasvu. Tööhõive määra tõusule aitab ka kaasademograafilise situatsiooni muutus, kuna aastail 2005-2010 tööealiseks saavad vanusegrupid on tunduvalt väiksearvulisemad kui praegu. Võrdluseks Euroopa Liidu keskmisega (7,6%), on töötuse tase Eestis (11,2%) tunduvalt
Balti Liit loodi 1934. aastal. See nägi Läti, Leedu ja Eesti tihedamat koostööd kultuuri ja majandusevallas. II MS 1.september 1939 2.september 1945. Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP. (kaasa oli salaprotokoll Euroopa jagamine, eesti läks Nõukogude Liidu alla.) Saksamaa alustas Poola vastu. Majanduskriis sai alguse ameerikast, mis oli ülemaaimne 1929 1938. *kriis oli põllumajanduses, *tööstused läksid pankroti, * ulatuslik tööpuudus, *väliskaubanduse bilansi muutumine negavtiivseks. MRP Saksamaa ja Nõukogude liidu leping. Mis jaotas Euroopa nende kahe vahel, eesti läks Nõukogude Liidule. 23. august 1939. Sõjaväeline riigipööre ehk vaikiv ajastu. 1934. a.a 12 märts. K.Päts oli riigivanem, Laidoner oli sõjaväeülem ja Eenpalu oli valitsus juht, siseminister.
nõudlusele.Hõivatud e . töötajad palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised , kes saavad oma töö eest tasu.Töötu- inimene , kes tahab ja on võimeline töötama , kuid ei leia tööd.Tööpuudus- inimeste oskused ei vasja tööandjate nõudmistele ja vajadustele.Tööpakkujaid on vähem kui töö sooviaid .Tööpuudus mõjutab- Töötute pealt riigil saamata jäänud toodang. (majanduslik kahju) Sotsiaalne kahju (pikaajaline tööpuudus võib laastada inimese psüühikat , võimalik kuritegevuse kasv töötute arvelt.Riigi kulutsed kasvavad( töötuabirahad )Passiivne tööpoliitika-tööpoliitika, mille käigus tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (abirahad ). Aktiivne-tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket ( ümberõppe finantseerimine ) Sotsiaalpoliitika prob- Inimene maksab üle 25 % tervishoiukuludest (Euroopa üks suurimaid
● Negatiivne loomulik iive ● Eakate osakaalu tõus rahvastikus ● Laste osakaal rahvastikus väheneb ● Keskmise eluea tõus Näited: Inglismaa 5.Nimeta migratsiooni põhjuseid ja too konkreetseid näiteid. ● Tööpuudus - situatsioon tööturul ● Tööjõupuudus - Aafrika neegerorjad Ameerika istandustesse ● Ajude äravool - domineerib praegu, oskustööliste ja teadlaste, arstide väljaränne paremaid tingimusi pakkuvasse riiki (Eesti arstid/õed Soome, Rootsi, Norrasse) ● Näljahädad - Aafrika riikidest välja ● Sõjad - Süüria kodusõda ● Vägivald, tagakiusamised - poliitilised põgenikud ● Majanduslikud põhjused - sama töö eest saab välismaal rohkem palka (Eesti
Sama toimus maailmas esimese majanduskriisi ajal, kui Pätsi valitsus Sihtide saavutamiseks kehtestas range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, kärbiti koosseise ja vähendati riigiametnike palku. Tööpuuduse vastu võideldi hädaabitöödega. Hädaabitöödega võib tänapäeval tõmmata paralleele Tallinna reisisaatjatega, kuna need loodi samuti eesmärgiga abistada tööpuuduse vastu. Kogu maailmas on hetkel kriitiline probleem tööpuudus, kui Eestis on see hetkel umbes registreeritud töötute arv 70-80 tuhat, siis välismaal on see veelgi hullem. Registreeritud töötute arv aga ületas 1931. aasta detsembriks 40 000 piiri. Eksporti püüti elavdada preemiatega, talunike olukorra kergendamiseks vähendati Maapanga laenuprotsenti ja hakati ümber korraldama talunike võlgu. Ettevõtete maksustamiseks ja hindade reguleerimiseks asutati hindade komissari ametikoht. Valitsuse rahapoliitika oli 1932
Mõni suurriik ei saa suurvõistluste medaleid ettegi näidata, aga meil on neid küllaga. Samas ei tee ainult profi sportlased heameelt, vaid me oleme üldse sportlik rahvas. Paljud tegelevad spordiga ja käivad võistlemas. Isegi vanemad inimesed liigutavad ennast, näiteks teevad kepikõndi. See kõik näitab ka seda, et inimesed hoolivad oma tervisest. Samas ei ole ka kõik nii roosiline, vaid ka meil on muresid ja ebameeldivusi. Üheks probleemiks praegu on kindlasti suur tööpuudus. Praegu on paljud inimesed tööta ja otsivad usinasti tööd. Paljud lahkuvad ka seetõttu Eestimaalt. Uute töökohtade tekkimist takistavad näiteks vanemad inimesed, kes on juba pensionil, aga käivad ikka tööl ja ei lase noortel oma tööd üle võtta. Hea on aga see, et tööpuuduse lahendamiseks tehakse praegu kõike mida suudetakse. Samas on eestis ka palju venelasi. Peale Eesti taasiseseisvumist jäid paljud venelased siia ega läinud ära kodumaale
4. Mis on fiskaalpoliitika? valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 5. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? 1) Isikud, kes soovivad töötada ehk majanduslikult aktiivne rahvastik 2) Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ehk mitteaktiivne rahvastik. 6. Mis võib põhjustada tööpuudust? miinimumpalk keinsistlik tööpuudus tehnoloogiast tingitud tööpuudus efektiivse palga teooria 7. Mis on hõivepoliitika? Kui tulemuslik see Eesti riigis on? tööpuuduse vähenemine ja tööhõive suurendamine, töötusest põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks. 8. Mis on sotsiaalpoliitika eesmärgiks? Kuidas see riigi poolt saavutatakse? tagada inimestele sotsiaalne turvalisus kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu vähendada klassivastuolusid
· Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) · Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest, riik ei sekkunud riiklikku reguleerimisse) · Struktuurne kriis. · USA süüdistas Euroopat ja vastupidi, laskumata põhjustesse sügavamalt. · Vale rahvastikupoliitika USA-s. 4) Majandus peale suurt majanduskriisi. · Enneolematult suur tööpuudus (töö kaotas kuni 30 milj. Inimest) · Vahepeal jõukust kogunud keskklass vaesus. · Kõige rängemalt lõi kriis välja USA-s. · Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. (tööd polnud neil kerge leida ja sellepärast järgnes vaesumine) · Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu.
märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal töötada Eestis elades. Tõesti, transport on
Reini tagatispakt, millega kindlustati Saksamaale Versailles´is paika pandud piirid Briand´i-Kelloggi pakt (Pr välisministeri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud lepe) kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist (alla kirjutas 15 riiki, hiljem ühines veel 48) Ülemaailmne majanduskriis - põhjused ja tagajärjed Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus
Maksud · Maksu mõiste ja maksukogumise eesmärk · Otsesed ja kaudsed maksud. Mis on tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid? Mis on nende praegused määrad? · Tulumaksusüsteem: proportsionaalne ja astmeline tulumaks · Mõiste: ühishüve Rahandus ja pangad (üldiselt, mis on pank, millega tegeleb keskpank, mis on suuremad ja olulisemad kommertspangad) Tööturg · Tööealine rahvastik ja selle jagunemine · Eesti tööturu põhiprobleemid · Tööpuudus Korrakaitse · Alates 2010 politsei struktuur muutus. · Praegu tegutseb politsei- ja piirivalveamet. o Ühtse juhtimise alla koondati endised Politseiamet, Keskkriminaalamet, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsus- ja migratsiooniamet. · Alles jäi 4 prefektuuri o Harju pref ( Tallinn ) o Lõuna pref ( Tartu, jõgeva, viljandi, põlva, võru, valga maakond )
Pettumine Versailles´ süsteemis, paljud rahvad pidasid rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Veel oli suur pettumus demokraatlikus riigikorralduses, samuti tekkis ka majanduses raskusi. Lääne- Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kandis I maailmasõja raskeid kaotusi. Rahvas oli pettunud Pariisi konverentsi tulemustes, kus ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Riigis olid majanduslikud raskused ja kasvas tööpuudus. Olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. Kommunistidele astus Itaalis vastu töötuid koondanud fasistide liikumine. Liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Ta lubas taastada riigis korra ja Itaalia võimususe. Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu. Üksikisiku roll oli tähtsusetu. Kuigi väljaspoolt paistis Mussolini Itaalia 1930-datel väga muljetavaldav, siis tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat selles kehvas olukorras aidata
· Turuväline tootmine. · Looduskatastroofide järgi SKT kasvab. SKT- arvutamine Tootmise meetid (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod · Eratarbimine · Investeeringud · Valitsuskulutused · Netoeksport Sissetulekumeetod · Palgad · Kasumid · Maksud · Amortisatsioon Majandustsükli faasid: · Buum- Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. · Majanduslangus- Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb. · Majanduskriis- Tehased toodavad alla võimsuse ja tööpuuduse tase on väga kõrge, siis
jäävad kas ilma hariduseta või küsitakse sotsiaaltoetusi laste koolitamiseks, ning riik peab ikkagi ringiga selle kinnipandud koolimaja raha tagasi andma. Kui rääkida tööpuudusest, siis võib märkida, et majandusbuumi ajal see praktiliselt puudus. Raha tuli uksest ja aknast ning inimesed olid õnnelikud. Kus nõudlust seal pakkumist. Mis juhtus aga pärast buumi. 2008.-2010. Aastad on olnud Eestile väga vaevarikkad. Üldine majanduslangus, tööpuudus, inflatsioon, SKT langus ning suurel hulgal pakrotte. 2010. aasta esimeses kvartalis ulatus pikaajaliste töötut, nende kes olid olnud ilma tööta aasta või rohkemgi, arv Eestis juba 51 000-ni. See arv kasvas veelgi ning märkimata ei saa jätta lühiajalisi töötuid. Paljud pered sattusid toimetulekusraskustesse ja juhtus palju muudki halba. Tänaseks on töötute arv natuke vähenenud. 2012. ja 2013. Aastaid võrreldes, on töötute arv kahanenud 10 000 inimese võrra. Ning 2013
tõusuga, kuid üksikisiku tulumaksu plaanitava vähendamisega pidanuks üldine maksukoormus 4. Nimeta sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, vähenema. Millest annavad tunnistust mida riik püüab majanduspoliitikaga vältida järgnevad numbrid: maksukoormus 2001 33,2 (3). Ebavõrdsus, inflatsioon, tööpuudus. %; 2009 35,9 %, 2010 49,6 %, 2012 67,3 %? Maksukoormus on tõusnud mitte vähenenud nagu 5. Nimeta majanduspoliitilisi instrumente (2). lubati. Rahapoliitika ja fiskaalpoliitika. 6. Rahapoliitika ja fiskaalpoliitika: a) millega 12. On teada, et oma raha on üks riigi tegeleb, b) kes ja kuidas teostab? iseseisvuse tunnuseid
Võrreldes Eesti tööseadusandlusega ning reaalse praktikaga on tegu võrreldamatute seisukordadega. NB! Kokkuvõte on koostatud lähtudes Rootsi kuningriigi seadusandlusest, minu isiklikust praktilisest kogemusest ning teoreetiline osa on võetud tervenisti lehelt: http://www.av.se/ 9 TÖÖPOLIITIKAST KREEKAS 2014 aasta viimases kvartalis oli Kreekas tööpuudus 26,1% ehk kokku oli tööta 1 245 854 isikut. Naiste tööpuudus (29,6%) oli märkimisväärselt kõrgem, kui meestel (23,3%). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tööpuudus mõnevõrra langenud, 2013 aasta IV kvartalis oli tööpuudus 27,8%. Noorte, 15-24 aastaste tööpuudus ulatus 51,5% ning kõrgeim oli noorte naiste tööpuudus (56,9%). Välismaalaste tööpudus (31,7%) on suurem, kui Kreeka kodanike (25,6%). Enim on vabu töökohti turismi- ja toitlustuse valdkonnas, nõutud on ka erinevate
Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver – Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. 57. Siirdetöötus – Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille põhjuseks on liikumine tööturul, kus töötud leiavad küll töökoha, kuid võivad kulutada teatud aja parema töökoha otsimiseks 58. SKP deflaator – – SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 59. Struktuurne töötus – Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid majandusharudes, kus on vähendatud tootmist või, mis on
pakkumi ne, tööjõu puudus võib olla valdkonnati. · Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt hõivatuse osa kogu tööealisest rahavastikust · tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja)- näitab milline on kogu rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust www.nip.eewww.nip.ee; www.stat.ee Töötuse määr väljendub protsentuaalselt töötute arvu tööjõus (töötu pluss hõivatud · Siirdetöötus tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel · Struktuurne töötus selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet(oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadusega, nt struktuurne töötus. Tööandja on huvitatud võimalilkult väikestest tööjõu kuludest ja võimalikult suurest kasumist. Töötaja huvitatud võimalikult suurest palga numbrist ja headest töötingimutest.
võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majanduslangusest. Siirdetööpuudus ehk selline, mis tekib ümberõppega, töövahetusega, sesoonne töötus. 4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju? Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi
· 1933 võeti vastu seadus,millega parlament loobus võimust, Versailles lepingust loobumine Hitler sai erakorralised volitused,temast sai saksamaa diktaator. · Ehitati uusi sõjatehaseid,teid Hitleri Saksamaa: · Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida ,elatustase tõusis · Demokraatlikud institutsioonid keelati,kehtis ainuparteisüsteem · Selline majanduse kasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda
SRP-1 Strateegilise relvastuse piiramise leping 1972. a. SRP-2 pidi järgnema SRP- 1-le, mis oleks vähendanud strateegiliste kandurite arvu. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. TÄTSERISM kokkuhoiupoliitika: sotsiaalprogrammide kärbe, ettevõtete erastamine. Tulemuseks: inflatsioon vähenes, konkurents taastus, elujärje parandamiseks. REIGANOOMIKA riikide kulutuste vähendamine, piirati sotsiaalprogramme. Tulemus: kiire majandus tõus, infl vähenes, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid. STAGFLATSIOON tööpuudus koos stagnatsiooni ja inflatsiooniga. BALTI APELL 1979. a nõuti NSVL-t ja lääneriikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. 40. KIRI 1980. a protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis. DISSIDENDID teisitimõtlejad KONTRAKULTUUR eitusel põhinev kultuuriline liikumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
