kordi suurem energeetiline väärtus võrreldes fossiilkütustega. Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajutamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri. Hajutamine küll peidab probleemi, kuid kas see ka pikaajalisi tagajärgi toob? Kindlasti. Tuumajaam väike ja võimas, kuid kas tõesti võib riskida sellega, et mõnest inimlikust apsakast võib tekkida tuumakatastroof, mille radioaktiivne saaste hävitaks Eestimaa? Niisiis, tuuma- või tuule-Eesti? Eesti tulevikule mõeldes peaksime kindlasti mõtlema hoolikalt läbi kõik võimalused. Me ju ei taha, et Eesti oleks järgmine Tsernobõl, kuid me peaksime säilitama iseseisvuse elektrienergia suhtes ja mitte hakkama sõltuma teistest riikidest energia sisse ostmisega
NORD STREAM Nord Stream on Läänemere põhjas asetsev kahetoruline maagaasi (toru)juhe. See viib maagaasi Venemaalt Saksamaale. Nord Stream on 1200 kilomeetri pikkune ning praegu plaanitakse ehitada veel kahte juhet, kuid seekord juba läbi Eesti territoriaalvete. Miks on Nord Streami üldse vaja? Seda on vaja, kuna Saksamaa inimesed vajavad gaasi ning neil ei ole omal gaasivarusid, aga seeest on Venemaa gaasivarud väga suured. Arvatakse, et kõige parem viis gaasi transportida on panna gaasijuhtmed Läänemere põhja, kuna see on ju kõige otsem tee Venemaalt Saksamaale. Enne Nord Streami ehitamist uuriti Läänemere põhja põhjalikult ning tulemuseks saadi, et Nord Stream ei kahjusta ega muuda kuidagi Läänemere keskkonda. Mina aga arvan vastupidiselt, kuna iga uus asi võib muuta ja kahjustada Läänemerd, sest me pole kunagi saanud proovida gaasitorude mõju merele. Muidugi võib nendel Nord Streami uurijat...
oluliselt väiksema purustusjõuga. Tuumapommi negatiivsed küljed. Tuumapommi leiutamine oli pigem negatiivne, kuna tegemist on väga suure raadiusega massihävitus relvaga. Ilma tuumapommita ei peaks inimesed kartma tuumasõda, mis võib maale lõppeda laastavalt. Tuumapommi positiivsed küljed. Tuumapommi leiutamine pani aluse tuumaelektrijaamade tekkele. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised Tuumaelektrijaamad ei eralda
eelkõige riigi energia sõltumatuse säilitamiseks ning nii oma kui teiste Balti riikide ja Poola energiavajaduste katmiseks on tuumaenergia tootmist vaja Leedus jätkata. Võrreldes lähiriikidega on uue tuumajaama ehitamiseks Ignalinasse olemas ka kõik eeldused ja võimalused nii infrastruktuur kui ka töötajad ning kohaliku omavalitsus toetab jaama rajamist. Nii saigi uuendatud ning 27.jaanuaril 2007.aastal jõustunud Leedu rahvusliku energiastrateegiasse sisse eesmärk, et uus tuumajaam peaks Leedus tööle hakkama hiljemalt aastal 2015. Selle kinnitusena võttis Leedu Seim (parlament) 28.juunil 2007 vastu tuumajaama seaduse, mille kohaselt kinnitati uue tuumajaama rajamine Leetu ning anti riiklikule energiaettevõttele Lietuvos Energija õigused tegutseda uue tuumajaama projekti riikliku investorina (vastav seadus jõustus sama aasta 4.juulil). · Soome Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a
Hüdroelektrijaamad-plussid-puudub õhusaaste, elektrit saab genereerida pidevalt, tootmise peale minevad kulud on väikesed. Miinused-kalade liikumise häirimine, veekvaliteedi rikkumine, jaama ehitamine väga kulukas. Suurim on Hiinas Tuumaelektri jaamad-plussid-ei eralda kasvuhoonegaase, normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Miinused-tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kulukad, katastroofioht. Tuumajaam Eestisse- ei, kuna on kallis, on terroristide oht, turvajäätmete turvaline hoiustamine Alternatiivenergia-taastuv, ei kahjusta keskkonda. Tuuleenergia plussid- keskkonnasõbralik, puudused-väike võimsus, ebaühtlane kasutamisvõimalus, mõjutavad maastikupilti. Tõusu-mõõna energia-eelised-keskkonnasõbralik, puudused-tehniliselt keeruline. Geotermaalenergia-eelised-ühtlane energia varustamine, puudus-kasutamise lokaalsus
[4] 3.2. Süsiniku vaba energia Üheks suureks boonuseks tuumaenergia juures on see, et tuumaenergia ei tooda peaaegu üldse süsinikdioksiid. Mõned tuntumad keskkonnakaitsjad arvavad, et globaalse kliimasoojenemise oht kaalub üle lokaalse tuumajaama katastroofi ohu. [4] Kui arvutada kokku kõik tuumaenergia tootmiseks tekkiv süsinikdioksiid ja sinna arvestada uraaniumi kaevandamine, uraaniumi rafineerimine ja rikastamine ning tehase ehitamine ja juhtimine. Suur 1,250 250-megavatine tuumajaam toodab oma eluajal umbes 250,000 tonni süsinikdioksiidi. Nende arvutuste järgi toodab kogu Ameerika tuumatööstus umbes 26 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Kui sellele vastu panna kivisöe elektrijaamad, siis need toodavad juba ainult Ameerikas 2 miljardit tonni süsinikdioksiidi iga aasta. Lisaks paiskavad kivisöe elektrijaamad õhku palju teisi saasteaineid: tahm - põhjustab kopsuhaigusi; vääveldioksiid ja lämmastikoksiid - tekkitavad sudu- ja happevihmasid
küünlaid, vahendas ETV24 välisagentuure. Tuumakiirgus levis kahesaja tuhandele ruutkilomeetrile, 350 000 inimest evakueeriti. Katastroofis hukkus kümneid kustutustöödes osalenud inimesi ja arvatavalt tuhanded inimesed on ülemäärase kiirguse tõttu haigestunud vähki. Ukrainas asuva Tsernobõli tuumaelektrijaama neljas reaktor plahvatas 26. aprilli varahommikul 1986. aastal, Moskva televisioon teatas juhtunust alles kolm päeva pärast katastroofi. Tsernobõli tuumajaam saab uue katte Reuters / Scanpix (Tsernobõli tuumajaama kattev sarkofaag on hakanud lagunema.) · Mälestatakse Tsernobõli 21. aastapäeva 26.04.2007 · Tsernobõli veteranid nõuavad soodustusi ka mittekodanikele 26.04.2006 · Maailmas mälestati Tsernobõli katastroofi ohvreid 26.04.2006 · Ranne: Tsernobõl pole ainult Ukraina, vaid Euroopa probleem 26.04.2006 07.08.2007 22:29 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) lubas anda 5,8 miljardit krooni
energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20…50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks. 4) Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist. Tuumareaktorite levikuga kasvab oht tuumarelva levikuks. Tuumaelektrijaamade ehitamiseks tuleb algselt teha väga suuri kapitalimahutusi. Samas on juba eksisteerivate tuumajaamade käigushoidmine ja kütusekulu väikesed. Hiljutised
con,“ [Võrgumaterjal]. [5] „http://www.world-nuclear.org/Information-Library/,“ [Võrgumaterjal]. [6] „http://www.world-nuclear.org/Nuclear-Basics/What-are-nuclear- wastes-/#.UnN3wfl3Zpk,“ [Võrgumaterjal]. [7] E. Realo, „http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=58,“ TÜ Füüsika Instituut. [Võrgumaterjal]. [8] K. Kallemets, „http://www.inseneeria.ee/tuumaenergia-kui-21-sajandi-energia- eesti-tuumajaam-on-teostatav/,“ MTÜ Eesti Tuumajaam, Mai 2009. [Võrgumaterjal]. [9] E. Puura, „http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=111,“ [Võrgumaterjal]. [10 K. Kell, „http://energiafoorum.blogspot.com/2009/02/pressiteade-energeetika- ] arengukavad.html,“ Veebruar 2009. [Võrgumaterjal]. [11 „http://et.wikipedia.org/wiki/Ignalina_tuumaelektrijaam,“ Wikipedia. ] [Võrgumaterjal]. [12 A. Karnau, „http://www.e24.ee/1034872/eesti-tuumajaama-plaanidel-kriips-peal,“ ] November 2012. [Võrgumaterjal].
Kindlasti välistaksin ma neist kolmest naaberriikidelt elektriostmise variandi,kuna see läheks riigile liiga kulukaks. Teised kaks varianti sobiksid meie energeetikaprobleemile paremini lahenduseks.Vaatamata sellele on nii tuumajaamal kui ka tuuleparkidel omad plussid ja miinused.Tuumajaama plus- siks võib pidada seda,et energia tootmine pole eriti kallis ning toodetava energia hulk ühest tuumaelektrijaamast on üsna suur.Olgugi,et tuumajaam rajataks maa-alune,kaasneks avarii korral väike maavärin ning poleks ka välistatud radioktiivsete ainete sattumine loodusesse. Teiseks miinuseks võibki pidada seda,et tekib palju radioktiivseid jäätmeid,mis on ohtlikud ja millest on raske lahti saada.Tuuleparkide suurimaks plussiks on kahtlemata see,et nad on keskkonnale täiesti ohutud ning kasutavad erinevalt tuumajaamadest taastuvenergiat.Ainsaks
põhjendatud elektri hinnaga. Missioon: Eesti elektrisektori missiooniks on tagada Eesti elanikele pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga elektrivarustus Energeetika arengukava näeb ette tuumajaama aastaks 2023 Postimees 15.12.2008 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks energiamajanduse riikliku arengukava, mis näeb muu hulgas ette tuumajaama rajamist Eestisse aastaks 2023. Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam ning teha selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012. Elektrimajanduse arengukava aastani 2020 näeb veel ette Eesti elektritootmise ümberehitamist lähema 10-15 aasta jooksul, laiendades elektri- ja soojuse koostootmist 300 MW-ni, renoveerides täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega 600 MW ja suurendades tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega. Inimesed Arengukavas öeldakse :
..10Sv) kiirgus- kiirete elektronide voog, mõne millimeetri paksune Tuumaenergia saamine ja kasutamine: 1. muundades Termotuumareakts : Deuteerium -> tritium -> heelium + radioaktiivse kiirguse energia elektri- või soojusenergiaks. 2. neutron + gammakiirgus. Tuumafüüs kasut meditsiin, energia kasutades raskete tuumade lõhustumisel vabanevat energiat. tootmine, arheoloogia, sõjandus, tuumajaam, kiirendid. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 3. kasutades Termotuumareakts toimuvad termotuumapommis, päikesel, kergete tuumade ühinemisel vabanevat energiat. Massidefek tähtedel. on massi muutumine tuumade ühinemisel või lagunemisel. 1.Elementaa.osakesteks nim aineosakesi, mis pole jagatavad E=mc2 Massidef on küll väike, kuid sellest tekivad suured veel väiksemateks osakesteks. El.osakesed ei lagune
3 1. november, 2007 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Investeerida energiasäästlikkusse, alustades kasvõi säästupirnide soetamisest, vanni asemel duss Oma panus taastuvate energialiikide kasutamisel ( puit, tuuleenergia ) Aruka tarbimisega võib saavutada märkimisväärset kokkuhoidu. Lõpp. Tänan kuulamast! Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. GEOTERMAALENERGIA e. Maa siseenergiat nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. 4 1
aitas teda enne. Kahjuks ei oska memm ei lugeda ega kirjutada. Kohalikud kolhoosiesimees ja natuke väiksem ametnik laadisid autod oma varandust täis, kuigi sellest külast olid veel evakueerimata lapsed...Ka eestist käis mehi Tsernobõlis ligi kaudu 3500 meest kes 29.aastat tagasi Tsernobõlis kiiritada said. Praeguseks on ränga haiguse läbi surnud 450 Tsernobõlis käinud Eestimaa venelast ja eestlast. Tuumajaam 6 Tsernobõli linn 7 8
nähtamatu vaenlasega, kellest nad veel ei teadnud. Radioaktiivsuse tase linnas kasvas tundidega ja olid ülemõistuse kõrged 26 aprili õhtuks, ka valitsus ei teadnud, et reaktor veel poles ja eritas radioaktiivsust. Alles 27 aprilli päeval, teadati Tsernobõli elanikele olukorrast ja hakati neid koheselt evakueerima. Inimesed kes jäid sinna surid 2 päeva jooksul radioaktiivsuse tõttu. Ülejäänd maailm sai asjast teada kui 28 aprilil, märkab soome, tuumajaam radioaktiivsuse tõusu, pilvede tõttu mis on tulnud tsernobõlist. Soome hakkab asja uurima kuid, ka siis ei tule midagi välja, et kuskil oleks midagi juhtunud, maailm sai sellest teada alles kolm päeva hiljem kui Ameerika-Euroopa sateliit märkab tuumajaama jäänuseid, lähemal vaatlemisel(nagu nt termopildid) on näha ka radioaktiivset pilve. Nüüd 20 aastat hiljem, hakatakse juba vaikselt unustama tsernobõli õudusi ja
07.2007. 3 223 700 inimest, sealhulgas linnaelanikke 2066 tuhat inimest ja maaelanikke 1157,7 tuhat inimest. Suuremad linnad: · Jerevan (1 307 800 elanikku) · Vanadzor (146 700) · Gjumri (125 400) · Vagharsapat (62 200) · Hrazdan (61 300) · Abovjan (59 300) · Armavir (46 000) · Kapan (43 900) Majandus Enamik energiatootmisest sõltub Venemaalt imporditud kütustest (gaas ja tuumakütus). Armeenia ainus tuumajaam, mis asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, toodab umbes 40% riigis tarbitavast elektrienergiast. Oluline osakaal on ka hüdroenergeetikal. Armeenia majandusele on halvasti mõjunud suletud piir Türgi ja Aserbaidzaaniga. Suurem osa kaubavahetusest käib Gruusia kaudu. Pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist kahanes Armeenia SKT ligi 60% võrra. Majanduskasvu näitaja on juba hulk aastaid kahekohaline. Ajalugu
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Tuumaenergia tulevik referaat Autor: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2015 Sisukord Tuumaenergia ajalugu ja olemus.................................................................................lk 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed........................................................lk 4 Tuumaenergia tulevik..............................................................................................lk 5, 6 Kasutatud allikad.........................................................................................................lk 7 2 Tuumaenergia ajalugu Et tuumaenergia tulevikku arutada, peab enne aru saama, mis see täpsemalt endast kujutab ja kuidas see tekkis. Tuumafüüsika kui tea...
Eesti Energia põlevkivil baseeruv tootmine on tuule-, vee- ja tuumaenergiaga võrreldes suhteliselt kallis ja kui hind on turul väiksem, siis Eesti Energia müüma ei pääsegi. "Selle asemel, et Narvas plokid käima panna, ostab Eesti Energia energiat turult odavamalt, kui ta suudaks ise toota. Samas, kui on külm talvepäev, siis Eesti Energia toodab kasumit." 7 Nord Pool Spoti Eesti esindaja Hando Sutter usub, et kui Soome tuumajaam valmis saab, hakkavad Eesti Energia plokid vähem turule pääsema. Eriti suvel, kui tarbimine väiksem. Põhjamaades tuleb pool tarvitatavast elektrist hüdroenergiast, aga oluline on ka tuumaenergia. Kui Saksamaa paneb oma jaamu kinni, siis Põhjamaad ehitavad tuumajaamu juurde. Palju on räägitud Leedu tuumaprojektist, aga ei ole räägitud palju Soome projektist, kus on ainuüksi Olkiluoto ehitatava 3. ploki võimsus on 1600 MW, mis on rohkem kui Eesti tiputarbimine kokku
Tartu Kivilinna Gümnaasium Tuumaenergia TARTU 2008 Sisukord Tuumaenergia..............................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tuumaenergia mis see on?.......................................................................................................4 Tuumaenergia tootmine.............................................................................................................. 9 Statistika....................................................................................................................................12 Kokkuvõteks............................................................................................................................. 14 Kasutatud Kirjandus.......................
Iisaku Gümnaasium 9.kl Radioaktiivsed elemendid referaat koostaja: Mihkel Martin Fersel juhendaja: Relika Kaljumäe iisaku 2011 Sisukord 1) Sissejuhatus lk 3 2)Radioaktiivsed elemendid lk 4-9 3)Kokkuvõtte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus Selles uurimus töös saame me teada millised on radioaktiivsed keemilised elemendid ja kui kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne eleme...
Kuna uraani isotoobi U-235 tuumad lõhustuvad intensiivselt just aeglaste neutronite toimel, siis kasutatakse tuumareaktorites aeglusteid. Surveveereaktori tööpõhimõte Tuumaenergeetika Maailma üha kasvav energiavajadus ja traditsiooniliste energiaressursside ammendumine. Väikese kütusekogusega toodetakse suur kogus energiat (1kg tuumakütust/3000T kivisütt). Pikas perspektiivis odav energiaallikas.Töökorras tuumajaam ei reosta keskkonda, pole õhureostust. Uue põlvkonna jaamad on ohutumad. Uraanivarusid on veel maailmas piisavalt, tema hind maailmaturul suhteliselt soodne. 8 Probleemid Väga kallis ja keerukas tehnika selle kasutamine on jõukohane vaid rikastele riikidele. Kütuse kavandus tekitav looduses reostusi nii mullale kui ka veele.’ Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol
kontode haldusi. Selle lunavara puhul pole võimalik taastada faile, kuna krüpteerimise ajal pahavara lihtsalt kustutab neid, nii et lunaraha maksmine ei päästa. (10) Eestis on ka levinud see pahavara ja teada olevalt on ohvriteks langenud kaks ettevõtet: Ehitus ABC ja minigi väiksem tehas. Kuid kõige rohkem nakatada saanud Ukraina süsteemid, nende hulgas olid keskpank, lennujaam , metroo ja Tšernobõli tuumajaam. Mille tõttu väidetakse, et tegelikult lunavara levimis põhjuseks oli Ukraina infrastruktuuri kontrollimine. (11) Projekt „ No More Ransom“: See projekt on tehtud politsei ja IT-turbe ettevõttete poolt, mille mõte on takistada küberkriminaalide lunavara äri õpetadades kasutajatele, kuidas lunavara töötab ning milliseid ennetusmeetmeid tuleks kasutada, et vältida ohvriks langemist.. Projekti ametlik sait on www.nomoreransom
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraan...
sisseviimine võib toimuda pidevalt, ilma reaktori seiskamiseta ümberlaadimise otstarbel. Ühtlasi see eelis komplitseerib ka reaktori konstruktsiooni ja rakendab ta tööd, sest kütuse pidevaks regenereerimiseks on vajalik spetsiaalne sõlm, milles kogu aeg peab viibima osa reaktoris ringlevast lõhustuvast materjalist. 5 AATOMIELEKTRIJAAMAD Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Elekter on praegusel ajal kõige käepärasem ja mitmekülgsem energia vorm ning teadlased ennustavad elektri osatähtsuse suurt kasvu ka tulevikus. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene aatomi- ehk tuumaelektrijaam ehitati 1954.a.
On vähem elektri maismaa pindalast suhteliselt väikese osa kasutada. Võimalus ja ilma naftakeemia produktideta nagu kasutada tuuleenergiat ning väetised, taimekaitsevahendid, tehnika rajada tuumajaam ning kägushoidmiseks vajlikust kütusest arukalt kasutada põlevkivi, rääkimata ei ole meile harjumuspärane muuta hooned 2
mõju. Enne kui midagi olulist ja asjalikku suudetakse maailmas ära teha, võib saabuda globaalne energiakriis, mis esmalt tabab transpordisektorit. Lainena kaasneb toidukriis, sest kasvab nõudlus põllumajanduspindadel energiakultuuride kasvatamiseks. Eesti on energiakriisi suhtes heas lähtepositsioonis. Elanike tihedus on väike ning võimalus biomassi kasvatada ja biokütuseid toota elaniku kohta väga suur, võimalus on kasutada tuuleenergiat ning rajada tuumajaam ning arukalt kasutada põlevkivi, muuta hooned energiatõhusateks. Ometi kui globaalne energiakriis tabab meid ootamatult, tõusevad importkütuste hinnad lakke ning elu on ka meil häiritud. Parim viis üle saada paratamatult saabuvast energiakriisist on hakata end harjutama mõttega elukorraldusest peale nafta lõppemist. James Howard Kunstler, üks USA juhtivaid naftakriisi käsitlejaid toob oma artiklis välja 10 peamist muutust inimeste jaoks: 1. Valmistuge elama ilma autota
madalad ning tagada majanduses konkurentsivõime. Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et põlevkivienergeetikast päästjaks oleks vaid tuumajaama rajamine. Kiidetakse tuumajaama keskkonnahoidlikkust ja väiksemaid käitamiskulusid. Eestisse kindlasti tuumajaama ei rajata, sest selle ehitamiseks pole meil looduslikke, tehnilisi ega majanduslikke eeldusi, ka ei ole Eesti tarbijad nõus selle jaama rajamiskulusid kinni maksma. Tuumajaam eeldaks vähemalt kahte looduslikku tingimust: veekogu, millest saaks piisavalt jahutusvett ja tuumajäätmete ladustamiseks sobilikku geoloogiliste riketeta aluspõhja. Neid vajadusi ei ole me võimelised täitma ilma keskkonda oluliselt kahjustamata või kalleid tehnilisi lahendusi rakendamata. Pealegi on praegusaegsete tuumajaamade võimsus Eesti elektrisüsteemi tarbeks liiga suur. Nii jääbki Eestile taastuvatest energiaallikatest üks võimalus- tuuleenergia kasutuselevõtt (Lahtvee 2003)
.........................................................8 Eelised ja puudused................................................................................10 Keskkonnamõjud - ühiskonnasaaste.......................................................10 Keskkonnamõjud vesijahutus reaktorites...............................................11 Kasutatud kirjandus....................................................................................12 Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud.
Ohtlike ainete omadused võivad põhjustada, kas iseseisvalt või reageerides teiste ainetega kahjustusi inimestele, keskkonnale või varale. Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga. IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri, mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo e...
Odav kasutada tänu kõrgele energiasaagikusele. Ülemaailmsed reservid on väga suured, ja ülemaailmset kivisöe tippu ei ole veel aastakümneid oodata; Leidub riikides kus näiteks naftat ei ole; Lihtne ja töökindel tehnoloogia. - Toodab rohkem süsinikdioksiidi energiaühiku kohta kui mistahes teine fossiilkütus. 30. Tuumaenergeetika peamised eelised ja puudused. Odav toota.; Inimesed saavad katkematu energia tagamist aastaringselt.; Tuumajaam on ohutu töökoht. ;Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on nullilähedane ja ei põhjusta vähki haigestumist.; Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides. - Kohaliku elanikkonna vastuseis, kuna tegemist on ohtliku energiatootmisega nt. Fukushima või Tsernobõli tuumakatastroof 31. Milline valdkond on suurim veetarbija maailmas? Aga Eestis? Põllumajandus on suurim veetarbija maailmas. Eestis aga läheb olme ja tööstuse peale peamiselt. 32. Kirjeldage
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
Rringprotsessiks nim protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks, kasuteguri valem η= . 36. Carnot’ masin, tsükkel. Joonis mis oli töös, alumise juures lõpmatu suure külma reservuaadiga kontaktis vms. Kasutegur n=T1-T2/T1, näiteks tuumajaam, suur kasutegur. Carnot masin on ainult teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega gaasivahetust. Gaasi soojendatakse ja jahutatakse vaheldumisi niiviisi, et: 1) ringprotsess oleks pööratav, 2) tehtud töö oleks suurem kui null. Carnot’ tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot’ tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga q1
elektrigeneraatorites. · Kütusena kasutatakse diislit või maagaasi (biogaasi) · Kasutatakse ka väikesevõimsuseliste liikuvate (teisaldatavate) elektrijaamadena · Kasutegur kuni 50%, koostootmisel kuni 90% · Võimsus kuni 40 MW · Kiiresti käivitatavad, hea reguleerimisega · Täisautomaatsed 22.Millised on tuumajaama peamised agregaadid? Nimeta meile mõni lähedal asuv tuumajaam. Millised on kaks enamlevinud tuumajaama tüüpi ning mis on nende erinevus? Tuumaelektrijaamad on soojuselektrijaamade eriliik, kus soojuse tekitamiseks kasutatakse aatomituumade lõhustumist reaktoris. · Survevesireaktoriga TEJ (Loviisa TEJ) · Keevvesireaktoriga TEJ (Olkiluotu TEJ) 23. Millised on hüdroelektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kui suur on Eestis hüdroelektriaajamade koguvõimsus? Nimeta erinevaid
IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta...
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse. Kui täpselt jälgida ekspluatatsiooninõudeid, on tuumajaam (mitte aga plutooniumivabrik!) suhteliselt ohutu ja keskkonnasõbralik ettevõte. Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1
uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse. Kui täpselt jälgida ekspluatatsiooninõudeid, on tuumajaam (mitte aga plutooniumivabrik!) suhteliselt ohutu ja keskkonnasõbralik ettevõte. Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1
Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz). Esiplaanil töötavad reaktorid Olkiluoto-1 ja -2, tagaplaanil ehitatav EPR reaktor Olkiluoto-3 Olkiluoto tuumajaama ehitati 860 MWe võimsusega BWR reaktorid (Asea-Atom, praegu Westinghouse Electric Sweden). Kummagi reaktori ehitus kestis umbes 4,5 aastat, Olkiluoto-1 ühendati võrku 1978. a. ja Olkiluoto-2 1980. a. Nende reaktorite koormusfaktorid on võrreldes Loviisa tuumajaamaga veel kõrgemad vastavalt 92 % ja 93 %
tundma õppimine. 67 Inimtegevus 1) Rollimäng: kas Geograafia ja keemia: Keskkond ja Õppematerjal:rollimä keskkonnaprobleemide luua Eestisse globaalprobleemid jätkusuutlik areng: ngu juhend lahendamisel tuumajaam? Füüsika: tuumaenergia kujundada arusaama http://bio.edu.ee/envir/ 2) Rühmatöö: Loodusõpetus loodusest kui esitluse põlevkivi, terviksüsteemist, koostamine kaevandustega seotud roheline energia,
23% Itaalia territooriumist katab mets. Maavarades leidub Itaalias pruunsütt, maagaasi, naftat, kinaveri, molübdeeni-, tsingi- ja pliimaaki, väävlit ja looduslikke ehitusmaterjale (kuulus on Carrara marmor). Itaalia on arenenud majandusega riik. Itaaliale on eriomane kõrgelt arenenud Põhja- ja mahajäänud Lõuna-Itaalia suur erinevus. Energiat toodetakse 82% soojus- ja 16% hüdroelektrijaamades. Toodetakse naftat ja maagaasi. Viimane tuumajaam suleti 1987.a. Tähtsamad tööstusharud on masina-, metalli-, ning keemia- ja toiduainetööstus. 2004.a. toodeti 28,4 mln tonni terast. Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, kodumasinaid (külmikuid) ning sõidu- ja veoautosid. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Itaalia on Euroopa suurimaid tehiskiu-, bensiini- ja tsemenditootjaid. Veini tootmises Prantsusmaa järel teisel kohal maailmas. Põllumajandusmaad 60,5% riigi
tomograafia, gammakamber jt), mis on meditsiinilise diagnostika haru, mille eesmärk on füüsiliste meetoditega saada inimorganismi sisemise struktuuri kujutus ning teraapiaks (kiiritusravi, radiobioloogia, tomoteraapia jt). Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. 4 Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam (TEJ) ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20.detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27.juunil 1954 N. Liidus Kaluuga oblastis Obninskis võimsusega 5 MW. Suurbritannia Calder Hall`s lasti aatomielektrijaam käiku 17.10.1956 võimsusega 121 MW. USA esimene katseline aatomielektrijaam alustas tööd 1955.aasta kevadel ja Saksamaal 13
energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine Eesti varustatus energiaga ja isevarustusvõime • Praegu suudab Eesti tagada enda varustamise elektriga (põlevkivi 61%) • Regionaalselt hajutatud energiatootmine (sh kohalikud ressursid) • Koostootmisjaamad • Tuulepargid • Salvestusvõimalused, smart-grid • Maagaas (ka biogaas; Baltic Connector, LNG terminal) • Tuumajaam • Soojusenergeetika (kohalik kütus) • Mootorikütused Rohevõrgustik ja merealad • Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on lahendatud maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes • Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad • Roheline taristu • Merealad • Tuuleenergeetika merealadel • Elektrikaablid ja gaasitorud • Sadamad (MKM tegeleb ka väikesadamatega) • Riigikaitse seisukohalt olulised alad
Radioaktiivsed jäätmed, nende ohutu ladustamine on olnud probleemiks kogu tuuma- energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. Reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks. Investeeringutes kulutusi jaama sulgemiseks tavaliselt ei arvestata. Arvestatakse, et sulgemis- hind on 9...15% algsest kapitalikulust. 89(113) Villu Vares Energia ja keskkond PWR tüüpi reaktoriga tuumaelektrijaamad on maailmas kõige levinumad. Reaktori esimeses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
