Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lunavara (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on lunavara?
  • Kuidas ennetada lunavarajuhtumit?
  • Kuidas lahendada lunavarajuhtumi?
  • Mis on lunavara?
  • Kuidas ennetada lunavarajuhtumit?
  • Kuidas lahendada lunavarajuhtumi?
  • Kuidas ennetada lunavarajuhtumit?
  • Kuidas lahendada lunavarajuhtumi?

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
Infotehnoloogia teaduskond
WINDOWSI LUNAVARA
REFERAAT
Üliõpilane: Kristina Reino
Õpperühm: IADB14
Tallinn
Sisukor
Tallinna Tehnikaülikool 1
REFERAAT 1
1
Mis on lunavara? 3
Lunavara liigid: 3
Kuidas ennetada lunavarajuhtumit? 5
Kuidas lahendada lunavarajuhtumi? 6
Tuntumad lunavarajuhtumid: 6
Projekt „ No More Ransom“: 8
Kasutatud allikad: 8
Mis on lunavara? 3
Lunavara liigid: 3
Kuidas ennetada lunavarajuhtumit? 5
Kuidas lahendada lunavarajuhtumi? 5
Tuntumad lunavarajuhtumid: 6
Projekt „ No More Ransom“: 7
Kasutatud allikad: 8

Mis on lunavara?


Lunavara on üks pahavara alaliik loodud petturite poolt, mis krüpteerib või lukustab arvutis kasutaja faile, tänapäeval on
Vasakule Paremale
Lunavara #1 Lunavara #2 Lunavara #3 Lunavara #4 Lunavara #5 Lunavara #6 Lunavara #7 Lunavara #8 Lunavara #9 Lunavara #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ChristinaN Õppematerjali autor
Mis on lunavara?
Lunavara liigid:
Kuidas ennetada lunavarajuhtumit?
Kuidas lahendada lunavarajuhtumi?
Tuntumad lunavarajuhtumid:
Projekt „ No More Ransom“:
Kasutatud allikad:

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
pdf

IS turvalisus 2018

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Lunavara ja selle eest kaitsmine Kodutöö õppeaines "Infosüsteemide turvalisus (IDU1342)" Autor: Jelena Turbina Õpperühm: IABM Email: [email protected] Autor: Savva Mirosnikov Õpperühm: IABM

infosüsteemide turvalisus
thumbnail
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

omakorda turvaaugud) - tuleks jälgida, millistel lehtedel käiakse (tänapäeval pornolehtedelt saab vähem ründeid kui populaarsetelt uudiselehtedelt) · Ründed veebirakendustele · Zombivõrgud (botnets) · Teenustõkestusründed (ülekoormamine) · Spämm · Õngitsemine (phishing) (autentimist nõudvad võltsleheküljed) · Eksploidipakid · Andmelekked · Füüsiline kahjustamine, vargused · Siseründed · Identiteedivargused · Spionaaz · Lunavara (ransomware) Turbestrateegiad · Vähim vajalik privileeg -- igale objektile ja subjektile antakse minimaalne tööks vajalik õiguste komplekt, praktikas probleemiks suur halduskeerukus · Kaitse sügavuti (defense in depth) -- kasutatakse mitut järjestikku asuvat kaitsemehhanismi · Läbilaske punkt (choke point) -- kogu pääs toimub ühest, hästi kontrolli all olevast punktist, nt sise- ja välisvõrgu vahel on alati üks kindel tulemüüripunkt

Andmeturbe alused
thumbnail
122
docx

Side

1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.  Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko

Side
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia
thumbnail
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine
thumbnail
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun