meriheina perekonna liigid. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liivauurikkarp (Mya arenaria) jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid · Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. · Tähtsamaid võõrliike: · Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) · karbiline Mytilopsis leucophaeata
Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe. Püügikaludeks on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Tähtsamateks võõrliikideks on Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom), karbiline Mytilopsis leucophaeata, vesikirbuline Cercopagis pengoi, kümnejalaline Palaemon elegans, kirpvähiline Gammarus tigrinus, vaguviburvetikas Prorocentrum minimum.
kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 tootevariandi. Loomulikult ei ole nad kõik korraga müügil, vaid vastavalt hooajale ja klientide tarbimisharjumustele vastavalt. Stabiilselt on olemas 50 nimetust. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Värske kala Forell Lõhe Haug Ahven Särg Saida Tursk Kuumsuits. Heik Lest Räim Siig Savoriin Latikas Lõhe Külmsuits. Forell Võikala Heeringas Paltus Savoriin Skumbria Lõhe Marineeritud Räim Heeringas / marineeritu sinepimarinaadi Lõhe steik Vürtsi- Marineeritud Tursk
13. peak (n) the pointed top of a mountain 14. summit (n) highest point of a mountain 15. existence (n) presence, being, state of existing 16. implication (n) assumption 17. drizzle (n) light rain 18. humid (adj) damp, moist 19. scattered showers (n) spread/distributed rain 20. heavy rain - 21. severe storm violent storm 22. frost (n) hoarfrost, frozen dew 23. cod (n) type of fish tursk 24. trout (n) type of fish forell 25. in order to so as to 26. so as to in order to 27. in case - 28. to erupt to burst, eject, break out 29. debris the remains of anything broken 30. to flee to run away from danger 31. lethal fatal, deadly 32. whereas 33. catastrophe disaster 34. avalanche - a large mass of snow sliding down a side of a mountain 35. to be accustomed to to be used to 36. inhabitants resident, native 37
fileeritud kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva tootevariandi. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Kalalett oli ilusa välimusega, aga ei kutsunud nii ostma, kui seda tegi Solarise toidupood.
Isegi õhuke õlikirme veepinnal põhjustab lindude vältimatu surma. Seepärast nimetatakse merevee reostamist laevaõlidega õlikatkuks. Läänemerel on selle reostuse ohvriteks tavaliselt aulid. Õliga kokku puutudes linnu sulestik märgub ja külm vesi tungib linnu kehani. Jahe merevesi põhjustab kehatemperatuuri kiiret alanemist. Vett täis imbunud sulestik uputab linnu. Kalad Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, tuntumad on kilu, tursk, lest, lõhe, meriforell, angerjas. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus.
vigastamata. Soomuste eemaldamiseks asetada kala paberiga kaetud lauale pea puhastaja poole, ja võtta vasaku käega paberisse või riidesse keeratud kalapea pihku. Paremas käes oleva kalapuhastamisriivi või noaga eemaldada soomused saba poolt pea poole tõmmates. Kui suure soomkala külgedelt on soomused eemaldatud, keerata kala seljale ja puhastada kõhu- ning kurgualune. Kala pühkida soomustest puhtaks. Mõned kalad, näiteks luts, angerjas, tursk jt nülitakse, kui see on vajalik nende toiduks valmistamisel. Kala pea ümbert lõigatakse nahk lahti. Suurematele ja väga libeda peaga kaladele pannakse silmus lõpuste tagant ümber kaela ja riputada üles, siis rebitakse nahk kahe käega sukana maha. Väiksemaid kalu saab käes hoides nülgida. Kalapea ei libise käest, kui sellele keerats paber või riie ümber. Kalanahka on kergem eemaldada, kui kala hoida paar minutit kuumas aurus
olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi
kuuluvaks. Liivasonglane kaevub põhjasetetesse, kus toitub vetikatest ning taime- ja loomajäänustest. Ta kasvab ja toitub ainult suvel. Selline vastse-elu kestab 4...5 aastat, alles seejärel toimub moone täiskasvanud silmuks. Nüüd tekivad ka silmad ja imilehter ning seejärel algab rännak merre. Meres on esimeseks mureks sobiva saakkala leidmine, kelle külge end imilehtri abil puurida. Ohvriteks on sagedamini räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk ja meritint. Parasiidina toitub ta peremehe kudedest, verest ja siseelunditest. Meres veedab silm oma elust järgnevad 1...3 aastat, et siis jõkke kudema siirduda ja seejärel surra. Jõesilm on kõrgelt hinnatud delikatesskala, kelle liha süüakse röstitult ja marineeritult. Röövtoidulisena ta siiski suurt kalavarude vähenemist ei põhjusta, sest olles kehv ujuja, langevad ta ohvriks eeskätt haiged ja viletsad kalad. Looduskaitse alla ei kuulu.
MIMIKRI Kadri Lajal 12R Tartu Karlova Gümnaasium Juhendaja: Ako Rääbis 2011 [1] Mis on mimikri? on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. [2] Mimikri tüübid (peamised): Bates'i mimikri Mülleri mimikri Agressiivne mimikri Reproduktiivne mimikri [3] Bates'i mimikri: Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],...
2011 Vocabulary v Shipping goods - kaubavedu v Separates -eraldab v Channel -kanal v Equator ekvaator v Radioactively contaminated radioaktiivsust sisaldav v Economic importance majanduslik tähtsus v Wind power- tuuleenergia v Main way peamine tee v Divides- jagab Vocabulary v Seal- hüljes v Area- ala v Channel- kanal v Connected- ühendatud v Cod- tursk v Haddock-kilttursk v Hake- heik v Herring- heeringas v Mackerel- makrell Basic Information Seas around Ireland are: v The Irish Sea v The Atlantic Ocean v The Celtic Sea The Irish Sea v Separates the islands of Ireland and Great Britain v St George's Channel and the North Channel v Whales and dolphins v Radioactively contaminated sea The Irish Sea v Regional trade, shipping, transport,
Hallhani) Kurvitsalised (nt. Niidurüdi, alpirisla) Kahepaiksed Kõige levinum kõre ehk juttselg- kärnkonn. Elupaikade kadumise tõttu on neidki väheks jäänud. Putukad Sipelgad Kääbusämblik Triip-lutikas Lauluritsikas Kõrvahark Taevastiib Koerliblikas Puud ja põõsad 2009-2011 aasta looduskava „Ideaalne rannaniit“. Niit peab olema vaba kõrgest taimestikust, roostikust ja puudest-põõsastest. Kalad Räim Kilu Tursk Lest Merisiig Toiduahelad Aasristik→Harilik kõrvahark→Alpirisla→Rebane Detriit ehk pude (põhjataimestiku jäänused)→Zooplankton ehk loomhõljum→Kiisk→Harilik ahven→Harilik haug→Merikotkas Biootiliste tegurite näited Neutralism (ei mõjuta üksteist st, et ei ole mingit toitumissuhet)- koerliblikas ja lammas. Konkurents (üksteist ei vaja, kuid mõlemad tahavad näiteks toitu)- niidurüdi ja alpi risla.
mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae) haug (Esox lucius) haug (Esox) hauglased (Esocidae) karpkala (Cyprinus carpio) karpkala (Cypriunus) karpkalalased (Cyprinidae) tursk, atlandi tursk (Gadus tursk (Gadus) tursklased (Gadidae) morhua), alamliik tursk, läänemere tursk (Gadus morhua callarias) latikas (Abramis) latikas (Abramis) karpkalalased (Cyprinidae) särg (Rutilus rutilus) särg (Rutilus) karpkalalased (Cyprinidae) roosärg (Scardinius roosärg (Scardinius) karpkalalased (Cyprinidae) erythrophthalmus) linask (Tinca tinca) linask (Tinca) karpkalalased (Cyprinidae)
energiavajadusest katma umbes 60%. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Toiduained milles esineb Süsivesikuid esineb peaagu kõikides toitudes. Näiteks 100g suhkru kohta on süsiveikuid 100g. Eriti palju sisaldab süsivesikuid maisihelbed, mesi ja ka pulgakomm. Aga jällegi asjades milles puuduvad täielikult süsivesikud on näiteks rapsiõli, sealiha, sardiin ja tursk ehk siis ühesõnaga süsivesikud puuduvad kalades ja lihades. Üledoos või vaegus Rasvumine - Pidev magusaga liialdamine, kus kestvalt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvel muudab inimesed tüsedaks. Hambakaaries - Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis
Kas tõeline tsöloom või pseudotsöloom? Selle üle vaieldakse, kuid hilisemad uuringud (Shapeero, 1961) on välja toonud, et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte Eluviis, toitumine Mere- ja bentose eluviisiga Esinevad vastsestaadiumid Kiskjad Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui ka polaaraladel) Elavad rannikuvetes, madalas vees
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile o...
Räim Kilu Tursk Lest Lõhe, meriforell, angerjas Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Toiduks plankton Koeb kevadel 1-15 m sügavuses Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk Tursasaak on kõikuv Elab merepõhja lähedal Kasvab kuni 110cm pikkuseks Toitub kaladest, selgroogsetest Lest Laia ja lapiku kehaga põhjakala Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees Sööb merikarpe ja väikesi kalu Siirdekalad Angerjas, meriforell, lõhe Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes Angerjas Lõhe Meriforell Loomastik
sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides kasvanud, toitainetega rikastumise tõttu tekkinud põhjataimestiku kadumine
.. võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud) vihmauss mutt valge- toonekurg 2. nõges kobras huntpruunkaru 3. plankton kilu tursk hallhüljes 4. lille nektar liblikas suurkõrv Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.htm Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest.
Test VI 1. Milline kala on müügil fileena - angerjas - lest - tursk 2. Milline neist on emulgaator - askorbiinhape - letsitiin - nitrit 3. Filotaigen on - hästi magus - hästi õhuke - rasvainerikas 4. Milline on kõige kallim maitseaine - safran - kurkum - ingver 5. Milline leib on kõige vähem happeline? - peenleib - must leib - vormileib 6. Milline neist on energiajook - Red Bull - Isostar - Arctic 7. Milline neist on krõmpsuv salat - jääsalat - bataavia salat - paksoi 8. Milline on happeline vahend - pH 0 5,9 - pH 6 8 - pH 8 10 9
GLU HOMMIKUSÖÖK LÕUNA ÕHTUOODE ÕHTUSÖÖK TEE ESMASPÄE Riisipuder, tee (gluteenivaba riis, Bors veiselihaga, vesi Kartuli- kõrvitsapüree, Kana hautatud köögiviljadega, NIVA V vesi, piim) (peet, kapsas, sibul, porgand, piim (kartul, kõrvits, keefir ...
.....................................................................................................16 Kasutatudkirjandus.............................................................................................................................17 Sissejuhatus Referaadi sisuks on tutvustada erinevaid protseduure ja seadusi Eesti Vabariigis, mis on seotud kutselisekalapüügiga. Samuti on ära toodud püügiobjektid Läänemeres, nende liigitus ja levik- milleks on suurem osas räim, kilu ja tursk, Läänemere iseloomustus ja selle tähtsus kalapüügil- sisaldab lühikirjeldust läänemerest ja tähtsust püügil. Väliskeskonna tegurid, mis mõjutavad kalade käitumist - mis mõjutab kalade käitumist ja olemist läänemeres. -2- Püügiobjektid Läänemeres, nende liigitus ja levik. Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Läänemerest püütav kilu ja räim. Nende varude seisundit hinnatakse Eesti majandusvööndis heaks, kuid varu väheneb. Samas tursa- ja
2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained Välditakse purustamist ja segamist Vein on põhikomponent marinaadidel ja kalapuljongites Populaarne on biifsteek ehk seest toores liha Süüakse püree- ja kreemsuppe ning puljongit Salat ja aedvili on eraldi toit Maitsestamine Sõltub väga toidust Põhilised maitseained: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, safran,
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima ...
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on...
..16 °C). Mari areneb kleepununa veealustele taimedele, marjaterade hulk on 25 000...90 000, läbimõõt 1,0...1,50 mm. Embrüonaalne areng kestab 4...8 ööpäeva, 1 kuu vanusena moondub vastne maimuks, kes toitub valdavalt selgrootute vastsetest ning kasvab 1 eluaasta lõpuks 7...8 cm pikkuseks. Suguküpsuse saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Maksimaalselt elab kuni 20 a. vanaks. Räim on toiduks paljudele röövkaladele (eriti tursk, kammeljas), hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Püüdmisel on alammõõt 13 cm. Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides.
vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. Kulinaaria Kalaliha on sidekoevaene ja õrn ning rikneb kiiresti, eriti kuumal aastaajal. Roiskumine algab tavaliselt sisikonnast ja lõpustest, mis on mikroobiderikkad. Seepärast tuleb kalad kiiresti puhastada, kergelt soolata, kinni katta, et porikärbsed ligi ei pääseks, panna hästi jahedasse kohta või hoidistada. Mõned päevad saab kalu värskena hoida jahutatult jäätükkide vahel. Seejuures on
Vitamiin B12 ehk kobalamiin · vesilahustuv · tähtsus: närvisüsteem, aneemia ennetamine, immuunsüsteem, kasvamine, süsivesikute ja rasvade ainevahetus · unikaalne, kuna on ainus vitamiin, mis sisaldab mineraalainet koobaltit · seotud (2 mineraalainet) · defitsiidi nähud ei pruugi ilmneda koheselt, vaid pikema aja jooksul · defitsiidist enim ohustatud vanemad inimesed · allikad: maks, krevetid, lõhe, tursk, jogurt, veise- ja lambaliha, munad Foolhape, folaadid · folaadid esinevad looduslikult taimsetes toitudes, hoolhape on folaatide sünteetiline vorm · vesilahustuv · tähtsus: järglaste normaalne areng, valkude ainevahetus, värvisüstee, vereliblede moodustumine · soovitus 300 g (500 g) · suurenenud vajadus rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel · toiduga ületarbimist ei saa, võimalik vaid toidulisanditega
Paaritumisele eelneb pikk "kurameerimine", mille ajal ujutakse kõrvuti ja hellitatakse teineteist. Pojad sünnivad 10-11 nädalat peale paaritumist. Imetamise ajal lesivad emaloom ja ta poeg kõrvuti veepinnal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis TOITUMINE Pringlid toituvad peamiselt väikestest kaladest, eriti heeringatest, kiludest ja moivadest, vähem ka limustest. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid toiduks on talle ka on kilu, tursk, angerjas ja lest. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala. Näiteks noored pringlid peavad kalu ellujäämiseks sööma 78 % oma kehakaalust päevas Nad sukelduvad kuni kuueks minutiks tavaliselt 2060 meetri sügavusele, jälitades saaki, mille asukoha teevad kindlaks ultrahelisignaalide abil. ELUVIIS Pringel elab külmades meredes nii ida- kui läänepoolkeral. Teda võib kohata
Islandi rahvas peab end eelkõige kalarahvaks. 1900. aastatel tuli 90% riigi sissetulekutest kalastööstusest. Kuni 20. sajandini oli Island sõltuv kalandusest ja oli üks vaesemaid ja vähim arenenud riike Euroopas. Aga Teise maailmasõja lõpus tõid riigile õitsengu kalapüügi industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks. Nimelt seal ei ole kärbseid ja maastikud on lagedad ja nii saab meretuul tasapisi puhuda. Kärbsed on kala kuivamisel ebasoovitud seetõttu, et nad
rändasid. Seda saaks võrrelda präeguse Põja-Ukraina ja Valgevene kliimaga. See muudaks taimsestikku, kuna talv muutuks lühemaks ja soojem periood pikemaks. Nüüdsed kasvatatavad kultuurtaimed asenduks riisi, maisi ja teistega. Rändlinnud jääksid paikseks, hülgetel puuduks jää, kus nad poegivad, sinivetikate vohamine. Sademete suurenemise tõttu väheneb Läänemere soolsus ja soolasema vee lembene tursk liigub uutele aladele. Need puudused löövad rivist välja tasakaalustunud ökosüsteemid ja võivad kaasa tuua suuremaid probleeme, kui alguses arvata võib. Kliimasoojenemine on tõsine probleem, mis mõjutab meid kõiki. Samas saame me kõik sellele kaasa aitada, kasutaded säästupirne, ostes loodusõbralikuma auto, tekitades vähem prügi. Probleemid ei pruugi ilmneda silmnähtavalt, vaid tekivad pikema aja jooksul. Ka
Läänemeri Jana Aasmaa EV207 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekun...
Hallhüljes Meie Läänemeres elavad kolm hülgeliiki on eeskujulikult jaotunud üle laia kohastumise skaala. Põhjapoolseim viigerhüljes on tõeline pagofiil ehk jäälemb, kes oma pojadki peidab jääväljadele kaevatud lumekoobastesse. Mere keskosa hallhüljes kuulub nõndanimetatud servaelupaikade liikide hulka, kes üldjuhul eelistavad kindlasti jääd, kuid saavad hakkama ka kuival maal. Lõunapoolseim, Eestisse pigem eksikülalisena sattuv randal on selline hüljes, kes on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Sugukond: Hülglased (Phocidae) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Populatsiooni suuruseks hinnati 2012. aastal kuni 28 000 isendit, Eesti vetes elab neist umbes viiendik. Täi...
PÕHJAMAA RIIKIDE NING SAKSAMAA JA PORTUGALI RAHVUSTOIDUD Koostas: Lisl Linda Oinus Juhendaja: Olga Alova Sissejuhatus Eesmärk: Saada teada Eesti naaberriikide ning Portugali ja Saksamaa rahvustoidud ja uurida millistes Tallinna restoranides neid pakutakse. Hüpoteesid: · Kõikidel riikidel on oma erilised rahvustoidud, mis on levinud ka Eestisse ja neid pakutakse Tallinna restoranides. · Kõik Pühajärve Põhikooli õpilased teavad põhjamaade rahvustoite ja neid pakutakse ka koolis. Meetod Metoodika: Kirjalik küsitlus Intervjuu Internetist info otsimine Protseduur: Leidsin mitmetes restoranides pakutakse rahvustoite. Tegin kokkuvõtteid Tulemused Ma sain teada, et Tallinnas 164.st restoranist pakuvad ainult Eesti toite 18, Venemaa toite 12, Saksamaa toite 2, Itaalia toite 20, India toite 12 ja Hiina toite 11 söögikohta. Rahvusvahelisi restorane on kokku 89 (164.st). Küsim...
mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 kg. • Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja kehamass 180-250kg. Elukoht • Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. Toitumine • Peamiseks toiduks on kalad- tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu , mis inimesed siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse kuhu võivad ka oma elu kaotada. Areng • Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on halllikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää
Botnia ja Soome lahest avastatud niidirullisuurune Ameerika vetest pärit võõrliik kammloom võib soodsate asjaolude kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu Kaladest veel tursk, lest, merihärg, tuulehaug, makrell jne. Merivarblane Linnud Hank, kivirullija, alk, pardid, kajakad, västrikud, merisk, lauk, luiged jne. Merisk Imetajad Viigerhüljes, hallhüljes, pringel e. Seakala (kuulub delfiinlaste sugukonda) Viigerhülge poeg Pringel Aitäh!!! Sai läbi!
tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhja-le ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. MEREKALAD 1. RÄIM on heeringa kääbustunud alaliik, kes esineb Läänemeres. On heeringast väiksem ja on väiksem selgroolülide arv. Osa räimikoeb kevadel osa sügisel. Vastavalt sellele nim neid kevadkuduräimedeks ja sügiskuduräimedeks. Viimased erinevad teineteisest ka eluviisi, käitumise jt. Tunnuste poolest.
lahe kääneosas ja Riia lahes. Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel siirduvad hallhülged koos triivjääga Soome randa ning edelapoolsetesse vetesse, osa aga jääb meie avavetesse. Eluviisilt on hallhüljes läänemere hülglastest kõige ulgumerelisem. Elupaigaks on suurem osa aastast avameri ning rannikust kaugemal asuvad saared ja laiud. Talvel elutseb jää servaaladel ja pankadel. Toiduks on tursk, lest, räim, heeringas, angerjas, lõhe, emakala, harva vähid ja molluskid, talve lõpul sünnitab emaloom jääkampade ja lumehangede vahel ühe, harvem kaks poega. Vettepääsemiseks hoiavad hülged lahti 1-2 rindauku, mida võivad kasutada mitu looma. Hülgepojad ei oska ujuda, mistõttu varajane jäälagunemine põhjustab nende massilist hukkumist. Alles kuu vanuselt hakkavad nad vees käima. Hallhülge arvukus on viimastel aastatel tugevasti langenud. Vajab rahvusvahelist kaitset. [1]
Kasutatakse peamiselt sellist maitsvat nõud nagu haikala, haikala uimesupp on hinnatud oma libeda ja liimjas tekstuur, mille tulemuseks on paksenenud supi kasutamata maisitärklist. Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig - heeringas (suitsu ja marineeritud), kalmaar, kaheksajalg, konn, suitsulõhe ja lõhemari. Kirjeldus: Söögiks Kasutatakse peamiselt 8-50kiloseid haikalu. Kuigi väiksemaid haikalu tarnitakse ka tervelt, siis enamasti müüakse fileesid, Lõike või tükeldatud kala.
Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad Umbes 30 liiki kalu elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui ka rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus.
· Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. · Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. · Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. · Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
HÜLGED PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. ...
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikka...
rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib · Siig rõigas oad · Ploomid · Tursk · Nuikapsas · Punased · Kuivatatu · Vikerforell · Okra sojaoad d ploomid · Porgandid · Pohlad · Porrulauk · Põldmari · Roheline · Rosinad
• ON MITME AMINOHAPPE KOOSTISELEMENT NING KUULUB VALKUDE KOOSTISSE. SUHTELISELT VÄÄVLIRIKKAD ON JUUKSED (4%), KÜÜNED, • KARVAD, SARVED, KABJAD JA LINNUSULED • TÄISKASVANUD INIMORGANISMIS ON LIGIKAUDU 140 G VÄÄVLIT. TOIDUGA SISENEB MEIE ORGANISMI KESKMISELT 800...900 MG VÄÄVLIT PÄEVAS. VALDAVA OSA VÄÄVLIST SAAME TOIDUGA VALKUDEST VÄÄVLIRIKKAMAD TOIDUAINED ON KAER, RUKIS, TATAR, HERNED, OAD JA MAAPÄHKLID, SOOLATUD VÕI KEEDETUD TURSK, KEEDUSINK, VASIKAMAKS, VÄHERASVANE PEEKON, KÜPSETATUD SUITSUHEERINGAS, KANA, JUUST, MUNA, MANDLID, UBA, LÕHE, ROOSKAPSAS JA PUNANE KAPSAS Väävlitasandik hiinas Väävlitasandik Jupiteril KASUTATUD MATERJALID • HTTP://WWW.SLIDESHARE.NET/ELLEKULL/VVEL • HTTP:// ZHONGAOMADE.EN.MADE-IN-CHINA.COM/PRODUCT/JOCMYPDJHBKV/CHINA-S ULFUR-POWDER-AND-BLOCK.HTML • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VLI+TASANDIK+JUPITERI
survest hoolimata ja olemasolevates keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur. Kalavarude suhtes heaperemehelik käitumine on mitte püüda alamõõdulisi isendeid, mitte kahjustada kalade elupaiku ning mitte häirida kudemis- ja pesitsusrahu. Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel. Rändavatele kalaliikidele (kilu, räim, tursk, lõhe) kehtestab püügikvoodid Euroopa Liidu Nõukogu. Mõnele kalaliigile on kehtestatud ka rahvusvahelised püügikeelu ajad. Paiksemad kalaliigid (ahven, koha jt) on riigi enda majandada. Kõikide piirangute seadmine käib teadussoovituse alusel. KASUTATUD ALLIKAD https://www.google.ee/search? q=ahven&oq=ahven&aqs=chrome..69i57.3560j0j4&sourceid=chrome&es_sm=93&ie= UTF-8 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_taimekasvatus1 http://www.pikk.ee/valdkonnad http://www.pria.ee/
Praegu on nad paigutatud bakterite hulka.Tsünoabakterid võivad vette eristada mürgiseid aineid ja seepärast on sellel ajal kui meres on sinikud ehk tsünoabakterid meres ujumine keelatud. Läänemere loomastik Läänemeres elavad loomad jagunevad kaladeks , selgrootudeks ja imetajadeks. Kalad Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim , kilu, tursk , lest ja lõhe. Läänemeres elavad lisaks ka magevee ja siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven.Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse. Selgrootud ja imetajad Läänemere selgrootud on peamiselt põhjaloomastikus elavad loomad ja loomhõljumid.Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt,
Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7 m ja võivad kaaluda 250-300 kg. Emasloomade pikkus on 1,6-1,9 m ja kehamass 180-250kg. 3.2. Elukoht Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. 3.3. Toitumine Peamiseks toiduks on kalad - tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu, mis inimesed, siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada. 3.4. Areng Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on hallikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
