sõltumatute muutujate seost matemaatika ärevusega (kodeeritud: suurem väärtus tähendab suuremat ärevust) ja näha, kas vastaja sool on mõju matemaatika ärevusele. Andmebaasiks on PISA testis osalenud 15-aastased õpilased. Kokku vastas testidele 3162 õpilast, kellest 1619 olid tüdrukud (51%) ja 1543 poisid (49%). Joonisel 1 on näha, et uuritava tunnuse jaotus on lähedane normaaljaotusele Viieks sõltumatuks muutujaks käesolevas töös on: matemaatika õpetaja toimetulek klassiruumis (kategooriad:“nõustun täielikult”, “nõustun”, “ei nõustu” ja “üldse ei nõustu”. Suurem väärtus näitab paremat toimetulekut klassiruumis), huvi matemaatika vastu (kategooriad: “nõustun täielikult”, “nõustun”, “ei nõustu” ja “üldse ei nõustu”. Suurem väärtus näitab suuremat huvi), distsiplineeriv keskkond (kategooriad: “mitte kunagi”, “mõned tunnid”, “enamus tundidest” ja “iga tund”
Tallinna Transpordikool Pille-Riin Kärner Stress Juhendaja: Margit Rajaste Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja
segavate mõjutuste ignoreerimine 2. kooliga seotud oskused: küsimuste esitamine, juhtnööride järgimine, raskuste puhul pingutamine, vestlusesse sekkumine 3. sõprussuhte loomise oskused: tervitamine, mitte verbaalse kommunikatsiooni mõistmine, kaaslaste tegevusse lülitumine, oma järjekorra ootamine, enda asjade jagamine kaaslastega, abi pakkumine, mängude alustamine, mängureeglitest kinni pidamine 4. toimetulek tunnetega: oma tunnetest arusaamine, negatiivsusega toimetulek, abi otsimine, toimetulek hirmuga, teiste tunnetest arusaamine, positiivsuse väljendamine 5. alternatiivid agressiivsele käitumisele: kiusamisega toimetulek, vihaga toimetulek, ebaõigluse korral toimetulek, oskus probleeme lahendada, käitumise tagajärgede aktsepteerimine, vabandamine 7 6
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 1 Lisette Jõgisalu ÕPILASE TEMPERAMENT JA TOIMETULEK KOOLIS Artikli analüüs suhtlemisõpetuses Juhendaja: Õ. Siimer Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev töö on psühholoogilise artikli analüüs. Töö eesmärk on isiksusepsühholoogia alase artikli analüüsimine ja isikliku arvamuse esitamine. Töö on koostatud artiklis kajastatud andmete põhjal, neid uurides ja järeldusi tehes. Artikkel pärineb Eesti
vestlusesse sekkumine. 3. Sõprussuhete loomise oskused: tervitamine; mitteverbaalse kommunikatsiooni mõistmine; kaaslaste tegevusse lülitumine; oma järjekorra ootamine; enda asjade jagamine teistega; abi pakkumine; kaaslaste kutsumine, mängude alustamine; mängureeglitest kinnipidamine. 4.Toimetulek tunnetega: oma tunnetest arusaamine; negatiivsete tunnetega toimetulek ( nt kui ollakse mängust kõrvale jäetud); abi otsimine mure korral; hirmuga toimetulek; teiste tunnetest arusaamine; positiivsete tummte väljendamine ( sõprus, hoolivus, meeldivus). 5.Alternatiivid agressiivsele käitumisele: kiusamisega toimetulek; vihaga toimetulek; toimetulek olukordades, kustunnetatakse ebaõiglust; probleemide lahendamise oskus; käitumise tagajärgede aktsepteerimine, vabandamine. 6
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata
Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda.
Millest stressikogemus sõltub? Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Stressiga toimetulek Toimetulek hõlmab endas nii tegevusele suunatud kui ka psüühilist pingutust, et saada kontrolli alla, taluda, vähendada keskkondlikke ja sisemisi vajadusi ja neis peituvaid konflikte. (Lazarus & Launier, 1978). Toimetulek ei ole ühekordne tegevus, see on pigem hulk reaktsioone, mis ilmnevad teatud aja jooksul mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks
inimeste õigustega · Soodustada koostööd · Propageerida ühiskonnas hinnatud väärtusi nagu ausus, usaldus, austus jne. · Õpetada ratsionaalseid konfliktide lahendamise viise Distsipliiniga ja distsiplineerimisega seotud vanuselised iseärasused · Kooli algus · Algklassid · Põhikool · Keskkool · Ülikool Kolm distsiplineerimise tüüpi · Distsipliiniprobleemide ennetamine · Distsipliiniprobleemidega toimetulek klassis (õpetamine-toetamine) · Distsipliiniprobleemide ravimine Ennetamine on suunatud sellise keskkonna loomisele, kus oleks võimalikult vähe distsipliinirikkumisi. See ei saa olla vaid klassi õpetaja probleem ja ülesanne, on vaja teha tihedat koostööd kolleegide ja lapsevanematega. · Soodsa õppe- ja töökeskkonna loomisel on tähtis kooli kui terviku tasemel lähenemine · Tervet kooli haarav hariduspoliitika erivajadustega (kaasaarvatud emotsionaalsete
edendamisele. Ilma sots.ped teoorialoometa on võimatu arendada sots.ped praktikat. Puudutab nii seda, kuidas asjad on, kui ka seda, kuidas need peaksid olema Kuidas kohelda inimesi, kes ei integreeru ühiskonda tavalisel viisil, vaid muutuvad tõrjututeks, käituvad hälbivalt ning marginaliseeruvalt. Uurimisobjektid Kasvuprotsessid, mille tulemusena kujuneb ühisk. integreerumine, sotsiaalne teovõime, ühiskondlik identiteet, osalemine ja osasaamine ning piisav toimetulek ühiskonnaliikmena. Probleemid, mis on ühiskonda integreerumisel eluviisi, osalemist ja toimetulekut tagavates ühiskonna tegevussüsteemides ja kollektiivides Pedagoogiline tegevus, mille eesmärgiks on edendada inimese funktsioneerimist ühiskonna täisväärtusliku liikmena ning takistada ja leevendada integratsiooniprobleeme, tõrjutust ja muud viletsust. Põhiteemad: Inimese subjektsuse kujunemine ning selle kasvatuslikke ja
.....................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine.............................................................................5 2.2 Meeleelundite vananemine.......................................................................5 2.3 Psüühiline vananemine...........................................................................6 3 TOIMETULEK JA TEGEVUSED................................................................7 3.1 Füüsiline.............................................................................................7 3.2 Psühholoogiline tervis...............................................................................7 3.3 Sotsiaalne seotus, suhted...........................................................................8 3.4 Võimalikud terviseriskid hilises täiskasvanueas.................................
· Igasugu poliitika kaasamine. · Erasektori kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisse (töökoha pension, hambaravi, hüved). Sotsiaalpoliitika Eestis: · Väga kaheti mõistetav. · Koalitsioon ei järgi vaid liberalismi tugev sotsiaaldemokraatia mõju on juures. · Üldiselt 4 suurt valdkonda: Sotsiaalkaitse (kõigile), Tööturg, Tervisehoid ja Eluasemepoliitika. · Tänase ministeeriumi eesmärk on sotsiaalkaitses: · Tagada inimeste majanduslik toimetulek ja hea töö. · Tagada inimeste sotsiaalne toimetulek ja areng. · Tagada lastele paremad arenguvõimalused ja tervise kaitse. · Edendada inimestevahelist hoolimist ja soolist võrdõiguslikkust. · Tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu. · Tagada peredele vajalik riigi tugi. Peamised hüvitised ja toetused: · Lapsetoetus. 300.- , alates 3. lapsest 900.- nägu. Lisaks erinevad toetused, nt vallalt. · Vanemahüvitis. 18 kuud. Algab, kui ema jääb koju
Kes, seos avaldajaga Elukoht 1 Poeg Tallinn 2 Poja tütar Tallinn 3 Kasulapsed lahkunud Viljandi elukaaslase omad 4 Kes ja kui tihti vaatamas käivad, milles abistavad: Vaatamas käiakse siis, kui vaja, muidu helistatakse kui meeles on. Enamjaolt helistab T ise. MAJANDUSLIK TOIMETULEK Peamised sissetulekud (eurodes): Peamised kulutused (eurodes): Pension___725.-____ Toidule__________300________ Sotsiaaltoetused______0__ Ravimitele_______80__________ Muu (täpsusta)_töö_520____ Hooldusvahenditele____0_______ Sissetulekud kokku kuus_____ Eluasemele 200 Muu
Perekonna ülesanded Gertrud Aasaroht 10 klass Hoolitsus Turvalisuse funktisoon Hariv/kultuuriline funktisoon Sotsialiseerumine Soo jätkamine Majanduslik toimetulek Seksuaalfunktsioon Minu pere Minu pere väärtustab kõiki eespool toodud funktsioone. Peamiselt siiski on tähtis hoolivus, sotsiaalsus, haridus, kultuurilisus, turvalisus, hoolivus ja muidugi ka majanduslikud asjad on tähtsad. Aitäh vaatamast!
Tartu Tervishoiu Kõrgkool ******** õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: ************* *************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................
............................................6 2.Praktika käik ja hinnang...........................................................................................................7 2.1 Tööohtus............................................................................................................................7 2.2 Õppused...........................................................................................................................8 2.3 Teostatud tööd ja nendega toimetulek...............................................................................8 Peamised tööülesanded praktika ajal:.................................................................................8 2.4 Tööülesannetega toimetulek..........................................................................................8 3.Eneseanalüüs (hinnang toimetulekule, uutele kogemustele)...................................................9 Kokkuvõte....................................
pingutust nõudvate olukordadega paremini toime tulla koondades kokku organismi varud ja valmistades inimese ette essseisvaks pingutuseks. Samas võib pidev stress kurnata organismi ja viia mitmete haiguste ning probleemideni näiteks südame rütmihäired, kõrgenenud vererõhk, depressioon, immuunsüsteemi häired. Selleks, et üleliigset stressi oma elus vältida ja võimalikke terviseprobleeme ennetada võiks teadlikult tähelepanu pöörata stressiga toimetulemise võimalustele. Stressiga toimetulek Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski
õppijana omandamist, samuti õppimist mõjutavate tegurite tundmaõppimist, enesejuhtimise kvaliteedi õppimise protsessis kõrgendamise nippide omandamist, õpimotivatsiooni taseme hindamiskriteeriumite ning ka selle tõstmise võimaluste teada saamist. Sellel ainekursusel on rida teemasid, mida ma ei valda piisavalt hästi ja need on järgmised: ,,Õppimise rahvusvahelisus" ,,Väärtushinnangud ja hoiakud, nende mõju suhtlemises" ,,Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga" Minu õpivajadusi arvestades on kõige olulisemad järgmised teemad: ,,Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess. Õppimise eesmärgid" ,,Õpihoiakud ja motivatsioon" ,,Õppimise planeerimine ja ajakasutus. Mälutehnikad" ,,Õpistiilid ja -meetodid" ,,Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga" ,,Enesetundmine ja õppimine. Keskendumisoskus" Tahan sellel ainekursusel osaleda selleks, et saada uut informatsiooni nii enda kui isiksuse kohta,
Laialt on levinud toimetuleku määratlusednagu ,,võime probleemidega toime tulla". Sellisest arusaamast lähtuvalt on toimetulekut muu seas defineeritud ka sotsiaalhoolekandeseaduses (,,toimetulek on isikuvõi perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime iga päevases elus toime tulla"). Psühholoogias käsitletakse toimetulekut kui hakkama saamist stressiolukordades; kognitiivset ja käitumuslikku pingutust väliste või sisemiste nõuete ning nendevaheliste konfliktidega toime tulla. Toimetulek viitab ebameeldivuste, hirmude jt. negatiivsete emotsioonide ületamise viisile, muutusteleinimeste hinnangutes. Edukas toimetulek suurendab eneseteadlikkust ja sisemist kontrolli. Toimetuleku ressursid võib jagada isikusisesteks (isiksusejooned, võimed,oskused, maailma tunnetamise viis) ja isikuvälisteks (rahalised ressursid ja sotsiaalnetoetus). Tuua saab toimetulekueel tingimustena välja inimese füüsilised ja vaimsed võimed,
Sotsiaalne küpsus Tööleht Kuidas mõjutab sotsiaalne küpsus kooselu? Täida tabel Valdkond Sotsiaalselt küps inimene Sotsiaalselt ebaküps inimene Enesehinnang Ma arvan et parem. kuid oleneb iseloomust.. oleneb iseloomust. Suhted paremad, sest toimetulek on rohkem uisapäisa võibolla. parem iga asjaga.. Perekonna võib tekkida tihti probleeme.. majanduselu usun et täiesti normaalne Konfliktid/kriisi ei ole vahet kas olla sotsiaalselt d siin ei ole vahet ma arvan et küps või mitte. kas olla sotsiaalselt küps või mitte.
segi paisatud. Ravic ei suuda kodanliku maailmaga leppida, ta on üks nendest ,,kadunud põlvkonna esindajatest", kellel puudub usk ellu. Ta ei usu isegi oma sõpru ja seltsimehi. Ravici jaoks on tähtis vaid ,,väike maailmake, mis kaitseb inimest hiiglasuure, kaosega sarnaneva maailma eest". Ravic tunneb ennast õnnelikuna vaid nende väheste minutite jooksul, millal ta samastab end loodusega. Loodus on tema jaoks majesteetlik ja ülev oma surematuses. Teose põhiprobleemiks on peategelase toimetulek tolle aja ühiskonnas. Ravic on tüüpiline emigrant, kes elab Prantsuse pealinnas ebasoovitava välismaalasena. Alati tuleb tal olla hirmul politsei ja pealekaebajate ees. Tänu immigrandi staatusele osutub toimetulek Ravici jaoks väga raskeks ja vaevaliseks. Töö saamise võimalused on tema jaoks piiratud, seetõttu on tööandjatel teda ka lihtne ära kasutada. Remarque püüab teoses Ravici kaudu näidata emigrantide viletsat saatust tolleaja ühiskonnas.
omavahelist sidusust. Just see aspekt on äärmiselt oluline ühiskonna normaalseks toimimiseks. Kuid kas on midagi, mis võib seda ohustada? Meie praegust ühiskonda iseloomustab kihistatus. See mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimgrupi teatud positsioonile. Seoses tänapäeva inimese jaoks ühe olulisima asjaga rahaga- on üheks põhilisemaks kihistumise aluseks muutunudki just inimeste majanduslik olukord ning toimetulek. Selle alusel ongi meie ühiskond üldisemas pildis jaotatud kaheks äärmuslikuks kihiks. Esimene grupp on niinimetatud eliit ehk kõrgklass, kes omab kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Sellise sotsiaalse staatusega grupp omab seda, mida sellises ühiskonnas väärtuslikuks peetakse. Olgu selleks siis kasvõi lihtlabane rikkus või hinnalise maatüki omamine. Ja siis on need teised- järgijäänud. Need on need teised,
Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud...
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks. Stress kui protsess, mis pidevas muutuses, sõltub indiviidi hinnangust stressorile ja oma toime...
Vaimne tervis info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus; Emotsionaalne dimensioon: toimetulek stressiga, emotsioonide väljendusvõime; emotsionaalne tervis kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista; Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhtes; sotsiaalne tervis mina-pilt, suhted teistega; eetiline/spirituaalne aspekt väärtushinnangud; saavutuslik aspekt kuidas olla edukas; Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi; füüsiline/kehaline tervis; seksuaal- ja reproduktiivtervis. Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti. Töödimensioon: saavutada töö ja puhkuse tasakaal. 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga. Elukvaliteet iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed
alustamine kehtestamine, rohkem teadlik inimeste põleda, lõpetamine, konfliktide juhtimine, tähelepanelik, kaubandusest, jälgimine koostöö. Nõu anda, ei veenmine, soovitamine, öelda, soovitama, nõu andmine, toimetulek lisamüük, telefoni müük. silmsideme vargaga, lastega, hoidmine, vabandamine positiivne hoiak
ÜKSIKISIK JA MAJANDUS Mirjam-Marleen Kond Kaisa Kink MT 11 ÜHISKONNA JAGUNEMINE Kõigil võrdsed võimalused Valikud ja otsused Rikaste valikud Vaeste valikud INIMESTE VÕRDSUS Sünnilt on kõik võrdsed Rikkuse saamine Ühiskonnakorraldus soosib Põhitöö igal inimesel endal INIMESTE VÕIMED JA TULUD Võimete osa ei tohi ülehinnata Loomulik võimekus ei pea tähendama talenti ,,raha tegemisel" Nt: keelevaist RIKKUSTE ÜMBER JAOTAMINE Kõigil võrdsed võimalused Tahtejõud Rikkamad ei ole süüdi vaeste majanduslikus seisus VAESED, VAESUS Võimete arendamine Otsuste, valikute tegemine Valikud avaldavad rohkem mõju kui talendikus RIKASTUMINE EBAÕIGLASELT Kohusetunne Tahtejõud Pingutused Edu on igaühe enda kätes RAHA = ÕNNELIKKUS? Õnn ei peitu raha kogusest Raha on vajalik elamiseks RAHA = INIMLIK ÕNN? Rahas ei peitu õnn RIKKAM RIIK, VÄHEM VAESEID? Sotsi...
Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel · Tunnustamisel · Soorituse hindamisel Töö huvitavamaks ja rahuldust pakkuvamaks muutmine · Rahulolu suurendamine · Töökeskkonna turvalisus, töövahendid · Töötajate motiveerimine · Toimivate meeskondade kujundamine Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda
Eesmärk: Teemad mida kaheksa tunni jooksul puudutame on väljakutseks, et saaks töötada mõnuga ja elada rahuldustpakkuvat elu. Koolitus ühendab endas tööstressi ja eneseabistamise teemasid. Kaardistatakse võimalused töötamiseks ülepingeta, antakse baasteadmised ja oskused efektiivseks toimetulekuks. Teemad: Üleväsimuse tunnused Töötamine ja erinevad meeleseisundid. Kaos ja kontroll. Põhivajaduste rahuldamine Erinevad rollid ja inimsuhted. Ennetus ja toimetulek. Koolituse läbinu teab: kuidas lahendada juhtumianalüüsi, tunneb üleväsimuse tunnuseid ja oskab sellega toime tulla ning oskab toime tulla kaose ja kontrolliga. Kasutatavad meetodid: loeng, arutelu, erinevad harjutused (individuaalne, paaris ja rühmatöö). Hindamismeetod Hindamiskriteerium Test Positiivseks soorituseks
Kõne sissejuhatus ja teemaarendus Oska alustada (tsiteeri meistreid, räägi oma lugu jms). Toetu ajaloole ja/või tänasele päevale Tee nalja. Esita teemakohaseid argumente ning tõesta neid. Lükka ümber vastuargumendid. Rõhuta olulisimat, ole veenev. Jõua järeldusteni. PEATU, TUNNETA, HINGA, KUULA! Kõne lõpetus Korda olulisimat. Lõpeta meeldejäävalt. Tee kuulajatele kompliment. Tänusõnad. Vasta kuulajate küsimustele. Küsimustega toimetulek Jää rahulikuks. Ole aus. Ole viisakas. Vasta lühidalt. Keerulisi ja ebamugavaid küsimusi võib suunata ekspertidele või kuulajatele endale. Tunnista, kui vastust ei tea.
Neil on ehk säilinud mälus mõningad pildid nähtust. Aga inimene, kes on pimedana sündinud...kas tema oskab või saab üldse millegi välimust ette kujutada? Ja lisaks veel unenägusud näha? Olen mõnikord mõelnud, kes on raskemas olukorras, kas kurdid või pimedad. Arvan, et pimedate inimeste elu on siiski raskem. Kurti inimest takistab asjaolu, et ta ei kuule ja ehk ei räägi, kuid ta on võimeline üksi hakkama saama. Pimeda inimese olukord on siiski raskem, sest temal on üksi toimetulek üsna keeruline. Veel keerulisem on pimekurdil inimesel, sest ma ei kujuta kuidagi ette, et ta saaks hakama ilma abistavate inimesteta. Raamatut lugedes tekkis huvi pimekurtuse kohta rohkem teavet saada. Selgus, et pimekurdi inimese maailmatunnetus on ainulaadne. Nägijate ja kuuljate puhul laieneb maailm nii kaugele, kui nende silmad ja kõrvad ulatuvad. Pimekurdi lapse jaoks on maailm esialgu palju kitsam. Kui laps on täiesti kurt ja pime, piirduvad tema teadmised maailma kohta ainult
INDIVIID ÜHISKONNAS ÜHISHÜVED: · Kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (ühissõidukid, pargid) SOTSIAALNE TURVALISUS: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi SOTSIAALKINDLUSTUS: eesmärk tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest
Sagedamini tõsiseid lahkhelisid ja riide vanematega ning sõpradega ·Vanemad ei kasva oma last. ·Lastel pole vanemaid. ·Kooli kiusamine. PÕHJUSED Vanemad ei kasva oma last. Lastel pole vanemaid. Kooli kiusamine. Sotsiaalsete oskuste arendamine noorte seas eesmärgid Suhtlemisoskuste areng Enese kehtestamise oskuse arendamine Enesekindlus ja adekvaatne enesehinnang Tunnete väljendamine ja tunnetega toimetulek Probleemide lahendamise oskuse arendamine Analüüsiva mõtlemise oskuse arendamine Prosotsiaalsete oskuste arendamine Kiviõli regiooni kooli õpilased. SIHTGRUPP Kiviõli regiooni kooli õpilased. TEENUSED Sotsiaaltöötajate nõustamine. Konsultatsioon psühholoogidega. Lapsevanematega koolitused. KOOSTÖÖ Kiviõli regiooni koolid. Kiviõli linnavalitsus (sotsiaaltöö osakond) Ida-Viru Keskhaigla
Tööliste olukord Carmen 8a Pikad tööpäevad · Ettevõtjale kasulik kalleid masinaid pidevalt töös hoida · Tekstiilivabrikus töö 13-14 tundi · Enda ja pere jaoks ei jäänud aega Majanduslik toimetulek · Palgad madalad · Suuremate kogemuste/oskuste eest maksti kõrgemalt · Enamus sissetulekust kulus majapidamisele · Haigestumine võis tähendada töö kaotust · Masinate katkiolemise ajal palka ei makstud · Trahve määrati iga väikseimagi eksimuse/hilinemise eest · Töölt võidi päeva pealt lahti lasta · 19saj suuremate majanduskriiside ajal kasvas vabrikutööliste suremus Töökeskond · Tööohutusnõuetele tähelepanu ei pööratud
mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne küpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. ÜLESANDED: Enesetadvuse ja enese maksmapanemise areng Sõprussuhete ümberhindamine Toimetulek probleemidega isiklikus elus Kohanemine organismis toimuvate muutustega Kohanemine sisemiste ja väliste vastuoludega PÕHIPROBLEEMID: vanemate autoriteet pannakse proovile ja slegub, et nad polegi nii täiuslikud tekivad uute väärtustega sõbrad (mitte alati positiivsed eeskujud) isikliku elu probleemid tunduvad sageli ületamatud ja lehendusteta olukorrad bioloogilised muutused toovad kaasa väsimuse ja
tähtis faktor on suhtumine ! · Pessimism vs optimism. · Stressitaluvus. · Aja Btüüpi isiksused Stressiolukordade kontrollitavus · Raske kontrollida. · Uskumine, et olukord püsib meie kontrolli all. · Sündmuse ettenägemine. · Suur roll isiksusel. Stressi tagajärjed · Individuaalsed tagajärjed :Ennastkahjustav käitumine :Psüholoogilised probleemid :Psühosomaatilised haigused Stressiga toimetulek · Postitiivsed ütlused · Aja läbimõeldum kasutamine · Füüsilised harjutused · Sotsiaalne tugi Surm ja lein · Surm · Lein
· Sotsiaalsete erivajadustega isiku vastutavad üksikisiku erinevate vabaduste kindlustamine turvalisusele, arengule ja toimetuleku eest? ning inimressursi arendamise kaudu ühiskonnas kohanemisele Heaoluühiskonnas, seega ka majanduse arendamiseks paremate kaasaaitamine. heaoluriigis, on esikohal üksikisiku võimaluste loomine. toimetulek, vajadused ja soovid, 4. Kuidas jaguneb sotsiaalse võrdsuse loomine ja 13. Kuidas jagunevad sotsiaalhol. süsteem Eestis? inimeste erinevate riskide eest sotsiaaltoetused ja teenused? Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul kaitsmine, et tagada kõikidele
- 4) teiste ja Jumala läheduse otsimine (teiste aitamine usulistel motiividel, suhetega rahulolematuse väljendamist) - 5) elumuudatuste taotlemine (usulise elusuuna otsimine, radikaalsete usuliste otsuste langetamine) 11. Usulised toimetulekuvahendid. - Religioon on üks toimetulekuvahenditest. Pikka aega käsitleti toimetulekut kui probleemikeskset ja/või tundekeskset protsessi. Probleemikeskne toimetulek on suunatud probleemi lahendamisele või stressiallika kõrvaldamisele. Seda toimetuleku viisi kasutatakse, kui nähakse mingeid konstruktiivseid käitumisviise. Tundekeskne toimetulek on suunatud emotsionaalse pingega hakkama saamisele. Seda toimetulekuviisi kasutatakse, kui ei näha reaalseid võimalusi pingeallika vältimiseks või kõrvaldamiseks. - Uurimused on aga näidanud, et eluraskuste traumade ja pingega toimetulek on märksa mitmetahulisem protsess
lõpetamist ühiskonnasse tuli vaba ja kasulik kodanik. Kasutatud kirjandus. Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus Ram, S. (2006). Current Issues in Teacher Education. New Delhi: Sarup & Sons. Lister, T. (2012). Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia. Tartu: Atlex. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. TLÜ Kirjastus, lk 1758 Roots, E-M. Miks poisid koolist kaovad?
· ilusalongi / ettevõtte lühiiseloomustus · praktika sisu · eneseanalüüs · kokkuvõte · uurimustöö Praktika aruanne sisaldab: 1. Sissejuhatus (~2 lk) · praktika eesmärgid ja ülesanded 2. Praktika ettevõtte lühike iseloomustus (2-3 lk) · tegevusvaldkond · ettevõtte juhtimisstruktuur · töö- ja töökohakorraldus · teeninduse põhimõtted ettevõttes 3. Praktika sisu (2-3 lk) · sooritatud tööde kirjeldus ja toimetulek · kasutatud materjalid, tooted ja aparatuur 4. Eneseanalüüs (~3 lk) · minu tugevused, nõrkused, võimalused · mida õppisin juurde · mida kinnistasin 5. Kokkuvõte (~3 lk) · ülevaade praktika käigust ja tulemustest · ülesannete ja eesmärkide täitmine · ettepanekud ja arvamused praktika kohta 6. Uurimustöö (10 lk) - küsimustiku koostamine - küsitlus klientidest, nende probleemidest, probleemide lahendustest vm.
kandideerida.Tööturg on põhiharidusega kodanikele üsna väike,sest tavaliselt puuduvad põhihariduse omandanud inimesel teadmised kindlast valdkonnast ning selletõttu on ka paljud põhiharidusega kodanikud töötud.Sellepärast ei tasuks pärast põhikooli koju istuma jääda vaid kiiresti mingi eriala selgeks õppida.Hiljem saad antud erialale tööle minna, mida sa õppisid ja sellega ka ühtlasi katta oma igapäevased vajadused ja tagada endale korralik toimetulek igapäevaelus.Nii, et põhiharidus mängib väga tähtsat rolli meie elus, kuigi ta võib meile vahest mõttetu või tühjana näida,aga see paneb alustala meie teadmistele.Sest kõik mida korra õppinud oleme on kuskil meie ajusopis peidus, tuleb ta sealt ainult õigel hetkel tulevikus meelde tuletada. Kambja 2013
Selletõttu on need lapsed otsinud tuge väljaspool kodu sõpradelt, kelle mõju aga pole alati positiivne. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatud lapsed/noored elavad ja õppivad pedagoogide ning muu erialase ettevalmistusega spetsialistide käe all. Kuna erikooli õpilaste vanus, arengu- ja haridustase erineb, siis on raske arvestada kõikide õpilaste ja nende individuaalsete huvide ja vajadustega. Õppimise edukus ning järgnev toimetulek oleneb paljuski personali võimekusest noori mõjutada ning head eeskuju avaldada. Rollitäitmise edukus sõltub tihti inimestest, kes tahavad vaeva näha ja rollitäitjat õpetada. Kogu erikooli õppe- ja kasvatustöö korraldamise keskpunktis on töö lapse arengut mõjutavate teguritega: tervis, kodu, suhted, õppimis- ja elamisoskused. Õppetöö toimub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Igal õpilasel on
Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti. Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud. Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline. Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (1) · Virgutatuse teooria Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. 123 MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (2) · Vastandprotsessi teooria · Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil. · positiivne kogemus · neutraalne tasand · negatiivne kogemus VAJADUSTEL PÕHINEVAD MOTIVATSIOONITEOORIAD (1) VAJADUSTE HIERARHIA MASLOW
Mis On Enesehinnang Enesehinnang peegeldab üldist arvamust, mis meil endast on, ning seda, kui kõrgelt me ennast kui inimest hindame ja kui väärtuslikuks peame end inimesena Madal Enesehinnang · Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püütakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult. Oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek Ülikõrge Enesehinnang · saavutusvajadus tähendab, et inimese jaoks on tähtis saavutada midagi erakordset ja väljapaistvat. Kogu oma elu suunab ta eesmärgini jõudmiseks. Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees. Täiuslik Enesehinnang · Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest; soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik ja parim. Tulemuseks on, et edu, mida
Presidendi keerukad laused olid minu jaoks raskesti jägitavad ja vahest arusaamatud. President ei rääkinud nii väga iseseisvusest, vaid sellest kuidas tuleb edasi minna. Peaksime jätma minevikku aastad, enne taasiseseisvumist. Peaksime võrdlema ennast riikidega, kellel selline taak puudub. Targem on elada olevikus ja mõelda tulevikule. Oleme hästi üleelanud majanduskriisi, kuid see kahjuks ei rõõmusta paljusid Eesti inimesi, kelle majanduslik toimetulek on kehv. Majandus peab kasvama, kuid sellest peavad kasu saama kõik Eesti elanikud. President rõhutab, et iga Eesti elanik peab võtma enda mureks riigi heaoli. Minu arvamuse kohaselt on president oma kõnes korduvalt rõhutanud, et meil tuleb luua oma riigis järgnevate aastate jooksul toimiv süsteem, sest muidu kordub ajalugu. Lähtudes presidendi mõtetest peaksime tooma riigiorganid kodanikele lähemale. Valimistel peaks
· Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtte tegevjuhid) 3. Kui objekte on palju, siis kuidas valitakse välja need, keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida? Milline andmekogumismeetod valida (nt ankeetküsitlus, intervjuu)? Mis on mis? Mõistete defineerimine meie uurimuse vajadustest lähtuvalt (nt toimetulek, abielu) Millega uurida? Uurimisinstrumendi koostamine, mõistete operatsionaliseerimine: selliste uurimisprotseduuride (operatsioonide) väljatöötamine, mis empiiriliselt esindaksid uurimiskontseptsioone reaalses maailmas). Uuritavad nähtused: Valdkond tema dimensioonid indikaatorid küsimused (nt ankeedis) Mõjutavad tegurid (sõltumatud muutujad: sugu, vanus jne) Millal uurida? · Täpne ajakava metoodika väljatöötamisest
õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; aktiivsuse ja asjalikkuse arendamine. 5. MURDEIGA (11/12 - 15/16.a) Sõprussuhete ümberhindamine; toimetulek probleemidega; muutused organismil; sisemised ja välised vastuolud. 6. NOORUKIIGA (15/16 - 20/22.a) Eneseleidmine, eneseteadvuse areng, tulevikuga seonduvad otsused, õpib käituma, tundma ja mõtlema, normide ja väärtuste hindamine, iseseisvus. 7. VARANE KÜPSUSIGA (20/22 - 35.a) Iseseisev tööelu; võimete areng maksimumini; karjäär; intiimsuse väljendamine; lojaalsus ja truudus; elustiil;
õppida vigadest Emotsionaalne intelligentsus on võime: tajuda oma ja teiste tundeid; neid tundeid eristada ja kasutada seda informatsiooni oma mõtlemise ja käitumise juhtimisel, et saavutada mingeid konkreetseid või üldisi eesmärke. Teisisõnu − emotsionaalne intelligentsus on see, kui inimene juhib mõtlemise abil oma tundeid (ja tunnete abil oma mõtlemist) ning suunab selle järgi oma käitumist. Tulemuseks on parem endaga toimetulek ja paremad suhted teiste inimestega. Intelligentsust on õieti kolm sorti: Esimene - mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine - on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on - sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. Jarek Vask 2012
TALU JA TALURAHVAS Talupoeg ja loodus. Muistsel ajal oli inimese side loodusliku keskkonnaga eriti tihe. Inimese sõltuvus loodusest oli nii tugev, et inimene ei teinud vahet enda ja ümbritseva looduse vahel. Inimene, kollektiiv (perekond, sugukond, kogukond) ja maa, mida inimene valdas olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Ka eesti talupoeg oli tihedalt seotud loodusega. Suur austus oli nii taime- kui loomariigi vastu. Loodus ja inimene elasid ühes rütmis. Talupoja jõuetus looduse ees kajastub kujukalt eesti rahvaluules. Lauludes palutakse loodusjõude ja püütakse nendega hästi läbi saada. Loodus võis anda haigusi ja neid ka ära võtta. Eriline koht talupoja mõttemaailmas oli hobusel, kellest olenes talutöödega toimetulek. Va...
Toimetulekuressursid jaotatakse 3'e kategooriasse: *rahaline tulu (töötasu, intressid, tulusiirded jne.)*füüsiline vara(maa, eluase, kestvuskaubad)*vaimne vara(teadmised, oskused, sots.kontaktid). tänapäeval ei räägita enam absoluutsest vaesusest, millises olukorras inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks, vaid pigem sotsiaalsest tõrjutusest. Enamik inimesi, kes elavad kellegiga koos nim.leibkonnaks. inimese toimetulek on väga tihedalt seotud jus tema leibkonna struktuuri ja suurusega. Inimeste vaesumine ohustab ÜK julgeolekut ja arenguvõimet. Sp.viivad riigid ellu vaesusvastast poliitikat, millel on 2 eesmärki: *parandada vaeste inimeste toimetuleku;*kujundada teisipoliitikaid, et niimoodi ennetada vaesumist. Vaesuseleevendamise meetmed abirahad ja toetused, vältimatu kulu kompenseerumine. enamik riike kehtestavad vaesuspiiri arvestuslik väikseim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
