teisel Päikesesüsteemi planeedil. Maalt tehtud raadioastronoomilised vaatlused näitavad, et juba mõnekümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu Merkuuri ööpäeva vältel. Järelikult on planeedi pinnas sarnane Kuu omaga, millel on samuti väga halb soojusjuhtivus. Kuna Merkuuril puuduvad looduslikud kaaslased, siis ei teatud kaua aega kuigi täpselt tema massi ja tihedust. Alles "Mariner 10" liikumise analüüs kinnitas planeedi suurt tihedust (5,44 g/cm3). Nimetatud näitaja poolest jääb ta Päikesesüsteemis Maa (5,52g/cm3) järel teisele kohale. Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril, nagu Maalgi, rauast tuum, mis aga viimasega võrreldes võtab enda alla märksa suurema osa planeedi massist. Kuul seevastu puudub tuum üldse. (1) 1.4 Üllatus magnetväli!
Hüdrolüütiline happesus-Hüdrolüütilist happesust põhjustavad läbi aluseliste soolade hüdrolüüsi mulla koostisest väljatõrjutud ioonid. Kajastab mulla kogu happesust Leeliselisus-on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid Tahke faasi tihedus-e mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Lasuvustihedus-on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Lasuvustihedus sõltub maaharimisest Poorsus- on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud tühimike olemasolu. Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või muude agregaatide vahel. Üldine poorsus- iseloomustab pooride ruumala (v) osakaalu kogu kivimi ruumala (V) suhtes.
Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + H2O + CO2 ↑ 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2’e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja.
põõsarinne põõsa- puhma-rohurinne võrahorisont samblarinne puhma-rohuhor. pinnahorisont juurerinded mullahorisondid horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil.
Suurus Pluuto on kääbusplaneet. Ta jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kuule Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanusele ja Tritonile. Pluuto kõige iseloomulikum erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka erandlikult suur kalle Maa orbiidi suhtes. Andmeid Pluutost: · raadius: 1137 km (0, 18 Maa raadiust) · mass: 1, 4 * 1019 tonni (1/418 Maa massi) · keskmine tihedus: 2, 2 g/ cm3 (0, 4 Maa keskmist tihedust ) Kaugus ja orbiit 4 Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi suure elliptilisuse tõttu võib Pluuto asuda ka Päikesele lähemal kui Neptuun). 5,913,520,000 km Päikesest. Pluuto keskmine kaugus Päikesest on 39,4 astronoomilist ühikut ja ühe tiiru tegemiseks kulub tal 247,7 aastat. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline
Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. ... vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (= 2,0 g/mol) suhtes Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt
meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. *alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad * Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. *Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras. * Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis ja keemistemperatuure, kuna vesiniksidemete lõhkumiseks tuleb rohkem energiat kulutada. 5) Etanool (valem, rahvapärane nimetus, ülevaade saamisviisidest, füüsikalised omadused, etanooli veevabaks muutmine ja denatureerimine, kasutusalad) CH3CH2OH, etanool e. piiritus e. Etüülalkohol Füüsikalised omadused: Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 C ja keemistemperatuur 78 C
Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks. Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi peal. Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles. Tekib kuum vedel kivimmass magama
galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ja selliseid võib kohata galaktikaparvedes tuuma ligidal. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c), mis tähistab spiraalide tihedust ja galaktika keskme suurust. "Sa" galaktikas asetsevad kehvasti määratletavad spiraalharud tihedalt ja tuum on suhteliselt suur. Spiraalgalaktika teises äärmuses asub "Sc", millel on hästi määratletavad ja avatud spiraalharud ning galaktika kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos. Kui täht liigub läbi haru, siis
Moolimurd on segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Difusioon. Aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus. Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M 1 D m2 M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku ( M H 2 2,0 g / mol ) M gaas Dõhk 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaas[ g / mol ] p0 3 g / dm 3 22,3 [dm / mol ] 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk:
ajaühikus. Reaktsiooni kiiruse põhiühikuks on mol/dm . Reaktsiooni kiirus kasvab lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel. Mida suurem on ainete kontsentratsioon, seda sagedamini osakesed põrkuvad. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus kasvab rõhu tõstmisel. Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ja seega seda sagedamini osakesed põrkuvad. Et rõhk vedelike ja tahkete ainete tihedust peaaegu ei mõjuta, siis ainult vedelate või tahkete ainete vaheliste reaktsioonide kiirus rõhust ei sõltu. Reaktsiooni kiirus kasvab tahke lähteaine peenestamisel. Kui aine peenestatud, siis kokkupuutepind on väiksem. Reaktsiooni kiirus kasvab reageerivate ainete segamisel. Segamisel on võimalik reageerivate ainete osakesi omavahel ühtlasemalt jaotada ja nendevaheliste põrgete arvu suurendada. Reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõstmisel.
3 2 2 2 Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraanid sulgeda, siis CO 2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud lakkab reaktsioon. 2. Milliseid ained on võimalik saada? Süsinikdioksiidi (kaltsiumkarbonaadi ja soolhappe toimel), vesiniku (sobiv metall+hape). 3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes? a. Tarvis läheb CO2 ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. b. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. c. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. d. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi
Vanusegrupp Keha massi indeks 19 24 19 24 25 34 20 25 35 44 21 26 45 54 22 - 27 55 64 23 28 > 65 24 29 Keha massi indeksi normväärtused sõltuvalt vanusest Luukoe tihedust määratakse radiograafiliselt või organismi üldise kaltsiumisisalduse määramisega. Luukoe tihedus peaks olema maksimaalne elu kolmandal või neljandal kümnendil. Pärast seda peaks tihedus pidevalt vähenema, mille lõpptulemus on osteoporoos ja sellest tulenev suurenenud luumurdude arv. Ühe osteoporoosi riskitegurina on tuntud vähene kehaline aktiivsus. LIHASKOMPONENT. Erilist huvi tuntakse kolme teguri vastu: lihaste võimsus kui lihastöö
kiiremini, selle põhjusel toimub ristlõikes ebaühtlane niiskuse langus. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ja selle tulemusel toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine ristisuunas ja pikisuunas seoses niiskuse muutumisega. Mõjutavad tegurid: kuivatamisest ristlõike kujust mõõtmetest koore olemasolust saetud materjali aastarõngaste suunast tüveosast Tihedus Puidu tihedust loetakse üheks tähtsamaks puitu iseloomustavaks füüsiliseks omaduseks. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe. kg/m3 (g/cm3) Puit on ehituselt poorne materjal, mille üldruumala sisaldab nii suuri kui väikeseid õõnsusi. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, seega ühe mahuühiku (puidusubstants koos kõikide õõnsustega) massina.
õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Kehalained Plained Slained levivad keskkonna liikumise suunas levivad keskkonna liikumissuunaga risti kokkusurutavate ja väljavenivate impulssidena deformeerivate impulssidena kivimikeha tihedust muutvad elastsed keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid deformatsioonid ei levi vedelas keskkonnas levivad vabalt ka vedelikes maa välistuumas ei levi kiirus 67 km/sek kiirus 33.5 km/sek Pinnalaineid on samuti kahte liiki: Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna,
Lisa 7 Joonis 7 Värvisegu 14 Lisa 8 Joonis 8 Värvitud oksad torgatud penoplasti kuivama 15 Lisa 9 Joonis 9 Okste ühenduskohtade viimistlemine 16 Lisa 10 Joonis 10 Okaste liimimine puuokstele 17 Lisa 11 Joonis 11 Okaste paigutamine luues tihedust 18 Lisa 12 Joonis 12 Uue oksa kinnitamine kruvi ja PVA liimi abil 19 Lisa 13 Joonis 13 Ülearuste okste maha saagimine 20 Lisa 14 Joonis 14 Ühenduskohtade üle värvimine 21 Lisa 15 Joonis 15 Liiminiidid 22 Lisa 16
MPa. Nõutud oli RB = 26,88 MPa. Seega saime katse käigus rohkem kui 2 korda tugevama betooni kui ole nõutud. Katse tulemusena saime töödeldavuseks 0,7 cm, nõutud oli 2 – 4 cm. Seega jäi töödeldavus kõvasti nõutust väiksemaks. Valmistatud betooni tiheduseks oli 2404 kg/m3, tegu on normaalbetooniga. Küsimused: 1. Betooni põhilised omadused. Tugevus – oleneb suurel määral vesitsementtegurist. Poorsus – õhupoorid, et suurendada külmakindlust ja vähendada tihedust, samas kapillaarpoorid vähendavad külmakindlust, püsivust ja tugevust. Püsivus – sõltub tsemendi ja lisandite sisaldusest. Tihedus – määrab ära tema kasutusala ja otstarbe. Tsemendi lubatud minimaalne hulk betoonis – betooni liik ja kasutustingimuste klass. Täitematerjalide terasuurus ja terastikuline koostis, täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus, külmakindlus, betooni niiskus. 2. Mis on betooni klass?
kolbi kogutud ühendatud fraktsiooni mahtu Fraktsioonide analüüsimine Antud töös väljendasin aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõtsin aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest. Absorptsiooni mõõtsin spektrofotomeetritel. Ning alustasin mõõtmisest lainepikkusega 670nm. Esiteks mõõtsin kolbide optilist tihedust sinise värvusega, ehk dekstraansinisega. Ning kui adsorbtsiooni näitaja jäi võrdseks nulliga, siis reguleerisin spektrofotomeetri nii, et lainepikkus saaks võrdseks 410nm-ga. Kui adsorbtsiooni näitaja jälle sai võrdseks nulliga, reguleerisin lainepikkust nii, et oleks 360nm. Täiesti värvusetute fraktsioonide absorptsiooni väärtused võrduvad 0-ga ja neid fraktsioone pole vaja mõõta. Fraktsiooi nr Elueerimismaht Optiline tihedus
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MH II Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines Juhendaja: dots Veiko Uri Tartu 2011 Ülesanne I. Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine Arvutasin tabelis puuduvad andmed. Puude toitepinna arvutamiseks kasutasin valemit: F = 10000 / N puistu hõreduse arvutamiseks L = F Puude arv N Toite- pind F (ha-1) (m2) 10 aastaga väljalangenu kasvavad d Puistu hõredus L (m) Vanus A (a) tk. % esialgsest tk. % perioodi algarvust 1 2 3 4 5 6 7 Männikud I boniteet 10 11618 100 - ...
Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 H 2 H 2 S , , 3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Kaaluda kuiv kolb, seejärel kaaluda kolb CO2-ga. Kolvi mahu (korgini) määramiseks täita kolb korgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõte mõõtesilindri abil. Arvutada m(õhk) =ρ · V (n.t) ja m(CO2) = m(kolb+CO2) – m(kolb). mCO2 D mõhk Suhteline tihedus . 4
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
teleskoobid lihtsalt "ei võta". Aga nähtud neid seni ei ole. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad juba meie gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist
Table of Contents Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaatori ohutusalased kohustused :.............................6 1 1.SISSEJUHATUS Ohtlikud veosed defineeritakse kui ainete ja kaubaartiklitena, mis võivad kujutada ohtu tekitamaks vigastusi inimestele kui ka kahju varadele, toodetele ja keskkonnale. Oht tuleneb vastavate ainete omadustest : mürgisus, süttivus, plahvatus- ja söövitusohtlikkus. Paljud tooted, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad, omavad ohtlikku toimet nendega kokkupuutumisel kas liiga tihti või liialt pika ajaperioodi jooksul. Selliste ainete pakenditel on märgistused nende ohu tõttu ning juhend, kuidas toimida ette kavatse- mata maha valamise, pillamise või alla neelamise puhul. Vastava regulatsiooni tõttu on tarnijad kohustatud märgistused lisama. Aeg-ajalt märgistatakse tooted ka süm...
raskmetallide liikuvust mullas. Ulatuslik fikseerumine vähendab nii omastatavust taimede poolt kui ka nende toksilisust taimedele. Kokkuvõte Fosforväetised on mullast elavhõbeda rikkamad väetised, mis on ühed enim levinumatest väetistest Eestis. Fosforväetised soodustavad noorte taimede varast arengut, muudavad nende juurestiku tugevamaks, suurendavad mururohelise vastupidavust põua vastu, parandavad murukamarate tihedust. Samas viiakse fosforväetise liigse kasutamisega mulda ebasoovitavaid elemente nagu näiteks fluor ja väävel. Fosfor on üldiselt mullas väheliikuv, kuid kui teda sinna palju satub, suureneb liikuva fosfori hulk ja seega võib fosfor ikkagi sattuda hüdrosfääri. Fosforväetisega üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist ning veekogude kinnikasvamist. Fosforväetised soodustavad ka mürgiste
osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 29,0 g/mol) või vesiniku (Mvesinik=2,0 g/mol suhtes) Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt
Ubades on lüsiini palju aga S-sisaldavaid aminohappeid vähe. Antagonistlik teatavatel juhtudel on summaarne tulu suurem kui eraldi tarbides. Loeng 27.03.09 Ökoloogiline spetsialiseerumine. Ühegi bioloogilise liigi niss ei ole lõputu. Leida sobiv tingimuste kompleks kus ta oleks konkurentsivõimeline. Valikud: hakata spetsialistiks(stenotoop) või generalistiks(eurütoop). Generalist on rahul laiema tingimusteskaalaga kui ei saavuta sellist populatsiooni tihedust nagu spetsialist. Pilliroogu leiab kõikidelt mandritelt, kõikidest kliimavöönditeks. Endeem ainult ühes ökosüsteemis leviv liik, näiteks Saaremaa robirohi. Keskmisi on alati rohkem kui äärmusi. Parasiidid nt on spetsialistid. Rohusööjad loomad, eriti suured, on vähe spetsialiseerunud. 1. Geneetiline varieeruvus populatsiooni sees(liigi sees) 2. Fenotüüpiline plastilisus(genotüübi võime toota erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonnas tingimustest).
-7- ööpäevane kõikumine on Päikesesüsteemis rekordiline. See-eest näitavad Maalt tehtud raadioastronoomilised vaatlused, et juba mõnekümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu Merkuuri ööpaeva vältel. Järelikult on planeedi pinnas sarnane Kuu omaga, millel on samuti väga halb soojusjuhtivus.[7] Kuna Merkuuril pole looduslikke kaaslasi, siis polnud tema mass ja tihedus täpselt teada. "Mariner 10" liikumise analüüs kinnitas planeedi suurt tihedust (5,44 g/cm3). Ta on selle poolest Maa (5,52 g/cm3) järel teisel kohal Päikesesüsteemis. Merkuuri sisemuses on ainete kokkusurumine Maaga võrreldes palju väiksem, sest ta on ise palju väiksem. Järelikult peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril nagu Maalgi olemas rauast tuum, mis aga viimasega võrreldes võtab enda alla märksa suurema osa planeedi massist. Kuul seevastu puudub tuum üldse. [6] Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse
- jämedateraline betoon - peeneteraline betoon Täitematerjali liigi järgi: - looduslik betoon sisaldab liiva - tehislik betoon sisaldab killustikku, räbu, kergkruusa, saepuru - kiudbetoon täitematerjali ca 70% betoonid jaotatakse klassidesse, mille aluseks on proovikeha · 15*15*15cm 95% - lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 · Poorsus oluline poorsuse iseloom Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata, pingebetoon) · Vesitsement-teguri piirsuurus
Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja
Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2’e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja
Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja
Üleslükke jõud võrdub massiga. 20. Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus. Okaspuidus sõltub sügispuidu osakaalust aastarõngastes. Lehtpuidus sõltub libriformikiudude suhtelisest seinapaksusest (seetähendab seinapaksuse ja üldise diameetri suhet). 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Puidu tiheduse kasv suurendab järgmisi omadusi: tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist/kahanemist. Tihedust mõjutab vaid seotud vesi kuni 30%-se sisalduseni. 22. Selgitage mõisteid: seotud niiskus, suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus. Milleks kasutatakse nomogrammi? Seotud ehk hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Adsorptsiooniniiskus on
aparaadi ülaossa (lehtrisse), mis on püsttoru abil ühendatud alaosaga. Vedelik täidab kogu alumise osa, selle tase tõuseb tahke aineni ja algab reaktsioon, mille käigus eraldub gaas. Selle tulemusena siserõhk reaktsioonikambris suureneb, gaas surub vedeliku kambrist välja ja protsess lakkab. Kraani avamisel lastakse osa gaasi reaktsioonikambrist välja, rõhk kambris langeb ja reaktsioon algab uuesti. CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja
Puitaine tiheduseks on määratud: • heeliumis 1.46 g/cm3 • vees 1.53 g/cm3 Kokkuleppeliselt loetakse puitaine tiheduseks suurust 1.53 g/cm3 20. Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus. Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 Lehis 360 1040 2,89 Saar 569 753 1,32 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. Niiskus mõjutab tugevalt nii selle tihedust kui ka teisi puiduomadusi, seda eriti niiskuse langemisel alla kiuseina niiskuse küllastuspunkti, st alla 25...30%. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ehk poore. Oma poorse ehituse tõttu võib puit endasse imeda palju rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200%
Päikesesüsteemi planeedil. See eest näitavad Maalt tehtud raadioastronoomilised vaatlused, et juba mõnekümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu Merkuuri ööpäeva vältel. Järelikult on planeedi pinnas sarnane Kuu omaga, millel on samuti väga halb soojusjuhtivus. Kuna Merkuuril puuduvad looduslikud kaaslased, siis ei teatud kaua aega kuigi täpselt tema massi ja tihedus. Alles Mariner 10 liikumise analüüs kinnitas planeedi suurt tihedust ( 5,44 g/cm³.) Nimetatud näitaja poolest jääb ta Päikesesüsteemis Maa (5,52 g/ cm³ ) järel teisele kohale. Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril nagu Maalgi, rauast tuum, mis aga viimase võrreldes võtab enda alla märksa suurema osa planeedi massist. (3) Teadlastele oli üllatavaks momendiks avastada, et Merkuuril eksisteerib magnetväli.
vanem ning mitte nii hele, kui on meie Päike, kuid need 2 planeeti tiirlevad just õigel kaugusel tähest, et ehk võimalada vedele vee olemasolu nende kivisel pinnal. Teadlased ei tea nende kohta veel palju. Seni on kindel nende tiirlemisperiood ning suurus, nimelt üks on umbes 60% suurem ja teine on 40% suurem kui Maa. Põhiline probleem on selles, et need planeedid on meist liiga kaugel, et teada nende atmosfääri omadusi, planeedi koostist, tihedust ja teadlased ei tea, kas neil on üldse võimalik elu säilitada. Kuid kui peaks vaja minema, et mingile planeedile oma panused seada, siis teadlased on veendunud, et just need planeedid võiksid olla need. Kahjuks ei ole võimalik saada rohkem infot nende kohta lähiajal, sest nagu ennist mainisin, on need 2 potentsiaalset elukõlblikku planeeti meist ~1,13*1016 kilomeetri kaugusel. [6] Joonis NASA/Ames/JPL-Caltech Joonis Carter Roberts Kokkuvõte
Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse nr. 2.2 määramine Õpperühm: Töö teostaja: Martin Tamm / 121006YASB YASB21 Juhendajad: assistent Tiina Randla ja doktorant Kaia Kukk 1 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Karotenoidid on ühendid mida klassifitseeritakse ehitusepoolest kui tetraterpenoidid (40 süsinikku sisaldavad ühendid). Karotenoidid on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide grupeeritakse kahte rühma: karoteenid (ühendid mis sisaldavad ainult süsinikku ja vesinikku) ja ksantofüllid (ühendid mis sisaldavad ka hapnikku süsiniku ja vesiniku kõrvalt). Ka...
2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus
suurem häiringuagent Euroopa metsades. Tuul on metsale mitmel põhjusel kasulik, kahjulikuks muutub tuul siis kui selle kiirus on ~17m/sek, ning torm on siis kui tuule kiirus on 21-32,6 m/sek. Käesolevas peatükis keskendutaksegi sellise tuule mõjule, mis toob endaga kaasa metsa häiringuid. (Laas et al. 2011) Tormid võivad põhjustada peaaegu kõikide puude hävimise mingis piirkonnas või vähendada võrade või pude tihedust piirkonnas. Eelmainitud hävingu tagajärjel võivad muutuda kohalikud kliimatingimused (Dale et al. 2001). Tormid võivad veel muuta mullaniiskust (lagedaks jäänud ala võib soostuma hakata), muutub mikroreljeef metsas, muutub valgustatus metsa all ning tekib uuendus tormi poolt tekitatud häiludes. (Laas et al. 2011) (Dale et al. 2001) Tormidele on vastuvõtlikud niisketel muldadel kasvavad puistud ja samuti madala juurestikuga puuliigid (Dale et al. 2001)
läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest. Suurimaks määratavaks kontsentratsiooniks (cmax) on lahuse kontsentratsioon, mille puhul neeldub 90% valgusest. 2 Nendele piirkontsentratsioonidele vastavad järgmised optilised tihedused: D (cmin)= log I0/I= log 100/95= 2,00-1,98= 0,02 D (cmax)= log 100/10= 2,00- 1,00=1,00 Lahusekihi paksuse suurendamisega saame piirkontsentratsiooni vähendada. Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust spektrofotomeetriga või kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele (või läbib valgusfiltrit) (2), mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb lahusele (3), edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) ehk
läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest. Suurimaks määratavaks kontsentratsiooniks (cmax) on lahuse kontsentratsioon, mille puhul neeldub 90% valgusest. 2 Nendele piirkontsentratsioonidele vastavad järgmised optilised tihedused: D (cmin)= log I0/I= log 100/95= 2,00-1,98= 0,02 D (cmax)= log 100/10= 2,00- 1,00=1,00 Lahusekihi paksuse suurendamisega saame piirkontsentratsiooni vähendada. Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust spektrofotomeetriga või kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele (või läbib valgusfiltrit) (2), mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb lahusele (3), edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) ehk
Moolimurd: segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Difusioon: aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus: ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest m1 M 1 raskem või kergem. D= m2 = M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 M gaas g/mol) suhtes. D õhk = 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass g ] M gaas [ 0 mol 3
ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M 1 D m2 M 2 1.13 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades M H2 lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol) või vesiniku ( = 2,0 g/mol) suhtes M gaas Dõhk 29,0 1.14 M gaas DH 2 2,0 1.15
Moolimurd: segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Difusioon: aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus: ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest m1 M 1 raskem või kergem. D= m2 = M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 M gaas g/mol) suhtes. D õhk = 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass g ] M gaas [ 0 mol 3
rakkude aktiivsus. Osteoklastid – luukudet lammutavad rakud Osteoplastid- loovad uusi luustruktuure Hõrenemine sõltub: 1. Kehaehitusest (peen skelett soodustab) 2. Füüsilisest aktiivsusest 3. Geenidest Luud on kaetud luuümbrisega ning luudes on ka luuüdi: punane – vereloomeelund, vereliblede moodustumine kollane - toitainete rasvarikas varu Neerupealise koore glükokordikoidi ehk kortised vähendavad luude tihedust (steroidides) Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud o Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud) o Lühikesed luud (labakäed, -jalad) o Segatüüpi (näokolju) Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed
10386 viimistluskrohvi valmistamise nõuetele. Joonis selle kohta on toodud lisas 1. Peenusmooduliks tuli 2,89, mis jääb vahemikku 4 - 2,4, järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse >1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga. Ka liivas polnud ekslikult huumust, mis ei lubaks kasutada liiva betoonis. Seega tegu on ehituskõlbuliku jämeliivaga. 10.Järeldus Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1560kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem on täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse (1250-1400 kg/m3) (b). Näivtiheduse määramisel eemaldatakse liiva vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus aga ei arvesta kivimi sees olevaid tühimikke. Katsetatud liiva keskmine näivtihedus tuli 2690,5
Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on siduda HCl aurud ja veeaur. 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Töövahendid: Kippi aparaat/balloon; seisukolb korgiga; kaalud; mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter. Töö käik: Kaaluda seisukolb koos korgiga (m1). Juhtida kolbi CO2, kaaluda (m2). Määrata kolvi maht täites seda veega ning mõõtes mõõtesilindri abil (V)
2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid 3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega 5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbonaatsed kivimid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad 179-Millist pinnase tihedust tähistab lühend BCM (BCY) ? BCM-Bank cubic meter BCY-Bank Cubic yard, Tihedus looduslikus ladestuses. 180-Millist pinnase tihedust tähistab lühend LCM (LCY)? LCM-Loose cubic meter LCY-Loose cubic yard, Tihestus kobestatuna 181-Millist pinnase tihedust tähistab lühend CCM (CCY)? CCM-Compacted cubic meter CCY-Compact cubic yard, Peale tihendamist saavutatud tiheuds. 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust?
esinevad ühe muutuja suured ja teise muutuja väikesed väärtused. Sel juhul on summa liikmed valdavalt negatiivsed ja kovariatsioonikordajal on suur negatiivne väärtus. · Kui summas esinevad vaheldumisi negatiivsed ja positiivsed väärtused (X ja Y suurte ja väikeste väärtuste vastavus on juhuslikku laadi), siis summeerimisel nad kompenseeruvad ja saadakse nullilähedanekovariatsioonikordaja väärtus. Kovariatsioonikordajat võib kasutada seose tihedust iseloomustava näitajana, kuid selle näitaja puuduseks on asjaolu, et see sõltub sõltuva muutuja Y ja sõltumatu muutuja X mõõtühikutest. Jagades kovariatsioonikordaja avaldise sõltuva muutuja Y ja sõltumatu muutuja X standardhälvetega saame uue seose tihedust iseloomustava näitaja korrelatsioonikordaja rx KORRELATSIOONIKORDAJA · Üks sagedamini kasutatav lineaarse seose rangust (tihedust, tugevust) kirjeldav suurus on korrelatsioonikoefitsient ehk korrelatsioonikordaja
VI Õitsemine Alguses: tolmnemine Lõpp: viljastumine *Õies on enne terise moodustumist emakas ja tolmukad *Rukis on risttolmneja(tolmuterad, mis pärinevad teiselt taimelt viljastuvad emakalt) *Isetolmnejatel viljastuvad eraka, samas õiel asuvad tolmukad I rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused Rukis(SECALE) *Rukki perekonda kuulub 10 liiki. Neist 10st kasvatatakse ainult 1 liiki, secale cereale ehk siis kultuurrukis. *Pea tihedust määratakse pähikute arvu järgi, pea telje kümel. *Triticale on siledam kui rukis *Triticalel pähikus 3-6 õit, rukil 2-3(max) Oder(HORLEUM) *40 liiki erinevaid otrasid *Pähik 1-õieline *Pealülil 3 üheõielist pähikut 6-realised odrad jaotatakse: 6-tahulised, 4-tahulised(ristkülikuline) 3 korrapärast, vertikaalset teraderida *pea ristlõikes ristkülikukujuline Kaherealine oder *külgmised pähikud steriilsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
