METALLID (lk.121-176) (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

METALLID (lk.121-176)

Metallide reageerimine mittemetallidega

Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel.
Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel.
Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda.
Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana.
Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon . - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga.
Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige iseloomulikumas oksüdatsiooniastmes.

Metallide reageerimine hapete lahustega

Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinikioonid.
Metallide pingereas on metallid reastunud redutseeruvate omaduste nõrgenemise suunas.
See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahustes kulgevates reaktsioonides.
Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, on võimelised hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma.
Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal, hapete lahustest vesinikku välja ei trõju.

Metallide reageerimine veega

Metalli reageerimisel veega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks vesi.
Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad hapete lashustest välja vesinikku.
Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis - ja leelismuldmetallid (vähesel määral ka magneesium ), tõrjudes veest välja vesinikku.
Saadusena tekib metalli hüdroksiid – leelis .
Keskmise aktiivsusega metallid (alumiiniumist rauani) reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku.
Seejuures tekib metalli oksiid .
Rauast vähem aktiivsed metallid veega ei reageei.

Metallide reageerimine soolade lahustega

Iga metall on tugevam redutseerija , kui temast metallide pingereas paremal asubad metallid.
Metallid tõrjuvad endast nõrgemate redutseerivate omadustega (metallide pingereas endast paremal asuvaid ) metalle nende soolade lahusest välja.
Metallid, mis veega ei reageeri, on võimelised nendest pingereas paremal olevat metalli nende soolade lahusest välja trõjuma.
Aktiivsed metallid (leelis – ja leelismuldmetallid), mis reageerivad veega, teisi metalle lahusest välja ei tõrju.
Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku.
Lahuses tekib vastava metalli hüdroksiid – leelis.

Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid

Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toimunud muutuse järgi.
Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse lähtaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus.
Reaktsiooni kiiruse põhiühikuks on mol/dm .
Reaktsiooni kiirus kasvab lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel.
Mida suurem on ainete kontsentratsioon, seda sagedamini osakesed põrkuvad.
Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus kasvab rõhu tõstmisel.
Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ja seega seda sagedamini osakesed põrkuvad.
Et rõhk vedelike ja tahkete ainete tihedust peaaegu ei mõjuta, siis ainult vedelate või tahkete ainete vaheliste reaktsioonide kiirus rõhust ei sõltu.
Reaktsiooni kiirus kasvab tahke lähteaine peenestamisel.
Kui aine peenestatud, siis kokkupuutepind on väiksem.
Reaktsiooni kiirus kasvab reageerivate ainete segamisel .
Segamisel on võimalik reageerivate ainete osakesi omavahel ühtlasemalt jaotada ja nendevaheliste põrgete arvu suurendada.
Reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõstmisel.
Kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem.
Nende kokkupõrked muutuvad sagedasemaks ja toimuvad tugevamini.
Reaktsiooni kiirus kasvab katalüsaatroi toimel.
Reaktsiooni kiirenemist katalüsaatori mõjul nim. katalüüsiks.
Katalüsaatorid on ained, mis kiirendavad reaktsioone, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevda jälle esialgsel kujul.
Katalüsaatorid soodustavad reaktsiooni kulgemist sel teel, et reageerivad mõnega reaktsiooni lähteainetest, moodustades aktiivseid vaheühendeid, mis saavad kergesti edasi reageerida, nii et lõpuks katalüsaator jälle vabaneb.Esineb reaktsioone, mis ilma katalüsaatorita pratiliselt ei kulgegi, kuid väikese koguse katalüsaatori lisamisel toimub reaktsioon lausa tormiliselt.
Üks tuntumaid „universaalseid“ katalüsaatoreid on plaatina.
Negatiivsed katalüsaatroid ehk inhibiitorid on ained, mis vähendavad reaktsioonide kiirust, takistades nende kulgemist.
Inhibiitoreid kasutatakse näiteks metallide korrosiooni aeglustamiseks.
Eriti oluline on protsesside täpne reguleerimine ja juhtimine elusorganismides, mis toimub valguliste katalüsaatorite – ensüümide abil.

Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega.

Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu.
Redutseeruvad nende hapete anioonid , mitte vesinikioonid.
Kontserteeritud väävelhappe redutseerimisel tekib enamasti SO (mõnel juhul ka vaba väävel või

H S).

Kontsentreeritud lämmastikhappe redutseerumisel tekib tavaliselt NO , lahjendatud lämastikhappe redutseerumisel aga NO (kuid, olenevalt tingimustest, võib tekkida ka N O, N või NH NO )
Mõned metallid (nt raud ja alumiinimu) passiveeruvad kontsentreeritud vävvel- ja lämmastikhappe toimel (tavatingimustes).
Kontsentreeritud väävelhape ja lämmastikhape võivad reageerida ka mitmete metallidega, mis metallide pingereas vesinikust paremal.
Kuld ja plaatina lämmastikhappega ei reageeri.
Nende väärismetallide „lahustamiseks“ kasutatakse nn kuningvett, mis koosneb 3 mahuosast kontsentreeritud soolhappest ja 1 mahuosast kontsentreeritud lämamstikhappest.
Kontsentreeritud väävelhape ja lämamstikhape võivadf oksüdeerida peale metallide ka mõningaid mittemetalle ja paljusid teisi aineid.

Metallide korrosioon

Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks .
Raua roostetamisle tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest.
Mitmed rauast aktiivsemad metallid (nt alumiinium, tsink ja kroom) on õhu ja vee toime suhtes küllatki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile.
Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest.
Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeeerijate toimel.
Metalli vahetu reageerimine keskkonnas leiduva oküdeerijaga on keemiline korrosioon.
Tavatingimustes on keemiline korrosioon väheoluline.
Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril.
Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgemal temperatuuril tekib põhisaadusena nn rauatagi

Fe O .

Elektrokeemiline korrosioon on palju enam levinud kui keemiline korrosioon ja ta võib ka tavatingimustes toimuda küllaltki intensiivselt.
Elektrolüüdilahusega kokkupuutumisel toimub metalli elektrokeemiline korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metallioksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt.
Põhilisteks oksüdeerijateks on vesinikioonid (happelise lahuse korral) või elektrolüüdil lahuses lahustunud õhuhapnik.
Metalli korrosiooni kiirus sõltub nii metalli iseloomust kui ka välistingimustest: temperatuurist, elektrolüüdilahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääasust, metallis leiduvatest lisanditest.
Metallide korrosiooni soodustavad temperatuuri tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähemaktiivse metalliga.
Üks levinumaid võimalusi metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on metalli isoleermine väliskeskkonna eest kaitsekihiga.
Metalle kaitstakse korrosiooni eest katmisel värvi-, laki-, emaili- või püsivama metalli kihiga .

Metallide saamine maagist

Aktiivsed metallid leiduvad looduses peamiselt sooladena.
Vähemaktiivsed metallid esinevad peamiselt oksiidsete või sulfriitsete mineraalidena.
Ehedana leidub looduses vaid väheseid metalle (eelkõige väärismetalle).
Üks levinumaid metalli saamise meetodeid on karbotermia – metalli saamine metalliühendi redutseerimisel süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril.
Kasutatakse ka redutseerimist aktiivsema metalliga, sest paljude metallide saamiseks karbotermia ei sobi.

Elektrolüüs

Elektrolüüs on elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon.
Elektrolüüs kulgeb elektrienergia arvel.
Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektrooddel.
Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nim katoodiks, elektroodi, mille toimub oksüdeerumine, nim anoodiks .
Elektrolüüsi käigus läbib seadt elektrivool – välisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi suunas, katioonid katoodi suunas).

Sulamid

Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist.
Võrreldes puhatse metallidega on suamitel mitmed eelised:

tugevamad – lennukitööstus ( duralumiinium )
kergemad – lennukitööstus (duralumiinium)
odavamad – väärismetallidele pannakse aineid juurde
kõvemad – autometallid (lisatakse kroomi)
madalama sulamistemperatuuriga – tulekustutus seadmed , jootmisel
kuumakindlamad ( sulamistemperatuur kõrge- volframi lisamisega) – kõrgtemperatuuril töötavad seadmed ja meeiatööstusaparatuur
vastupidavamad – ehted (ehtekuld, ehtehõbe)
korrosioonikindlamad – tarbeesemed ( roostevaba teras)

Mälusulamid on kindla temperatuuriga, võtavad samasuguse vormi tagasi, kui on defromeerunud valem ning temperatuur on jälle sobiv.
Sulamid ja nende koostis metallid

Sulam
Koostis metallid
Kasutatakse
Pronks
vask + tina
relvad, skulptuurid, kirikukellad , mündid, medalid , masinaosad, seadmed, tarbeesemed
Duralumiinium
alumiinium + vask/magneesium/mangaan
lennukid , autotööstus
Melhior
vask + nikkel
lusikad, ehted, kelladetailid
Teras
raud + süsinik (kuni 2%)
seadmed
Malm
raud + süsinik (üle 2%)
masinate korpused ja kered
Messing ehk valgevask
vask + tsink
tööriistad, torud, kraanid, relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid, masinaosad, seadmed, tarbeesemed
Amalgaam
elavhõbe + hõbe/mõni muu metall
vanasti hambaplomm
Uushõbe ehk alpaka
vask + nikkel/ tsink
lusikad, ehted, kelladetailid
Ehtekuld
kuld + vask
ehted
Ehtehõbe
hõbe + vask
autotööstus ( hape kindel sulam)
Silumiin
alumiinium + räni
ehted
Roostevaba teras (ingl k stainless steel )
raud + kroom/süsinik
tööriistad, taskunoad, käärid ja muud tarbeesemed
Jootemetall ehk joodis
tina + plii
metallide kokkujootmisel

Keemilised vooluallikad

Keemiline vooluallikas on seade, milles muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn keemiline energia) vahetult elektrienergiaks.
Akud on sellised keemilised vooluallikad, mida saab tühjenemisel uuesti laadida . - Nad on mõeldud korduvaks kasutamiseks.
Selleks, et saada redoksreaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine (oksüdeerumine) ja elektronide liitmine (redutseerumine) läbi viia eraldi elektroodidel.
Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeermisel eralduva energia arvel, nim kütuselementideks.
Patareid koosnevad kuivelementidest ja on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
Autoaukudes ehk pliiakudes on sees 30% väävelhape ning vahel ka destileeritud vesi ja metallplaadid (osad puhtas Pb ja teised PbO )
Kui akus hape sisaldust vähendada siis ta ei tööta enam nii hästi.
Reaktsioon akus

Katood - negatiivneeletrood ja aku puhul PbO
Anood – positiivne eletrood ja aku puhul Pb

MÕISTED:

Oksüdeerija – aine, mille osakesed liidavad elektroone (ise redutseerides).
Oksüdeerumine – elektronide loovutamine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine.
Redutseerija – aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes).
Redutseerumine – elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdastiooniastme vähenemine.
Reaktsiooni kiirus – lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus.
Rikastamine – kõrvalainete eraldamine maagist
Särdamine - mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul ,et saada oksiidne maak .

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Siil111 Õppematerjali autor

Konspekt sisaldab teemasid: metallide reageerimine mittemetallidega, metallide reageerimine hapete lahustega, metallide reageerimine veega, metallide reageerimine soolade lahustega, reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid, lämmastikhape ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega, metallide korrosioon, metallide saamine maagist, elektrolüüs, sulamid, keemiline vooluallikas, erinevad olulised mõisted

metallid metall hapete lahused lämmastikhape väävelhape soolade lahused sulam keemiline vooluallikas keemia põhimõisted elektrolüüs maak korrosioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Metallid 2

KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid.

Keemia

docx

10. klass METALLID. Kokkuvõte.

METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega

Keemia

doc

Elektrolüüdid ja korrosioon

vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline: esimeses astmes eraldub happe lahusesse 1 vesinikioon, teises teine jne.Ioonide vahelised reaktsiooni kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunad. Ioonide vahelised teaks. Kulgeva vee (vm teise nõrga elektrolüüdi) tekkimise suunas. Ioonidevah. Reaks. Lahuses toim, ting, kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Tüüpiliste(a rühm) metalliliste elementide oa ühendites võrdub enamasti rühma nr. Redoks reaks. Võrdub oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinik ioonid. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas

Keemia

doc

Metallide pigerida, metallide keemilised ja füüsikalised omadused

Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC, Cu - 1085ºC, Fe - 1538ºC, W - 3422ºC. Metallide füüsikalised omadused: · Sarnased: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on palstilised, hõbehalli värvi (va. Kuld, vask). · Erinevad: sulamistemperatuurid, tihedus, kõvadus (pehmed: plii, kuld, naatrium)

Keemia

doc

Metallide reageerimine mittemetalliga, veega ja hapete lahustega

III Metallid 6.1 metallide reageerimine mittemetalliga 6.2 metallide reageerimine hapete lahustega 6.3 metallide reageerimine veega Metalli reageerimisel veega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijals vesi. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad hapete lahustest välja vesiniku. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis- ja leelismuldmetallid ( vähesel määral ka magneesium), tõrjudes veest välja vesiniku. Saadusena tekib metalli hüdroksiid (leelis). 2Na (t) + 2H2O (v) 2NaOH (l) + H2 (g) Ca (t) + 2H2O (v) Ca(OH)2 (l) + H2 (g) Keskmise aktiivsusega metallid (AL-Fe) reageerivad kuumutamisel

Keemia

docx

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

·Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. ·Andmete kogumine. ·Seoste otsimine andmekogumites. ·Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. ·Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. 8

Rakenduskeemia

docx

METALLID

sidemest. •Parimad elektrijuhid on hõbe, vask ja kuld. Suhteliselt hea elektrijuht on alumiinium. •Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga on leelismetallid, neis esineb valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles

Keemia

doc

Kordamisküsimused metallid 2016

happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)  redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus  leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad  siirdemetallid: B-rühma metallid

Geograafia

Rohkem sarnaseid