Saku
Gümnaasium
MERKUUR
Referaat
Juhendaja :
..........
Koostas:
........
9. klass
....2010
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
3
Merkuurist üldiselt 4
Märgatav sarnasus
Kuuga 5
Merkuuri iseärasused 6
Uuemad avastused ja kosmosesond Messenger 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus: 10
Sissejuhatus
Mina räägin oma referaadis Päikesele lähimast
planeedist Merkuurist. Püüan anda pildi teadaolevast teadusinfost
ja välja tuua huvitavaid fakte. Kuna referaat põhineb peamiselt
vaatlus- ja mõõtmisandmetel, on see pigem informatiivne kui
oletuslik.
Merkuurist üldiselt
Merkuur on suuruselt kaheksas Päikesele lähim
planeet, mis on oma nime saanud
Rooma kaubandusjumala ja jumalate
käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine
ümber päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü. kaugusel
teeb ta ühe tiiru ümber päikese 88 päevaga. Merkuurist on väga
vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel
või kolmel ajavahemikul, natuke enne Päikese tõusu või pärast
loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas
(1), sest ta ei eemaldu kunagi päikesest sedavõrd, et väljuks
täielikult meie tähe pimestavast särast(2) Üks väheusutav legend
väidab, et isegi Kopernikul ei olevat õnnestunud oma elu jooksul
Merkuuri näha. Pole siis ime, kui näiteks Merkuuri pöörlemisperiood
oma telje ümber valesti teada oli.(1) Kuni 1962. aastani arvati, et
Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati
ümber 1965. aastal radarivaatlusega. Nüüd
teatakse , et Merkuur
pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. (2) Teleskoobil on näha
selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise
põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema
tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning seega on ta pööratud
Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. aastal tehtud
raadio lokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on
tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3
tema tiirlemisperioodist. See pole juhuslik kokkusattumus, vaid
tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikeseööpäev
on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri
aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt –
jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise
ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist
teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on
vaatepilt kohtades, kus päike
sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks
silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale
ilmuda . Niisugune
hüppamine toimub ajal mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema
orbitaalne nurkkiirus
teatava aja jooksul suurem pöörlemise
nurkkiirusest. (3)
Märgatav sarnasus Kuuga
Väljanägemine on Merkuuril nagu kuul, 1974. aastani teati
raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga
ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama
„
Mariner 10“ kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist oli 300
kilomeetrit ning planeedi pinnast õnnestus pildistada umbes poolt
kuna kõigil Mariner 10 lähenemistel jäi päevapoolele üks ja
seesama
poolkera . Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt
teleskoopidega saadud Kuu fotodele. Kuud läbi
teleskoobi näinud
inimene võib Mariner 10 poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada
Kuu fotodeks, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme
kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired.
Niisamuti on Merkuur kahepalgeline – üks poolkera on tihedalt kaetud
kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid,
mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis
tilkagi vett, nagu
arvasid kunagised kuu-
uurijad , vaid tegemist on tardunud
laavaväljadega(1). Mariner 10 avastas, et Merkuuril on
proportsionaalselt tunduvalt suurem metallist tuum, kui teistel
planeetidel. See fakt viis George Wetherilli mõttele, et Merkuur oli
kunagi kaks korda suurem kui praegu, katastroofilised kokkupõrked
hööveldasid selle lihtsalt tunduvalt väiksemaks. (3) Merkuuri ja
teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud
kokkupõrgetel meteoriitidega kraatrid. Kraatreid ümbritsevad vallid
on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit
aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise
aktiivsuse ajajärk, mille käigus välja voolanud
laava moodustaski
mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse
basseinideks. Neist suurim
Palavuse bassein (Caloris basin)
läbimõõduga 1300km meenutab vihmade
merd Kuul. Teda ümbritsev
vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe
meetri kõrgusele. Nimetus „Palavuse bassein“ tuleneb sellest, et
oma „hüplemiste“ ajal on päike seal lagipunktis ja see piirkond
soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge mõne
meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti
planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini
antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse „Veidraks alaks“.
Seal on planeedipind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste
ja
vagude poolt tükeldatud. (1)
Merkuuri iseärasused
Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja
Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedaminikraatritega
kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud vaid
sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20 kuni 50 kilomeetrise
läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga
võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal.
Seetõttu paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine
tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal
kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb
mäetippe sagedamini. Mariner 10 tehtud piltidelt paistavad Merkuuri
pinnavormid teravate ümardamata
servadega , mis näitab, et sellel
planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri.
Automaatjaama
pardal olevad gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid
leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja
vesiniku aatomeid. Mariner 10 mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri.
Päevapoolkeral on temperatuur kuni 430° C,
ööpoolkeral langeb aga – 173° C .
Niisugust 600 kraadist kõikumist pole ööpäeva jooksul täheldatud
ühelgi teisel Päikesesüsteemi planeedil. See – eest näitavad
Maalt tehtud raadioastronoomilised vaatlused, et juba mõnekümne
sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu Merkuuri ööpäeva
vältel. Järelikult on planeedi pinnas sarnane Kuu
omaga , millel on
samuti väga halb
soojusjuhtivus . Kuna Merkuuril puuduvad looduslikud
kaaslased, siis ei teatud kaua aega kuigi täpselt tema massi ja
tihedus. Alles Mariner 10 liikumise analüüs kinnitas planeedi suurt
tihedust ( 5,44 g/cm³.) Nimetatud näitaja poolest jääb ta
Päikesesüsteemis Maa (5,52 g/ cm³ ) järel
teisele kohale. Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem
kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema
suurem. Ilmselt on Merkuuril nagu Maalgi, rauast tuum, mis aga
viimase võrreldes võtab enda alla märksa suurema osa planeedi
massist
. (3)
Teadlastele oli üllatavaks momendiks
avastada , et Merkuuril
eksisteerib magnetväli. Merkuuri magnetväli on küll väike,
moodustades Maa magnetvälja tugevusest vaid ühe protsendi. Seni
seostati magnetvälja olemasolu planeetidel nende kiire pöörlemisega
(dünamo – teooria). Merkuur pöörleb aga väga aeglaselt.
Võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet. Teine hüpotees
seletab Merkuuri magnetvälja teket päikesetuule mõjuga. Täpsemalt
midagi öelda on raske, sest planeetide magnetväljade tekkepõhjused
pole seni veel kaugeltki selged. Merkuur on andnud oma osa ka füüsika
arengusse . Tema orbiidi periheeli nihke
uurimine on üks tugevamaid
argumente
Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria
paikapidavuse kasuks. (1)
Uuemad avastused ja kosmosesond Messenger
Messenger
on esimene uurimisjaam, mis enam kui kolme aastakümne jooksul
Päikesele lähima planeedi juures käinud. möödus ta Merkuurist
umbes 200 kilomeetri kauguselt. Teele saadeti
kosmoselaev kolme ja
poole aasta eest ning praegu ei jäänud ta veel Merkuuri
orbiidile
pidama . See saab teoks alles 2011. aastal, aga enne teeb
Messenger veel kaks möödalendu.
NASA kosmosesondi Messenger kogutud andmete põhjal on Merkuuri pinnal
rauda ja ka titaani märksa rohkem, kui varem Maa-pealsete vaatluste
ja teiste kosmosesõidukite mõõteseadmetega tuvastatud.
Et Päikesele kõige lähema planeedi tihedus on üsna suur, siis
peavad teadlased usutavaks, et vähemalt tema sisemuses peab leiduma
rohkesti rauda. Nüüd näitavad Messengeri mõõtmised, et rauda on
ohtralt pinnalgi, kus ta on koos titaaniga mitmesugusteks oksiidideks
ühinenud. Messengeri programmi juhtivteadlane
Sean Solomon ütles,
et uued vaatlusandmed annavad nüüd teoreetikutele kõvasti tööd,
sest Merkuuri pinnaraud esineb kujul, mida muudel planeetidel naljalt
ei kohta.
Geokeemikutel tuleb välja nuputada
usutav stsenaarium , kuidas see
olukord võiks olla kujunenud, arvestades kõike muud, mis Merkuuri
kohta teada on.
Raua-andmed
kogus Messenger oma kolmandal lennul, kus ta möödus planeedi
pinnast ainult 228 kilomeetri kõrguselt. Manöövri eesmärk oli
sondi hoogu maha võtta, et ta võiks ületuleval aastal naasta ja
jäädagi Merkuuri ümber tiirlema.(4)
NASA kosmosesond Messenger avastas Merkuuri pinnal
ämblikukujulise
kraatri . NASA poolt Merkuurile lähetatud
kosmosesondi tehtud fotodelt võib näha, et planeedi pind on kaetud
kraatritega, see annavad tunnistust vulkaanilisest tegevusest
Päikesele kõige lähema planeedi Merkuuri pinnal Erilist huvi
äratasid uurijates Messengeri tehtud fotod kraatrist, mida hetkel
kokkuleppeliselt “Ämblikuks” nimetatakse. Umbes 40 meetrise
läbimõõduga kraatrisüvendist väljuvad radiaalidena
maapinnapraod, mida on kokku ligi 50 ja mis välimuselt meenutavad
ämblikujalgu. Messenger möödus Merkuuri pinnast 14. jaanuaril 200
kilomeetri kauguselt ning kogus andmeid planeedi kohta, mis oma
massilt moodustab kolmandiku Maa omast. Samalaadseid andmekogumisi
saab
korrata alles 2009. aasta
oktoobris ning septembris, mis
kosmosesond taas Merkuurist lähedalt möödub.(5)
Varem on kosmosesond Merkuuri uurinud vaid kaks
korda, seni arvati, et oma pinnastruktuuride poolest sarnaneb Merkuur
Kuule . Kogutud andmed väidavad midagi hoopis muud. “Olime väga
üllatunud. Merkuuri pind polnud
sugugi selline nagu oodanud olime,”
lausus kosmoseuuringute juht Sean Solomon.
Luisa Procter, John
Hopkinsi nimelise ülikooli kosmofüüsika laboratooriumi juhataja,
selgitas:” Meil ei ole enam mingit kahtlust, et Merkuuri pinnal on
aset leidnud
vulkaaniline tegevus.” Merkuuri on varem uuritud
vastavalt 1974. ja 1975. aastal, kui kosmosesond Mariner 10 möödus
Merkuurist kolmel korral ning kaardistas ligi 45% planeedi pinnast.
NASA
kosmoselaev Messenger on saatnud Maale värskeid pilte Merkuurist,
sealhulgas ühest Päikesesüsteemi suurimast löögikraatrist.
Piltidelt on esimest korda täies hiilguses näha Calorise
bassein, 1300 kilomeetrise läbimõõduga
kraater , mille tekitas
arvatavasti 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile
kukkunud suur
asteroid või komeet. Seitsmekümnendatel aastatel
Merkuuri
uurinud NASA kosmoselaev Mariner 10 sai sest kraatrist pildile ainult
poole.
Calorise basseini sees on
pildilt näha eriskummalisi
väiksemaid kraatreid, mida ümbritsevad
tumedad rõngad. Arvatavasti
on rõngad moodustunud kokkupõrgetel üles paiskunud materjalist.
Kokku salvestas
Messenger möödalennul umbes 700 gigabaidi jagu teaduslikke andmeid,
millest ta kõike ei ole veel jõudnud Maale saatagi.(6)
Kokkuvõte
Merkuuri kohta on tehtud mitmeid oletusi, osad neist on leidnud
kinnitust ja osad hilisematel mõõtmistel ja vaatlustega ümber
lükatud. Aja vältel on ettekujutus Merkuuri olemusest veidi
muutunud, uuemad vaatlussondid võivad seda veelgi täiendada.
Kosmoseuuringud on arenev ala, kust tulemas ka uut ja põnevat infot.
Referaadi koostamine avardas minu teadmisi
planeetide kosmoloogiast
ja pani mind uurima materjale, millega ma igapäevaselt kokku ei
puutu . Täiendavad teadmised panevad hiljem teisiti suhtuma näiteks
ajaleheartiklitesse või uudistesse kosmoseuuringute kohta.
Kasutatud kirjandus:
Veskimäe, R Universum Tallinn: Tallinna Trükikoda, 1997
http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html 25.04.10
Mcnab, D; Younger, J Planeedid Tallinn: kirjastus Varrak 2000
Merkuur osutus arvatust raudsemaks planeediks http://forte.delfi.ee/news/teadus/merkuur-osutus-arvatust-raudsemaks-planeediks.d?id=26728925 02.05.10
NASA uurijad leidsid Merkuurilt ämbliku http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nasa-uurijad-leidsid-merkuurilt-ambliku.d?id=18085833 02.05.10
Stuart Clark, New Scientist Messenger pildistas Merkuuri http://www.horisont.ee/node/376 03.05.10
Hindamine:
Sisu:
- Korras.
- Pole ühtegi illustratsiooni.
Vormistus :
- Lehekülje mõõtmed pole juhendis nõutule vastavad.
- Puudub rööpjoondus.
- Puuduvad leheküljenumbrid.
Hinne:
5--
Kõik kommentaarid