Eesti taasiseseisvumine Peresroika ajal, kui Gorbatov kuulutas vlja uue majandusreformide programmi Nukogude Liidus, said Balti riigid li range korra alt vlja. Ajalehed/ajakirjad lksid julgemaks inimesed said oma arvamust avaldada. Kuna Eestil lasti nd rohkem hingata, kasutas ta vimalust ja proovi pris vabaks saada. Hakati korraldama mitmeid ritusi ja liikumisi Nukogude vimu vastu. Niteks Eesti Muinsuskaitse Selts. Korraldati rahvarinne. Koguneti lauluvljakule, et laulda isamaalisi laule ja esitada poliitilisi nudmisi. Terve Baltikum vttis osa inimketist. Baltikett saatis snumi kogu maailmale, et meie tahame vabaks saada. Varsti slmiski Eesti suvernsusdeklaratsiooni (ehk iseseisvusdeklaratsiooni), see kinnitas Eesti vabadust ja oma seaduste limuslikkust. Sel ajal kui Nukogude liidus augustiput oli, tegutses Eesti kiiresti vabaduse saavutamisega. leminekuperiood lppes. Eesti sai vabaks tnu oma kiirele tegutsemisele ja otsustusvimele. T...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
EESTI VABARIIK 12 klass 23.02.1918 02.02.1920 I EV president K. Päts 20.08.1991 Taasiseseisvumine 17.09.1991 ÜRO 06.1992 Eesti kroon II EV president L. Meri 29.03.2004 NATO 01.05.2004 EL III EV president A. Rüütel IV EV president T. H. Ilves 04.2007 Pronksiööd 2008 MASU 01.01.2011 Eurotsoon EV LIPP EV VAPP Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isam...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Arutlus Kas Eesti taasiseseisvumine oli juhuslik ? Mis oli Eesti taasiseseisvumise põhjuseks ? Kas lagunev NSV liidu struktuur , või rahvuse püüdlus vabaduse suunas ? Selles arutluses ma teen ülevaate põhisündmustest Eestis kronoloogilises järjekorras. Samuti vaatan üle mõjutavaid tegureid rahvusvahelisel tasandil. Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSV liit ei oleks kokku varisemas olnud. Eestlased kasutasid ära teist korda Venemaa kriisi seisundit enda kasuks ( mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum ) .Muidugi Venemaa tegi mida suutis et hoida ohverriigid oma küünistes, aga paraku osutusid suutmatuks . Kõik sai alguse 1987. aastal kui Venemaa soovis läbi viia fosforiidikaevanduste loomis programmi . Selle
28a/1) c) Side läänega (tv 24/4) b) Murranguline 1989.aasta (tv d) Käsumajanduse tagajärjed (tv 24/5,6) 28a/2,3): e) Kultuurielu põhijooned (tv 24a/1) Poolas f) “40 kiri” (tv 24a/4) Tšehhoslovakkias Saksa DV-s Rumeenias c) Muutused riiklused (§ 28a/6): Saksamaa taasühinemine “sametlahutus” Jugoslaavia lagunemine 5. Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29) a) Uus ärkamisaeg: Fosforiidikampaania- protest, mis algatati rahva ühtekuuluvuse jõul kaevanduste rajamisest loobumises MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodud esimene poliitiline ühendus, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitle Stalini sobingu tõeline sisu (Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) IME- Isemajandava eesti majandusprogramm, mille aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses
Eesti iseseisvumine ja iseseisvuse taastamine: sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvus 24.veebruaril 1918. aastal ning taasiseseisvus 20.august 1991. aastal. Nende aastate vahe on ligi 70 aastat, kuid sellegi poolest on iseseisvumisel ja taasiseseisvumisel palju sarnasusi. Samuti ka erinevusi. Nii iseseisvumisel kui ka taasiseseisvumisel kasutati ära olukorda, kus NSVL oli nõrgenenud. Enne iseseisvumist oli toimunud Esimene maailmasõda ning hiljem kukutati Venemaa tsaar. Taasiseseisvumisel oli perestroikapoliitika 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. Oluliseks pean seda, et mõlemal juhul olid olemas juhid, kes riskantsetel momentidel suutsid langetada õigeid otsuseid ning sellega saavutada Eesti iseseisvumine. Sarnasuseks võib pidada ka seda, et Eesti võeti erinevate liitude l...
tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988.aastal moodustati Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks(RR) sellest kujunes suurima ulatusega rahvaliikumine
aprillil 1964) · Tonga - 4. juuni 1970 · Trinidad ja Tobago - 31. august 1962 · Tsaad 11. august 1960, iseseisvus Prantsusmaast · Tsehhi - 28. oktoober 1918, Tsehhoslovakkia iseseisvus Austria-Ungari keisririigist. · Ukraina - 24. august 1991 · Vanuatu 30. juuli 1980, Suurbritannia ja Prantsusmaa kondomiiniumi valitseda olnud Uus-Hebriidid kuulutati Vanuatu nime all iseseisvaks riigiks. · Venemaa - 12. juuni 1990 Eesti taasiseseisvumine on üks osa suurematest ajaloolistest sündmustest 20.saj teisel poolel kui lagunes impeerium nimega Nõukogude Liit. Taasiseseisvumine algas impeeriumi Perestroikaga, mis Eestis kasvas üle Fosforiidisõjaks ning Laulvaks revolutsiooniks ning lõppes Eesti Vabariigi rahvusvaheliste suhete taastamise ning Venemaa okupatsioonivägede väljaviimisega Eesti maa-, vee- ja õhualalt. 1991.a. august Nõukogude Liidus riigipöörde katse 20
Muusika võib ühendada inimesi mitmel moel, kas või nii kõvasti ühendada, et saavutatakse tänu koos laulmisele vabariiklus. Ehe näide on sellest Eesti vabariik, eestlased laulsid end vabaks. Kõike mis toimus aastast 1987 kuni vabaks saamiseni 20. augustil 1991 nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Laulva revolutsiooni põhimõte oli saada Balti riigid vabaks ilma verevalamiseta, Eestis see õnnestus, kuid Lätis ja Leedus mitte. Pole midagi paremat kui taasiseseisvumine ilma ohvriteta, Eestlaste laulmine hoidis kõiki õneelikuna ja püsis lootus, et Eesti saab jälle vabaks. Tänu kõigele sellele lootusele ja ka õnnele tuli Eestis ka suur beebibuum, siit üks järeldus, laulmine toob lapsi. Kuid kas muusika ühendab ainult ühe riigi rahavast? Vastus on ei! Muusika võib ühendada kahte, kolme, nelja inimest, kuid muusika võib ühendada erinevaid riike, uske ja usulahke. Ehe
Tallinnas 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Ajutine Valitsus. Kuid see rõõm ei jäänud pikalt püsima, sest juba varsti tuli uuel riigil oma vastupidavust tõestada ja seda juba väga võimsate vastasega nagu olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Nii jõudiski iseseisev Eesti rahulikult olla ainult üks päev ja juba 25. veebruaril marssisid siia sisse Saksa sõdurid ja okupeerisid Eesti. Iseseisvumine toimus pikaajalise võitluse käigus, taasiseseisvumine aga vägivallata. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Iseseisvumise ajal olid Eestil olemas rahvuslikud väeosad, mis väljakuulutatud riiki kaitsma asusid, taasiseseisvumise ajal rahvuslikud väeosad puudusid. . 1918. veebruaril
lähemates ja kaugemates eksootilistes riikides. Ka nemad tulevad mõnede aastate pärast tagasi kogemuste ja muljete võrra rikkamana. On ka noored gümnaasiumi ja ülikoolide lõpetajad, kes lähevad välismaale oma õpinguid jätkama. Minu arvates on see väga hea kui eestlased omandavad erinevaid teadmisi ja oskusi laias maailmas ning toovad need kõik tagasi koju kaasa aidates siin meie elu-olu edasi viia ning arendada. Eesti taasiseseisvumine ja ühinemine on avanud meile piirid laia maailma ning paljud inimesed kasutavad seda võimalust. Usun, et ühel hetkel hakkab mingi osa läinutest tagasi tulema, minejaid jääb vähemaks ning kõik tasakaalustub, sest on ikkagi raske oma perest, sõpradest ja Eestimaa kaunist loodusest ning kultuurist eemal olla. Kokkuvõtteks tahan öelda, et rahvaarvu vähenemine võib tunduda hirmutav, kuid Eesti elujärg järjest paraneb ning suurem osa tuleb ikka oma kodumaale, pere ja sõprade juurde
Pagulaskirjandus · 1940ndate keskel lahus Eestist u 70 000-75 000 eestlast · Mindi Rootsi, Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, Inglismaale, Saksamaale (enim Rootsi) · Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal Kohvrite aeg · Kohvritel istumise aeg: vahetult pärast sõda 1940. aastate teisel poolel (oodati naasmist Eestisse) · Kohvrite lahtipakkimise aeg: 1950. ja 1960. aastatel (uus koht uuel kodumaal) · Aeg mil kohvrid viiakse pööningule: 1979. aastad ja 1980. aastate algus (integratsioon lääne ühiskonda) · Identiteet säilitati: · Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse · Korraldati ühisüritusi
aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. aastal. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta; Eesti lipu seadus kuulutati välja 5. aprillil 2005. aastal. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Lipp võib olla heisatud ka alaliselt,
Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev .M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali . Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega .Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut.20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine .21. August 1991 Läti taasiseseisvumine .Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust . 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone) .21. august RESK lagunes, võim B. Jeltsini ätte.Liiduvabariigidkuulutavad end iseseisvaks (Ukraina, Valgevene, Moldaavia jt) . Lääneriigid taastavad Balti riikidega diplomaatilised suhted .6. septembril tunnustas NSV Liit Balti riikide iseseisvust . 8. detsembril saadetakse Nõukogude Liit laiali ja
inflatsiooni pidurdamine, sotsiaalprogrammide piiramine, saatis sõjaväe Grenada saarele, suhete jahenemine 1984 eriti NSVL-ga 1989-93 G.H.W.Bush VP Lahesõda, külma sõja lõpp, kommunismi kokkuvarisemine, Saksamaade taasühinemine, Eesti taasiseseisvumine 1993-01 B.Clinton DP väga edukas majanduspoliitika, USA oma võimsuse tipul 2001-09 G.W.Bush VP 11.09.01 terrorirünnak, USA vägede viimine Iraaki ja Afganistani Keinsism on suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima.
Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987....
- arengut ei toimunud - kommunistliku partei suur mõjuvõim - majanduslikud raskused - pidev defitsiit kaubapuudus (talongid) - demograafiline probleem eestlased hakkasid vähemusse jääma. - NSVL rahaloomine, koma saveticus - vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine - looduse reostamine(suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi.) - sotsiaalne pessimism käega löömine (alkoholism, enesetapud) · 1980-ndate teine pool ja 90-ndate algus Eesti taasiseseisvumine · 1991... Taasiseseisvunud Eesti. + eestlaste haridustaset tõsteti ; Eestil võrreldes teiste NSV riikidega oli suurem kontakt välismaailmaga; Helsingi-Tallinna laevaliin; rahva kultuuriaktiivsus. - piirati eesti keele kasutamist ja kirjanike kirjutamist; Eesti ei saanud ise enda riigi tulevikku reguleerida, vaid selle otsustas kõrgem võim; Eestile omapärase kultuuri hääbumine ja asendamine vene kultuuriga; maakultuuri hääbumine; elanikkonna
Millised olid II maailmasõja tagajärjed Eestile: inimkaotused, materiaalsed kaotused, omariikluse kaotus. 4. Mõisted: MRP salaprotokollid, baaside leping, 21. juuni 1940 riigipööre, 14. juuni 1941 küüditamine, Eesti 20. SS-diviis, Punaarmee Eesti laskurkorpus. 5. Nimed: Jüri Uluots, Johannes Vares-Barbarus, Konstantin Päts, Johan Laidoner, Alfons Rebane, Lembit Pärn, Hjalmar Mäe ENSV ja Eesti taasiseseisvumine 1. Millised olid tähtsamad võimuorganid ja isikud, kes valitsesid ENSVd 1940.- 50. ja millist rolli need täitsid? Kuidas muutis kollektiviseerimine Eesti põllumajandust ja industrialiseerimise tööstust? Mida need endast kujutasid? Milliseid inimesi arreteeriti, jälitati ja küüditati 1944-1950? Miks viidi 25.03 1949. läbi II küüditamine ja kes olid selle ohvrid? 2. Millised positiivsed ja negatiivsed arengud toimusid Eestis 1970-1985? 3
5. Eesti Rahva hisabi - Nukogude okupatsiooni ja sja tttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rhmitus. Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi hte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad judsid oma seisukohtades ksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema plvkonna juhi Jru Uluotsa hea sber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine vlja kuulutada, Uluots mras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse ttajatest Tallinnast. 6. 21. septembri htul rndasid Tallinnat Nukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla. II Maailmasja lpp Eesti jaoks : 1. Teises maailmasjas sai Eesti rngalt kannatada. 2. Rahvastik vhenes ligi veerandi vrra. 3
kui kooli ei ole, oluliselt vähem inimesi kui ülejäänud aastal. Samas aga on vanalinn peamine turistide sihtkoht, kes tudengitest tühjaks jäänud linnaruumi sel ajal täidavad. Joonis 2. Minu kodukoha piirid 2. Ruumiline areng 2.1. Olulised sündmused viimase 200 aasta jooksul Olulisemad sündmused, mis paiga ruumilist arengut on mõjutanud on ülikooli taasavamine aastal 1802, Tartu rahu sõlmimine aastal 1920, anneksioon ja okupatsioon ning Eesti taasiseseisvumine aastal 1991. 1802. aastal avati taas ülikool, mis oli 1699 viidud Pärnusse ning kapituleeritud 1710 Põhjasõjas Vene vägedele (Tamul). Pärast taasavamist hakkas Tartu elanikkond kasvama ning Tartust sai Eestimaa vaimupealinn. Ehitati mitmeid uusi hooneid Toomemäele ning Ülikooli peahoone kesklinna (Salupere 2004). Minu kodukohta mõjutas see just üliõpilaste arvu ja elanikkonna kasvu kaudu. Sel ajal oli Tartu Venelaste võimu all.
Eriüksuslaste ja lätlaste vahel, surma sai 5 inimest. Kardeti samasuguseid sündmusi ka Eestis ja hakati kaitsema lossi, tele-ja raadiomaja. Sinna veeti kohale hiiglaslikke kivirahne ja paneele. Jaanuari kriisi lahendamisel suur roll Jelsinil. Tallinnas korraldati Eesti-Läti-Leedu ja Vene föderatsiooni juhtide kokkusaamine ja kirjutati alla leping, milles tunnustati üksteise suveräänsust ja võimuorganeid ning tauniti jõukasutamist nagu NSVL on teinud. Eestis taasiseseisvumine veriseid sündmuseid kaasa ei toonud. NSVL-s taheti läbi viia referendum NSVL tuleviku suhtes, taheti näidata, et inimesed tahavad seda liitu koos hoida. Kui Eesti osa ei võtnud. Eestis viidi läbi hoopis märtsis ennetav referendum. Küsimus oli üks, kas Teie tahate riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist. Referendumist võttis osa üle 900 000 inimese. Ja 77,8 % referendumil osalejatest vastas jaatavalt. Areng oli sinna suunda, et iseseisvus taastatakse
Varsti hakati arutama tegevuskava salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ka teistelt riikidelt. 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee. mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus. 24. veebruar kuulutati Tallinnas välja Ajutine Valitsus. Seda otsustab igaüks ise, kas tema meelest olid need sündmused juhuslikud või loomulikud. Kuid ma arvan, et Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSVL ei oleks olnud kokku varisemas. Ei oska arvatagi, mis oleks saanud edasi, kui seda poleks juhtunud. Võib-olla oleks Eesti veel praegugi Venemaa osa inimesed suhtleksid Vene keeles ja enamus rahvast oleks venelased. Kuid seda ei saa me kunagi teada, sest nii ju ei juhtunud. Minu arvates oli juhus, et Venemaa lagunes just siis, kui Eesti hakkas mõtlema iseseisvuse peale.
· Ameerika kodusõda- 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda · Ameerika iseseisvussõda- 17751783 · Põhjasõda- oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. · I maailmasõda- 28 juuni 1914- 11 nov. 1918. · Vabariigi loomine 24 veebruar 1918 · Vabadussõda 28nov 1918 2veeb 1920 · Landeswehri sõda 1919 juuli · Tartu rahu 2 veeb 1920 · 23 juuni võidupüha, 20 august taasiseseisvumine, 24 veeb iseseisvus päev · MÕISTED · Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim 17 saj. · Monarhia- riigivorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh ( kuningas, keiser, tsaar). · Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. · Paavst kõrgem katolikukiriku tegelane. · Lutherlus- protestantlik usuvool, Martin Lutheri õpetus. · Valgustus- periood euroopa ajaloos 1680- 1780
multimeediaooper "Olivia meistriklass." Sumera on loonud ka filmimuusikat ("Kõrbeoja peremees," Suur Tõll"). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse. 90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu. Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsiooni Eesti raadio reformi käigus aga käivitati aastal 1993 Raadio 2, mis oli üleriiklik kanal. Eesti taasiseseisvumine toob kaasa ka vabanemise ideoloogilisest survest. 1990. Aastatel jõuab eesti muusika ka üha enam maailma kontserdilavadele. Hakatakse osalema rahvusvahelistel loomekonkurssidel, sõlmitakse lepinguid väliskirjastuste ja plaadifirmadega. Üks efektiivsemaid võimalusi oli selleks UNESCO konkursil osalemine. Eesti muusikast on seal silmapaistnud Erkki-Sven Tüür oma reekviemiga aastal 1995 (II koht), Lepo Sumera V sümfooniaga aastal 1997 (II koht) ja 2004
juulil vallutas Punaarmee Narva., kuid pealetung peatati Vaivara Sinimägedes, kus Nõukogude väekoondised jooksid edu saavutamata verest tühjaks. 12. Taasiseseisvumiskatse. Neil päevil polnud kindlat rindejoont, üksikud väikesed grupid üritasid omaalgatuslikult pidurdada Punaarmee pealetungihoogu. 1944.a. suvel koondusid rühmitused Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber. Loodeti 1918.a.24. veebruari kordumisele, et sakslaste lahkumise ja Punaarmee saabumise vaheajal kuulutada välja Eesti taasiseseisvumine ja moodustada ajutine valitsus. Püüti organiseerida pealinna kaitset, kasutades soomepoisse ja relvaüksust. 22. septembril sisenesid Punaarmee tankid Tallinna ning Eesti pealinn läks punaväelaste kätte. Seejärel ka kogu Eesti (24.11). 13. Eesti sõjakaotused. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Täielikult hävines Narva ning suuri vigastusi said Tallinn ja Tartu. Hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast. Tööstuses hävines 45%, raudteid 40%, sadamad hävitati
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
õnne otsima minna. Millegipärast seda siiski ei tehta. Eestlased on alalhoidlikud, nad ei tõtta kõige uuega kohe kaasa minema ja otsustamine võtab vahel palju aega. Tal on ohutunnet. Ajaloo vältel on eesti rahvas jätnud nii mõnegi mõtlematuse tegemata ja seetõttu väikese rahvusena püsinud. Kriitilistel aegadel oskavad eestlased säilitada kaine mõtlemise ega allu provokatsioonidele. Seetõttu toimus ka meie taasiseseisvumine veretult. Vaatamata raskustele oleme suutnud säilitada ka oma kaunikõlalise emakeele Eestlane on olemuselt tõsine ja jahe. Meie paesel kaldapealsel ja vaesel maal, lõputu halli taeva all elavadki karmid ja karedad inimesed. Meil on harva põhjust rõõmustamiseks. Tänavatel kõnnivad inimesed on tihti mornide või isegi kurjade nägudega. Kui eestlasele tuleb vastu mõni võõras, kel nägu naeru täis, siis eestlane ei vasta naeratusele
Eestlaste esivanemad unistasid oma riigist kaua. Nüüd, 2011 aastal on see meil olemas: me riik pole küll väga vana, iseseisvus saavutati 24. veebruar 1918 ning taasiseseisvumine 20.august 1991.Seepärast tõstatan küsimuse, millised on noore riigi Eesti peamised head ja vead minu silmis? Leian, et Eestis on infotehnoloogia küllaltki hästi arenenud, näiteks on Wi-Fi võrk levinud rohkem kui suurriikides nagu USA ja Venemaa. Mind rõõmustab infotehnoloogia hea areng, sest tänapäeval on see suur osa meie elust. Paljusid asju ei oskagi inimesed enam ilma infotehnoloogia abita teha, näiteks toimub kogu logistiline töö ladude vahel IT abil
augustil 1991 · 1987 fosforiidikampaania · 23.09.1987 Hirvepargi miiting · IME ettepaenk 1987 · 17.juuni 1988 Rahvarinde ettepanekul korraldatud 150 000 liikmega meeleavaldus · 11.september 1988 laulev Eesti · 12.november 1988 interliikumise miiting · 16.november 1988 suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Toompeal · 23. August 1989 Balti Kett · 15.mai 1990 Interrinde meeleavaldajad ründavad Toompead · 20.august 1991 Taasiseseisvumine, vene vägede liikumine Tallinna poole · 21.august 1991 relvastatud vene väed teletorni juures · 1992 RAHAREFORM · 20.september 1992 presidendi ja riigikogu valimised · 31.august 1994 lahkuvad viimased Nõukogude väed
ning sellel ajastul tehtud otsuste mõju tänasele Eestile ja välispoliitikale. Arutleme, missugused on Eesti tänased suunad välispoliitikas ning missugusteks võiksid need kujuneda tulevikus. Mõjutajad Eesti välispoliitilise suuna valikutel Eesti on teinud valikud riigi kursi osas ning sellega sesoses ka välispoliitika suunas juba sellest hetkest, mil toimus Nõukogude liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine. Sellest alates on toimunud rida sündmuseid, mis on tugevalt mõjutanud seda, missugusel positsioonil maailmakaardil Eesti täna on. Samuti ka seda, kes on meie sõbrad ja kes mitte nii sõbrad. Sellest tulenevalt on mõjutatud ka meie otsused, prioriteedid ja tegemised välispoliitikas ning üldisemas plaanis rahvusvahelistes suhetes. Vaadates tagasi Eesti taasisesisvumise perioodi 1990ndate alguses võib tunduda, et Eesti
(neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine rauaaeg -> noorem rauaaeg -> viikingiaeg -> hilisrauaaeg 3. Muinasaeg -> Muistne vabadussõda (1208 1287) -> Keskaeg (1200-1600) -> Liivi sõda (1558 1583) -> Rootsiaeg (1583 1710) -> Põhja sõda (1700-1721) Veneaeg (1721- 1918) Eesti iseseisvumine -> 1918 24. Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5. Läänenaabrid Skandinaavia rahvad (rootslaste ja taanilaste esivanemad jötslased), toimus kaubavahetus, aga ka sõdu. Lõunanaabrid Lätlased ja Balti hõimud. Lätlastega üsna head ja tihedad suhted. Idanaabrid idaslaavlased, konfliktid, aga ka aktiivne kaubavahetus. 6. Sõda, kus vallutati maid eesmärgiga neid ristiusku pöörata.1198 Liivlaste vastu Riia all.
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Pagulaskultuur oli kõrgpunktis 1950.-1960. aastatel ja selle keskused olid Rootsis, _____________________ KANADAS ja USAs. Omamoodi KIRJASÕNA(KOHVER) Poliitilise paguluse lõppu täistas Eesti __________________________ pagulaselu kujundiks sai _________________. TAASISESEISVUMINE 1991. aastal. Eesti kirjandus 1956-1985 1956-1965 toimus ühiskonna järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga _____________________. SULAAEG Tekkis võimalus suhelda välismaaga (kontaktid soomlaste ja eesti pagulastega). Tsensuur muutus leebemaks ja avaldati TÕLKE rohkem _______________kirjandust. LOOMINGU
Kuna siin käis regulaarselt nende kaupmehi, siis pole võimatu , et mõni nende kabel või kirik siin oli. Ristiusu mõjutusi on ka selgelt näha eestlaste kommete muutuses. Leitud on ka selle laadseid ehteid. 8.Eesti ajaloo periodiseerimine · 1208. - 1227.a Muistne vabadusvõitlus · 1558. - 1583.a Rootsi aeg · 1700. - 1721.a Põhjasõda · 1721. - 1918.a Vene aeg · 1918.a 24.aug Eesti iseseisvumine · 1940. - 1991.a Nõukogude aeg · 1991.a 20.aug Eesti taasiseseisvumine 9.Nöörkeraamika kultuur Hakati tegema paati meenutavaid kirveid, mis olid hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega. Arenes loomakasvatus ja maaviljastus. Hakati elama üksikperedena. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. On ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile. Matmiskombed . 10.Vahendus kaubandus Kaup osteti edasimüügiks . Müüdi nt. Idanaabritele vilja ja selle eest saadud karusnahk ja vaha viidi edasi lõuna- ja Põhja-Euroopa turule. 11
tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele. Massimeeleavaldus augustiputsi vastu Moskvas Iseseisvuse taastamine Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Sellega oli Eesti riiklik iseseisvus taastatud. Moskvas oli läbi kukkunud riigipöördekatse ning võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ja Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Septembri keskel võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Balti riikide jaoks algas uus etapp edasine integreerumine Euroopa majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/omariikluse_taastamine_1991_evelin
rahvaarv? Teine Maailmasõda, Baltisakslaste lahkumine, küüditamine Suur näljahäda, Muistne Vabadusvõitlus Põhjasõda Liivi sõda ja sellele järgnenud sõjad näljahädad Eesti rahvaarvu muutumine viimastel aastakümnetel Eesti taasiseseisvumine 1991 Rahvaarvu kasv ja kasvutempo Maailma rahvaarv 1950-2050 Maailma rahvaarvu kasvutempo 1950-2050 Maailma rahvaarv on pidevalt kasvanud, kuid kasvutempo on aeglustunud. Absoluutne rahvaarvu kasv Rahvaarvu kasvuprotsent http://www.census.gov/population/international/data/worldpop/graph_growthrate.php Milline on erinevate riikide rahvaarvu kasvutempo http://www
............................ 8 ROOTSI AEG EESTIS ........................................................................................................ 10 VENE AEG EESTIS (PÕHJASÕJAST ESIMESE MAAILMASÕJANI).......................... 10 EESTI VABARIIK .............................................................................................................. 12 EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS .................................................... 17 EESTI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE..................................................... 21 INIMENE-ÜHISKOND-KULTUUR .................................................................................. 24 ÜLDAJALUGU ....................................................................................................................... 27 I RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL.......................................................... 27 DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL.......................... 36
pinnalt ka viimased võõrväed ning likvideeriti Venemaa sõjaväebaasid (1994.a. 31.august). See sündmus tähistas ka ühtlasi lõplikku tähist Eesti taasiseseisvumisel. Siiski on Eesti-Vene suhteid pingestanud piiriprobleem (piirilepingu puudumine) ning Venemaa suurriiklik poliitika oma lähinaabrite suhtes. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused (tekstina ja tabelina) Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel
Gorbatovi majanduspoliitika kukkus läbi, ta kaotas palju pooldajaid. Tekkis kriis. · Vene Föderatsioon Boriss Jeltsin. Nõukogude Liit oli oma aja ära elanud. · Gorbatov kukutati, riigipöördekatse augustiput likvideeriti. · Liiduvabariigid iseseisvused, eesotsas Eestiga. · Sõltumatute Riikide Ühendus SRÜ kogus jõudu, Gorbatov lahkus, NSVL saadeti laiali. Vene Föd. · Rumeenia probleemid, diktaator Ceausecsu. EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE. · 1986, fosforiidikampaania. · 1987, esimene poliitiline ühendus MRP-AEG, tehti Hirvepargis meeleavaldus Baltimaade olukorra näitamiseks. · 1987 lõpus, loodi esimene demokr. org. Eesti Muinsuskaitse Selts ja järgmisel aastal esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltmuatuse Partei. Eestlaste ajaloosündmuste ja tähtpäevade teadvustamine. · Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Sini-must-valge lipp.
30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja eesti Vabariigi taastamisele viiva üleminekuperioodi ning 8. mail ennistas riigi nime, vapi ja lipu. 19. ja 20. augustil 1991 toimusid ühised nõupidamised Eesti Komitee ja viimase ülemnõukogu juhtkonna vahel. Moskvas oli alanud riigipöördekatse. Vaatamata erimeelsustele konkreetsetes poliitilistes küsimustes jõudsid tolleaegsed poliitilised jõud üksmeelele ja tegid otsuse: 20 augustil 1991 kuulutati välja Eesti taasiseseisvumine 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks. http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html
I periood: (1945-1953/56) Sõjajärgsed aastad (Stalini aeg): Üldisel: *kirjanduse madalseis *stiililt olid teosed ülistuslikud ja ideoloogilised *skeemid ja puhtad stereotüübid, kristallpuhas kangelane (parteilane, aus, uuendusmeelne) *must ja salakaval negatiivne rahvavaenlane *järjekindlalt häviati kirjandust *paljud kirjanikud langesid vaimse v füüsilise terrori ohvriks *rahvas kui ajaloo looja Teemad: 1)sõjateema 2)ülesehitustöö (sohvoosid, kolhoosid) 3)ajaloo teemad J.Smuul: *kirjutas seda mida temalt oodati, küll Stalinist, küll komsomolist Ainestik: 1)loodusluule, milles Smuul on siiras ja tundeline ning mille peamised koostisosad on Muhumaa, meri, kalurid ja kadakad 2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Koh...
Edgar Savisaare, Siim Kallas, Mikk Titma ja Tiit Made. ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist · Tekkis rahvarinne perestroika toetuseks II Riigipöördekatse Moskvas. Taasiseseisvumine lk 155-156 28. juuli 1992. a võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, see jõustus juba 3. juulil. Vastavalt põhiseadusele valiti 20. septembril 1992. a Eesti kodanike poolt riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest, kõige rohkem hääli sai Isamaa. Presidendi valimised: Arnold Rüütel (Kindel kodu) Lennart Meri (Isamaa) R. Taagepera Lagle Prael (ERSP)
Kokkuvõte Omariikluse taastamine 1991. aastal 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest, jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsa...
Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. a. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta; riigilipu seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. aastal. Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta
inflatsioon ja peatada elatustaseme langus. Tuli hakata rajama turumajandusele tuginevat majandusmudelit. Ettevõtetele anti äritegevuses suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati erastama. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemise järel on I-Eur. riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt. Uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Tsehhoslovakkia Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Muutused hakkasid toimuma 1986a lõpus, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Protestiti ja sunniti sellega ametkondi sellest plaanist loobuma. 1987. esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 23.08 Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. 1987 lõpul loodi I demokraatlikel põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts, järgmisel aastal poliitiline erakond Eesti Rahvusliku
89.astus Honecker tagasi ning rahvamassid lõhkusid Berliini müüri. 90-l ühendati Saksamaa. Kommunistliku reziimi taandumine Rumeenias- diktaator Nicolae Ceausescu oli kujun kujundanud Rumeeniast kõige karmima reziimiga sotsialismileeri riigi, 89 nõudis ta teistelt liikmesriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas jt riikides, kuid dets.vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti süüdi ja hukati Eesti taasiseseisvumine: 1.1886 Fosforiidikampaania 2.23. august 1939 Hirvepargi meeleavaldused 3.12. dets 1987 Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine 4.juuni 1988 V. Väljase nim uueks EKP juhiks 5.11. sept 1988 Eestimaa laul 6.16. nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon 7.23. aug 1989 Balti kett 8.veebruau 1990 Eesti Kongressi valimised 9.20. aug 1991 Ülenõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest 10.17. sept 1991 Eesti ÜRO liikmeks
taastada, kuid ka see ei toimunud. Kus asusid Sinimäed? Sinimägedes peetud lahingute tähtsus? Sinimäed asusid Põhja-Eesti panga Vaivara klindilõigul. Sinimägedes peetud lahingutel oli strateegiline tähtsus. See kinkis meie kaasmaalastele 8 lisakuud, mistõttu jõudis põgeneda 7% eestlastest läände vabasse maailma. Need 7% jätkasid 50 aasta vältel võitlemist Nõukogude okupatsiooni vastu, mistõttu oli taasiseseisvumine oluliselt lihtsam. Nimeta liitlaste (,,suure kolmiku") konverentside toimumise aasta, osalejad ja otsused Teheran 1943.aasta. Nõukogude Liit (Stalin), USA (Roosevelt) ja Suurbritannia (Churchill). Määrati Poola piirid, anti Stalinile vabad käed okupeerimiseks. Jalta 1945.aasta. Samad isikud, kes Teheranis. Jaotati ära II MS järgne Euroopa ja Aasia. Potsdam 1945.asta. USA (Truman), NSVL (Stalin) ja Suurbritannia (Churchill, hiljem Attlee). Saksamaa
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
16.02.1918 Leedu iseseisvumine 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 11.11.1918 Compiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 18.11.1918 Läti iseseisvumine 02.02.1920 Tartu rahu 15.06.1920 Eesti I põhiseadus 24.02.1928 Eesti Vabariigi iseseisvumine 26.04.1989 Tsernobõli tummareaktori plahvatus 23.08.1989 Balti kett 11.03.1990 Leedu iseseisvumine 13.01.1991 Vilniuse veresaun 20.08.1991 Eesti taasiseseisvumine 21.08.1991 Läti taasiseseisvumine 12.1991 NSVL lagunemine 31.08.1994 võõrvägede lahkumine Eestist 28.09.1994 Estonia hukk http://www.abiks.pri.ee NIMED Adenauer K. SLV kantsler 4050 Aleksander I Vene tsaar 19. saj. Aleksander II Vene tsaar ärkamisajal Aleksander III Vene tsaar, venestaja 19. saj. Alleade S. 70.aastatel sotsialit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
