Eesti lipp (0)

1 Hindamata

Eesti lipp

Eesti  riigilipp  on  ühtlasi  rahvuslipp.  Ta  on  ristkülik,  mis  koosneb  kolmest  võrdse  laiusega
horisontaalsest  värvilaiust:  ülemine  laid  on  sinine,  keskmine  must  ja  alumine  valge.  Lipu   laiuse   ja
pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit .

Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati E
   esti Üliõpilaste S
  eltsi lipuna O
  tepääl 4. j uunil 1
  884.
aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp.

Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti V
  abariigi a
  jutine valitsus 2
  1. n
  ovembril 1
  918.
aastal.  1922.  aasta  juunis  kinnitas  Riigikogu  sinimustvalge  lipu  ametlikult  riigilipuks.  Pärast  Eesti
Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.

Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1
  987.-1988. a
  astal, k
  ui sai alguse E
  esti vabanemine
ja  taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. aastal.
1990.  aasta  augustis  antud  seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta;
Eesti lipu seadus kuulutati välja 5. aprillil 2005. aastal.

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul,
kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl Eesti lippu ei langetata. L
  ipp v
  õib olla h
  eisatud k
  a a
  laliselt,
kuid pimedal ajal tuleb see siis valgustada.
Lipupäevadel  heisatakse  Eesti  lipp  meie  ajaloos  toimunud  oluliste  sündmuste  või  tähtpäevade
äramärkimiseks. Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti l ipu h
  eiskamise r
  iigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal.
Vabariigi  Valitsus  võib  ühekordselt  otsustada  Eesti  lipu  heiskamise  riigi-  ja  kohaliku  omavalitsuse
asutustele  ning  avalik-õiguslikele  juriidilistele isikutele, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise
tähtsusega sündmust.
Leina väljendamiseks heiskame lipu leinalipuna. Lehviva lipu langetamine väljendab leina, s
  amas o
  n
lipu  väljapanek  austusavaldus  lahkunule.  Leinalipu  heiskamisega  näitame  üles  hoolimist  ning
väljendame solidaarsust lahkunu omakestega.
Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli m
  aharebimise, p
  urustamise, r
  üvetamise või m
  uul viisil
teotamise,  samuti  riigihümni  teotamise  eest  –  karistatakse  rahalise  karistuse  või  kuni  üheaastase
vangistusega.

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk · .pdf · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

retimaan Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti lipp ja vapp

1. LIPULUGU 20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu.

Ühiskond

doc

Eesti sümboolika

Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24

Ühiskonnaõpetus

rtf

Eesti

EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918

Eesti keel

doc

Eesti sümbolid ja tähised

...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4

Eesti keel

doc

Lipuetikett, lippude ja riigivapi kasutamine

SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava......................................................................................................5 3. lipu heiskamine................................................................................................................... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele..................................................................................

Etikett

docx

Eesti lipp ja vapp

I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine

Ühiskond

doc

Lipuetikett

SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 LIPUETIKETT..................................................................................................................3 Eesti lipu etalonkujutis ja kirjeldus...................................................................................4 Eesti lipu heraldiline kirjeldus...................................................................................4 Eesti lipu tehniline kirjeldus......................................................................................4 EESTI LIPU KASUTAMISE KORD JA HEA TAVA.....................................................5 Eesti lipu heiskamine.....................................................................................................5 Eesti lipupäevad................

Etikett

doc

Eesti riigi sümbolid

EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid

Ühiskond

Rohkem sarnaseid