Aga selle juures peaks ikkagi meeles pidama, et laste kasvatamise juures on oluline ka see, et lapsed ei kasvaks vaesuses. Tänapäeval kasutavad noored väga palju rääkides inglis keelseid sõnu, seega tuleks vanematel oma lastele selgitada kui oluline on ikka rääkida korrektset eesti keelt. Võõrkeelseid sõnu ja slängi kasutatakse ka väga palju meie trüki ajakirjanduses kus ei tohiks seda lubada, sest see mõjutab meie laste eesti keele kasutust. Osad maailma suurriigid nagu India on üle rahvastatud ja seal elavad paljud lapse vaesuses, neil puudub korralik elukoht ja võimalus haridusele. Hiina riik kehtestas 1980 aastal seaduse mis lubas perel saada ühe lapse. Nüüd nad on hakanud seda leevendama kuna rahvastikk on hakanud vananema ja majanduse edendamiseks on vaja rohkem nooremat elanikkonda. Lapsed on siiski meie tulevik, kui rahvastik vananeb maailmas kiiresti ja noori peale ei kasva on varsti meil käes olu kord kus osad rahvused surevad välja.
1980.(Xiaoping) aastatel hakkasid suhted paranema NSV Liiduga. Siiani on suhted halvad aga Taiwaniga. 7. Alates 1950ndatest aastatest hakkasid esimesed Aafrika riigid iseseisvuma ( Liibüa) ning see kestis 1990ndateni, mil iseseisvus Namiibia. Ent aga meretagustest valdustest vabatahtlikult loobuda ei soovitud ( Suurbritannia, Belgia, Portugal ja Prantsusmaa) üritati koloniaalvõimu säilitada kas sõjajõuga ( Angolas, Indoneesias, Alzeerias) või asumaade valitsemise ümberkorraldamisega. Suurriigid (USA, NL) üritasid kehtestada uute riikide üle majandus ja ka poliitilist kontrolli- majanduslepingud ja poliitilised kokkulepped. Mitmetes riikides puhkes aga kodusõda ning suurriigid toetasid vaenutsevaid rühmitusi lootes sellel moel muuta neid oma liitlasteks. 8. Sisepoliitilised probleemid: konfliktid eri rahvuste ja uskude vahel ( hindud ja moslemid), haldusreform tõi kaasa segadust, majanduses hakati rakendama planeerimist, paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast.
Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada mõjuka ülikonna soove ning võimu kaotada. Kuningavõim ise seisnes Mesopotaamia rahvaste meelest meelest jumalate kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita olulisi religioosseid ülesandeid. Mesopotaamias peeti kuningat küll jumalate esindajaks oma rahva ees, ent mitte jumalaks, nagu see oli kombeks Egiptuses. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid seejuures nii mõndagi kord oma senistes valdustes võimule asevalitseja staatuses. Niisugune korraldus ei saanud paratamatult olla püsiv : lootes endist sõltumatust taastada, tõusid asevalitsejad sageli kuninga vastu üles. Asevalitsejate kohus oli hoida oma võimualune ala sõna kuulmises, koguda makse ja ilmuda kuninga kutsel koos väega suurematele sõjaretkedele.
09.2013 Maailm 20.saj algul · 19. Sajandi lõpp oli maailmas imperialismi ajastu. · Tekkisid võimsad rahvusriigid(rahvusluse levik) · Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end rohkem( sovenism e. Marurahvuslus) · Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. Ja Ing plus Vm. 1907(antant) · Lepingutega jagati ära mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas
Sumerid ja semiidid: Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid(juudid) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri (kiilkirja).Nende osatähtsus Mesopotaamia elanikkkonnas suurenes pidevalt ning nad sulasid sumeritega ühte. Sumerid kadusid ajaloost ja ka nende sõltumatud linnriigid hääbusid. Sumeri kultuuri edasiarendajaks said semiiid, sumeri keel jäi püsima usulistes kombetalitustes, kirjanduses ja teaduses. Mesopotaamia pärast sumereid III aastatuhande teisel poolel eKr tekkisid suurriigid, millele allus kogu Mesopotaamia ja sageli ka naaberalad. Akadi riik rajati 24.saj-l eKr semiidi soost valitseja Sargon II poolt (oli leidlaps). Oli esimene impeerium. Lagunes varsti, kuid akadi keel jäi kauaks kasutusele. Vana-Babüloonia 18-16 saj. Hammurapi, Hammurapi seadustekogu, Marduk. Hammurapi: · Allutas esimesena kogu Mesopotaamia oma võimu alla · Rajas ühtse haldusjaotuse · Allutas kogu majanduse oma kontrolli alla, keelas eramajanduse
Sõja Venemaa. Eesmärgiga küsimus, kellele kuulub Paljud talupojad surid. põhjused vähendada Rootsi ülemvõim Läänemerel. ülemvõimu ja vallutada Selle eest hakkavad Järjest suurenesid Rootsile kuuluvaid võitlema tugeva koormised, eriti Taani alasid. Olukord selleks valitsemiskorraldustega kuningale kuuluvas oli sobiv, Rootsil suurriigid: Venemaa, Harju-Virus. puudusid sel hetkel Taani, Rootsi, Poola- liitlased , ja ka kuningas Leedu. Baltimaades Rööviti talupoegade oli noor ja kogenematu õõnestavad keskvõimu maid, vara ja mõisteti tülid erinevate kohut sakslaste enda võimustruktuuride vahel. äranägemise järgi.
poolehoidu. · Jaapan ja Itaalia tahtsid endale asumaid jõuga haarata, sest nad ei saanud neid maailmasõjas osalemise eest piisavalt. · Pärast Esimest maailmasõdameelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. 1930. aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid langema. Tehti katseid hoida ära suure sõja puhkemine Euroopas, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Tekkisid uued vastuolud.
Maailm I maailmasõja järel - Prantsusmaa: tugev sõjavägi, said juurde Elsass-Lotringi ning sellega kasvas ka nende tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928
1) Millistele riikidele kaotas Türgi (Osmanite impeerium) oma valdused Põhja- Aafrikas? Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa 2) Millised Euroopa-valdused kaotas Türgi 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul? Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Bosnia-Hertsogoviina, Bessaraabia. 2) Kas Türgile jäi enne Esimest maailmasõda valdusi Euroopas? Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Bosnia-Hertsogoviina, Bessaraabia. VI Kas järgnev väide on õige või vale? Kirjuta lause ette vastavalt Õ või V! 1) Õ Suurriigid ihkasid tegelikult sõja puhkemist. 2) V Jaapan lähenes Saksamaale, sest mõlemaid huvitasid Inglise kolooniad. 3) V USA välispoliitika pearaskus kandus 20. sajandi algul Euroopasse. 4) Õ Itaalia oli Kolmikliidu kõige ebakindlam lüli. 5) Õ Saksamaa sõjakas hoiak avaldus ka sõjatehnika kiires arendamises.
Näiteks eestlastel on tugev tahe säilitada seda keelt, Eestis on maailma kuulus Tartu Ülikool, mis kindlasti mõjutab eesti keele säilimist. Ma arvan, et lähiajal ei kao eesti keel kusagile. Meie keel on kasutusel olnud juba päris pikka aega, kuigi on esinenud Eesti ajaloos venestamist, balti sakslust ja palju sõdu. Kui mõelda paarsada aastat ette, siis võib eesti keelt ohustada inglise keel, vene keel või soome keel. Meie naaberriigid Venemaa, Soome on mõlemad suurriigid, mis mõjutavad juba praegu meie riiki. Kuigi Eesti ja Venemaa suhted pole olnud kunagi eriti head. Ma arvan, et kunagi võib juhtuda jälle Venemaa tungimist Eesti aladele või siis vene keele peale surumist. Igal aastal toimub Eestis sõnade leiutamiskonkurss, kus mõeldakse eesti keelde välja uusi sõnu. Minu arvates pole veel ükski nendest sõnades eriti kasutuses. Päris paljud inimesed teistes maailma nurkades, ei tea Eesti olemasolust mitte midagi, sest et Eesti riik on nii väike
1 MAAILMASÕDA 1914-1918 KAART ENNE 1 MAAILMASÕDA 1 MAAILMASÕJA 3 PÕHJUST: • Suurriikide imperialistlik poliitika- kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. • Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. • Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid. • Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. GAVRILO PRINCIP Gavrilo Princip (25. juuli 1894 Obljaj Bosansko Grahovo lähedal, Austria-Ungari – 28. aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29
Esimene maailmasõda kriisidest krahhini Enne esimest maailmasõda ei kujutatud ettegi, milliseks see võib kujuneda. Sõda kujutati ette mitmeti. Arvati, et ei ole võimalik selline kaos ning tekkida võivad ainult piirkondade vahel konfliktid, mis ei kesta kaua ega kujune laastavaks. Samas kujutati ette sõda romantiliselt ning seetõttu osad lihtsalt soovisid seda. Polnud ka organisatsioone, mis oleksid võinud ära hoida riikide konflikte. Sõjas polnud kindlat algatajat, kuna riikide vahelistest kriisidest oli ilmselge, midagi suuremat on tulemas kui väikesed konfliktid ja riikidevahelised lahkhelid. Kuid enamuste kriiside põhjuseks oli Saksamaa soov saada domineerivaks riigiks Euroopas. Ta soovis vallutada endale uusi kolooniaid ja olla üks suurim riik kogu maailmas. See omakorda tekitas pahameelt Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaale, kuna Saksamaa kujutas neile ohtu. Loodud liidud Kolmikliit...
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja k...
Maailm 20. saj. algul Imperialismiajastu ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Imperialismajastu · 19. saj. lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse, sest ... ... seda sajandit oli mõjutanud rahvusluse levik, mõjukate rahvusriikide teke (Saksamaa, Itaalia) ... suuremate rahvuste puhul ovinism (e. marurahvuslus) ... suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu tööstus, turu hõivamine Maailma jagamine 20. saj. algul · 20. saj. alguseks oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks (56% maakera elanikest elas kolooniates) · Euroopa kõrval olid veel 2 mõjuvõimsat riiki Ameerika Ühendriigid ja Jaapan · Norra rahumeelne eraldumine Rootsist (1905) · Noor suurriik Saksamaa oli maailma jagamisele hiljaks jäänud!
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE I Külma sõja mõiste: · Külm sõda (1946-1991)- NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes: vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades,kusjuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdivad teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. · Termin võeti kasutusele 1947.a. · Vastandiks on "kuum sõda"-otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. · Külm sõda polnud pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt
Ka raketisõjaga ei suudetud Suurbritanniat allutada ja Saksamaa pidi loobuma brittide vallutamise kavast. Saksamaa liitlased Inglismaad Hitleril vallutada ei õnnestunud, selle asemel hakati Berliinis välja töötlema NSV Liitu tungimise kava. Soojenesid ka sidemed Itaalia ja Jaapaniga, kellest said Saksamaa liitlased. 1940. aasta sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel kolmikpakt, mille kohaselt lubasid suurriigid üksteist sõjas toetada. 1940. aasta sügisel tungis Itaalia Kreekasse, et seda vallutada. See plaan läks aga nurja, kuna kreeklased osutasid tugevat vastupanu. Itaalia kutsus appi saksa väed, kes vallutasid lisaks Kreekale ka Jugoslaavia. 1941. aasta suveks olid Itaalia ja Saksamaa kokku vallutanud 12 Euroopa riiki. Vallutatud riikides kehtestati range okupatsioon ja hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute. Holokaust. Suur Isamaasõda
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud
· 1937 Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 Kolmikpakt · 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda
Iv aastatuhandel eKr jõudsid riikluseni. Iga tähtsam linn moodustas omaette riigi. Riigid sageli üksteisega sõjas. Igal riigil oma kaitsejumalus, kellele pühendati ristküikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Kuningas oli eelkõige sõjapealik, talle kuulus ka kõrgem kohtuvõim. Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida. Hakati kasutama kiilkirja. Mesopotaamia suurriigid. Mesopotaamia põhjaosas elasid semiidi rahvad, kes võtsid üle kiilkirja ja sumeri kultuuri. Semiidi keel tõrjus sumeri keele käibelt. Linnriigid kadusid ja tekkisid suurriigid: 1) Akadi riik- lagunes peagi, kuid akadi keel jäi. 2) Vana-Babüloonia rajas kuningas Hammurapi, kes laskis koostada seadustekogu. Riigi purustasid hetiidid. 3) Assüüria- Kuningad kõige sõjakamad ja julmemad. 4) Uus-Babüloonia- tekkis siis, kui
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestik...
Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. See tähendab, et vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail töötusliku pöörde käigus ja oli seotud ketrusmasinate rakendamisega. Ülemineku tulemusena manufaktuuritootmine oli asendatud vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Masintööstuse esimene etapp katkes tänu prantsuse revolutsioonile, mistõttu selle areng pidurdus. Uuesti hakkas at aga hoogu sisse saama 1820-30'ndatel aastatel. Üleüldised eeldused masintööstuse arenguks olid kapitali olemasolu, kuidas seda tööstuses ära kasutada ja loomulikult ka oskuslikult ümberkäimine sellega. Teiseks eelduseks oli kindlasti ka leiutajad, kes uusi masinaid leiu...
Määrati kindlaks riigipiir Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Eest poolt kirjutas alla Jaan Poska. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel Ohuallikad 1920.- 1930. a.: Venemaa, Saksamaa Lepingud: 1923- Eesti- Läti kaitsekiidu leping 1932- Eesti- Vene mittekallaletungi leping 1939- Eesti- Saksa mittekallaletungileping Rahvasteliit: 1922 astus Eesti rahvasteliitu 1920.-tel osales Eesti aktiivselt Rahvasteliidu tegevuses Lepituspoliiktia mõju: Kuna demokraatlikud suurriigid ajasid lepituspoliitikat agressoritega ei toetanud nad Eestit Venemaalt või Saksemaalt tuleva rünnaku korral Neutraliteet: 1938. aastal kuulutas Eesti koos Läti ja Leeduga, et nemad ei loe enesele kohustuslikuks kõikide liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes. Paraku see ei aidanud ja Inglismaa ning Prantsusmaa Eesti sellegipooles ei pooldanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02 1918 Vabadussõda 28.11.1918- 2.02.1920 Tartu rahu 2.02.1920 Landeswehr'i sõda juuni 1919
kommunistliku internatsiooni vastu. 1) Uued riigid ida-euroopas peale II maailmasõda - eesti , läti, leedu, jugoslaavia, austria, ungari, tsehhoslovakkia, soome, poola . 2) Rahvaste liidu eesmärgid ja nõrkuse põhjused eesmärk oli riikide omavaheliste tõlide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvaste liit polnud võimeline lahendama kriise kui nendes osalesid suurriigid. Kui mõnele riigile midagi ei meeldinud siis ta lihtsalt astus rahvaste liidust välja ja teda e saanud isegi karistada kuidagi. 3) Jaapani agressioon Mandzuurias jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks. 1930 aastate algul ründasid Jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osadesse lõid nad Jaapanist sõltuva Mandzuuria riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Manzuuria riiki iseseisvaks pidada
Hellenismi periood A.S. vallutusretke tagajärjed-pärslased makedoonlased vallutasid pärsia impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid j...
ravivõimalused. Viletsad elutingimuse põhjustavat väga laialdast haiguste levikut. Lõunamaades haigestub tänu viletsatele elutingimustele palju lapsi ja ka täiskasvanuid, kuid ravivõimalused on väga viletsad või puuduvad need üldse. Kõige tõsisemaks ja laialdasemaks haiguseks lõunamaades on AIDS. Sõjavaldkonda kuuluvaks probleemiks on tuumasõda. Otsest vajalikku sõja alguse põhjust praegusel hetkel ei ole kuid ega sõjarelvastus siis kuhugi kadunud pole. Suurriigid omavad siiani suuri tuumapomme ja muud ohtliku relvastust. Seoses IT valdkonna suurele arenemisele tekib järjest rohkem neid kes tahavad seda arengut enda heaks (halvas mõttes) ära kasutada. Ma arvan, et globaalprobleeme saab lahendada ainult siis kui terve maailm teeb koostööd. Aga ma ei kujuta küll ette, et kõik maailma riigid suudaksid midagi üksmeelselt ja sõbralikult ära otsustada või kokku leppida.
Ajalugu Kt küsimused : õp lk 8-19 , tv lk 3-8 1.Pariisi rahukonverents .Millised riigid otsustasid ? Toimus :1919 jaanuar -1920 jaanuar.Otsustasid Prantsusmaa, Usa, Inglismaa,Itaalia.Kaotajatesse suhtuti üleolevalt. 2.Nimeta Versaille rahulepingu tigimused mis määrati Saksamaa suhtes,näited . Saksamaa pidi loobuma paljudest piiri aladest , kaotas 1/8 oma aladest,Reini tsooni demilitariseerumine, ei tohtinud olla suuri sõjalaevu,allveelaevu,lahingulennukeid,tanke ega raskeid kahureid.Oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa-ja 15 000 mereväelast.Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 3.Kuidas Saksamaa rikkus Versaille rahulepingut ? Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus 2)Merepakt Inglismaaga , tänu millele suurendati sõjalaevade arvu. 3)Saksa väed sisenesid Reini piirkonda. 4)Tootis massirelvu 4.Kuidas muutus jõudude vahekord pärast esimest maailmasõda ? Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaas...
selleks, et Eesti NSV Liidust päästa. Seetõttu asusidki eestlasest metsavennad Saksa vägede poolele. Puna armee vastu sõdima, lootes päästa riiki sellisest olukorrast ning taastada iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka Saksa armee koosseisus sõdinud eestlastest hukkusid paljud. Eesti mehed sõdisid nii Saksa kui ka Vene poolel, sest mobilisatsiooniga olid mõlemad suurriigid eestlasi oma sõjaväkke värvanud. Eestist küüditati võõra võimu all olemise ajal umbes 200 000 ja hukati 50 000 inimest. Sellest võib järeldada, et kel jõud, sel õigus ja eestlastel ei olnud tegelikult Teises maailmasõjas erilisi valikuvõimausi. Eesti ja eestlased olid kui etturid, keda ohverdati, et lõplik võit saavutada.
1.Kollektiivse julgeoleku organisatsiooniks oli Rahvasteliit, mille ülesanne oli tagada maailmarahu.(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.) Ei andnud soovitud tulemusi, sest: 1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes
11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välistatud uue sõja tekkimine. Rahvasteliidu peakorter asus Sveitsi linnas Genfis. Algul ei võetud sinna Saksamaad ja ta liitlasi. Usa ei saanudgi kunagi liikmeks. Uued sõja põhjused: Sakslasi vihastas versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud
-õiguste olemasolu. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia erineb diktatuurist selle poolest, et demokraatias on rahvas iseseisev, mitme partei süsteem, valitsemine toimub rahva valitud saadikute kaudu kuid diktatuuris ei ole rahvas iseseisev, on ühe partei süsteem ning valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langesid ning rahval oli võimalus olla vaba mis põhjustas suure demokraatia leviku. Samuti oli üks põhjuseks see, et ei usaldatud diktaatoreid. Näiteks osad demokraatlikud riigid olid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola. Diktatuuride tekkimise põhjuseks võis olla lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist. Kuna tulevaste diktaatorite parteid said võimule 1920ndate
Oktoobrirevolutsioon-kuulutati nõukogude võim Kuulutati välja rahudekreet Maadekreet.kõik soovijad said tasuta maad Rahvaste enesemääramisõigus(soome, eesti) Eraomandi kaotamine ehk riigistamine ehk natsionaliseerimine Repressioonid teisiti mõtlejate hulgas Proletariaadi dikdaktuur-töölisklassi vägivallale vastav võim Kodusõda ja interversioon 1918-1922 Võimult kukutatud tahtsid võimule tagasi Interventsioon- kõik suurriigid v.a saksamaa (rahuleping) Kardeti et läheb kaduma vene paigutatud raha, kommunismi ideede levik, toetati valgeid raha ja relvadega Lõppeb punaste võiduga Hukkunute arv- 13-16 miljonit(epideemiad, nälg, terror, lahingud) Punaste käes suured tööstuskeskused (relvad), teised alad nii punaste kui valgete terrori all Kahjud: raudtelinnad purutatud Punased võitsid: suurlinnad nende käes, sõjakommunism(talupojad pidid
Eestlaste valikuvõimalused Teises maailmasõjas Liis Ventsel 11. B Teine maailmasõda, mis kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda? Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda. Ta ei võinud abistada Saksa- ega Venemaad. 15. septembril 1939 palus eestlaselt aga abi Poola allveelaev Orzel, mis peatus Tallinna sadamas. Eestlased ...
Sõlmiti 1913. aastal aastarahu Londonis. Türgi kaotas kõik valdused Balkanile. Albaania sai iseseisvuse. Teina Balkani sõda toimus vallutatud alade jagamisel võitjate vahel. Tagajärjed, tugevdasid Serbia positsioone, suhete pingestumine Austria-Ungariga, toetas Saksamaad. I maailmasõda 1914-1918 lõppes 11. novembril vaherahu Compilgne'i. Austria kuulutab sõja Serbiale- 1914. seejärel kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja. Sõjaks olid valmisutnud kõik suurriigid, peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Koostati sõjaplaanid. 1918- Antandi rünnak, sisepoliitiline kriis, kasvas revolutsiooniks, väljusid sõjas Saksamaa liitlased, varises kokku. Läänerinne- lahing 1914- positsioonisõda, Saksamaa sissetung Luksemburgi ja Belgiasse. Piirilahing. 1915- sakslased kasutasid gaasi. 1916- Verduni lahing veebruaris kestis 10 kuud
kaaskondlasi, Eesti geoloogilise asukoha nautimist- siin ei ole looduskatastroofe ning ilm on aastaringselt imeline, suvel piisavalt soe, talvel piisavalt külm, uhkuse tundmist oma riigi üle- kui küsitakse kust ma pärinen, siis vastan uhkelt- Eestist! Mis paneb mind oma riigi üle uhkust tundma? Üheks põhjuseks on see see, et kuna Eesti on maailmakaardil jäänud nn tahaplaanile, sest tihtipeale esineb inimestel vastakaid arvamusi suurte riikide suhtes, nt. USA, Venemaa, sest need suurriigid mõjutavad maailma oma tegevusega ning riigipeade otsustega ja on inimesi, kes pole ühe või teise asjaga rahul, mis tekitab neis riikide suhtes halbu arvamusi, siis Eesti on väike riik, kellest ei sõltu teiste riikide saatus ning on niigi hästi, kui välismaalased on kuulnud riigist nimega Eesti. Samuti saan uhkust tunda selle üle, et kuigi eestlaste arv on väike, on meil õnnestunud säilitada oma keel, mis on üks raskemaid, kuid ka
inimesed saavad sellest keelest aru. Meie kui väikeriik, peaksime ka oma keelt arendama ja niiöelda kuulutama või jääme varsti oma keelest ilma kuna inimsete suhtluskeeleks saab mõne suurema riigi riigikeel, mida kasutatakse ülemaailma ja mida enamik inimesi teab või tunneb. Meie muutuvas ühiskonnas peaksime õppima hindama Eesti iseseisva riigi riigikeelt, mis pole väga tuntud aga mittekeegi ei keela teha selleks midagi, et eestikeelt õpiksid tundma mõned suurriigid, kes on head suhtlejad ning tänu kellele jääks meie väikeriigi keel püsima ning Eestit tunneksid rohkemad riigid, kui meie ise ja meie naabrid. Väikeriigi ja suurriigi vahe on ainult pindala, mida me ise muuta ei saa, kuid aga tuntuse ja kartmatuse tekkitavad riiki ainult riigielanikud ning nende järjepidavus, millega suudaksime saavutada eestikeele kasutuse ja püsivuse, mis oleks meile suur au. (398)
Püüti leida kõie mugavamaid kaubavahetudteid ning seda tehti siiski oma kasuks. Ta tänapäeval püüavad enamus inimesi leida kindla ja ratsionaalse elutee, mida möödudes ei oleks kaotus ja raskus nii suur. Teiseks põhjuseks võis olla Eesti naabermaade hõivatus hädalikude poliitiliste küsimustega -- Taanis ja Rootsis toimus maa tsentraliseerimine kuningavõimu ümber, saksa idakolonisatsiooni käigus oli aga esmalt vaja murda lääneslaavi hõimude vastupanu. Kõik suurriigid olid nii omades probleemides kinni püütud, et ei leitud edukama kaubanduse planeerimiseks aega. Alles hiljem, ristiusustamise ajal leiti kasulikkuts ka põhjapoolsetel Eesti aladel. Oluliseks ajalooliseks rakurssiks oli ka 1202-1237 aastatel eksisteerinud Mõõgavendade ordu. Eesmärgiks oli allistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Olles sõjaliselt tugevaim jõud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208
Kas Eesti riik on rikas või vaene? ,,Rikas" ja ,,vaene" on tohutult laiad mõisted, mis igaühe jaoks omavad erisugust tähendust. Esimesena arvatakse, et teemaks on materiaalsed väärtused, kuid tegelikult saab nende sõnadega võrrelda ka rahva, ajaloo ja kultuuripärandi mitmekesisust. Enne, kui saaks rääkida Eesti rikkusest või vaesusest, peaks selgitama, mida üldse mõeldakse. Minu arvates on riigi jõukuse määramiseks kaks põhilist kriteeriumi: materiaalsed väärtused ja muu, inimhingele oluline. Esimese all pean silmas eelkõige selliseid hüvesid nagu näiteks maavarad, investeeringud, suurettevõtted, riigikassa tagavarad ja tootlikkuse ning ekspordi suured numbrilised näitajad. Selle tahu poolt vaadates tuleks rikka riigina pähe esmalt suurriigid nagu USA või Lääne-Euroopa mõjukad riigid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa. Neis on kindel majandus, suur EKP, vähene tööpuudus, suurepärane infrastruktuur ja muudki taolist...
rünnaku korral abi. Venemaa oli liidu loomisele tugevalt vastu. Balti liidu loomine ebaõnnestus suuresti tänu Leedu ja Poole konfliktile ja Soome tahtele kuuluda neutraalsete põhjala riikide hulka. Ainsaks liidu loomise sammuks jäi Eesti ja Läti vaheline kaitseliiduleping kuid sel polnud suurt kaalu kuna mõlemad oli väikeriigid. Ka muule rahvusvahelisele abile ei saanud kindel olla, sest demokraatlikud suurriigid hoolisid enda julgeolekust rohkem. Ka ei soositud eesti autoritaarset valitsemisvormi. Eesti areng aastatel 1920-1939 oli küllaltki kiire. Majandus arenes jõudsalt. Maareform pani osaliselt aluse ka tänapäeva väiketaludele ning põlevkivitööstuse jõuline arendamine on ka tänapäeva majanduses nähtaval kui väga tugev ja maailmatasemel konkurentsivõimeline tööstusharu. Nagu juhtus väga paljudes teistes Euroopa riikides nii juhtus ka Eestis 1930.
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5
Kahe maailmasõja vahel etendasis Euroopa kaubanduses ja ka majanduses rolli Ameerika Ühendriigid ja Lääne-Euroopa tööstuslikud suurriigid, nagu näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa, Lääne-Euroopa väikesed tööstusriigid ja tööstuslikult vähearenenud Euroopa väikeriigid. Eesti kuulus just viimaste hulka. Pärast esimest maailmasõda oli Euroopa riikides laialt levinud seisukoht, et 20 sajandi algul oli kuldne ajajärk, mille katkestas 1914 aastal alanud esimene maailamasõda. Seepärast oli Euroopa võitjate riikide sõjajärgne majanduspoliitika eesmärk taastada ennesõjajärgne seisund
Maailmaasjades väikese sõnaõigusega riigid Paljud riigid suhteliselt vaesed Reeglina kuulusid siia kolooniavõimu alt vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid Jooned, mis iseloomustavad arengumaid: Raske majanduslik olukord - arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurriikidest. Suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele, kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust Sisepoliitiline ebastabiilsus- pidevad sõjalised riigipöörded (võimuvõitlus) http://trendsupdates.com/the-truth-about-third-world / Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted) http://trendsupdates.com/third-world-a-stereotype/ Omavahelised suhted on keerulised
Kevin Maranik 10.C Nato ja Venemaa vastasseis Nato on organisatsioon, millele pandi alus juba 4. aprillil 1949. aastal Põhja atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Sinna kuuluvad paljud suurriigid (kokku 28 riiki) näiteks Ameerika Ühendriigid, Taani, Suurbritannia, Prantsusmaa, Kanada, Eesti jpt. Nato loomise eesmärgiks oli tagada oma liikmesriikide julgeolek ning demokraatia ühine kaitse. Venemaa oli kommunistlik riik, mis muidugi Nato-sse ei kuulu ega saakski kuuluda. Kui Venemaa peaks Nato liikmesriiki äkitselt ründama, siis astutakse Venemaale koos vastu. Demokraatia kaitseks ollakse ühiselt
Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520. aasta juunis andis paavst Leo välja kirikust väljaheitmise bulla. ...
Sõda kui ühiskonna loomulik seisund varauusajal Sõda loomulik varauusajal, kohatu meie tänapäevaelus. Maailma ajalugu on kõige rohkem mõjutanud sõjad ning just seepärast oleme jõudnud staadiumisse, kus praegu asume. On raske, kui mitte võimatu kujutada 17.-18. sajandit ilma sõdimiseta. Sõjapidamine on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine, on öelnud Martin Luther. Selles tsitaadis peitub iva, mida praegune inimkond loomulikuks ei pea, kuid võimatu on vältida fakti, et elukorraldus varauusaegses ühiskonnas baseerus põhiliselt sõjapidamisele ja korraldusele. Terve ühiskondlik korraldus keerles ümber sõjanduse. Võeti kasutusele tulirelvad, loodi magasinisüsteem ja sõjakoole. Tänu magasinisüsteemi kasutusele muutus sõjavägi minu arvates veidralt mugavaks. See süsteem tõi justkui kaasa süvenenud mõtlemise nagu elu oleks ainult sõda. Enne seda pidid ju sõdurid toitu varastama või ostma, kuid nü...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused: Vastuolud suurriikide vahel. Näiteks suurbritannia ja saksamaa vahel kuna mõlemad tahtsid olla juhtival positsioonil. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli kaotatud territooriumi pärast. Austria-Ungari ja Venemaa Balkani pärast. Alahinnati ohtu ning suurriigid ei oskand oodata maailmasõda. Sõda romantiseeriti ning kujutati heana. Puudusid organisatsioonid mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõda algas sellega, et Austria troonipärija tapeti Serbia patrioodi poolt. Suurriikide sõjalised plaanid: Saksamaa plaan: kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitselii...
märts 1934 ja kehtestas autoritaarse võimu, oli mitme kordne riigivanem ,oli nii eesti riigi sünni ja kaotuse juures, Välispoliitika: Venemaa : Kuni 1917 tsaaririik 1917-1922 nõukogude venemaa 1922-1991 30.dets NSVL(CCCP) 1.dets 1924 ebaõnnestus kommunistide riigipöörde katse Eestis Tallinnas Neutraliteet-erapooletu , enne teist maailmasõda ja sõja alguses kuulutas Eesti ennast neutraalseks aga see ei muutnud olukorda , sest suurriigid ei hoolinud väikeriikidest , Eesti oli suurriikidele kerge saak ja sattus välispoliitilisse isolatsiooni (eraldatus). Miks sattus Eesti 1930.datel aastatel välispoliitilisse isolatsiooni ? v. 1) Seda isolatsiooni soodustas K.Pätsi autoritaarne võim (sama terves Ida-Euroopas) 2) suurriigid otsustasid välispoliitilisi küsimusi (MRP 23.aug 1939) 3) demokraatlike riikide (ingl, prant.) lepitus poliitika Saksamaa suhtes (Müncheni leping).
Saksamaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks. Kuuldes Austria-Ungari rünnakust kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. 3. augustil kuulutas ka Saksamaa Prantsusmaale sõja. Algul tundus ka, et sõjast jääb kõrvale Inglismaa, kuid hiljem siiski otsustas osaleda koos Prantsusmaa ja Venemaaga nende poolel. Inglismaa sekkumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine. Suurriikide vahelised vastuolud Oli ammu teada, et teatud suurriigid nagu näiteks Saksamaa ja Inglismaa, Austria- Ungari ja Venemaa ei saanud omavahel läbi. Nende vahel olid suured vastuolud, mille lahendamiseks peeti parimaks lahenduseks sõda. Toimusid võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste pärast ning ka mõjupiirkondade ja asumaade ehk kolooniate pärast. Muidugi olid ka suurriikidel omad kasud sees. Näiteks olid Saksamaa eesmärgid maailmasõjas vallutada endale Prantsusmaa, saada Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad
Venemaal hakkas kodusõda, mille võitsid enamlased ja mille tulemusel kehtestati totalitaarne riik. Venemaa kaotas sõjas mitu miljonit sõdurit ning majandus oli põhja vajumas. Valitses tooraine ning tööjõupuudus ning Venemaa kaotas ka osa oma territooriumist. Seega mõjus sõda ka Venemaale laastavalt. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et tegelikult ei ole üheski sõjas täielikke võitjaid, sest kaotused, mida sõjategevus endaga kaasa toob, on igal riigil. Suurriigid nagu Saksamaa ja Venemaa, kes olid sõja alguses väga tugevad, väljusid sellest aga hoopiski suurte kaotajatena, kes tundsid enda suhtes ebaõiglust. Samas ka need riigid, keda eelpool võitjaks võib pidada said sõja tagajärjel tugevaid hoope oma riigi arengule. Seega pole sõjas kunagi täiesti ühepoolset tulemust.
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
