Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja kaotajateks (1)

Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks?
Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid . Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked, sest olid suured inimkaotused ja majanduse allakäik. Kuid siiski oli kaotusi täis sõjas ka riike, kes sellest midagi võitsid.
Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kel tuli leppida küll inimkaotustega, kuid kelle territoorium puutumatuks jäi. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi ning Euroopa hakkas USA-st sõltuma, kes varustas raha, varustuse ja toiduga. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et ta astus sõtta viimasena, seega olid ka inimkahjud väiksemad.
Võitjate hulka võib arvata ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Hoolimata oma sõjajärgsest nõrgast majandusest ja positsiooni kaotamisest maailmas, oli Inglismaa siiski poliitiliselt tugev ja jätkusuutlik ning suutis oma majanduse üles töötada. Samuti ka Prantsusmaa, kes sai tagasi suured tööstuspiirkonnad, jätkas mandri- Euroopa suurima riigina. Nende kahe riigi huve arvestati rahulepingute koostamisel ning see juba näitab, et nad on sõjas võitjapoolel.
Tegelikult võib võitjateks pidada ka väikeriike, kes suurriikide lagunemisel iseseisvusid ja said hakata vabalt arendama oma kultuuri ja riiki. Tekkisid riigid nagu Eesti, Läti, Leedu, Soome jt. Suur Venemaa, kes mobiliseeris oma armeesse tuhandeid kolooniariikide kodanikke , valmistas neid mehi ette ka vabadussõdadeks nende oma riigi iseseisvumise tarvis.
Suurimaks kaotajaks pean ma Saksamaad, sest tema esialgne plaan vallutada endale kolooniaid, lõppes sellega, et ta kaotas ligi kaheksandiku oma territooriumist. Teda süüdistati sõja alustamises ning seetõttu määrati talle Versailles ´ i rahulepinguga ka mitmeid trahve. Ta pidi kirjutama alla nö tühjale tšekile ehk tasuma reparatsioone piiramatus koguses, Saksamaal ei tohtinud olla sõjatehnikat ning armee tohtis olla vaid 100 000- pealine . Saksamaa oli täielikult laostunud.
Kaotaja oli ka Venemaa, kes kuulus küll Antandi poolele, kuid lahkus sõjast siiski varem, sest Venemaal hakkas kodusõda, mille võitsid enamlased ja mille tulemusel kehtestati totalitaarne riik. Venemaa kaotas sõjas mitu miljonit sõdurit ning majandus oli põhja vajumas. Valitses tooraine ning tööjõupuudus ning Venemaa kaotas ka osa oma territooriumist. Seega mõjus sõda ka Venemaale laastavalt.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et tegelikult ei ole üheski sõjas täielikke võitjaid, sest kaotused, mida sõjategevus endaga kaasa toob, on igal riigil. Suurriigid nagu Saksamaa ja Venemaa, kes olid sõja alguses väga tugevad, väljusid sellest aga hoopiski suurte kaotajatena, kes tundsid enda suhtes ebaõiglust. Samas ka need riigid, keda eelpool võitjaks võib pidada said sõja tagajärjel tugevaid hoope oma riigi arengule. Seega pole sõjas kunagi täiesti ühepoolset tulemust.