Nato ja Venemaa vastasseis (0)

Kevin Maranik
10.C
Nato ja Venemaa vastasseis
Nato on organisatsioon , millele pandi alus juba 4. aprillil 1949. aastal Põhja atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Sinna kuuluvad paljud suurriigid (kokku 28 riiki) näiteks Ameerika Ühendriigid, Taani, Suurbritannia , Prantsusmaa, Kanada , Eesti jpt. Nato loomise eesmärgiks oli tagada oma liikmesriikide julgeolek ning demokraatia ühine kaitse. Venemaa oli kommunistlik riik, mis muidugi Nato-sse ei kuulu ega saakski kuuluda . Kui Venemaa peaks Nato liikmesriiki äkitselt ründama, siis astutakse Venemaale koos vastu. Demokraatia kaitseks ollakse ühiselt kõigeks valmis ja ei lasta Venemaal korrata, seda mida ta kord juba Nõukogude Venemaa ajal korda saatis. Vastaseis ja võimuvõitlus Venemaa ja Nato vahel võiks olla olemata, kuna erinevad vaated lihtsalt põhjustavad probleeme ja muresid . Ukraina tahtmine Nato-sse on hetkel ehe näide vastasseisust nende kahe suure jõu vahel. Venemaa sekkumine Ukrainas andis Putinile küll toetust, kuid Nato annab sellega oma panuse ning asi võib lõppeda Nato-liikmesuseni. Mida rohkem Venemaa Ukrainat endale saada üritab, seda läänemeelsemaks ja Natot pooldavamaks muutub ülejäänud Ukraina. Ukraina pole hetkel küll vaba riik, et Nato-sse astuda, kuid mina arvan küll seda, et kui asjad arenevad tänu Venemaale pingelisemaks, siis sellise viisiga on tõenäosus Ukraina Nato-sse saamisel väga suur. Tuleks jõuda mingisugusele kompromissile, kuid Putin on enesekindel ja tahab olla selline riigijuht , kelle otsust alati täidetakse ning tema soov oleks alati see, mida täidetakse. Lahendusi sellisele probleemile ja vastaseisule justkui ei leidugi, kuid alati on olemas õige otsus. See, et Venemaa käitub ahnelt ja muudkui tahab kõike endale on probleem, mida ei saa enam lahendada, kuna see on arenenud liiga kaugele. Venemaa ei kujuta küll Natole ohtu, kuid oleks talle vaimselt tugev vastane, aga relvaliselt ja taktikaliselt on suur võimalus Venemaal alla jääda, kui ta otsustab midagi lolli korda saata. Kuid kui näiteks tuua Andrei Illarionovi ütlus, et suurriik , Venemaa, tahab tagasi nii Soomet ja Eestis ning, et Nato reaktsioon sellele oleks Eesti kaitseks mitte väljaasutmine, siis on asi väga keeruline ja kurvakstegev. Eesti ju kuulub Nato liikmesriikide hulka, kuid abi ei ole Natolt meile antud rünnaku situatsioonis loota , kuna Venemaa rünnakut Eestile peetakse lihtsalt kohatuks ja võimatuks. See kõlab kui ebaaus vabandus oma liikmesriiki mitte kaitsta, aga see-eest ei anna sinna midagi parata, kuna asjaolud on sellised ja arvamused ning suhtumine on juba säärased, mida Nato puhul enam muuta ei saa.