Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lastega või lasteta? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kirjandus III periood 9. klass
Lastega või lasteta?
Rahvastiku suuruse küsimus maailmas leiab arutlemist iga päev. Selles küsimuses on eri rahvused eri meelt , kuna osad riigid on üle rahvastatud ja teistes muretsevad oma rahva jätkusuutlikkuse pärast.
Eestis on viimasel ajal palju juttu , kuidas rahvastiku juurde kasvu tõsta, kuna meil on iive negatiivne. Valitsus on proovinud järjest rohkem tagada sotsiaalseid garantiisid, tõstes laste toetusi, makstakse vanemapalka. Need meetmed kindlasti aitavad kaasa iibe tõstmisele pikas perspektiivis, aga lapse saamise otsuse juures on veel palju määravaid tegureid. Tänapäeval on laste saamine lükatud hilisemaks, pere loomisele hakatakse mõtlema alles siis, kui on ennast rahaliselt kindlustatud, olemas on kindel töö- ja elukoht.
Sellisel väiksel riigil nagu Eesti, kus rahvastik vananeb järjest kiiremini ja iive on negatiivne, peaks noored mõtlema ka oma keele ja rahvuse säilitamise peale. Aga selle juures peaks ikkagi meeles pidama , et laste kasvatamise juures on oluline ka see, et lapsed ei kasvaks vaesuses .
Tänapäeval kasutavad noored väga palju rääkides inglis keelseid sõnu, seega tuleks vanematel oma lastele selgitada kui oluline on ikka rääkida korrektset eesti keelt. Võõrkeelseid sõnu ja slängi kasutatakse ka väga palju meie trüki ajakirjanduses kus ei tohiks seda lubada, sest see mõjutab meie laste eesti keele kasutust .
Osad maailma suurriigid nagu India on üle rahvastatud ja seal elavad paljud lapse vaesuses, neil puudub korralik elukoht ja võimalus haridusele. Hiina riik kehtestas 1980 aastal seaduse mis lubas perel saada ühe lapse. Nüüd nad on hakanud seda leevendama kuna rahvastikk on hakanud vananema ja majanduse edendamiseks on vaja rohkem nooremat elanikkonda.
Lapsed on siiski meie tulevik, kui rahvastik vananeb maailmas kiiresti ja noori peale ei kasva on varsti meil käes olu kord kus osad rahvused surevad välja. Lapse saamine on iga inimese isiklik otsus mille ta peab tegema, kui ta on valmis.
Õpetaja: Tiina Neeme
Lastega või lasteta #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 244361 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

(lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja

Alusharidus
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik  Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa  Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette  Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv

Sotsioloogia
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise

Eelkoolipedagoogika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

välistest   muutustest.   Kuigi   koduvideod   ja   fotod   aitavad   meil   heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi. Käesolev   materjal   püüab   aidata   tabada   protsessi,   mida   nimetame eluks.   Eelkõige   on   järgnevalt   kirja   pandu   mõeldud   lapsehoolduse ja/või   sotsiaalhoolekande   alal   tööd   tegevatele   või   seda   tegema hakkavatele   inimestele.   Materjali   kokkupanemisel   on   kasutatud mitmete   arengupsühholoogide   koostatud   materjale,   mille   loeteluga saad tutvuda materjali lõpus.  6 Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele:  Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut?  Kuidas   just   see   materjal   läheneb arengupsühholoogiale   kui   ainele   võrreldes

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia loeng
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

1 Füüsiline areng ­ eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng ­ uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng ­ lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng ­ muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat),

Arengupsühholoogia
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui

Ühiskonnageograafia
SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM
32
docx

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda

Eesti keel
Erivajadustega laste Identifitseerimine
31
doc

Erivajadustega laste Identifitseerimine

Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel

Erivajadustega laste pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun