Esimene maailmasõda – kriisidest krahhini (0)

Esimene maailmasõda – kriisidest krahhini
Enne esimest maailmasõda ei kujutatud ettegi, milliseks see võib kujuneda. Sõda kujutati ette mitmeti. Arvati, et ei ole võimalik selline kaos ning tekkida võivad ainult piirkondade vahel konfliktid, mis ei kesta kaua ega kujune laastavaks. Samas kujutati ette sõda romantiliselt ning seetõttu osad lihtsalt soovisid seda. Polnud ka organisatsioone, mis oleksid võinud ära hoida riikide konflikte.
Sõjas polnud kindlat algatajat, kuna riikide vahelistest kriisidest oli ilmselge, midagi suuremat on tulemas kui väikesed konfliktid ja riikidevahelised lahkhelid. Kuid enamuste kriiside põhjuseks oli Saksamaa soov saada domineerivaks riigiks Euroopas. Ta soovis vallutada endale uusi kolooniaid ja olla üks suurim riik kogu maailmas. See omakorda tekitas pahameelt Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaale, kuna Saksamaa kujutas neile ohtu.
Loodud liidud – Kolmikliit ja Antant – andsid suure tõuke riikide omavahelises vastuolus . Saadi aru, et ei saa lasta Saksamaal oma valdusi suurendada. Selleks hakkasid suurriigid takistama Saksamaa laienemist, millest tekkisid kriisid erinevates piirkondades Euroopas. Samal ajal soovisid ka teised väiksemad riigid saada endale suuremat võimu, näiteks Balkani poolsaarel toimunutes kriisides kuulusid nõrgemad riigid kord ühele kord teisele riigile.
Sõja alguseks võib pidada Austria-Ungari ertshertsogi Franz Ferdinandi mõrvamist Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristi poolt. Sellega väljus olukord kontrolli alt, mistõttu astus Venemaa Serbiat abistama, kuna Saksamaa õhutas Austria-Ungarit, et teine Serbiale sõja kuulutaks. Hiljem liitusid Antanti ka teised riigid ning vallutasid Saksamaalt maid.
Sõjategevus kestis viis aastat. Sel ajal oli ka Ühendriigid ennast sidunud sõjaga, kuulutades 1917 sõja Saksamaale. 18. Juulil 1918 kukkus Saksa pealetung Pariisi läbi ning selle tõttu oli läänerindel jõud otsas. Saksamaa hakkas samal ajal ka oma liitlasi kaotama, kes soovisid sõlmida vaherahu suurriikidega. Ning seetõttu oli Saksamaa sõjategevus lõppenud ning oli sunnitud alla kirjutama Versailles’i rahulepingule 28. juunil 1919.
Versailles’i lepinguga keelustati Saksamaal allveelaevad ja lenukid, pidi andma suure osa oma maast teistele riikidele, sealhulgas kaotas Elsass-Lotringi. Arvan, et Saksamaale oleks pidanud kehtestama veelgi suuremad nõudmised, kuna siis ei oleks olnud võimalus Saksamaal uuesti sõjategevust alustada Teise maailmasõja ajal.