Teise maailmasõja tähtsamad sündmused (0)

1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike.
mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks.
saksa laienemine 1933-1939.
1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema.
hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine.
1938- hitler hakkas oma ideid ellu viima.
esmalt okupeeris saksamaa austria.(anšlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini.
müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud)
1938 sügis-hitler nõudis tšehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased.
suurbritanni peaminister-neville chamberlain.
1938 29. sept- suurbritannia , prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe.
1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tšehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tšehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik .
hitler esines rahu kaitsjana .
1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola loovutaks gdanski ning okuperis leedule kuuluva klaipeda piirkonna.
stalin pakkus poolale kaitset sest tahtis oma mõjuvõimu euroopas suurendada.selle eest nõudis ta punaarmee lubamist poola.
poola olukord halvenes järsult 1939 sõlmitud nõukogude-saksa kokkuleppe sõlmimisel.
23. august 1939-nõukogude liidu välisminister vjatšeslav molotov ja saksamaa välisminister Joachim von ribbentropp sõlmisid mittekallaletungilepingu. aka molotov ribbentropi pakt. sellelle lisati ka salajane protokoll .
salajane protokoll-selles piiritleti nõukogude liidu ja saksamaa huvipiirkonnad ida ja kagu euroopas. NSV mõjusfääri läksid selle alusel soome, eesti, läti, poola idaosa (praegune lääne ukraina ja lääne valgevene) ning bessaraabia(moldova). poola lääneosa ja leedu jäid saksa huvipiirkonda.
1922-genovas, itaalias toimus majandus- ja rahandusküsimusi hõlmav konkurents .seal osalesid 34 riigi esindajad.
genova lähedal asuvas kuurortlinnas rapallos sõlmiti vene-saksa leping millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted.
weimari vabariik kasutas nõukogude venemaad selleks et hiilida mööda nende versailles´ rahu tingimuste täitmisest mis puudutasid sõjaväe ja relvastuse piiranguid.
jaapaniga sõlmiti komiterni-vastane pakt, millega liitusid ka teised riigid.
saksamaa pidas läbirääkimisi ka suurbritanniaga aga ta keeldus, sest ta soovis kahe suurriigi vahel sõda, et nad muutuksid nõrgemaks.
vene sai prantsusmaaga vastastikuse abistamise lepingu alla kirjutada, inglismaa keeldus aga sellest.
1939. aasta hiliskevad-inglise-prantsuse-nõukogude läbirääkimised.
esimene sõda kus nõukogude liidu ja natsliku saksamaa sõdurid sõdisid vastaspooltel, oli hispaania kodusõda 1936-1939. nõukogude liit toetas vabariiklasi, saksamaa aga kindral francot.