Eesti rahvaelu peale 2. maailmasõda (0)

Eesti rahvaelu 2. Maailmasõjas
Teine maailmasõda, mis kestis 1.septembrist 1939 kuni 2.septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõida, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit.
1939. Aastas oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingist. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSV Liiduga, kuidas sõda vältida, kuid tulemuseta . NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid olnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti selle peale, et mõjusfäärid ei tähenda Eesti okupeerumist ja siin elavate sakslaste tõttu ei loovuta Saksamaa Eestit täielikult NSV Liidule. Eesti kuulutas end neutraalseks ehk erapooletuks. 1939.a. 01.09 algas sõda Saksamaa ja Poola vahel. Eesti hakkas toetust otsima Saksamaalt, Soomelt ja lätilt, kuid meile vastati eitavalt. Niisiis oli Eestil valik, kas alustada Venemaaga sõda või sõlmida leping.
1941. Aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väed Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse (33 000), küüditati (10 000), arreteeriti (9000). Viidi ära ka 6000 sõdurit. Kokku viidi 60 000 inimest Eestist Venemaale. Üksi eestlane, kes sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult Punavägede võitu. Loodi hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu. Samuti mobiliseeriti suur hulk Balti riikide kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa eestlasi. Eestkased võtsid saksa vägesid vastu suure rõõmuga, arvates, et nad tulid selleks, et Eesti NSV Liidust päästa. Seetõttu asusidki eestlasest metsavennad Saksa vägede poolele. Puna armee vastu sõdima, lootes päästa riiki sellisest olukorrast ning taastada iseseisvus . Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka Saksa armee koosseisus sõdinud eestlastest hukkusid paljud.
Eesti mehed sõdisid nii Saksa kui ka Vene poolel, sest mobilisatsiooniga olid mõlemad suurriigid eestlasi oma sõjaväkke värvanud. Eestist küüditati võõra võimu all olemise ajal umbes 200 000 ja hukati 50 000 inimest. Sellest võib järeldada, et kel jõud, sel õigus ja eestlastel ei olnud tegelikult Teises maailmasõjas erilisi valikuvõimausi. Eesti ja eestlased olid kui etturid , keda ohverdati, et lõplik võit saavutada.