Eesti rahvaelu peale 2. maailmasõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eestlaste valikud 2 maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas ? 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega, oli Eesti sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ning laskma Punaarmeel Eestisse tulla. Eesti oli väike riik, millel puudus piisavalt suur sõjaline jõud ning oli teada, et sellisele suurriigile vastu ei saada. Eesti andis alla ning Punaarmee okupeeris riigi, mis kandis uut nimetust Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väes Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse, et sõdida kommunismi jäämise eest. Ükski eestlane, kes sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult punavägede võitu. Loodi hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu. Samuti mobiliseeriti suur hulk balti riikide

Ajalugu

2

odt

Eestlaste valikud II maailmasõjas

MILLISED OLID EESTLASTE VALIKUD TEISES MAAILMASÕJAS? Mingisugustki valikut raskendas 1939 a sõlmitud MRP ja sellele järgnenud nn baaside aeg. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Need numbrid ainuüksi näitavad N

Ajalugu

3

doc

2 maailmasõda

Eesti teises maailmasõjas 1939.a. 23.08.- MRP ehk Molotov-Ribbentropi pakt. 1939.a. 01.09 ­ Saksamaa tungib kallale Poolale. 1939.a. 28.09 ­ NL ja Eesti vastastikuse abistamise leping. 1940.a. 17.06 ­ NL väed Eestis. 1940.a. 21.06 ­ riigipööre. 1941.a. 14.06 ­ massiküüditamine. 1944.a. 09.03 ­ Tallinna pommitamine. 1944.a. 18.09 ­ katse taastada vabariiki Tiefi valitsuses. Rahvusvaheline olukord. 1939-a-ks oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingust. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi

Ajalugu

1

doc

2. maailmasõdA

Eestlaste valikuvõimalused Teises maailmasõjas Liis Ventsel 11. B Teine maailmasõda, mis kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda? Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda. Ta ei võinud abistada Saksa- ega Venemaad. 15. septembril 1939

Ajalugu

10

doc

Eesti II maailmasõja ajal

Loo Keskkool Eesti II Maailmasõja ajal Referaat Mari Hütsi Juhendaja: Piret Parve 9b klass Lool, 2007 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3

Ajalugu

12

doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1.september 1939 Saksamaa alustas II maailmasõda Poolale 3. september 1939 kallaletungiga. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september 1939 17. september 1939 Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. Poola valitsus lahkus erilennukiga Suurbritanniasse

Ajalugu

10

doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Loo Keskkool EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Sissejuhatus Teine maailmasõda oli raske kõigile, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi toime tulema kord Nõukogude, siis jällegi Saksa okupatsiooniga. Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid

Ajalugu

8

doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka

Ajalugu

Kommentaarid (0)