MÕISTED: likviidsus raha kohese kasutamise võimalus ostujõud mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk faktooring arvete ost-müük varutegur e kohustusliku reservi määr on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. fondsäästmine regulaarne säästude paigutamine fondidesse, kiirem teenimisvõimalus kui hoiustamine sündikaatlaeng mitme laenuandjaga laen, summad on nii suured, et üks pank ei riski laenata kogu summat inflatsioon hindade üldine tõus ja raha ostujõu langus deflatsioon hindade üldine langus ja raha ostujõu tõus
Oma perekonnas saaks tarbimist vähendada näiteks trantspordi ja side teenustelt, vaba aega ja sporti saaks muuta samuti odavamaks, ka riiete ja jalaanõude pealt saaks kokku hoida. Mõnevõrra saab kokkuhoida ka toidu arvelt. Posti teenustelt saab samuti kokkuhoida. Trantspordi kulud on tõusnud 39%. Nende kulude vähendamiseks saab sõita vähem linnasiseste trantspordi vahenditega. Kui on vaja sõita ainult paar peatust saaks minna jala mitte raisata sellejaoks üsnagi suurt summat raha. Jalutamine on ka tervisele kasulik. Side teenused on läinud odavamaks 25%. Vaba aja veemise kulutused on tõusnud 24% Vaba aja alla käivad näiteks reisid ja muu selline. Kui on raske aeg ja raha hakkab otsa saama siis ei ole hea minna kuhugi soojalemaale risile, seega vaba aega tuleb etteplaneerida ja kaaluda kõiki võimalusi kuidas saada odavamalt. Sportimiseks ei ole vaja käija trennis vaid võid ka ise trenni teha ja ennast vormis hoida
raha!!! 9. Millised on valuutakomitee süsteemi eelised? 4 tk. -raha on riigis stabiilne ja tagatud -süsteem on lihtne ja arusaadav -valuutakurss on püsiv, mis soodustab suures ulatuses väliskaubandust antud valuutapiirkonna riikidega -reservvaluuta maa(ühenduse) finantsturge saab kasutada riigi raha ohutuks ja otstarbekamaks paigutamiseks. 10. Millised on laenuvõtja probleemid? 4 tk. -Kuskohast ja millistel tingimustel on võimalik raha saada. -Vaja on suhteliselt suurt summat, suhteliselt pikemaks ajaks. -Raha on vaja konkreetsel ajahetkel. -Laenukulud peaksid olema väikesed. -Laenutingimused ei peaks laenuperioodil muutuma. 1l. Suurte arvude seadus on : -statistiline nähtus õige vastus -matemaatiline teoreem -majandusseadus -juriidiline seadus 12. Milles seisneb laenuintressi olemus? -intress on: hind laenuvõtja informatsiooniga varustamise eest -laenuvõtmisega seotud riskide hajutamise hind -laenuandmise-laenuvõtmise hind õige hind
paratamatu. Alustades eelkõige sellest, et peale I maailmasõda määrati kindlaks Versailles' tingimused ning need otsused paraku mõjutasid kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Ma usun, et just selle lepingu otsused viisid tee II maailmasõja puhkemisele. Näiteks võeti Saksamaalt ära talle kuulunud alad. Lisaks sellele pidi loovutama oma maad, hüvitama sõjakahjud ning reparatsioone maksa. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeeriti mõned tema alad. Ei saa unustada ka desarmeerimist. Arvatavasti sõja toimumine tulebki rahulepingust, kuna Saksamaale seati liiga karmid nõuded ning ta ei olnud sellega rahul. Versailles' toimunu ei olnud rahu, vaid pigem uue sõja algus. Hiljem sellele lepingule allakirjutanu on ka lausunud, et ''See ei ole rahu, vaid kahekümneaastane vaherahu''. Teisest küljest tundus, et paljud mõistsid, et massilisel sõjal ei tohi lasta uuesti toimuda
Sn n 2 Teades, et an = a1 + d(n – 1), võime eelnevale valemile anda ka teise kuju: . 2a 1 n 1 d Sn n 2 Viimane valem võimaldab arvutada esimese n liikme summat vaid jada esimese liikme ja jada vahe järgi. Geomeetriline jada Geomeetrilise jada üldliige avaldub kujul an = a1qn – 1 , kus a1 on geomeetrilise jada esimene liige ja q jada tegur. Geomeetrilise jada esimese n liikme summa valem on kujul Sn 1 a qn 1
.3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud. Talirukki põld peab olema ühtlase reljeefiga ning põllu madalamatesse
õpilastele selgeks, et miniseelikud ja nabapluusid ei ole sobilikud koolis kandmiseks. Kuigi mainisin eespool, et kool ongi lastele ja noortele erinevuse näitamise koht, võib siiski õpilastele selgeks teha, kui ta sellest ise aru ei saa, et paljastav riietus ei ole kõige parem valik. Pole vaja kohe konservatiivseteks muutuda ja koolivormi sisse tuua. Veel üks väga hea põhjus miks koolivormi ei kanta on selle hind, mis mõndadele on ülejõu käiv. Summat pole vaja nimetada, eks igaüks ise teab palju ta selle eest välja käib. Ja kui siis selgub, et koolivorm ei sobi, on siis taljel liiga kitsas või rinnus liiga lai, siis tuleb see veel ümber teha ja ehk isegi mitu korda. Sellepärast kasutavadki paljud õpilased alternatiivi varianti ning ostavad omale poesti samasugust värvi pluusi, aga vastavalt oma kehale. Nii ei saa keegi midagi öelda, sest värvid on ju samad ja vorm ka.
erisused peastsenaariumis *kontol pole piisavalt raha ja clerk ei saa ülekannet teha. Kasutuslood skeemil Klassiskeem Sõnastik Kasutaja on isik kes omab kontot alertpay.com-s ja eesti pangas. Kliendid on kõik kasutajad. Kontojääk on raha, mis on kasutaja arvel. Pankade ballas on pankade nimekiri, millega alertpay.com teeb koostööd ja kuhu kasutaja daab teha ülekannet. Ülekanne raha saatmine kasutajani kui kontojääk on piisavalt suur, et nõutavat summat saata. Otseülekanne otse alertpay.com-ilt ülekanne kliendi soovitud panga kontole. Krediitkaart elektrooniline kaart, millega saab sooritada makseid ja millele saab raha kanda. Olekuskeem Tehnilised nõuded: 1. Kasutaja taseme mõõtmed *Kasutajad peavad ennast registreerima, et nad saaksid teha ülekandeid. *Kasutaja saab sisestamis vigade järel tööd jätkata, sest süsteem suunab kasutaja eelnevale lehele ja annab informatiivse veateate.
Õiged lahendused 1. Ettevõttes puudus augustikuus 8% töölistest , toodangu maht oli 180 000 kr. Kui suur oleks toodangu maht olnud , kui töölt oleks puudunud 2% töölistest? 100% - 8% = 92 % ( alguses kui puudus 8% töölistest , siis 92 % oli tööl) 100% - 2% = 98% (teisel juhul puudus 2% ja tööl oli 98% töölistest ) 92% - 180 000 ( tehakse ristkorrutis leidmaks summat , mida teeniti siis kui tööl 98% - X oli 98 % töölistest) X = ( 98 *180 000 ) : 92 = 191 739 , kr Vastus: kui töölt puudus 2 % , siis oli toodangu maht 191 739 , kr 2. Eestisse imporditakse sõiduautosid impordihinnaga 230 000 kr auto kohta. Kui palju maksab auto eest ostja , kui tollimaks on 15 % , aktsiisimaks on 8% , kaubanduslik juurdehindlus on 22% ja käibemaks on 18% eelnevast hinnast?
Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega kadu. Energia sisemaine kogutarbimine (i.k gross inland consumptiuon) kujutab endast muundatud energia, energiasektori omatarbe, mitteenergeetilisteks vajadusteks tarbitud energia ja energia lõpptarbimise summat. Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas. 3. Tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks, merelaevade punkerdamine. Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus on keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus. Merelaevade punkerdamise all mõistetakse laevade kütusetarbimist välisvetes. 4
Versailles' rahuleping, mis sõlmiti aastal 1920, ütleb, et sõja puhkemises tuleb süüdistada Saksamaad ning tema liitlasi. Sõda ei saa alustada üksi. Arvan, et sõjategevuse eest vastutasid nii võitja- kui ka kaotajariigid. Seega oli juba süüdistus, et kaotajad olid sõja puhkemises süüdi, ebaõiglane. Prantsusmaa nõudis Saksamaalt "kõige eest maksmist". Ta soovis, et Saksamaa reparatsioonide maksmise aeg oleks pikk ja ei oleks määratud kindlat summat, (see pidi otsustatama hiljem) sest see hoiaks Saksamaa majanduse kaua nõrgana. See ei olnud Saksamaa ning teiste kaotajate riikide suhtes õiglane, sest ka nemad olid laostunud. Nagu juba eespool märgitud sai, ei olnud kaotajariigid sõja ainualustajad. Kehtestati ka uued riigipiirid. Prantsusmaa nõudis tagasi Elsass- Lottringi. Poolast pidi saama iseseisev riik, kellel pidi olema rahvusvaheline garantii ja väljapääs merele, seda muidugi Saksamaa territooriumi arvelt
Kui päikese kõrgus on 10, 20, 30, ja 400, siis keskmine taeva hajukiirgus püstaknale on vastavalt 23, 35, 58 ja 78 W/m2 , sellest pääseb läbi akna 71% (kahekordne klaas), ühekordsete klaaside korral 80 %. Päikesefaktor (TT/SF/g) on läbi klaasi tungiva soojusenergia protsentväärtus kogu päikesekiirguse energiast. See kujutab endast otsese läbivuse tulemusena siseneva ja klaasis neeldunud ning seejärel ruumi edasikiirguva päikesekiirguse soojusenergia summat. Klaasi omadused Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust Hall klaas tõkestab nähtavat valgust Soovitused loomuliku päevavalguse
Ja kui sente on palju, siis pahatihi need ei mahugi enam rahakotti ära, mistõttu raha hoitakse jope või pükste taskutes, mis aitab omakorda kaasa ka kuritegevusele. Euro tulekuga ei osanud keegi meist arvata ( kaasa arvatud ka mina), et kroon jääb veel pikaks ajaks meid ,,kummitama". Enamus mõtles, et mis see valuutavahetus siis ka ära ei ole, ainult rahatäht muutub. Aga ei, minu jaoks on euro tulek suur asi ja minul võtab harjumine siiani aega. Paratamatult arvutan summat ümber ning alles siis saan aru kui palju teatud toode maksab. Teatavasti arvutavad meie naabrid soomlased aga ka sakslased siiamaani eurod vanasse vääringusse ümber. Tegelikult võtab harjumine palju kauem aega. Ümberarvutamine kroonideks annab mulle teada, kas toode, mida osta tahan on kallis või mitte. Siinkohal tooksin näite erasektori kiusatuse eurohindade ümardamisega lisatulu teenida. Arvan, et ,,Euro hinda ei tõsta
Ta lubab peagi Gildale järgneda. Kättemaksuks vajab Rigoletto Sparafucile teenet. Lepitakse kokku, et Sparafucile tapab hertsogi. Tasuks lubab Rigoletto talle suure summa, kuid Sparafucile saab selle alles siis, kui on koti laibaga Rigolettole üle andnud. Omaenese kätega tahab Rigoletto heita tütre võrgutaja süngesse jõkke. Sparafucile valmistub kuritööks, ent hertsogisse armunud Maddalena palub venda külalist säästa, pakkudes talle sama suurt summat kui Rigoletto. Sparafucile nõustub, kuid ei taha loobuda ka Rigoleto rahast. Et täita kokkulepe Rigolettoga, otsustatakse tappa esimene siseneja. Õe- venna juttu kuuleb pealt Gilda. Ta otsustab end ohverdada armastatu eest ja koputab poisiks riietatuna uksele. Teda tabab Sparafucile nuga. Naasnud Rigoletto võidutseb. Sparafucile saab kokkulepitud tasu, Rigoletto koti laibaga. Ta tahab seda jõkke heita, ent samas kostab majast hertsogi muretu laul. Õudustundega
kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. 7. Kuu-uurimise kuldajad olid 1960-ndatel, mil Venemaa (N Liit) ja USA pingutasid selle nimel, et konkurenti edestada, eesmärgiks muidugi inimese Kuule saatmine. Tookordse võidujooksu võitsid ameeriklased, kui Neil Armstrong 21. juulil 1969 esimese inimesena enne otsustava
siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale. Kolmas alapunkt oleks kuritegevus ja narkomaania. Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki. Erinevalt tavalisest inimesest ei ole narkomaan enamasti võimaline riigile makse maksma aga selleeest vajab arstiabi ja korrakaitsjate pidevat valmisolekut. Sama kehtib ka kurjategiatega. Päevalehe andmetel kulutab Eesti riik ühe vangi ülal pidamiseks kuus keskmiselt 1000 eurot. Sellist summat ei saa endale lubada isegi korralikud eesti pered. Kurjadegiate lapsi peavad kasvatama lastekodud, mis tähendab riigile taaskord suuri kulusid. Kindlasti pärsivad Eesti riigi jõulist arengut ja pidevat julgeolekut sotsiaalsed riskid. Juba aastaid on arutatud, et oht sellele , et ülalpeetavaid on rohkem kui neid kes tööd teevad on pidevalt õhus. Päevaleht räägib, et ülalpeetavate osakaal on kõige suurem Lõuna-ja Ida EestisSotiaalsete riskide alla kuuluvad.
1. Miks võime öelda, et molekulid omavad nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat? Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojus ülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate kehade temperatuur on võrdsustunud 7
(p=F/S Pa) 19. Mis on hõõrdejõud? (takistusjõud) 20. Mis on seisuhõõrdejõud? 21. Mis on liugehõõrdumine? 22. Mis on deformatsioon 23. Mis on elastsusjõud? 24. Mis on ringjooneline liikumine? 25. Mis on pöörlemine? 26. Mis on periood? 27. Mis on sagedus? 28. Mis on joonkiirus? Vastused 1. Vastastikmõjuks nimetatakse ühe kehaga juhtunud toimunut mingi teise keha mõjul 2. Resultantjõuks nimetatakse kehale mõjuvate jõudude summat 3. Newtoni I seadus - vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Inertsus on keha võime oma liikumisolekut säilitada 5. Newtoni teine seadus ehk dünaamiku põhiseadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga (a=F/m) 6
Product-toode Promotion-Turunduskommunikatsioon Place(turg)- selle all mõeldakse mingit kindlat müügikohta või tarbijaskonda, klientuuri. Ettevõtte tegevus, kuidas teha toode tarbijale kättesaadavaks ning milliseid meetmeid selleks rakendadakse, näiteks turustuskanalite valimine ning milliseid vahendeid selleks kasutatakse, millised on müügipunktide piirkonnad, transpordi valik ning ladustamise viisid. Price(hind)- selle all mõeldakse mingit konkreetset summat, mida tarbija maksab teenuse/toote omandamiseks. Pannakse paika alghind, hinnaskaala, paindlikkus hinnataseme suhtes, mis on soodustused ja milliseid meetodeid kasutatakse hinna kujundamisel. Product(toode)- tähistab toote ja teenuse kombinatsiooni. Täpsemalt mõeldakse siis, milline on toode ja tema omadused ning kvaliteet, lisad, sortiment, miks on see toode või teenus just teistest erinev, garantiid jms. Promotion(turunduskommunikatsioon)- see on ettevõttes valdkond, kus tegeletakse
või osutab teenust; Kui antud juhul müüs naaber lihtsal füüsilise isikuna enda kaustatud kaupa, siis ei ole tegemist majandus- või kutsetegevuses osaleva isikuga, seega antud vaidlus ei kuulu lahendamisele TKS alusel. 4. Tarbija on sõlminud torumehega kokkuleppe, et see parandab ära tema lekkiva radiaatori. Kokku lepiti ka töö hind. Arve esitati aga 5 korda suurem kokkulepitust. Kui tarbija keeldus sellist summat maksmast siis ühendas torumees radiaatori keskküttesüsteemist üldse välja. Millise tarbijakaitseseaduses esitatud nõudega on antud juhtum vastuolus? Lahendus: Esiteks, tulenevalt TKS § 8 lg 1 sätestab, et teenust pakkudes teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või
n - veergude arv maatriksis min_elem - minimaalne element antud veergude vahemikus arv-positiivsete elementide keskmine,moodustada uus maatriks veergudest, arv-antud arv, mida kasutatakse ,kus viimane element on suurem antud arvust kesk- muutuja välendab positiivsete elementide keskmist allpool peadiagonaali skalaar- maatriksi viimase veeru ja vektori skalaarkorrutis veerg_1 /_2- veerud mida kasutatake minimaalse elemendi leidmiseks antud veergude vahemikus S/S22/S4- loeb summat vastavas funktsioonis k,p- kasutasin vastavalt i ja j asemel kui ainult nendest ei piisanud A()- andtud maatriks (rida ja veerg määratud) AU()- uus maatriks mis on saadud Iga rea elemendi jagamise selle rea elementide summaga B()- antud vektor (ainult rida määratud) c()- saadud ridade arvutamisega maatriks (rida ja veerg määratud) R()-ruutmaatriksi korral (rida ja veerg määratud) F( )-ruutmaatriksi korral peadiag. kasutades (rida rida määratud)
Mis on selle väärtus täna, kui intressimäär on 7%? Annuiteedi tulevikuväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame FV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. Iga aasta lõpul hoiustame 1000 eurot 6 aasta jooksul aastase liitintressimääraga 8%. Kui suur summa koguneb hoiuperioodi lõpuks? Makse suuruse leidmiseks kasutame funktsiooni PMT Rahanduse kategooriast 2. Lapse koolitamiseks ülikoolis kulub 4000 eurot. Eeldatavasti läheb seda summat tarvis 15 aasta pärast Võimalik on sõlmida lastekindlustusleping, mis kogub kasumiosalust 2,5% aastas. Kui palju tuleks iga kuu lõpul sisse maksta, et 15. aasta pärast oleks see summa olemas? 3. Soovite koguda raha auto ostmiseks. Selleks hoiustate viie aasta jooksul iga aasta lõpus 15000, kusjuures hoiuselt makstav intressimäär on 6%. Leidke, kui palju koguneb teie hoiuarvele perioodi lõpuks. Annuiteedi nüüdisväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone
tingimusi pole enam võimalik täita töömahu vähenemise tõttu. Seega kui tööandjal pole enam töötajale tööd anda siis võib ta antud töötaja koondada. Aga sellisel juhul tööandja peab otsima töötajale uue töö või korraldama ümber tema töö. Kui seegi on võimatu siis tuleb tööandjal korraldada töötaja ümberõpe või muutma tema töötingimusi, juhul kui see ei põhjusta tööandjale liiga suuri väljaminekuid, mis on aga lahtine kuna konkreetset summat ei ole paika pandud siis seal saaks nii mõndagi vaielda. Koondamisel ei tohi tööandja teha vahet töötajatel nende oskuste või kiiruse põhjal vaid peab lähtuma kõigisse võrdselt ning eelisjärjekorras jäävad tööle need töötajad, kes on töötajate esindajad või töötajal, kes kasvatab nooremat kui kolmeaastast last. Seega saab tööandja koondada oma töölisi pankrotti mineku puhul, tegevuse lõpetamise puhul ja töö hulga vähenemise tõttu, kuid
reaalseks kohustuseks sõltub teatud tulevastest sündmustest. Sageli pole tingimuslike kohustuste puhul täpselt teada, kas, kellele ja kui palju tuleb maksta (see selgub siis, kui tulevane sündmus leiab aset) [1]. 1.2.3 Eraldiste moodustamine Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul kui: (a) ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus; (b) kohustuse realiseerumine on tõenäoline; (c) ja kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise ainult juhul, kui enne bilansipäeva on toimunud nn kohustav sündmus. Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita [7]. Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% (st realiseerumine on tõenäolisem kui mitterealiseerumine). Juhul kui
keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. F ja 1 N 9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame? Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. 10. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja definitsioonvalem (tähiste seletused). F=G*m1m2/r² Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga 11. Kuidas seda seadust veel nimetatakse? Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus 12. Kui suur on gravitatsioonikonstant? Mida see näitab?
probleemide lahendamisel. Toon näite mehest, kes võlgnes minu perele suuremat sorti summa. Pool aastat peale maksetähtaega polnud laekunud meie arvele sentigi sellest summast, ometi aastaid tagasi olid mõlemad osapooled allkirjastanud lepingu, mille kohaselt kohustus mees võla tagasi maksma. Kuna võlgnik oma kohustusest ei hoolinud, otsustas mu pere esialgu uuele kokkuleppele jõuda. Mees esitas oma tingimused, millega loomulikult ei saanud nõus olla, kuna summat oli vähendatud poole võrra. Pöördusime mitme firma poole, kes taoliste arusaamatustega tegelevad, aga tulemuseks oli see, et rahaliselt sai minu pere ainult kahju. Terve aasta kestsid uute kokkulepete sõlmimised, mis kahjuks aga mingit tulemust ei andnud, kuna võlgniku tingimused olid absurdsed. Seega lõpuks otsustas minu ema pöörduda kohtu poole. Protsess oli loomulikult aeganõudev ning võlgnikule ääretult vastumeelt,
Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on
Töö on võrdne kehale mõjuva töö ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A=F*s. Kui keha ei liigu otse A=F*cos*s Töö on vektoriaalne suurus. Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t ühik on w (vatt) N=F*v Kehade võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Kineetiline energia on liikuva keha energia Ek=mv2/2 Potensiaalne energia ehk vastastikmõju energia aõltub kehade vastastikusest asendist. A=F*s=mgh Ep=mgh Kineetilise ja potensiaalse energia summat nimetatakse mehaaniliseks koguenergiaks. Perioodilised liikumised Nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajesktoori kõveruspunkti ühendav raadius, nimetatakse pöördenurgaks . =l/r l-kaarepikkus Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teeikkuse ja liikumisaja suhe. Nurkkiirus: =/t =/t=l/tr =v/r Periood: T=2/ T=t/N Sagedus: 1/T Ühte osa perioodiliselt korduvast liikumist nimetatakse võnkeks.
sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v 4. Millistest komponentidest koosneb keha koguenergia, milles igaüks neist avaldub. Keha energia ja seisuenergia summat nimetatakse koguenergiaks. (seisumassile vastab seisuenergia) 5. Millisest printsiibist tulenevalt tuletatakse aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemid. Kuidas see printsiip väljendub valemina Aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemis tuletatakse kinemaatilise teguri kaudu. Valem: t=l/c 6. Mis on võtmeks aja dilatasiooni nähtuse tekkimisel, kirjuta valem, selgita selle tähendust
õpetaja Tiiu lähetamisest keelduda. Riigisisese lähetuse korral päevaraha ei maksta. Kui aga direktor Tõnu saadab õpetaja Tiiu neljaks kuuks Rootsi kooli õpetama, mis asub vähemalt 50km kaugusel lähimast asulast, siis peale majutus- ja sõidukulude on kool kohustatud Tiiule maksma ka päevaraha, mis on 32 eurot. Päevaraha aga ei maksta isikule, kellele makstakse välislähetustasu. Kui välismaal on tagatud tasuta toidlustamine, siis võib päevaraha summat kuni 70% vähendada. Välislähetuse korral on majutuskulude ühe ööpäeva alammääraks 52 eurot ja ülemmääraks 128 eurot. Ka välislähetuse korral võib teenistuja minemisest keelduda, kui kehtestatud summa jääb alla alammäära. Kui mõni eelpool mainitud summadest ületab seaduses kehtestatud määra, siis see ülejääv summa kuulub vastavalt tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksu seaduse alusel maksustamisele.
Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2)
uus majandustõus. Mõningad selgitused: Brutopalk Ehk kogupalk - töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk. Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest. Töötaja -- isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel või teenistuslepingu alusel. Avaldatavad keskmised brutopalgad ja tööjõukulud on taandatud täistööajaga töötaja
meie elust. Inimesed mõtlevad, et neil on vaja pidevalt osta midagi uut ning nad teevad kõik, et vastata kommunikatsioonivahendite poolt kehtestatud standarditele. Ameerikas viis see finantssõltuvus kriisini. Tahaks loota, et eestlased õpivad sellest midagi, kuid nähes majandussurutise ajal inimesi kaupa täis kottidega kaupluste sooduskampaaniate ajal tunglemas, tekivad omad kahtlused. Meile ei too rõõmu paljad numbrid pangakontol, vaid pigem mõte sellest, kuidas seda summat millegi jaoks tarvitada. Raha paneb rattad käima. Tõepoolest, tänapäevase materiaalsetele väärtustele orienteeritud ühiskonna mootori panevad tööle kupüürid. See on olnud nii ka sajandeid enne meid. Nimelt just siis kerkis esile üks ühiskonna põhiprobleeme ebavõrdsus. Raha on vajalik normaalseks eksisteerimiseks ning on tihedalt seotud meie igapäevaeluga. Nüüdisajal on raske oma elu ilma sissetulekuta ette kujutada, sest raha on muutnud väga relevantseks
2.12. Määratud integraal
Olgu lõigul [a, b] määratud funktsioon f(x). Jaotan lõigu osalõikudeks [xi-1,xi], kusjuures
a=x0
rääkis, nimelt mõtles ta lepingut, millele ta ise alla kirjutas, kusjuures sõlmiti see Olevipoja silme all, kes ise on advokaat. Tuuslar mõtles veidi ning tunnistas oma süüd ja rääkis Kalevipojale, kui kiire tal olnud on ning seetõttu võla unustanud. Kalevipoeg ütles „See mind ei huvita, mina olen siin selleks, et oma raha tagasi saada.“ Tuuslar ei osanud selle peale midagi erilist kosta, kuid teadis sisimas, et nii suurt summat raha oleks isegi temal kui rikkal ärimehel kahju ära anda. Kalevipoeg tõstis häält ning lausus: „Mulle aitab, pöördun asjaga kohtusse!“ Tuuslar teadis, et see tähendaks ka meedia kaasamist, mis tähendaks halba mainet nii temale kui firmale. Ta teadis ka seda, et Kalevipoeg on kindla sõnaga ja teda ümber veenda ei saa. Kalevipoeg sammus juba bussipeatuse poole ning oli oma otsuses kindel. Sadamas ostis ta uue Eestisse sõidu pileti ning suundus koju. Kodus helistas ta oma vennale,
Antud toote kasutamine tagab selle, et telefon mitte ei ripuks juhtmetpidi, vaid oleks šampoonipudelist valmistatud hoidiku küljes, mida hoiab vastu seina laadijaadapter. Samas leidsime tootele ka muid otstarbeid. Kuna toodet saab riputada ükskõik kuhu, siis sobib see väga hästi ka näiteks kööki köögiriistade, vannituppa hambaharjade ja hambapasta ning miks mitte ka kirjutuslaua kohale kirjutusvahendite hoidmiseks. Toote hind kujunes välja nii, et koosolekul arutlesime, millist summat oleksime me ise valmis sellise toote eest välja käima. Tegime järeldused ja kinnitasime toote hinna, milleks kujunes 2,5 eurot. Kõik õpilasfirma liikmed tootsid taskuid individuaalselt oma kodudes. Kõigile sai esmaseks ülesandeks koguda piisavalt šampoonipudeleid, mida sai ka tuttavatelt juurde küsitud. Järgnevalt oli vaja markeriga peale märkida piirjooned, mille järgi õige tootekuju välja lõigata kas siis noa või kääridega
· Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon. · Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormidel on väga erinev sisu ja väljendusvormid. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mingit mehaanilist summat. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka omavahel seotud elemente, mis kujutavad endast terviklikku moodustist. Õigusnormide süsteemi ühisus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete süsteemi ühtsusest. See ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad õigusnormid teatavaid suhteliselt iseseisvaid normide rühmi vastavalt reguleeritavate ühiskondlike suhete spetsiifikale
Molekulid on aine väikseimad osakesed, mis säilitavad selle aine keemilised omadused. Ainete difusioon kujutab kokkupuutesse viidud erinevate ainete tungimist teineteisesse. Staatiliseks mehaanikaks nimetatakse suure arvu kehade liikumist uurivat teadusharu. Isuprotsessideks nimetatakse ühest olekust teise ülemineku protsesse, mille korral üks parameetritest on jääv. Soojus ja kaootilise liikumise energia Gaasi siseenergiaks nimetatakse kõikide gaasis olevate energiate summat. Soojushulk kujutab endast energiat, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel. Keha soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka mida on vaja kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg tahke aine muutmiseks vedelikuks sulamistemperatuuril.
Kaheksandsüsteemis kujutatud arvu nimetatakse kaheksandarvuks. Kümnendsüsteem ehk detsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on kümme. Arvu esitust kümnendsüsteemis nimetatakse kümnendarvuks ehk detsimaalarvuks. Kümnendarvu iga numbrikoht näitab, mitmes kümne aste sellesse arvu kuulub. Kümnendarvu igal numbrikohal olev number näitab, mitu korda kümne vastav aste sellesse arvu kuulub. Näide: Kümnendarv 5847,21 tähendab kümnendsüsteemis tegelikult summat 5×103 + 8×102 + 4×101 + 7×100 + 2×10-1 + 1×10-2. Kaheteistkümnendsüsteem ehk duodetsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille aluseks on arv 12. Seda süsteemi kasutati juba ammu enne meid Vana Egiptuses. Näiteks: Nt arvu 13 kirjutatakse selles süsteemis kujul 11- 1 tosin ja 1 ühik. Kuueteistkümnendsüsteem ehk heksadetsimaalsüsteem ehk veel omakorda seksadetsimaalsüsteem on kuueteistkümnendarve kasutav positsiooniline arvusüsteem.
Vali üks: a. ei mingit muutust nõudluses b. nõudluse kasvu kartulitele c. kartulite nõutava koguse kahanemist d. kartulite nõutava koguse kasvu e. kartulite nõudluse kahanemist Tagasiside Õige vastus on: kartulite nõudluse kahanemist. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist b. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Õige vastus on: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu on kahanev b. Keskmine muutuvkulu on kasvav c. Piirkulu on kasvav d. Piirkulu on kahanev e. Keskmine muutuvkulu ei muutu Tagasiside Õige vastus on: Keskmine muutuvkulu ei muutu.
Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuseid on mitmeid. Mõned väärtuste liigid: Tegutseva firma väärtus- sellise väärtuse kindlaks määramisel võetakse arvesse nii reaalne kui mõtteline vara, seega ei lähtuta üksnes ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse suurenemise potentsiaalist. Selline hindamismeetod on kasutusel siis kui ettevõtteid ühendatakse. Likvideerimisväärtus- kajastab summat, mis jääb likvideerimisel üle pärast seda kui ettevõtte varad on müüdud ja kohustused tasutud. Kõige rohkem huvi tunnevad selle vastu kreeditorid ja omanikud. Bilansiline ehk arvestuslik väärtus- raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus. Möödunud perioodi näitaja, ei iseloomusta tänast olukorda. Turuväärtus- ettevõtte müügihind, mis võib olla bilansilisest väärtusest kõrgem või madalam
Miinimumpalk ehk alampalk- tasu, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale inimesele maksta Tulemuspalk- töötasu, mille suurus oleneb sellest, kui hästi on töötanud konkreetne inimene Preemia- Töötasu lisa, mida võidakse anda nii tööalase edukuse tõttu kui ka muu põhjuste tõttu Pank- arenenud riigis hoiab inimene oma töötasu pangas ning sooritab suurema osa ostudest ja tehingutest pangakaardiga Deebetkäive- näitab kulutatud summat Kreeditkäive- näitab vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha Intress ehk kasvik- raha, mille pank maksab hoiarvel oleva raha eest hoiustajale Aktsia ehk osak- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast Aktsionär- aktsiate omanik Deebetkaart- ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha Krediitkaart- pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses
põlevkivist. Samas teatas peaminister Ansip 2006. aasta kevadel, et riigieelarvest on eraldatud raha põlevkivikatelde uuendamiseks. Selle otsuse õigsus on kaheldav, kuna Euroopa Liidu direktiivid nõuavad põlevkivitootmise lõpetamist. Eesti jaoks on olemas hea alternatiiv saartele ja rannikule rajatud tuulepargid võimaldaksid riigi energiavajaduse peaaegu kolmekordselt rahuldada, kusjuures nende maksumus ei ületaks tuumajaama rajamiseks vajaminevat summat. Tõenäoliselt ei jätku poliitikuil piisavalt julgust algatamaks radikaalseid reforme, kuna nii suuri rohelisi probleeme Eestil ei ole. Lisaks energeetikale tekitab rohelistele palju meelehärmi olukord puidu ja paberitööstuses. Laialdane metsaraie hävitab hulgaliselt ökosüsteeme ja tekitab kohalikele majanduslikku kahju. Eriti tõsine on olukord vihmametsades, sest sealsed mullad langevad taimestiku
Tõusu ja mõõna nähtused maal Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib suurt osa Maal esinevate tõusude ja mõõnade puhul. Kuu tõmme mõjub kõige tugevamini otse Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel
173,5 mm vihma. Selline erakordne sademetehulk esineb umbes 1 kord 30 aasta jooksul. Kahel suurima vihma päeval sadas 105 mm, mis on märkimisväärselt kõrgem kui 1 kuu keskmine sademete hulk (tavaliselt 79 mm sademeid kuus). Suurim sadu langes neljapäevale 29. juulile, mil sadas maha 78,1 mm vihma. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) fondi andmetel ei ole mitte kunagi Tallinnas fikseeritud nii suurt sademete summat ööpäeva jooksul. Ööpäeva maksimaalne sademete summa Eestis esines 4. juulil 1972. aastal Põhja-Saaremaal, mil sademete summaks oli siis 147,9 mm. Suure sademetehulga tõttu hakkas ka Tallinna lähiümbruskonna veekogude - Ülemiste, Raku ja Harku järve ning Mustjõe oja tase märkimisväärselt tõusma. Augusti esimesteks päevadeks oli Ülemiste järve tase tõusnud kõigi aegade kõrgemaile tasemele ehk 2,31 meetri piirini
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava
6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib suurt osa Maal esinevate tõusude ja mõõnade puhul. Kuu tõmme mõjub kõige tugevamini otse Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel
naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod. xl=wL=2piifL 3) mahtuvustakistus- kondensaatorite takistus xc=lõpmatus xc=1/wc=1/2piifc Vahelduvvool läbib kondensaatorit seetõttu, et võnkumine levib elektrivälja kaudu ühelt elektroonilt teisele. Läbib dielektriku. 4) Reaktiivtakistus x tähendab a)xl ja xc üldnimetus, b) xl ja xc summat e. nende kogutakistust x=xl-xc Valemis on seetõttu, et voolud võnguvad vastasfaasides. (ühes min, teises max.) 5) näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa. Z= (ruutjuur) R(ruudus) + x(ruudus) Ohmi seadus vahelduvvoolu ahela osa kohta I= U/Z 6. Trafo ehitus ja kasutus. 7. Võnkering ja selle töö põhimõte Koosneb kond. ja poolist. Laetud kond. ühendamisel pooliga tekib elektromagnetvõnkumine (vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz.
Töö kõrvalt jääb vähe aega perega suhtelmiseks ning liigne töö kurnab , võib tekkida stress , unehäired , toitumishäired. Hinda ja väärtust peaksime kaaluma oma südametunnistuse alusel .Näiteks kullasepad näevad kaupmehena selle hinda , kuid samas ka selle väärtust . Kui sisetunne ütleb neile , et see pole nii väärtuslik , tahetakse siiski ju ärile rohkem kasumit sisse tuua ning enamasti üritatakse siiski tegelikust suuremat summat küsida . Tihti võivad saavutavada ka esemed ja objektid väärtuse , kuna sellega kaasneb mingisugune lugu või sündmus. Tänu sellele hinnatakse neid rohkem ning seetõttu võibki tekkida arusaam , et kui on hind on ka väärtus . Elus on ka ääretult oluliseks teguriks vaimne vara , milleks on teadmised . Kui meil on piisavalt teadmisi , oskame oma elu targalt elada . Samas võib olla neid piisavalt , kuid ei osata neid ära kasutada . Tuginedes varem saavutatu ning
Eeldatavalt kliendil oli kiire ja tahtis oma tooteid kiiresti kätte saada või oli tal lihtsalt halb päev. Kliendi ostetud toodete summa oli kokku 4.97. Klient andis mulle 10.03 eurot et annaksin tagasi talle täpselt 5 eurot. Kui talle viie eurose ulatasin hakkas ta venekeeles karjuma, et andsin talle valesti ja peaksin andma talle 45 eurot, sest tema olevat mulle andnud viiekümne eurose. Jäin rahulikuks ja ütlesin, et mina nägin ainult kümne eurost, sest üldiselt kui ma arvutisse summat sisse trükin siis ikka summa mis mul käes on, et näeksin palju tagasi andma pean. Kuna aga ma olin selle tema raha juba kassasse teiste rahade vahele ära pannud ei saanud ma olla kindel, kellel õigus on. Kutsusin vahetusvanema, et ta kassa lahti teeks. Kuna vahetusvanematel on tööd palju läks tal aega. Samal ajal palusin teistel klientidel pöörduda teise kassasse. Klient pahandas vigases eesti keeles, et miks ma talle raha tagasi ei anna ja mida me ootame.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
