Kokkuvõte Mehaanikast (0)

Kordamine füüsika riigieksamiks
1. MEHAANIKA
Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi.
Nihe on keha alguskohast lõppkohta suunatud sirglõik. Tähiseks on s s=v*t Nihe võrdub ajaühikus sooritatud nihke ja liikumisaja korrutisega.
Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel või trajektoori mingis punktis. Hetkiirus ühtlaselt liikudes: v=v0+a*t
Kiirendus on kiiruse muutumine ajaühikus. a=(v-v0)/t mõõtühik: m/s2
Vabalangemiseks nim sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väga väike.
Kepleri seadused:

Planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub päike

Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub)

Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude summa on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega T21/T22=r31/r32
Tugev vastastikmõju on elementaarosakestevaheline vastastikmõju.
Osakeste lagunemist ja muundumisi põhjustabb nõrk vastastikmõju.
Liikumine maa külgetõmbe jõul. v=vo-gt h=h0+v0t-gt2/2
Newtoni seadused:

Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.

Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöödvõrdeline massiga a=F/m

Kaks keha mõjuvad teineteisele vastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil mõjub teisele kehale samasugune , aga vastupidine jõud. F=-F
Liikumist, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni 1. seadus) nim inertsiaalseteks taustsüsteemideks.
Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inertsuse mõõt on mass.
Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2
Gravitatsioonikonstant G= 6,7*10-11Nm2/kg2
Henry Cavendish-Määras gravitatsioonikonstandi ja Maa massi ning tiheduse. Tegi kindlaks õhu tiheduse ja avastas vesiniku.
Raskusjõud- F=m*g g-gravitatsioonikiirendus, vabalangemiskiirendus.
Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ja materjalist. Ta tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. F= μN
Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud.
Keha impulss on massi ja kiiruse korrutis. p=m*v Impulss on vektoriaalne suurus..
Suletus süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Töö on võrdne kehale mõjuva töö ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A=F*s. Kui keha ei liigu otse A=F*cosα*s Töö on vektoriaalne suurus.
Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t ühik on w ( vatt ) N=F*v
Kehade võimet teha tööd nimetatakse energiaks.
Kineetiline energia on liikuva keha energia Ek=mv2/2
Potensiaalne energia ehk vastastikmõju energia aõltub kehade vastastikusest asendist. A=F*s=mgh Ep=mgh
Kineetilise ja potensiaalse energia summat nimetatakse mehaaniliseks koguenergiaks.
Perioodilised liikumised
Nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajesktoori kõveruspunkti ühendav raadius, nimetatakse pöördenurgaks φ. φ=l/r l-kaarepikkus
Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teeikkuse ja liikumisaja suhe.
Nurkkiirus: ω=φ/t ω=φ/t=l/tr ω=v/r
Periood: T=2π/ ω T=t/N Sagedus: 1/T
Ühte osa perioodiliselt korduvast liikumist nimetatakse võnkeks.
Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks.
Samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks.
Suunamuutusest tulenev kiirendus on suunatud alati keha trajektori kõveruspunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. Seda nim kesktõmbekiirenduseks. ak=v2/r ak=ω2r
Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist M=F*l
Välise jõumomendi puudumisel, suletud süsteemis, on impulsimoment jääv . Kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ei muutu.
Laine on võnkumise edasikandumine ruumis.
Lainefront on piir, kuhu esimene laine ulatub.
Elastsed on keskkonnad , kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu.
Lained, kus võnkumine toimub levimissihiga risti nimetatakse ristkaineteks. Kui võnkumine levib piki levimissihti on tegu pikilainetega. Lainepikkus v=λ/T
Lainete ühinemist nimetatakse interferentsiks. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse lainete difraktsiooniks.
Huygensi printsiip:
Keskkonna iga kunkt, milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikas.