Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Relatiivsusteooria (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas selgitada pikkuse kontraktsiooni nähtust valem?
  • Milline on kiiruste liitumise valem Millised järeldused saab sellest teha?
FÜÜSIKA – relatiivsusteooria
  • Sõnasta absoluutkiiruse printsiip. Selgita, mida see tähendab, mida tähendab printsiip?
    Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip).
    See tähendab: Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taust­kehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised.
    PRINTSIIP – üldkehtiv põhimõte
  • Sõnasta massi mõiste definitsioon kaasaegse füüsika tähenduses.
    Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust:
    • mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu);
    • mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu.

  • Kuidas mõista väidet, et mass ja energia on samaväärsed (ühe nähtuse kaks väljendusvormi)
    mass ja energia – klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m – mass, liikudes kiirusega v
  • Millistest komponentidest koosneb keha koguenergia, milles igaüks neist avaldub.
    Keha energia ja seisuenergia summat nimetatakse koguenergiaks. (seisumassile vastab seisuenergia)
  • Millisest printsiibist tulenevalt tuletatakse aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemid. Kuidas see printsiip väljendub valemina
    Aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemis tuletatakse kinemaatilise teguri kaudu.
    Valem: t=l/c
  • Mis on võtmeks aja dilatasiooni nähtuse tekkimisel, kirjuta valem, selgita selle tähendust
    AJA DILATATSIOON – aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellekäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub)
    t2= t1/(√1-v2/c2)
  • Kuidas selgitada pikkuse kontraktsiooni nähtust, valem?
    PIKKUSE KONTRAKTSIOON - e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l – omapikkus; l' – näiv pikkus liikudes l' = l√1 – v²/c²; tuletame kiiruse v = c√ 1 – l'²/l²
  • Mis on aegruum ? Kuidas kujutatakse aegruumis seisvat objekti, sündmust ja liikuvaid objekte. Kuidas aegruumi abil analüüsida sündmuste võimalikku seotust
    AEGRUUM, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z. Seoses sellega, et on olemas piirkiirus – valguse kiirus vaakumis –, ei ole aeg ja ruum teineteisest sõltumatud, mistõttu neid ei saa käsitleda lahus. (kujutamist vaata õpik lk. 8)
  • Milline on kiiruste liitumise valem. Millised järeldused saab sellest teha? (Kui üks kiirustest on valguse kiirus, kui kiirused on väikesed)
    vk=(u+v)/1+(uv/c2) Kui keha liigub ühes süsteemis kiirusega c(valguse kiirus), siis liigub ta ka igas teises süsteemis kiirusega c. Kui nii u kui ka v (või vähemalt üks neist) on väiksed võrreldes c-ga, siis võime nimetajas teise liikme ära jätta ja saamegi klassikalise valemi.
  • Milline on sama keha mass erinevate vaatlejate poolt mõõdetuna. Kuidas seda seletada lähtudes massi mõistest?
    Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass
    absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi
    relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see
    väga ilmekas. Massi relatiivsust väljendab valem:
    Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin
    peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb selle ette väike, tühise massiga
    osake. Kuna liikumine on sama suhteline kui paigalolek, siis võime inertsiaalsüsteemid
    valida nii, et vaatame relativistlikku raketti paigalolevana ja osakest peaaegu valguse
    kiirusega liikuvana. Osakese mass kasvab sadu tuhandeid kordi ja sellest juba piisab , et
    kokkupõrgates ei jää raketist enam midagi järele.
  • Relatiivsusteooria #1 Relatiivsusteooria #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Terttu Tammaru Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika materjal
    1
    doc

    Füüsika materjal

    Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l ­ omapikkus; l' ­ näiv pikkus liikudes l' = l1 ­ v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 ­ l'²/l² mass ja energia ­ klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m ­ mass, liikudes kiirusega v m = mo/(1 - v²/c²) Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ehk Tsornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tsernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 51°2322 N 30°0559 E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise

    Füüsika
    Füüsika
    1
    rtf

    Füüsika

    Relatiivsusteooria- teooria mida vajatakse suurte kiiruste puhul. Jaguneb 2ks:1)Üldrel.teooria käsitleb aja,ruumi ja grav. vahelisi seoseid.2) Erirel.teooria käsitleb ühtlast ja sirget liikumist.Tugineb 2le printsiibile:1)relatiivsusprintsiip,mis väidab et kõik füüsika seadused on kõigis inertsiaalsüsteemides samad.(inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, kus keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.In.süsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on 0 ja selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda)(taustsüsteemiks loetakse taustkeha,temaga seotud koordinaaristikku ja ajamõõtmise süsteemi).2) valguse,kiiruse ja konstantsuseprintsiip- ütleb et valguse kiirusel vaakumis on kõigis inerts.süsteemides sama väärtus. Aegruum - võtab kokku aja ja ruumi koordinaadid.On neljamõõtmeline :1 aja ja 3 ruumikoordinaati.Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine klassikalises mehhaanikas -kui keha liigub tausta suhtes ki

    Füüsika
    Aatomfüüsika
    4
    docx

    Aatomfüüsika

    Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria ­ suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika ­ elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika ­ sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein ­ relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub ­ taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem ­ Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem ­ taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused)

    Füüsika
    Füüsika - Relatiivsusteooria ja aja mõiste
    2
    docx

    Füüsika - Relatiivsusteooria ja aja mõiste

    seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Sama järelduseni jõudis relatiivsusteooria välja töötanud Einstein. Teooria näitas, et mass ja energia pole kaks eri liiki objekte kirjeldavat erinevat suurust, vaid on tegelikult teineteisega väga lähedalt seotud. Enamgi veel -- mass ja energia on üks ja sama! Nad on ühe ja sama füüsikalise maalma -- mateeria -- kahe erineva avaldusvormi väljendused. Mass väljendab ainet ja energia väljendab väljasid. Relatiivsusteooriast selgub, et mass ja energia on ekvivalentded ehk samaväärsed. Massi ja

    Füüsika
    Füüsika eksam
    18
    odt

    Füüsika eksam

    Pikkuse lühenemine- keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Mass ja energia – klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest(mida kiirem, seda suurem mass) 17.Massi ja energia vaheline seos. massi ja energia ekvivalentsuse seadus – energia ja mass ei eksisteeri kunagi eraldi. (Iga massiga seotud kindel hulk energiat, igal energial kindel mass). Iga massimuutus toob kaasaa suure energiamuutuse; kuuma triikraua mass suurem kui külma triikraua _________________________________________________ 18.Mõisted: teepikkus, nihe, taustsüsteem.

    Füüsika
    Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
    31
    rtf

    Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

    Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel. Deduktiivne meetod (deduktsioon) on liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse (aksiomaatilise) teooria ülesehitamisel formuleeritakse kõigepealt aksioomid (üldeeldused, füüsikas: postulaadid), neist tuletatakse loogiliselt kõik teised väited. Üksikjäreldusteni jõutakse, rakendades üldseadust antud erijuhul. Aksioomide tõesust kinnitab teooria üksikjärelduste kooskõla katsefaktidega. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi

    Füüsika
    Kordamine kontrolltööks- füüsika üldprintsiibid
    6
    doc

    Kordamine kontrolltööks- füüsika üldprintsiibid

    3. Paralleelsed sirged ei lõiku. · Füüsikas kirjeldatakse ja selgitatakse mitte mõtetes kujutletavaid, vaid tegelikke looduslikke objekte ning nendega toimuvaid nähusi. Füüsikateooriate aluseks tohib võtta vaid selliseid tõdemusi, mida vaatlused ja katsed kinnitavad. Seejuures peavad alustõdemuste katselised kinnitused olema absoluutsed! Kui kasvõi üksainus eksperimenditulemus on väitega vastuolus, pole sellele üles ehitatud teooria usaldusväärne. TÄHTIS MÕISTA! 1. Nii aksioom kui printsiip on teooria aluseks võetud tõde. 2. Aksioom on alustõde, mis tugineb vaid matemaatilisele loogikale. Kasutatakse MATEMAATIKAS. 3. Printsiip on alustõde, mis on kooskõlas looduse vaatlemise tulemustega. Kasutatakse FÜÜSIKAS. FÜÜSIKA PRINTSIIP KUI ALUSTÕDEMUS · Kui tahame selgitada mingit nähtust, peame ridamisi vastama paljudele üksteisega seotud MIKS-

    Füüsika
    Füüsika I semester gümnaasium
    15
    docx

    Füüsika I semester gümnaasium

    Lähtudes kahest põhiprintsiibist: . /Valgus ütleb ajale kuidas kulgeda ja mass ütleb ruumile kuidas kõverduda/ 1) kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed 2) valguse kiirus on suurim kiirus looduses, mille väärtus ei sõltu vaatleja ega valgusallika liikumise kiirusest teineteise suhtes lõi kunagi Albert Einstein koguni uue füüsikateooria, mida me tänepäeval nimetame relatiivsusteooriaks. Teist relatiivsusteooria printsiipi (ehk postulaati) tõestab ilmekalt elementaarosakeste eluea pikenemine. Kui need osakesed liiguvad kiiremini, siis eksisteerivad nad kauem, sest liikuvas süsteemis aeg kulgeb aeglasemalt. Relatiivsusteooriast tuleneb niinimetatud absoluutkiiruse printsiip, mis ütleb: väli liigub aine suhtes alati suurima võimaliku kiirusega ehk absoluutkiirusega aga ainelised objektid liiguvad omavahel suhteliste kiirustega, mis sõltuvad taustsüsteemi valikust.

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun