Loovtöö „Kalevipojast“ (0)

Loovtöö „Kalevipojast“
Kalevipoeg Soomes
Ühel suvisel päeval, otsustas Kalevipoeg minna Soome, et valelikult võlgnikult-Tuuslarilt kaua oodatud raha kätte saada. Kalevipoeg oli noor mees, kes ei teadnud elust veel palju, kuid sai siiski aru, et võlgniku suhtumine temasse on vale. Seega ostis ta õhtused edasi-tagasi laevapiletid ära, sest teadis, et ega tal sinna kauaks asja ei ole.
Kalevipoeg oli teel Soome poole ning nägi juba laevatekilt, et Soome kaljune rand paistis . Ta teadis, et Tuuslaril olevat sadama juures kinnisvara firma, isegi uhke auto oli maja ette pargitud . Kalevipoeg läks enesekindlalt firma uksest sisse ning küsis inimestelt, et kas Tuuslar juhuslikult tööl on. Kõik naeratasid viisakalt ja vangutasid pead ning mainisid midagi, et ta olevat puhkusel. Kalevipoeg ei mõistnud soome keeles midagi enamat küsida ning mõtles, et läheb õige hotelli puhkama .
Jõudnud hotelli, viskas ta pikali ning mõtles veidi laevasõidust puhata . Suure ehmatusega ärkas ta järgmise päeva hommikul ning mõtles, et kauem ta enam viivitada ei saa, üks laevapilet juba läks raisku. Unise peaga meenus Kalevipojale, et Tuuslaril olevat puhkekodu 30 kilomeetrit Helsingist väljas. Nimi aga üldse ei meenunud talle ning ta otsustas internetist otsida, äkki seal on mingitki informatsiooni. Kalevipoeg leidiski artikli „Kinnisvara firma omaniku uhke puhkekodu“, juurde oli kirjutatud, et see asub Ruotsinkyläs. Kalevipoeg tormas esimese bussi peale, mis sinna viis. Bussi pealt maha minnes nägi ta uhket puhkekodu, lähemale minnes ning üle aia vaadates nägi ta Tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg kogus end veidi ning mõtles peas läbi, kuidas Tuuslarit sõnadega rünnata, et ta kindlasti võla ära maksaks. Kalevipoeg köhatas meelega, et Tuuslar üles ärkaks. Tuuslaril ei olnud kuhugi põgeneda. Ta ei suutnud oma silmi uskuda , ta arvas , et Kalevipoeg on ta juba ammu unustanud. Kalevipoeg küsis Tuuslarilt, et kus ta raha on, mille ta juba pea 12 aastat tagasi oli võlgu küsinud. Tuuslar hakkas enesekaitseks rääkima, et ta ajab kellegagi segamini teda ning miks peaks tema kellelegi mitte võlga tagasi maksma, ta vandus ka, et tema südametunnistus on täiesti puhas. Kalevipoeg vastas „Selge, pöördun selle asjaga võimude poole, eks näeme, kes kohtus kaotab, mul on tõendeid.“ Tuuslar teadis väga hästi, mis tõenditest Kalevipoeg rääkis, nimelt mõtles ta lepingut, millele ta ise alla kirjutas, kusjuures sõlmiti see Olevipoja silme all, kes ise on advokaat . Tuuslar mõtles veidi ning tunnistas oma süüd ja rääkis Kalevipojale, kui kiire tal olnud on ning seetõttu võla unustanud. Kalevipoeg ütles „See mind ei huvita, mina olen siin selleks, et oma raha tagasi saada.“ Tuuslar ei osanud selle peale midagi erilist kosta, kuid teadis sisimas , et nii suurt summat raha oleks isegi temal kui rikkal ärimehel kahju ära anda. Kalevipoeg tõstis häält ning lausus: „Mulle aitab, pöördun asjaga kohtusse!“ Tuuslar teadis, et see tähendaks ka meedia kaasamist, mis tähendaks halba mainet nii temale kui firmale . Ta teadis ka seda, et Kalevipoeg on kindla sõnaga ja teda ümber veenda ei saa. Kalevipoeg sammus juba bussipeatuse poole ning oli oma otsuses kindel.
Sadamas ostis ta uue Eestisse sõidu pileti ning suundus koju. Kodus helistas ta oma vennale , Olevipojale ning palus, et ta temaga Tuuslari võla asjus kohtusse tunnistajaks tuleks. Kalevipoeg otsis ka lepingu sahtlipõhjast välja, kus seisis uhkelt Tuuslari allkiri . Võimude poolt sai ka võlgnik ise kohale kutsutud, sest ega tal muud üle ei jäänud. Kohtuprotsessi käigus sosistas Olevipoeg Kalevipojale, et Tuuslar on endale väga hea advokaadi palganud, kuid kuna Kalevipoeg oli säilitanud lepingu ja tunnistaja oli ka olemas, siis ei olnud Tuuslaril väga võimalustki.
Tuuslar pidi Kalevipojale maksma tagasi võla ning tasuma ka kõik kohtukulud, mis Tuuslari miinustesse viis. Tal ei olnud võimalust ka raha tagasi teenida, sest meedia tõttu käis ka ta firma alla ning uut töökohta oli samuti tema enda halva maine tõttu võimatu saada. Tuuslar tundis, et ta elu on hävitatud ning sattus masendusse.
Helen Sams
11. L