hakkas pealinna kaitseks organiseerima rahvuskaarti. Pariisis toimus valitsusvastane ülestõus. Ülestõus saadi kontrolli alla ja võim läks Pariisi Kommuuni kätte. Nad tegid tööliste olukorra kergendamiseks muudatusi. Prantsusmaal polnud ametiühinguid. Inglismaal töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid, nad pidasid läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik. Ametiühingud muutusid Inglismaal tugevaks poliitiliseks jõuks. Tööliste esindajad pääsesid parlamenti. 19. sajandi lõpul tekkis tööpuudus. Mina arvan, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei sarnanenud üksteisega. Neil olid erinevad valitsemis viisid ja eesmärgid, mille tulemusena oli neil erinev sise- ja välispoliitika. Inglismaa oli majanduses edukam ja töölisliikumine oli minu arvates Inglismaal arukam kui Prantsusmaal.
Me oleme nii erinevad iseloomude ja põhimõtete poolest ning olude sunnil tuleb vahel varjata, sest kunagi ei või keda täiesti usaldada. Võttes kasvõi näiteks riigisaladused, kus ülisalajasi ning tähtsaid fakte teavad ainult usaldusisikud. Eesti varal võib näite tuua Herman Simmist, kes edastas Vene luurele meie koduriigi ülisalajast informatsiooni näruste kopikate eest. Tekib küsimus kus on austus? Mihhail Bulgakovi ,,Meister ja Margarita'', on näiline streik kahekümnendate- kolmekümnendate Venemaa vastu, kus ei nõustutud muudatustega, hinnatud õigeid väärtusi ning vihati teisitimõtlejaid. Raamatu peategelane kirjanikust Meister, püüdis edasi elada revolutsioonieelsete põhimõtete ja harjumuste järgi, kuid sattus konflikti kommunistliku maailmavaatega. Looja, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest, kuid selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda ning kaotas ka loomingulise vabaduse. Meistri
Nõukogusse valiti ka 4 sõjaväelast, mis sel ajal oli suur saavutus, samuti oli valitud 23 venelastest tsiviilisikut ja 78 eestlast. Selle kõige tulemusel tunnustas Eesti iseseisvust terve maailm. Hakati koostama õigusakte (lipp, hümn jne) iseseisvuse taastamiseks. Vene pooldajad Nõukogus (Lebedev) kuulutasid välja näljastreigi. See aga ei õnnestunud neil hästi. Dvigatelis valmistati Venemaa poolt ette löögirühm. 15 mai 1990 toimus Toompeal streik, kus osales umbes 3-4 tuhat inimest, sealhulgas ka see löögirühm. Nõuti, et Arnol Rüütel tuleks välja, ja üksi. Suurelt tänu Jeltsinile lagunes ka NSVL. 19.august oli Moskvas riigipööre. Ülemnõukogu tahtsi Eestit muuta taas iseseisvaks. Eesti on okupeeritud, mitte kadunud. Teiselt poolt suruti peale uut Liidu lepingut. 1991 aasta märtsis hakati korraldama referendumit. 2 nädalat enne Liidu lepingut oli Eestil referendum. Iseseisvuse taastamist pooldab üle 77% elanikest
*riigid pole veel valmis sallivuseks,mõistmiseks,sest eesmärk on omakasu ja rikastumine *puuduvad isikud,kes võtaksid endale lepitaja rolli *puuduvad Rahvusvahelised organisatsioonid, kus probleeme arutada *rahvas pole ühtne, ei suuda valitsusi mõjutada sõjast loobuma 1905 REVULUTSIOON *1904-05 Vene-jaapani sõda, venemaa kaotas. *9.jaanuar-verine pühapäev,võimud lasid Peterburis tule avada töölisrongkäigu pihta. *Oktoobris streik üle maa. Lõppes 17.oktoobri manifestiga,kus Nikolai II lubas rahvale sõna-,koosoleku-,ühinemisvabadust, riigiduuma valimisi. P.STOLÕPINI REFORM: *agraarreform. *Eesmärk vene maaelu ümberkorraldamine, et tekiks iseseisvad talud, talupoja õigus maa eraomandiks kinnistada EESTI ÜH-LIIKUMISED: tartu liberaalid:(J.Tõnisson)Eesmärgid,Huvid:esikohal rahvusaated tallinna radikaalid(K.Päts)Eesmärgid,huvid:majanduse edendamine, baltisakslased
temperatuu elanikkond veetrasside r, külmumin (lume)tor e, m, tulekahju paduvihm Sotsiaalsed Elanikkond Rahulolem Elanikkon Massirahut 3 1 3 3 C atus d us, streik Spetsiifilised Välismõjutused Epideemia Elanikkon Inimeste 4 2 3 4 D d, d, laiahaardel terrorism, keskkond ine kiirgusõnn haigestumi etused ne, suurtuleka
· Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21. sept 1792- Rahvuskonvent-< kaotati kuningavõim. · 21.jaan
· 1951-1953. Raketitehnoloogia Tuumafüüsika Korea demilitariseeritud tsoon Aeronautika · 38. paralleel. · Ligi 250 km pikk. Arvutitehnoloogia Berliini ülestõus · Geneetika. · Võimuvõitlus Nõukogude Liidus. Uued ideed ja uus suhtumine · Juuni 1953 ehitustööliste streik. · Ekstentsialism. · Lääneriikide jõuetus. Jean-Paul Sartre · Tankide kasutamine meeleavaldajate Albert Camus vastu. Samuel Beckett Poola 1956 · Kommunismivastasus. · NLKP XX kongress. George Orwell · Boleslaw Bieruti surm. · Seksuaalne vabanemine.
Ärituru segmentimise alused: ● Geograafilised alused: kliendi asukoht, klientide kontsentratsioon, teenindatava territooriumi suurus ● Demograafilised alused: tegevusvaldkond, ettevõtte suurus, ettevõtte elutsükkel, ettevõtte finantsnäitajad, ettevõtte töötajate arv ● Operatsioonilised alused: organisatsiooni tüüp, juhtimisstruktuur, töötajate võimekus ● Käitumislikud alused: ostja tüüp, ostumudelid, ostuviisid, toote kasutamine 60. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud.
presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sa Vene Föderatsioon. 2)Sotsialismi leeri lagunemine · Esimesena langes Poola (88 89) Suur streigilaine, mis tõi kaasa majanduse seisaku. .... (solidaarsuse juht) oli võimalus streik lõpetada toimuski ümarlaud. ..... lubas korraldada osaliselt vabad valimised. 89 juunis valimised ja võimu saavutas solidaarsus. Presidendiks sai esimene mittekommunist sotsialismi leeris. Jaroslavski oli sunnitud määrama ametisse mittekommunisti. 1990 astus Jeltsin (Jaroslavski)? tagasi ja presidendiks valiti LEHVA LEESA. · Ungari 1987 alustas suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi opositsiooni (Nõudis ajaloo sündmuste
__D_ 1. Tööjõud A. Madalaim palk, mida tööandja võib seaduse järgi maksta. __E_ 2. Kvaliteediringid B. Tööliste võimsaim relv. _H__ 3. Libisev tööaeg C. Ametiühingute ja juhtkonna läbirääkimised __J_4.Tööalane diskrimineeri- D. Vähemalt kuueteistkümne aastased inimesed, kes mine parajasti tööd otsivad või töötavad. __B_ 5. Streik E. Regulaarsed töötajate koosolekud tootlikkuse parandamise meetodite arutamiseks. _A__ 6. Minimaalpalk F. Liikmete huvide kaitseks loodud töötajate ühendus _I__ 7. Tööseadusandlus G. Teised tegurid peale palga, mis mõjutavad nõudlust ja pakkumist tööturul _C__8. H. Paindliku ajaga töögraafik. Kollektiivläbirääkimised _F__ 9
a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. 10.Millal, miks ja kuidas toimus sotsialismivastane streik Ungaris. Ungari ülestõus 1956.a. sügisel algasid kommunistliku reziimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I.Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid
vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ja omakasu püüdlikud. Tekkisid tülid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid igasugused kodaniku õigused ja keskvalitsus ei astunud sammugi reformide teostamise poole. Venemaal tekkis oht puhkeda revolutsioon ja sedagi aitas kaasa veel vene-Jaapani sõda , mis lõppes venemaa kaotusega. 1905. aasta revolutsiooni käigus algas ülevenemaane streik. Suleti ärid , koolid ja tehased. Tänavad täitusid streikijatega ja lauldi revolutsioonilisi laule.Suurel rahvakoosolekul Tallinna uuel turul aga avas sõjaväe üksus rahva pihta tule. Päev pärast seda kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, aga see enam ei suutnud revolutsioonilist liikumist peatada. Erimeelsuste ületamiseks kutsusid Eesti seltsid kokku rahvaasemike koosoleku. Saadikute vahel
Lk. 129 töölised pole üldse rahul, ainult vinguvad, tahetakse palka juurde jne. Lk. 131 Uuendused kaevanduse osas Lk. 137 Vulkaan Lk. 153 Etienne juhiks, edu Lk. 156 Kriis kaevanduses, langus (MASU) Lk. 160 Kaevanduse kuulutus(kuidas edasi) Lk. 162 Kabineti kirjeldus Lk. 166 inimesed jooksevad varingu eest... .. .õnnetus Lk. 176 Hennebeau sünd ja elulugu Lk. 190 mingid läbirääkimised (kellegi vahel?)(Maheu ja selle Etienne vahel vist) Lk. 198 streik jätkub Lk. 200 Etienne on endiselt juht! Lk. 211-212 Karl Marxi idee Lk. 214 teooria hävitusest Bakunin Lk. 218 Plucharti koosolek Lk. 219 juhtimise lõpp Lk. 220 arvamus streikidest Pluchart Lk. 223 ikka elu halb Lk. 225 Mouqutte sebib Etienne, rõõmsad kõlakad kompanii kohta Lk. 230 Vanaisal oli reuma, kõik teised ka väga haiged Lk. 235 Jeanlin koos Beberti, Lydie ja Requillartiga saaki varitsemas Lk. 236 röövimine Lk. 239 Etienne järgneb Jeanlinile Lk. 264 Deneulin peab kõnet Lk
majandustegevus on seotud teise riigi omaga. Ilmselgelt see kasvatab riski suurust, kuna hävingu korral on kaotajaks ühe riigi asemel kaks. Muidgi suurem risk võib fataalsete vigade vältimise korral olla ka väga kasumlik. Mida suurem risk, seda suuremad tagajärjed. Poliitiline risk võib olla sõda, blokaad, boikot, mida põhjustab kahe või enama riigi vaenulikkus. Samuti teise või oma riigi sisepoliitikast tulenev risk streik, rahutus, kodusõda, vaimistega seotud rahutused jms. Poliitiliste majandusriskide alla käib veel embargoriskid, kui poliitilisel tasandil keelatakse ära kaupade eksport või import. Näiteks Venamaal on aastate jooksul kehtestatud erinevaid impordi keelde nii köögiviljadele kui ka loomsetele toodetele. Tururiski all mõeldakse seda, et ostja orienteerib teistele toodetele, kas siis toote halva kvaliteedi, halva sortimendi või vale turustamise aja pärast.Firma läbimõtlematu
Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prantslesed ja belglased okupeerisid Ruhri Saksa aladelt, sest sakslased, ei tasunud neile ette nähtud reparatsiooni. See tõttu algas Ruhril streik, mis viis majanduse väga halba olukorda – majanduskriisi. Genova konverents – 1922. a. Seal otsiti lahendust I maailma sõjale järgnenud rahvusvahelise elu ja kaubandus probleemidele. Seal sõlmiti ka Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkuvõte, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. Rapablo leping- 16.04.1922 a. Genova konverentsil. See leping loodi Vene Nüukogude Vabariigi ja Saksamaa Weimari valituse vahel
paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks Venemaal sai lõpuks 9.01.1905. aastal Verine Pühapäev – rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud üle Venemaaline streik, mis haaras ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad ja ametiasutused ning tänavad täitusid streikivate töölistega. Lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, rüüstati relvapoode ja viinakauplusi. Tallinnas Uuel turul tuli 16. Oktoobril kokku rahvakoosolek, et nõuda poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Paraku avas aga kohale ilmunud sõjaväeüksus rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Päev hiljem andis Nikolai II 17.
Igas inimesed on peidus metsloom, kes soodsated tingimustes esile tungib ja saatuse määrab. Tähtsaim esindaja Zola. Esimene nat. teos ,,Therese Raquin" Kirjutas Balzaci inimliku komöödia eeskujul romaanisarja, mis koosneb 20 osast. Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul. Maeterlinck ,,Sinilind" Tyltyl ja Myltyl otsivad õnnetoovat sinilindu, keda vajab haldja tütar, et terveks saada. Koer tylo ja kass tylet. Koer truu, kass reetlik. Tuli, vesi, leib, suhkursurevad teekonna lõpul
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping on ...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping – on ...
tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg - töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks
oht. 1950 osaleti korea sõjas . 1960-70 suurim probleem-sündmused kagu aasias ja indo hiina poolsaarel.1954 jagunes vietnam 2 diktaatorlikuks riigiks. Nsvl ja hiina toetusel põhja vietnam, usa ja prantsuse mõju all lõuna vietnam. Vastuolud. Lõuna vietnami rahvuslik vabastusrinne. Doominoteooria. Et purustada sisside varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei suutnud majanduslikult enam usaga võistelda. Jaapan 1951
Nende ainsateks vaba aja veetmise tegevusteks olid suguelu ja kõrtsis joomine. Inimpsüühika sai rängalt kannatada, sest nende elu valitses nõdrameelsus. Elu oli praktiliselt elamiskõlbmatu. Söetööliste mäss ebaõnnestus, sest kõrgem pool ei näinud nendest endile võrdväärset vastast ja teadis, et nad ei suuda kaua näljas elada. Söekaevurite mässu idee seisnes selles, et nad ei tule enne tööpostile, kui nende nõudmised on täidetud. Streik aga läks luhta, sest esiteks neid ei võetud tõsiselt ning teiseks läksid töölised näljast nii ogaraks, et hakkasid viimase õlakõrrena korraldama rüüsteretki, mässe naabruses asuvates kaevandustes ning üle üldse linnas märatsema. Viimase abinõuna tuli aga kõrgematel isikutel langetada otsus, et süüdata tuli mässajate vastu. Selles õõvastavas sündmuses hukkusid kümned süütud inimesed ning
hakata streikima, mis peab toimuma seaduste piires. Kodanikuosalus on näiteks heategevusüritused, keskkonna -ja rahu liikumine jne. See jätab inimestele rohkem vabadust, kui erakonnas olek: ta võib üritustelt puududa ning võib kuuluda mitmesse organisatsiooni, samuti on see vanusepiiranguta. Protestimass on seadusega lubatud ning ka sellega saab poliitkasse sekkuda. Kui see häirib linna elu tuleb selleks luba taotleda linnavalitsuselt. Protest ja streik ei tohi olla vägivaldne. Vabatahtlikud on inimesed kes teevad/aitavad kaasmaalasi vabast tahtest mitte sunniviisiliselt, nad ei saa rahalist kasu ning tegevus toimud väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise hüvanguks. Inimesi ei tohi sundida tegema tööd, sest siis pole see enam vabatahtlik. Vabaühendus- pikaaegne kodanikuosalus, mis on vabatahtlik nt. Tarbija- ja loomakaitse, hariduse ja kultuuri edendamine jne. Vabaühendus ehk mittetulundusühing ei tegutse
7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama Kõiki hädaolukordi, mis võivad selles regioonis juhtuda. 8. Elutähtis teenus on teenus mis... … on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid Ohu kategooriad: inimtegevusest tulenevad( nt. Pommiähvardus, streik, pantvangikriis); loodussündmused (nt. Üleujutus, põud, torm, pandeemia); tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral TTMA 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon
Madalaim palk, mida tööandja võib seaduse järgi maksta. C 2. Kvaliteediringid B. Töö katkestamine oma nõudmiste saavutamiseks. H 3. Libisev tööaeg C. Ametiühingute ja juhtkonna läbirääkimised. J 4. Tööalane D. Vähemalt kuueteistkümneaastased inimesed, kes diskrimineerimine parajasti tööd otsivad või töötavad. E. Regulaarsed töötajate koosolekud tootlikkuse B 5. Streik parandamise meetodite arutamiseks. A 6. Alampalk F. Liikmete huvide kaitseks loodud töötajate ühendus. G. Teised tegurid peale palga, mis mõjutavad nõudlust ja I 7. Tööseadusandlus pakkumist tööturul. E 8. Kollektiiv- H. Paindliku ajaga töögraafik. läbirääkimised F 9. Ametiühing I
Demokraatia lämmatamine hiinas · 1976 suri Mao Zedong. Hiina hakkas tasapisi avanema. 1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks. · 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang · 1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik riik Lahesõda 1990-1991 · Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita · ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia · Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24. Veebruar 1991 algas maavägede pealetung, mile käigus lükati iraak oma piiridesse tagasi
rakendamise ning uute töötingimuste kehtestamise pinnal tekkinud tüli. Kollektiivne töötüli võib seega tekkida kas huvide (kollektiivlepingu sõlmimine ja uute töötingimuste kehtestamine) või õiguste (kollektiivlepingu rakenda ja selle tingimuste tõlgendamine) üle. Kollektiivse töötüli lahendamise korra näeb ette Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ja kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärus. 8.1 Streik Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate vahel. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte
tegevus kommunismi lagundamisel vaid hoogustus. 4. Solidaarsuse loomine 4.1 1970 puhkesid Gdanskis(Poola) rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei etteotsa sai Wladyslaw Gomulka asemel Edward Gierek, kes ei suutnud maad kriisist välja viia. Opositsiooniliikumise tugevnemine, haridus-ja kultuuriasutuste võrgu tekkmine. Haritlaste põrandaaluste organisatsioonide loomine. 4.2 1980 augustis Gdansi laevatehase 17tuh töölise streik, eesotsas elektrik Lech Walesaga, kes majanduslike nõudmistega esitas ka poliitilisi. 4.3 Mõne päevaga streik kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist. Vaba Euroopa raadiosaadete tugi. 31. august 1980 kirj valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused.
Reklaam on turunduse tähtsaimaid vahendeid. Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. Ressursid - Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Segmentimine - Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Streik - Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Suhtekorraldus - Suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust. Suhtekorralduse
Kuid 47-aastane Triik tundis veel selgelt oma jõudu ja töövõimet ning ei tahtnud pedagoogitööst loobuda, mida ta mõningatele korratustele vaatamata tegi südame ja tõelise kiindumusega. Ta oli ilmselt teadlik oma nõrkustest, neelas selle nimel alla mõnegi ebameeldiva situatsiooni ja püüdis oma tööd ning kohta säilitada. Kuivõrd vajalik oli Triik õpilaskonnale ja kuivõrd teda austati tema puudustele vaatamata, illustreerib paremini kui miski muu kuulus ,,Pallase" streik 1935. a. kevadel. Ühiselt koostati kunstikooli kuratooriumile palvekiri, millele järgneb 18 allkirja. Nad seletasid, et Triigi halb tervis ei ole takistanud tema pedagoogilist tegevust. Viimaks lubas kuratooriumi esimees vastuse anda 4. aprillil. Kuid 1. aprillil teatas direktor, et vastust õpilaste palvekirjale lähemal ajal ei anta. Õpilased P. Aavik ja A. Miikman tulid nagu ühest suust otsusele: siin ei aita muu kui streik. Streik viidi läbi täielikus üksmeeles
Toodeti peamiselt piiritust. Viin müüdi Vene armeele. · Lina kasvatati Lõuna-Eestis · Kasvatati härgi. Praagaga söödeti härgi · Põhja-Eestis kartulikasvatus · Piimakarja kasvatus- probleem oli piima säilitamisel. Ülejäänud piimast tehti võid. · Seakasvatus- sealihal pidi olema pekki vähemalt 10cm 1905. a revolutsioon Eestis Jaanuar 1905a. Algas rev. Liikumine Peterburis. Nõuti majandusolukorra parandmist ning poliitilisi õigusi. Tallinnas algas streik. Nõuti elujõu paranemist ning valimisõigust. Laine jõudis maale kevadel. Nõuti mõisnike ees õiguste kaotamist, õiglasemaid rendi hindu maale ja talupoja maa suurendamist mõisnike arvelt. Revolutsioon puudutas eriti Tartu haritlasi, kes nõudsid üldist valmisõigust ning et eesti keel saaks kasutada kõikidest ametiasutustes ning koolid oleksid eesti keeles. Eestis revolutsiooni eestvedajad Mihkel Martna, Aleksander Kesküla- Sotsiaaldemokraatid. (pidasid salaja koosolekuid) 16
tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Tartu Rahuga vabastati Eesti igasugustest kohustustest Venemaa vastu ja Tsaari-Venemaa võlgade tasumisest. Narva rindel toimus: Sõjaväed polnud seal võrdsed. Vaenlastel 2 X ülekaal. Punaarmee sai suuri kaotusi, sest nende vägi oli juba väsinud ja kurnatud. 24. Loodearmee - Nõukoguse võimu vastane relvaüksus. Eestlasi pidasid nad ajutisteks "kartulikoorevabariigiks". 25. 1905 - Toimus verine pühapäev, mille tagajärjena Eestis toimus streik, ning inimsed avaldasid oma arvamust majanduslikus ja ka poliitilises vallas. Tsaari manifestiga anti kodanikele õigused. Asutati Eesti esimene partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Ned kõik sündmused olid alusrajajaks teel Eesti iseseisvuse poole. 26. 1917 - Veebruarirevolutsioon, kus venemaal moodustus kaksikvõim. Eestis nimetati kubermangu komissariks J. Poska. Tomusid esimesed Maapäeva valimised. Maapäev oli Eesti esimene mitteametlik partei ehk juhtiv organ
I Maailmasõja põhjused · 28.06.1914 Austria- Ungari Ertshertsogi, Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. · 28.07.1914 Austria- Ungari kuulutab Serbiale sõja, I maailmasõja algus. · 23.02.1917 Streik Petrogradis. Tsiviilisikud nõuavad tsaarilt suuremaid koguseid. Aadelkond kasutab hetke ära ja tõukab tsaari võimult. Sõjavägi loobub tsaari toetusest. · 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist ning ta pannakse koduaresti. Tsaarivõim Venemaal on kukutatud. · 6.04.1917 USA kuulutas Saksamaale sõja. · 25.10.1917 Oktoobrirevolutisoon. enamlased võtavad igal pool üle riigi võimu enda kätte(vastupanuta)
1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töölised streikisd, stiihilised rahutused ( poed, pagaritöökojad). 24-25. 02 muutus streik poliitiliseks üldstreigiks(3000 streikijat) AV saatis inimesi relvadega maha suruma. 1917 oktoober 1917 okt arreteeritakse AV liikmed öösel, hommikul teatatakse et on uus võim 17. okt manifest (aeg, sisu, kas jäi kehtima). Mida andis see lühike aeg demokraatiat? Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus. Lubas lühiajaliselt, tundus et kòik on OK. Paari kuu pärast asjad pingelised, aasta lõpus hakkas piirama
hästikorraldatud sotsiaalsüsteemi — liiga suurte varanduslike erinevuste kaotamine inimeste vahel, sõna–, trükivabadust ja õigusriiki. Esmakordselt said leiboristid võimule 1924. aastal paariks kuuks, seejärel olid võimul 1929–31, pärast seda võimutsesid konservatiivid kuni II maailmasõja lõpuni. 1925 valiti esimene naisminister. 1926. aastal oli Inglismaal esimene üldstreik kaevurite tööpäeva pikendamise vastu. Streik kestis 9 päeva ja lõppes hoolimata 4 miljoni inimese osavõtust tulemusteta. Inglise majandust 1920ndail aastail iseloomustab languse tendents, st. rahvuslik koguprodukt vähenes. See algas juba 19. sajandi lõpul, kui kerkisid esile uued tööstusriigid U.S.A. ja Saksamaa. Inglise kaubad ei suutnud enam konkureerida kuna Inglismaa jäi tehniliselt maha. Inglise kapitalistid panid oma raha lihtsalt panka ega hoolinud enam investeerimisest.
Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loogiliste konstruktsioonide abil liitlauseid: Aritmeetilise liitmise tehtemärki ' + ' sobib kasutada VÕI-tehte ehk disjunktsiooni tehtemärgina sellepärast, et disjunktsioon on "tavalise" " kui palka ei tõsteta või tööaega ei vähendata, siis algab streik " aritmeetilise liitmise analoog loogikas. " ülemus on kohal ainult siis, kui tema auto on maja ees" ( Sümbol ' ' on siin ja edaspidi kasutusel tähenduses " on samaväärne" ) Liitlause koosseisu kuuluvat lauset nimetatakse ka osalauseks. Loogikatehted lausearvutuses Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil.
1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski. 2.03 loobus ka Nikolai II troonist
Partisanid ei kuulunud sõjaväkke, kuid kandis avalikult relva ja juhindus sõjapidamisseadusest. II MS ajal peeti partisanivõitlust kõigis Saksamaa ja selle liitlaste okupeeritud riikides (vastupanuliikumine). Rahvuslikest erijoontest hoolimata oli vastupanuliikumine rahvusvaheline, see väljendus ühises eesmärgis vabaneda okupantidest. Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda (sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), streik, sabotaaz, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud ülestõus. (Eestis metsavennad) II MS Tagajärjed 60miljonit surnut (eriti tsiviilelanikud), suur majanduslik kahju. Ei toonud ikkagi õiglast maailmakorda. Kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus. Liberaalne lääna
Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased. Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung"maha sõda" muutus üha populaarsemaks. VM okt pöördel läks ka Eestis võim kohalikele enamlastele. Koh omavalit läksid töörahva kätte. Kärbiti kodanike õigusi. Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi. 4.1918 AASTA Veebr algab Saksa armee üldpealetung saartelt ja Lätist
võtmist ka siis, kui mehed sõjast naasevad. Seda ei juhtunud- kas naisterahvad vabastati tagasi pöörduvate sõdurite juurde või jäid naised tööle meeste kõrvale, kuid madalama palgamääraga. Enne sõja lõppu keeldusid paljud naised madalamast töötasust, mis enamasti pakuti sama töö eest, mida mehed olid varem teinud. Londoni transpordi asutustes töötavad naistöötajad streikisid 1918. aastal, et nõuda sama palgatõusu (sõjaboonust) kui mehed. See oli esimene võrdse palga streik Suurbritannias, mille algatasid, juhtisid ja lõpuks võitsid naised. Pärast naiste võrdse palga nõudmist moodustati 1917. aastal sõjakabineti poolt komitee, kes avaldas pärast sõja lõppu oma lõpparuande, milles kiideti heaks võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte. SÕDURID Sõduritel olid halvad tingimused kaevikutes, kuna neid pidi ehitama kiiresti ja palju, seega ei pandud rõhku nende kvaliteedile. Kaevikutes puudus pesemisvõimalus ja mehed ei saanud
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
kodumaalt ära kolida, kuna välisriikides pakutakse neile paremaid võimalusi. Väga suur tööjõupuudus on praegu näiteks meditsiinivaldkonnas. Aina rohkem meedikuid eelistavad minna tööle välismaale, kuna Eestis on palk väike ja töökoormus suur. Hiljuti streikinud tervishoiutöötajad soovisdki oma ülestõusuga tõestada, et tervishoid on väga oluline ja hädavajalik, kuid selles valdkonnas on väga vähe töölisi, liiga suur töökoormus ja väike palk. Nädalaid kestnud streik näitas, kui oluline on, et tööjõud oleks piisav. Euroopas on töötajate vaba liikumine ja ka aina rohkem eestlasi eelistavad minna tööle justnimelt välismaale ja sellepärast ongi Eestis ka suur tööjõupuudus. Tööjõupuudus takistab arengut. Seepärast jõuab Eesti varsti aega, mil võõrtööjõu sissetoomine ei ole enam võimalus, vaid paratamatus. Infotehnoloogia alal on tööjõupuudus terves maailmas. IT spetsialistid leiaksid kohe rakendust,
Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Tagajärjeks Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingule jäi Eesti iseseisvusest ilma. 3. Juuni pööre Eestis ( 21.06.1940 ). Millal,miks ja kuidas? Tagajärg? Juuni kommunist? Eesti astumine NSV Liidu? - 21. juuni 1940 korraldati kommunistlikult meelestatud rahvaga riigipööre. Eestvedaja oli A. Zdanov. Toimus streik ja 21.juuni õhtul teavitati uue valitsuse koosseis, kuhu kuulusid pahempoolsed, peaministriks sai Barbarus. Kõik riigi ametnikud vahetati välja, ning riigi valitsus läks peagi kommunistide kätte. Asutati Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL) kommunistlike kandidaatide propageerimiseks. Juuli teisel poolel nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 6. augustil 1940 rahuldas NSV Liidu Ülemnõukogu ''rahvapalve'' ning Eesti sai NSV Liidu koosseisu
· kirjalik · isiklikult teatavaks tehtud v saadetud tahteavalduse saaja elu- v asukohta ja saajal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda (TA peab tõendama, et T on kätte saanud) · põhjendatud (v.a T korraline ülesütlemine). Kui ülesütlemist ei ole põhjendatud, peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Ülesütlemise avalduse võib T-le teatavaks teha ükskõik millal (puhkus, haigus, streik jms) · konkreetne ja üheselt mõistetav (st ei ole tingimuslik). Etteteatamine üks pool informeerib teist oma soovist töösuhe lõpetada, s.t tuleb teha avaldus, sellest hakkab jooksma ka 30-päevane tähtaeg vaidlustamiseks. Etteteatamistähtaeg on periood kuni töösuhte lõppemiseni. § 91. ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE paragrahv 1 lg 1 § 97. ERAKORRALISEST ÜLESÜTLEMISEST ETTETEATAMINE
situatsioonile Turvatunde kadumine Kontrollitunde puudumine töökoha säilimise üle Kvalitatiivne ja kvantatatiivne töökoha ebakindlus Emotsionaalne ja kognitiivne töökoha ebakindlus Ebakindluse tagajärjed Suureneb vastupanu muutusetele Alternatiivsete töökohtade otsimine Lojaalsus muutub Pühendumine ja usaldus vähenevad Sooritus muutub Rahulolu töö või organisatsiooniga väheneb STREIGID Streikide tüübid Streikide põhjused Streik kui poliitiline tegevus Streik kui läbirääkimiste protsess Streik kui sotsiaalsete muutuste tulemus Streigi õnnestumine RAHULOLU JA MOTIVATSIOONI SUURENDAMISE VÕIMALUSED TÖÖ RIKASTAMINE Vastutuse tõstmine koos vabaduse ja sõltumatuse suurenemisega Tööülesannete programmi koostamine Tagasiside Kaasahaaramine uute ülesannete lahendamisse TÖÖ STRUKTUURI MUUTMINE Töö vaheldus (sh. rotatsioon) Töö laiendamine Tasustamise struktuuri muutmine TÖÖ OMADUSTE MUDEL (G.R. Oldham & J.R. Hackman)
Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm. b) UK peaministri M.Thatcheri poliitiline ,,stiil" ja tema poolt loodud programmid. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused). Selle tulemusena inflatsioon vähenes, see tõi väliskapitali, taastus tööstuse konkurentsivõime, vähenes tööpuudus, kõrgtehnoloogiline tootmine ja elatustase tõusis. Parandas UK poliitilist positsiooni maailmas. 10. Millised olid USA suuremad sisepoliitilised kriisid külma sõja ajal? *makartism *segregatsioon *noorte mäss *Watergati afäär 11. Suurbritannia peamised sisepoliitilised probleemid?
Põhjused: eesti oli vene koosseisus, pärisorjus oli kaotatud, aga pärisorjuslikud igandid olid tugevad, 19. saj lõpul algas venemaal tööstuslik pööre Revolutsiooni käik: 1. algus- 9. jaanuar Venemaal Verise pühapäevaga (Talvepalee juures tulistati rahulikku protesti korraldanud tööliste pihta). 2. Hakkasid tekkima parteid, intelligents nõudis üldist valimisõigust. 3. 16. okt 1905 Praeguse Estonia juures toimus tööliste miiting, 94 neist tapeti. 4. Ülevenemaaline streik kõik streikisid. 5. 17. okt andis tsaar välja manifesti, millega lubati kokku kutsuda parlament. Inimestele lubati isikuvabadused (sõna-, kirjavabadus). 6. Osad leidsid, et eesmärk on saavutatud, teine osa sai alles nüüd õige hoo. 7. Eestis hakati looma parteisid: Tõnisson (Eesti Rahvameelne Eduerakond) tema algatusel tuli kokku Tartus ülemaaline rahva asemike koosolek. Tekkis tüli juhatuse valimisel (osad toetasid Tõnissoni, osad Teemanti). Toimus 2 eraldi koosolekut.
Mis on erakonnad? Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Mis on erakondade eesmärgid? Nende eesmärgiks on tulla võimule ja oma vaateid realiseerida. Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga? Erakonnaga saavad liituda Eesti Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus. Vasak- ja parempoolsus? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond- astmeline maksmine) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp, see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond- emapalk ja tasuta kõrghardius) Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid? Keskerakond- Edgar Savisaar- Arvavad, et koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvahelistele suhete sta...
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
Elutähtis teenus on teenus, mis ... on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks; 9.Nim toimepidavuse riskianalüüsi olulisemad ohu kategooriad – riigiteatajast Pantvangikriis inimlik viga pommiähvardus sabotaaž massiline korratus inimlik viga seoses IT süsteemidega streik üleujutus väljapressimine põud vargus või pettus metsatulekahjud õnnetusjuhtum vigastanutega jäide torm keskkonnareostus kuum/külm ilm raske vihma/lumesadu pandeemia varing plahvatus transpordi häired arutiviirused finantskriis 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
